Enesekontrolli testid (0)

Nõudlus ja pakkumine
1. Kaks kaupa X ja Y on täiendkaubad kui kauba X hinna langus toob kaasa kauba Y nõudluse vähenemise.
a) Õige
b) Vale
2. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus.
a) Õige
b) Vale
3. Pakkumisfunktsioon iseloomustab seost pakutava koguse ja hinna vahel.
a) Õige
b) Vale
4. Normaalhüvise nõudluskõvera tõus on negatiivne.
a) Õige
b) Vale
5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale.
a) Õige
b) Vale
6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind .
a) Õige
b) Vale
7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima.
a) Õige
b) Vale
8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale.
a) Õige
b) Vale
9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule.
a) Õige
b) Vale
10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise.
a) Õige
b) Vale
11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus.
a) Õige
b) Vale
12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel.
a) Õige
b) Vale
13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus.
a) Õige
b) Vale
14. Kui kaup X ja Y on täiend- ehk kaaskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise.
a) Õige
b) Vale
15. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus.
a) Õige
b) Vale
16. Eeldades, et banaanid on normaalhüvised, toob majapidamiste keskmise sissetuleku kasv endaga kaasa banaanide nõudluskõvera nihkumise alla ja vasakule.
a) Õige
b) Vale
17. Nõutav kogus on selline kaupade ja teenuste kogus, mida tarbijad kavatsevad osta mingi perioodi jooksul olemasoleva hinnataseme juures.
a) Õige
b) Vale
Elastsus
1. Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks siis hinna tõstmine suurendab ettevõtte kasumist.
a) Õige
b) Vale
2. Kui nõudmine käitub hinna suhtes elastselt, toob hinnatõus endaga kaasa tarbijate kulutuste suurenemise
a) Õige
b) Vale
3. Nõudluse hinnaelastsus leitakse koguse muudu ja hinna muudu suhtena
a) Õige
b) Vale
4. Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks, siis hinna tõstmine suurendab ettevõtte tulemit.
a) Õige
b) Vale
5. Mitteelastse nõudluse korral hinna tõustes ettevõtte tulem suureneb.
a) Õige
b) Vale
6. Enamasti, mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu, seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus.
a) Õige
b) Vale
7. Nõudluse hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad eri suundades, on nõudluse hinnaelastsuse väärtus negatiivne.
a) Õige
b) Vale
8. Elastse nõudluse korral on koguse suhteline muutus suurem kui hinna suhteline muutus.
a) Õige
b) Vale
9. Mitteelastse nõudluse korral on koguse suhteline muutus väiksem kui hinna suhteline muutus.
a) Õige
b) Vale
10. Ühikelastse nõudlusega on tegemist siis, kui hinna ja koguse suhtelised muutused on võrdsed.
a) Õige
b) Vale
11. Kui elastsuse absoluutväärtus on suurem kui 1 viitab see mitteelastsele nõudmisele.
a) Õige
b) Vale
12. Nõudluse hinnaelastsus iseloomustab kasvavaid alternatiivkulusid.
a) Õige
b) Vale
13. Mitteelastse nõudluse korral suurendab hinnatõus tarbija kulutusi.
a) Õige
b) Vale
14. Mitteelastse nõudluse korral toob hinnatõus nõutava koguse suurenemise.
a) Õige
b) Vale
15. Ühikelastse nõudluse korral on elastsuse väärtus null.
a) Õige
b) Vale
16. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 0,3 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma.
a) Õige
b) Vale
17. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 5 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma.
a) Õige
b) Vale
18. Nõudmise hinnaelastsust mõõdetakse rahas.
a) Õige
b) Vale
Majapidamisteooria
1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed.
a) Õige
b) Vale
2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust.
a) Õige
b) Vale
3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y.
a) Õige
b) Vale
4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist.
a) Õige
b) Vale
5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest.
a) Õige
b) Vale
6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev.
a) Õige
b) Vale
7. Käsu- või plaanimajanduses ei ole tarbija eesmärk kasulikkuse maksimeerimine .
a) Õige
b) Vale
8. Kasulikkuse maksimeerimist saab hinnata ainult turumajanduses.
a) Õige
b) Vale
9. Olgu mingil hetkel kauba S piirkasulikkus 40 ühikut ja kauba T piirkasulikkus 60 ühikut ning kauba S hind 50 senti ja kauba T hind 2 eurot. Tarbija on maksimeerinud sellisel juhul oma kogukasulikkuse?
a) Õige
b) Vale
10. Hüvise piirkasulikkus on seda väiksem, mida kõrgem on hüvise hind.
a) Õige
b) Vale
11. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati kõige odavama kauba võimalike alternatiivide hulgast.
a) Õige
b) Vale
12. Kui kaks inimest tarbivad samasuguses koguses kaupa X, siis on ka nende piirkasulikkused ühesugused.
a) Õige
b) Vale
13. Tarbija sissetuleku suurenemine suurendab kaupade piirkasulikkust.
a) Õige
b) Vale
14. Optimaalse valiku korral on piirkasulikkus maksimaalne.
a) Õige
b) Vale
15. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati kõige kallima kauba võimalike alternatiivide hulgast.
a) Õige
b) Vale
16. Piirkasulikkus on lisakasu , mida tarbija saab, kui tarbib mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem.
a) Õige
b) Vale
17. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=5, siis kulutades ära kogu planeeritud eelarve, on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkuse.
a) Õige
b) Vale
18. Optimaalse valiku korral teeb tarbija valiku, mille puhul asendamise piirmäär on võrdne suhtelise hinnaga ehk tarbija soov kaupu vahetada langeb kokku turul pakutava kaupade vahetamise võimalusega.
a) Õige
b) Vale
19. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe kauba kombinatsioone, mis kõik annavad tarbijale võrdse kasulikkuse.
a) Õige
b) Vale
20. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb.
a) Õige
b) Vale
21. Vastavalt kahaneva piirkasulikkuse seadusele väheneb tarbija kasulikkus täiendava ühiku tarbimisest, kui hüvise hind langeb.
a) Õige
b) Vale
22. Majapidamisteoorias eeldame, et kogukasulikkus kasvab, aga kasvab kahanevalt, sest piirkasulikkus on kahanev.
a) Õige
b) Vale
23. Samaväärsuskõvera puutuja tõus mingis punktis on võrdne asendamise piirmääraga.
a) Õige
b) Vale
24. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad.
a) Õige
b) Vale
25. Hüviste asendamise piirmäär võrdub optimaalse tarbimiskomplekti korral suhtelise hinnaga.
a) Õige
b) Vale
26. Eelarvejoon on negatiivse tõusuga, sest piirkasulikkus on kahanev.
a) Õige
b) Vale
27. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=5, siis järelikult on kaupade hinnad võrdsed.
a) Õige
b) Vale
28. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus.
a) Õige
b) Vale
29. Hinna tõustes piirkasulikkus väheneb.
a) Õige
b) Vale
30. Madalama hinnaga toodete piirkasulikkus on alati madalam.
a) Õige
b) Vale
31. Asendamise piirmäär iseloomustab tarbija valmisolekut (või soovi) vahetada üks kaup teise vastu nii, et tema kogukasulikkus ei muutuks.
a) Õige
b) Vale
32. Eelarvejoonel asuvad kõik ühesuguse maksumusega tarbimiskomplektid.
a) Õige
b) Vale
33. Kui MUx/Px=1,5 ja MUy/Py=3,5, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba Y tarbimist ja vähendama kauba X tarbimist.
a) Õige
b) Vale
34. Eelarvejoonest sissepoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha.
a) Õige
b) Vale
35. Eelarvejoone tõus on võrdne suhtelise hinnaga.
a) Õige
b) Vale
36. Kahaneva piirkasulikkuse seadus väidab, et mida rohkem me mingit kaupa või teenust tarbime, seda väiksemaks jääb iga järgmise tarbitava ühiku kasulikkus.
a) Õige
b) Vale
37. Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.
a) Õige
b) Vale
38. Kui kaks inimest tarbivad samasuguses koguses kaupa X, siis on ka nende kogukasulikkused ühesugused.
a) Õige
b) Vale
39. Hinna tõustes piirkasulikkus suureneb.
a) Õige
b) Vale
40. Eelarvejoon iseloomustab selliseid kaubakomplekte, mis annavad tarbijale sama kasulikkuse.
a) Õige
b) Vale
41. Sissetuleku vähenedes nihkub eelarvejoon paremale.
a) Õige
b) Vale
42. Optimaalse valiku korral eelarvejoon ja samaväärsuskõver puutuvad.
a) Õige
b) Vale
43. Kui asendamise piirmäär väljendab tarbija soovi kaupu vahetada, siis suhteline hind näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures seda teha.
a) Õige
b) Vale
Firmateooria
1. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus kõiki sisendeid on võimalik muuta.
a) Õige
b) Vale
2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta.
a) Õige
b) Vale
3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont.
a) Õige
b) Vale
4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust.
a) Õige
b) Vale
5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus.
a) Õige
b) Vale
6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks.
a) Õige
b) Vale
7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema.
a) Õige
b) Vale
8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju.
a) Õige
b) Vale
9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega.
a) Õige
b) Vale
10. Keskmine toodang kasvab kuni piirtoodang on suurem kui keskmine toodang.
a) Õige
b) Vale
11. Kapitali piirtoodang on alati kõrgem kui tööjõu piirtoodang.
a) Õige
b) Vale
12. Tööjõu keskmise toodangu arvutamiseks jagame tööjõu hulga toodanguga.
a) Õige
b) Vale
13. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga.
a) Õige
b) Vale
14. Piirtoodang on alati suurem kui kogutoodang .
a) Õige
b) Vale
15. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata.
a) Õige
b) Vale
16. Tehnilise asendamise piirmäär ja suhteline tegurihind on alati võrdsed.
a) Õige
b) Vale
17. Ainult turumajanduses saavad ettevõtted teha optimaalseid tootmisotsuseid.
a) Õige
b) Vale
18. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks.
a) Õige
b) Vale
19. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga, on tegemist kaheneva piirtootlikkusega.
a) Õige
b) Vale
20. Piirkulu suurus sõltub fikseeritud kuludest .
a) Õige
b) Vale
21. Kui püsikulu ületab kogukulu on tegemist kapitaliintensiivse tehnoloogiaga.
a) Õige
b) Vale
22. Kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb.
a) Õige
b) Vale
23. Kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine muutuvkulu suureneb.
a) Õige
b) Vale
24. Tootmistegureid üksteisega asendades muutub tootmisfunktsioon .
a) Õige
b) Vale
25. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär suurem kui suhteline tegurihind.
a) Õige
b) Vale
26. Kapitaliintensiivne tehnoloogia on alati kõrgemate keskmiste kuludega kui tööintensiivne tehnoloogia.
a) Õige
b) Vale
27. Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu.
a) Õige
b) Vale
28. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht , kui muuta tootmises sisendite hulka.
a) Õige
b) Vale
29. Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad.
a) Õige
b) Vale
30. Tööjõu piirtoodang on seda suurem, mida rohkem on töölisi.
a) Õige
b) Vale
31. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust.
a) Õige
b) Vale
32. Keskmine kulu ehk keskmine kogukulu iseloomustab ettevõtte suurust.
a) Õige
b) Vale
33. Tehnilise asendamise piirmäär iseloomustab tootmistegurite asendamise võimalusi nii, et kogutoodang ei muutuks.
a) Õige
b) Vale
34. Samakoguse joon ehk isokvant väljendab tootmistegurite hindade mõju tootmismahule.
a) Õige
b) Vale
35. Samakoguse joonel ehk isokvandil asuvad kõik sellised tootmistegurite kogused , mis võimaldavad toota ühesuguse koguse lõpptoodangut.
a) Õige
b) Vale
36. Samakulu joone tõus on suhteline tegurihind.
a) Õige
b) Vale
37. Tööjõu piirtoodangu arvutamiseks jagame muutuse tootmismahus muutusega tööjõus.
a) Õige
b) Vale
38. Piirtoodang iseloomustab kogutoodangu vähenemist.
a) Õige
b) Vale
39. Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub.
a) Õige
b) Vale
40. Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra.
a) Õige
b) Vale
41. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta.
a) Õige
b) Vale
42. Piirkulu iseloomustab kogukulu suurenemist tootmismahu suurenedes.
a) Õige
b) Vale
43. Keskmine toodang on kogutoodang ühe tootmissisendi ühiku kohta.
a) Õige
b) Vale
Kasumi maksimeerimine
1. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada.
a) Õige
b) Vale
2. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind.
a) Õige
b) Vale
3. Kasum on ettevõtte kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus.
a) Õige
b) Vale
4. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind.
a) Õige
b) Vale
5. Keskmine tulu iseloomustab kogutulu ühe müüdud ühiku kohta.
a) Õige
b) Vale
6. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, siis järelikult on ka kogutulu suurem kui kogukulu.
a) Õige
b) Vale
7. Ettevõte otsustab lühiajaliselt toota kahjumiga, kui hind ületab keskmist muutuvkulu.
a) Õige
b) Vale
8. Ettevõte maksimeerib kasumi tootes mahus , kus piirtulu võrdub piirkuluga .
a) Õige
b) Vale
9. Keskmine tulu on alati kõrgem kui hind.
a) Õige
b) Vale
10. Kogutulu on ettevõtte poolt müüdud toodangu maksumus ehk müüdud toodete arv korda toote hind.
a) Õige
b) Vale
11. Kogutulu on seda suurem, mida suurem on kasum.
a) Õige
b) Vale
12. Kasumi maksimeerimine on sama, mis kogutulu ja kogukulu vahelise erinevuse maksimeerimine.
a) Õige
b) Vale.
13. Et ettevõte saaks positiivset kasumit, peab keskmine muutuvkulu olema kõrgem kui keskmine kulu.
a) Õige
b) Vale
14. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu suurendada.
a) Õige
b) Vale
15. Kui hind on madalam kui keskmine muutuvkulu, on kasulikum mitte toota.
a) Õige
b) Vale
16. Kasum on ettevõtte piirtulu ja piirkulu vaheline erinevus.
a) Õige
b) Vale
Monopolistlik konkurents ja oligopol
1. Sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui täieliku konkurentsiga turul.
a) Õige
b) Vale
2. Monopolistliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte toodab pikaajaliselt tasemel, kus keskmised kogukulud ei ole minimaalsed.
a) Õige
b) Vale
3. Sarnaselt monopolile maksimeerib ka monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumit, tootes koguses, mille juures hind on võrdne piirkuluga.
a) Õige
b) Vale
4. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele.
a) Õige
b) Vale
5. Eristatud ( diferentseeritud ) tooted on iseloomulikud monopolistlikule konkurentsile .
a) Õige
b) Vale
6. Oligopolistlikke tööstusharusid iseloomustab kõrgete sisenemisbarjääride ja mastaabisäästu olemasolu.
a) Õige
b) Vale
7. Monopolistliku konkurentsiga turgu iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule.
a) Õige
b) Vale
8. Pikaajaliselt maksimeerib monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumeid, tootes mahus, kus piirtulu on võrdne piirkuluga. Sellise tootmismahu juures toob ettevõtete sisenemine turule kaasa hinna ja keskmiste kogukulude võrdsustumise.
a) Õige
b) Vale
9. Monopolistliku konkurentsi korral on tänu toodete mitmekesisusele tarbijate heaolu alati suurem kui oligopoli korral.
a) Õige
b) Vale
10. Sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui piirkulu. Lähtudes sellest, on monopolistlikult konkureeriv ettevõte ebaefektiivsem, kui täielikult konkureeriv ettevõte.
a) Õige
b) Vale
Monopol
1. Optimaalse tootmismahu juures toodab monopol vähem ja küsib kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga ettevõte.
a) Õige
b) Vale
2. Monopoli kasum on suurem kui tulem.
a) Õige
b) Vale
3. Monopol, olles ainukene pakkuja turul, on ühtlasi ka kõige efektiivsem tootja.
a) Õige
b) Vale
4. Monopol on turul ainukene pakkuja. Seega mõjutab monopoli tootmisotsus hinda, mille juures vastav kogus toodangut müüakse.
a) Õige
b) Vale
5. Monopolisti nõudluskõver asub kõrgemal kui piirtulu kõver, seega on hind alati kõrgem kui piirtulu.
a) Õige
b) Vale
6. Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt, või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta.
a) Õige
b) Vale
7. Kui monopolist toodab ja müüb sellises mahus, kus tulem on maksimaalne, siis on ka piirtulu maksimaalne.
a) Õige
b) Vale
8. Monopol on turuvorm, kus üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid.
a) Õige
b) Vale
9. Hinda diskrimineerides suurendab ettevõte tarbijate kogukasulikkust.
a) Õige
b) Vale
10. Monopoli pakkumiskõver on piirkulu kõvera kasvupiirkond.
a) Õige
b) Vale
11. Hind, mida monopol küsib, saab olla kõrgem kui piirkulu.
a) Õige
b) Vale
Täielik konkurents
1. Tüüpiliselt on täieliku konkurentsiga turul palju pakkujaid , kes kõik pakuvad sarnast kaupa.
a) Õige
b) Vale
2. Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse , kui ettevõtted maksimeerivad lühiajalist kasumist vastavalt piiritulu ja piirikulu võrdsusele ning majanduslik kasum on null, sest selleks hetkeks turule sisenemine ja sealt lahkumine lakkab ja pikaajaline keskmine kulu on minimaalne ja ühelgi ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist laiendada.
a) Õige
b) Vale
3. Konkurentsi survel on täieliku konkurentsiga turul hind alati madalam kui keskmine kulu.
a) Õige
b) Vale
4. Täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver.
a) Õige
b) Vale
5. Kuivõrd täielikult konkureeriv ettevõte ei saa mõjutada hinda, siis on kasumit võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega.
a) Õige
b) Vale
6. Täieliku konkurentsiga turul ei saa ükski ettevõte müüa oma toodangut hinnaga, mis ületab turuhinda, seega on tegemist hinnavõtjatega.
a) Õige
b) Vale
7. Täielikult konkureeriv kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises mahus, kus hind turul on võrdne piirtuluga.
a) Õige
b) Vale
8. Täieliku konkurentsi korral on pika perioodi tasakaaluhind võrdne piirkuluga.
a) Õige
b) Vale
9. Kui täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte jaoks on hind kõrgem kui piirtulu, tasub tootmismahtu suurendada.
a) Õige
b) Vale
10. Täieliku konkurentsiga turul on tüüpiliseks piiranguks turule sisenemisel mastaabiefekt .
a) Õige
b) Vale
11. Täieliku konkurentsi korral on üksiku hinnavõtjast ettevõtte jaoks nõudlus täielikult elastne.
a) Õige
b) Vale
12. Täieliku konkurentsiga turul ei ole ettevõtetel võimalik kasumit saada.
a) Õige
b) Vale
13. Täieliku konkurentsi korral on hind ja piirtulu võrdsed.
a) Õige
b) Vale
14. Täieliku konkurentsiga turul puuduvad turule sisenemise barjäärid.
a) Õige
b) Vale
15. Täieliku konkurentsi korral ei kehti tingimus MR=MC, sest täieliku konkurentsi korral maksimeerib ettevõtte kasumit P=MC.
a) Õige
b) Vale
V test – Nominaalse ja reaalse SKP arvutamise ülesanne
1. Leia nominaalne SKP aastal 2000 – 1125400
2. Leia nominaalne SKP aastal 2001 – 1275600
3. Missugune on muutus nominaalses koguproduktis (vasta esita protsentides ilma protsendimärgita)? – 13
4. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 – 1125400
5. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2001 - 1325300
6. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2000 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)? – 17
7. Kasutades aastat 2001 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 – 1088300
8. Kasutades aastat 2001 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2001 – 1275600
9. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2001 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)? – 17
10. Leia SKP deflaator aastal 2000 kasutades baasaastana aastat 2000 (deflaator esita vahemikus 1-100) – 100
11. Leia SKP deflaator aastal 2001 kasutades baasaastana aastat 2000 (-||-) – 96
12. 2017 . aasta teises pooles oli peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016 . aastal oli majanduskasvu eestvedaja .
a) Õige
b) Vale
13. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aasta võrreldes 5,0%.
a) Õige
b) Vale
14. SKP kasv ületas 2017. aastal teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu.
a) Õige
b) Vale
15. 2017. aastal kasvas sisemajanduse nõudlus tänu puhasekspordi kasvule.
a) Õige
b) Vale
VI test – majanduskasvu prognoos
1. Nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on prognoosinud aastaks 2018 . sarnast majanduskasvu maailmas. Kas nende organisatsioonide prognooside kohaselt kasvab maailmamajandus aastal 2018 :
a) 2,7%
b) 3,6%
c) 3,7%
2. Kuidas on arenenud riikide majanduskasvu väljavaated muutunud võrreldes varasema prognoosiga?
a) Halvenenud
b) Jäänud samaks
c) Paranenud
3. Eesti Panga hinnangul kasvab majandus aastal 2018 võrreldes eelmise aastaga:
a) Aeglasemalt
b) Kiiremini
c) Samas tempos
4. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 4 on toodud võrdlus teiste institutsioonide prognoosidega. Kes prognoosib Eestile kõige kõrgemat kasvu aastaks 2019 ?
a) Eesti Pank
b) Rahandusministeerium
c) Euroopa Komisjon
5. Pakkumispoole kitsendavat mõju majanduse kasvamisele prognoosiperioodil näitab see, et ettevõtjate hinnangul piirab tööjõupuudus praegu tootmist enam kui varem. Seega võib öelda, et:
a) Eesti majanduse maht ületab potentsiaali.
b) Eesti majanduse maht jääb alla potentsiaalsest mahust.
c) Eesti majanduse maht vastab potentsiaalsele.
6. Palgakasv jääb endiselt kiireks , kuid seda tasakaalustab tootlikkuse tõus. Ettevõtted ise hindavad oma konkurentsivõimet väljaspool Eestit endiselt tugevaks ning hinnangud eksporditellimuste hulga kohta nii hetkel kui ka ettevaates on viimase kuue aasta optimistlikemad. Seega prognoosib Eesti Pank, et:
a) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel ei muutu.
b) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel halveneb.
c) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel paraneb .
7. Eesti Panga prognoosi kohaselt keskmise brutokuupalga kasv jääb kiireks, jäädes aastatel 2018-2020 vahemikku 5,7%-6,2%, sest tööturul on endiselt puudus tööjõust. Võrreldes varasemate aastatega on tööandjatel aga kergem tööjõukulude kasvu katta ja eksporditurgude kiiremat hinnakasvu arvestades ei ohusta tööjõukulud konkurentsivõimet nii palju kui varasematel aastatel. Muuhulgas leevendab surve brutokuupalga tõstmiseks asjaolu, et:
a) Võrreldes varasemate aastatega import väheneb prognoosiperioodi vältel.
b) Võrreldes varasemate aastatega leppisid ametiühingud ja tööandjad 2018. aastaks kokku aeglasema miinimumpalga tõusu.
c) Võrreldes varasemate aastatega inflatsioon aeglustub prognoosiperioodi vältel.
8. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui kõrgeks on prognoositud valitsemissektori tarbimise kasvu aastal 2019?
a) 2,1%
b) 2,8%
c) 3,4%
9. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 3 on toodud majandusprognoos põhinäitajate kaupa. Kui suureks on prognoositud SKP deflaatori muutus aastal 2018?
a) 1,3%
b) 3,6%
c) 4,1%
10. Eesti Panga hinnangul mõjutavad valitsemissektori palgakasvu prognoosiperioodi ettevaates mitu ajutist tegurit. Muuhulgas:
a) Kuluhüvitiste kaotamine riigikogu liikmetel.
b) Haldusreformi käigus väljamakstavad koondamishüvitised, mida SKPs kajastatakse töötajatele makstud hüvitistena.
c) Tootlikkuse kasv valitsussektoris.
VII test – monetaarsüsteem ja inflatsioon
1. Euroopa Keskpanga uuringu kohaselt on vaatlusalusel perioodil pikaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad püsinud stabiilsed.
a) Õige
b) Vale
2. Euroopa Keskpanga ekspertide 2018. aasta märtsi makromajanduslikus ettevaates euroala kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI inflatsioon on 2018. aastal 1,4%, 2019. aastal 1,4% ja 2020. aastal 1,7%.
a) Õige
b) Vale
3. Euroopa Keskpanga ekspertide hinnangul on oodata arvestatavat palgakasvu, sest tööturg on väga aktiivne, inflatsioon kõrge ja tootlikkus kasvab kiiresti.
a) Õige
b) Vale
4. Joonis 22 (vt EKP majandusülevaade 2/18 lk 28) iseloomustab raha pakkumist. Jooniselt ilmneb, et vaatlusalusel perioodil on raha pakkumine suurenenud.
a) Õige
b) Vale
5. Joonis 22 (vt EKP majandusülevaade 2/18 lk 28) iseloomustab raha pakkumist. Jooniselt ilmneb, et vaatlusalusel perioodil on laenud erasektorile pidevalt vähenenud.
a) Õige
b) Vale
6. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude intressimäärad püsisid 2017. aastal ja 2018. aasta alguses endiselt rekordmadalal tasemel või selle lähedal.
a) Õige
b) Vale
7. 2014. aasta juunis kuulutati välja EKP krediidileevendusmeetmed. Selle aja jooksul on pankadelt mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude koondintresside määrad langenud üldiselt palju enam kui turuintressi viitemäärad, mis näitab, et rahapoliitika meetmete mõju ülekandumine pangalaenude intressidesse on paranenud.
a) Õige
b) Vale
8. EKP hinnangul avaldub euro kallinemine ettevaateperioodi jooksul alusinflatsioonile kasvusurvet, kuid osaliselt tasakaalustavad seda euroala sisenõudluse paranenud väljavaated, mis omakorda pidurdab inflatsiooni.
a) Õige
b) Vale
9. M1 tähistab kitsamat rahapakkumist. M1 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest.
a) Õige
b) Vale
10. M3 tähistab laia rahapakkumist. M3 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest, millele on juurde lisatud hoiused lepingulise tähtajaga kuni kaks aastat ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused ning repotehingud, rahaturufondide osakud ja võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat.
a) Õige
b) Vale
VIII test – Avatud majandus
1. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga . Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta.
a) Õige
b) Vale
2. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajahetkel, siis on maksebilansi kirjete väärtused varumuutujad.
a) Õige
b) Vale
3. Maksebilansi jooksev - ja kapitalikonto näitavad mittefinantstehinguid ja netolaenuvõtmise või -andmise vajadust, finantskonto aga näitab, kuidas seda vajadust finantseeritakse.
a) Õige
b) Vale
4. Joonis 4.1 (vt lk 50) iseloomustab maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni seost. Rahvusvaheline investeerimispositsioon kajastab riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi.
a) Õige
b) Vale
5. Maksebilansi jooksevkonto iseloomustab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti kujunemist ja reservvarade muutmist.
a) Õige
b) Vale
6. Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk moodustas 2016. aastal 2% SKPst.
a) Õige
b) Vale
7. Perioodil 2010-2016 oli teenustebilansi positiivne saldo kõige suurem aastal 2015.
a) Õige
b) Vale
8. Aastal 2016 ületas kapitali väljavool finantskontolt sissevoolu 386 mln euro võrra. Muuhulgas finantseerisime välismaailma läbi pensionifondide 257 mln euroga.
a) Õige
b) Vale
9. Eesti välisvõlg moodustas aastal 2016 pisut rohkem kui 90% SKPst.
a) Õige
b) Vale
10. Võrreldes välisnõudeid ja -kohustusi tervikuna , paigutati aastal 2016 välismaale rohkem vahendeid, kui sealt kaasati, ehk Eesti majandus tervikuna oli netolaenuandja.
a) Õige
b) Vale
IX test – Kogunõudlus ja -pakkumine
1. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil toob valitsuse kulutuste suurenemine kaasa:
Kogutootmise suurenemise muutumatu hinnataseme juures.
2. Klassikalise käsitluse kohaselt ehk pikaajaliselt toob maksude suurendamine kaasa:
Üldise hinnataseme languse ja kogutootmise jäämise samale tasemele .
3. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil:
Määrab tootmismahu taseme kogunõudluskõvera asend.
4. Mis järgnevatest põhjustab kogunõudluse kõvera nihkumise paremale:
Valitsuse kulutuste suurenemine.
5. Klassikalise koolkonna eelduste kohaselt pikaajaliselt:
Kogupakkumise tase on määratud.
6. Pikaajalise kogupakkumise kõvera kuju ja asukoht on määratud:
Täishõive tootmismahuga.
7. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil:
Hinnatase ei muutu kui tootmismaht muutub.
8. Potentsiaalne tootmismaht:
On tootmise tase tootmisvõimaluste piiril .
9. Pikaajaliselt on kogupakkumise kõver:
Vertikaalne.
10. Mis järgnevatest EI ole iseloomulik lühiperioodi kogunõudmise ja kogupakkumise käsitlusele:
Kogunõudluse suurenedes kasvavad hinnad ja tootmismaht ei muutu.
X test – Majanduskasv ja majandusareng
1. Majandustsükliks ehk äritsükliks nimetatakse:
Oluliste makromajanduslike näitajate sünkroonseid kuid ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist.
2. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata buumi ajal üle kuumenenud majandust jahutada:
Raha pakkumise vähendamine.
3. Tulujaotuse mõõtmiseks saab kasutada näiteks jaotusmeetodit, kus jaotatakse elanikkond detsiilideks. Sellise jaotusmeetodi kohaselt:
Jaotatakse kõik indiviidid sissetuleku alusel kasvavas järjekorras ja jaotatakse seejärel gruppideks .
4. Mida järgnevatest EI käsitleta arenguindikaatorite põhifunktsioonina:
Varieeruvus.
5. Mis järgnevatest šokkidest EI OLE tüüpiliselt äritsüklite aluseks:
Elektrišokk.
6. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata suhtelist vaesust vähendada:
Astmelise tulumaksu kehtestamine.
7. Mis järgnevast EI OLE tüüpiliselt iseloomulik majanduse langusfaasile:
Tööpuuduse vähenemine.
8. Lähtudes tüüpilisest avatud majandusest, missugune järgnevatest poliitikatest võiks kõige suurema tõenäosusega aidata majandust kasvatada:
Maksude alandamine .
9. Mis järgnevast EI OLE iseloomulik tüüpilisele Lorenzi kõverale:
Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda võrdsem on sissetulekute jaotumine .
10. Mis järgnevast EI OLE tüüpiliselt iseloomulik majanduse tõusufaasile:
Eratarbimise vähenemine.
Majanduslik mõtlemine
1. Turumajanduse puhul kujunevad otsused selle kohta, mida, kuidas ja kelle jaoks toota, individuaalsete otsuste põhjal. Neid individuaalseid otsuseid juhib turg .
a) Õige
b) Vale
2. Alternatiivkulu mõõdetakse alati rahas.
a) Õige
b) Vale
3. David Ricardo esindab majandusteaduses neoklassikalist koolkonda .
a) Õige
b) Vale
4. Majandusteadus nimetab ka ebaratsionaalset käitumist ratsionaalseks.
a) Õige
b) Vale
5. Käsumajanduse puhul on tegemist süsteemiga, kus otsused selle kohta, mida, kuidas ja kelle jaoks toota, teeb enamasti keskvõim.
a) Õige
b) Vale
6. Majandusteaduse lähtepunktiks on nappus ehk ressursside piiratus.
a) Õige
b) Vale
7. Majandusteadus väidab, et ratsionaalselt käituv inimene teeb enda jaoks parima võimaliku valiku.
a) Õige
b) Vale
8. Tootmisvõimaluste piir näitab, mida peaks majandus tootma .
a) Õige
b) Vale
9. Tootmisvõimaluste piir iseloomustab erinevaid kombinatsioone, mida saab toota kui mõni ressurssidest ei ole täielikult kasutatud.
a) Õige
b) Vale
10. Mikroökonoomika ja makroökonoomika on kaks meetodit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks.
a) Õige
b) Vale
11. Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus saab luua uut väärtust, sest ainult seal on olemas loomulik juurdekasv.
a) Õige
b) Vale
12. Mingi kauba alternatiivkuluks on tema eest ostjate poolt makstava raha hulk, või tootjate poolt tema tootmiseks kulutatava raha hulk.
a) Õige
b) Vale