kõverad nihkuvad paremale), siis tõepoolest uus tasakaalupunkt nihkub koguse teljelt vaadatuna samuti paremale ehk teisisõnu tasakaalukogus suureneb. Mis juhtub aga tasakaaluhinnaga, see sõltub, kumb kas nõudlus või pakkumine suurenes rohkem. Kui nõudlus suurenes rohkem (vasakpoolne joonis; nõudluskõvera nihe oli suurem), siis tasakaaluhind suureneb, kui aga rohkem suurenes pakkumine (parempoolne joonis; pakkumiskõvera nihe oli suurem), siis tasakaaluhind hoopis langeb. Kuna ülesande tingimustest ei ole meil nõudluse ja pakkumise muutumise kohta rohkem infot teada, siis tõepoolest tasakaaluhinna muutust praegusel juhul prognoosida ei saa.
on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud Question 5 Question text Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Select one: nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel hinna ja tootmiskulude vahel nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel hinna ja nõutava koguse vahel Question 6 Question text Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et Select one: hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta Question 7 Question text Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% võrra? Select one: Mõlema kauba nõudlus suureneb Tarbija asendab õunad apelsinidega Tarbija asendab apelsinid õuntega
Küsimus 4 Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: nõudluse elastsus on muutunud on toimunud liikumine piki nõudluskõverat nõudluskõver on nihkunud nõutav kogus muutub, kui hind muutub Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 Valmis kroonilt 1,80le toob kaasa Hinne 1,0 / 1,0
Küsimus 4 Nõudluse struktuuri muutus tähendab seda, et Valmis Valige üks või mitu: Hindepunkte 0.0/1.0 nõutav kogus muutub, kui hind muutub on toimunud liikumine piki nõudluskõverat nõudluskõver on nihkunud nõudluse elastsus on muutunud Nõudluse struktuuri muutusena käsitletakse nõudluskõvera nihet, mis toob kaasa nõutava koguse muutumise seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tooraine hinnatõusu, tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa Valmis Hindepunkte 1.0/1.0
Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question25 Punktid: 1
10 55 hinnaelastsuskoefitsient on E S = 25 = = 2,2 1 25 5,5 4. b; nõudluse muutus tähendab seda, et muutub hinna ja nõutava koguse vaheline seos e nõudluskõver nihkub; (vt ka eelmine teema ,,Nõudlus ja pakkumine"); 5. b; täiesti elastne pakkumiskõver on horisontaalne joon; seega nõudluse kasv e nõudluskõvera nihe (üles) paremale e väljapoole toob kaasa ainult koguste suurenemise, hind jääb aga samaks; 6. c; hinnaelastsuse koefitsient 2,5 saadakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse jagatisena; kuna hind muutub 10%, siis nõutav kogus peab muutuma 25%, et koefitsient võrduks 2,5-ga; 7. a; nõudluse hinnaelastuse koefitsient väljendab tarbijate reageerimist kauba enda hinna muutumisele,
NÕUDMINE PAKKUMINE Võib muutuda Reageerib aeglase- väga kiiresti malt, kuna on seotud ressursside ümberpai- tamise vajadusega 30 Effect of a shift in the demand curve P S g Pe1 D1 O Qe1 Q31 Nõudluskõvera nihe P S g Pe1 D1 O Qe1 Q32 Nõudluskõvera nihe P S g Pe1 D2 D1 O Qe1 Q33 Nõudluskõvera nihe P S i Pe2 g h Pe1 D2
!!! hinna ja nõutava koguse vahel nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel hinna ja tootmiskulude vahel Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on s Vali üks: hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule !!! hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema võrra? Vali üks: !!! Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Tarbija asendab apelsinid õuntega Mõlema kauba nõudlus suureneb Tarbija asendab õunad apelsinidega Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
TR=p·Q Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab. Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Nõudluse hinnaelastsus ja lineaarne nõudluskõver Lineaarse nõudluskõvera tõus on konstantne, s.t. teatav hinna langus põhjustab alati hüvise nõutava koguse ühesuguse kasvu. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem nõudluskõvera kõrgemate hindadega osas ja madalam madalamate hindade osas ehk tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikumalt siis, kui hüvise hind on suhteliselt kõrge, ja vähem tundlikult siis, hüvise hind on suhteliselt madal. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad 1) Täielikult elastne nõudluskõver
Miinimumhind ,,hinnapõrand" ülejääk ehk sufitsiit 9) Vastavalt nõudlusseadusele: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud 10) Kui teksaste hind muutub, siis nõudluskõver ei nihku. Nõudlus ei muutu, muutub nõudluskõver. 12) Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust vaid nõutavaid koguseid. 13) Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. 15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust väljendab järgmine võrrand: p=10-0,2q ja pakkumist p=2+0,2q Milline on kauba X tasakaaluhind ja kogus?
On kasumilävel Saab majanduskasumit 8. Oligopoli murtud nõudluskõver põhineb oletusel, et: Firma konkurendid järgivad nii tema algatatud hinna tõstmist kui alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatud hinna tõstmist, kuid ignoreerivad hinna alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatatud hinna alandamist, kuid ignoreerivad hinna tõstmist Harus pole mingit toodangu diferentseerimist 9. Murtud nõudluskõvera korral on oligopol: Huvitatud olemasoleva hinna säilimisest, isegi kui kulud suuresti muutuvad Huvitatud rohkem hinna tõstmisest kui alandamisest Huvitaud rohkem hinna alandamisest kui tõstmisest Huvitatud ühtviisi nii hinna tõstmisest kui alandamisest 10. Kui oligopoli piirtulukõveral on lõhe jooksva tootmismahu kohal, siis: Moodustab ta oma konkurentidega kartelli, et kasumit maksimeerida On tal murtud nõudluskõver
30 Pakkumine 20 10 0 -4 -2 0 2 4 6 8 10 12 Monopol tähendab olukorda, kus firma on turul ainus pakkuja. Kui firma on monopoolses olukorras, tähendab see seda, et selle firma pakkumiskõver on ühtlasi selle hüvise kogupakkumiskõver. Seega saab firma oma pakkumist muutes muuta turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu (pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikumispunkti e tasakaalupunkti). St mida rohkem firma toodab, seda madalama hinnaga peab ta oma toodangut müüma. Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev. 1. Mis on nõudluse… 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise? Kuidas sõltuvad eelnimetatud olukorra tagajärjel Tekib inflatsioonilõhe. Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP
kuna inimeste vajadused on piiramatud. õige 35.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu enne maksude mahaarvamist. vale. 36.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5 siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. õige 37.Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. õige 38.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. õige 39.Nahtamatuks käes pidas Smith konkurentsi mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. vale 40.Kauba tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. õige 41.Optimaalne tootmismaht on seal kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. vale 42.kauba pakutava koguse kasvu põhjustab eelkõige tootmiskulude vähenemine. Vale 43
Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Vali üks: hinna ja nõutava koguse vahel nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel hinna ja tootmiskulude vahel nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et Vali üks: hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% võrra? Vali üks: Tarbija asendab apelsinid õuntega Mõlema kauba nõudlus suureneb
Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 11 Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 12 Nõudluse hinnaelastsuse koe tsient väljendab nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 13 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad tarbijad seda toodet osta. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
Question20 Punktid: 1 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question21 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question22 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question23 Punktid: 1 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub vasakule. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question25 Punktid: 1
Nõudluse mõjutamine- mis see on ? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Vastavalt nõudlusseadusele on hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud (ceteris paribus). Nõutav kogus on see hüvise hulk, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlust võib väljendada nõudlustabeli või nõudluskõvera abil (joonis 3). Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt. Saab eristada individuaalset ja turunõudlust. Turunõudlus kujutab endast seost vastava hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel konkreetsel hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel. Seega on turunõudluskõver individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlust võivad mõjutada mitmed tegurid. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate
laserplaate ja vähem kassette. Kui aga samadel tingimustel hind langeks 40 kroonini, suureneks kassettide nõudlus ja väheneks laserplaatide nõudlus. Nõudlust võib väljendada, kas tabeli kujul või graafiliselt. Joonis 3.1 iseloomustab kassettide nõutavaid koguseid erinevate hindade juures, tingimusel et muud planeeritavat ostu mõjutavad tingimused, nagu teiste toodete hinnad, sissetulek, rahvaarv ja eelistused, ei muutu. Joonisel 3.1 on selle toote nõudlust kujutatud konkreetse nõudluskõvera abil. Nõudluskõver iseloomustab seost nõutava koguse ja hinna vahel. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 13 Kokkuleppeliselt on nõutav kogus kantud horisontaalteljele ja hind vertikaalteljele. Nõudluskõveral asuvad punktid, a kuni e, vastavad ridadele nõudlustabelist. Nõudluskõverat saab interpreteerida kahel moel: Antud hinna juures näitab see meile kogust, mida soovitakse osta.
Spetsialiseerumine võimaldab (töötajal, ettevõttel, riigil) keskenduda sellele, mida igaüks hästi oskab. Vahetuskaup võimaldab osa saada suuremast valikust. Kaubandus võimaldab osa saada teiste spetsialiseerumistest, vastasel juhul saame tarbida ainult oma toodangut. NÕUDLUS JA PAKKUMINE, ELASTSUS 1) Ceteris paribus eelduse tähendus. Ceteris paribus eeldus! („teiste muutujate samaks jäädes“ või „hoides teisi muutujaid konstantsena“) 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Nõudlusseadus: hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. Seega, hüvise hind ja nõutav kogus liiguvad (üldjuhul) vastupidises suunas. Nõudlustabelis esitatud andmete põhjal on meil võimalik koostada nõudluskõver (demand curve, tähistus D). Nõudluskõver näitab tarbijate poolt nõutavaid koguseid erinevatel hinnatasemetel.
kumiskoht). Alati ei ole turul va-litsev hind tasakaaluhind, sel ju-hul tekib turul ülejääk või puudu-jääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tar-bijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine 7.Tasakaaluhinna ja koguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muu-tused on tavalised turul. Muutused tulenevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale, pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasa-kaaluhinna ja koguse muutu-mine. Pakkuminevõib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaa-lukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutmine. Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas sama-suunaliselt või vastassuunaliselt. Niisugustes olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust. 8
Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab. Kui tarbijad on tundlikud hinnalanguse suhtes, siis hinna muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv. Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine. Selline lähenemine tarbijatele on hinnaalanduste põhimõtteks. Lineaarne nõudluskõver jaotub ülemiseks elastseks osaks, kus E>1 ja mitteelastseks alumiseks osaks, kus E<1, ja keskpunktis E=1. Lineaarse nõudluskõvera korral reageerivad tarbijad hinnamuutustele tundlikumalt suhteliselt kõrgema hinna korral. (joonis lk 64)
4 1200 800 6 800 800 8 500 800 10 200 800 Uueks tasakaaluhinnaks on nüüd 6 ja kogus on 800. Tasakaalukogus ei muutu, sest pakkumine on fikseeritud. Nõudluse suurenemine (nõudluskõvera nihkumine paremale) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu. 5 3) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200
monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümisel ohtralt reklaami, siis on tegemist hinnavälise konkurentsiga. 9. Otsusta iga juhu puhul eraldi, missuguse konkurentsitüübi puhul pikal perioodil firma kasumit maksimeeriva tootmiskoguse puhul kehtib järgmine võrdus MR = MC täieliku konkurentsi, monopoli, monopolistliku konkurentsi ja oligopoli turul P = ATC täieliku konkurentsi, monopolistliku konkurentsi turul
ARVESTUSTEST 2.1 (Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b
2. Kui Purgi hind on 8 kr, kas turul tekivad ülejäägid või puudujääk, kui suur ta on? Turul tekib puudujääk 60 mln purki aastas 3. Kui Purgi hind on 32 kr, kas turul tekivad ülejäägid või puudujääk, kui suur ta on? Turul tekib ülejääk 30 mln purki aastas 4. Kui suur on tasakaaluhind ? Nõudmine ja pakkumine on tasakaalus kui hind on 24 kr. Ülesanne nr. 2 Kuidas mõjutavad nõudlust ja pakkumist tabelis toodud muudatused? Muudatused Nõudluskõvera Liikumine Pakkumiskõver Liikumine nihe nõudluskõveral a nihe pakkumiskõvera l 1. Kaupade hindade x x muutus 2. Uue tehnoloogia x juurutamine 3. Moe muutus
50 0 30 1 20 3 15 5 12, 8 5 10 13 7,5 20 5 30 Nõudlus • Nõudlust kajastab terve nõudlustabel või nõudluskõver kogu oma pikkuses. • Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul. Nõudluskõver - Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehk nõudluskõver on negatiivse tõusuga (Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost). - Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel. Majandusteadlased põhjendavadpöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: - Tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus - Toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teiste kaupade hindade suhtes ehk asendusefekt - Sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut
Joonis. N-elastsus ja kogutulu H 10 HINDA TASUB ALANDADA NIIKAUA, A {E > 1} KUNI KOGUSE %-MUUT ÜLETAB 8 HINNA %-MUUDU (NIIKAUA SUURE- {E = 1} NEB TULU): B 6 {E < 1} Alaneva nõudluskõvera alla tuleb C mahutada võimaliku suurima pind- 4 alaga ristkülik {TULU=HIND×KOGUS} D See asub seal, kus nõudluskõvera 2 elastsus = 1 N 10 20 30 40 50 Q {E = 1}
15 Nõudlust võib väljendada kas tabeli kujul või graafiliselt. Joonis 3.1 iseloomustab kassettide nõutavaid koguseid erinevate hindade juures tingimusel, et muud planeeritavat ostu mõjutavad tingimused, nagu teiste toodete hinnad, sissetulek, rahvaarv ja eelistused, ei muutu. Joonisel 3.1 on selle toote nõudlust kujutatud konkreetse nõudluskõvera abil. Nõudluskõver iseloomustab seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kokkuleppeliselt on nõutav kogus kantud horisontaalteljele ja hind vertikaalteljele. Nõudluskõveral asuvad punktid a kuni e vastavad ridadele nõudlustabelist. Nõudluskõverat saab interpreteerida kahel moel: Antud hinna juures näitab see meile kogust, mida soovitakse osta. Näitab meile maksimaalset hinda, mida tarbijad on nõus maksma viimase ostetava kasseti eest.
Kui aga samadel tingimustel hind langeks 40 kroonini, suureneks kassettide nõudlus ja väheneks laserplaatide nõudlus. Nõudlust võib väljendada, kas tabeli kujul või graafiliselt. Joonis 3.1 iseloomustab kassettide nõutavaid koguseid erinevate hindade juures, tingimusel et muud planeeritavat ostu mõjutavad tingimused, nagu teiste toodete hinnad, sissetulek, rahvaarv ja eelistused, ei muutu. Joonisel 3.1 on selle toote nõudlust kujutatud konkreetse nõudluskõvera abil. Nõudluskõver iseloomustab seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kokkuleppeliselt on nõutav kogus kantud MIKROÖKONOOMIKA 13 horisontaalteljele ja hind vertikaalteljele. Nõudluskõveral asuvad punktid, a kuni e, vastavad ridadele nõudlustabelist. Nõudluskõverat saab interpreteerida kahel moel: · Antud hinna juures näitab see meile kogust, mida soovitakse osta.
ARVESTUSTEST 5.1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d
3 48 7 5 36 7 24 5 9 12 11 0 3 0 12 24 36 48 Nõudlus 12 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluskõvera nihe 1. Eeldame, et ootamatult teatab ülemaailmne arstide föderatsioon, et on tehtud jalustrabav avastus. Leiti, et kõik, Leiti kõik kes söövad päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt kauem võrreldes nendega, kes jäätist ei söö. 2. See avastus muudaks tõenäoliselt inimeste suhtumist jäätisesse ning suurendaks oluliselt nõudlust jäätise järele.
1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline (protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on väiksem kui üks /EDp/ < 1 , nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on suur, nõudluskõver on järsk; 3) ühikelastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub nõutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult /EDp/ = 1 , nõudluskõver on sümmeetriline hinna- ja koguse telgede suhtes; 4) elastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui nõutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult /EDp/ >1 , nõudluskõver on laugjas, lame (nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on väike);
Valmis langes. See põhjustab arvutite: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. Arvutite pakkumise languse b. Arvutite pakutava koguse kasvu c. Arvutite pakkumise kasvu d. Arvutite pakutava arvu languse Küsimus 18 Alljärgnevas miski ei põhjusta CD Valmis nõudluskõvera nihet Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. Muusikakasettide hinna muutus b. Rikkuse muutus c. Tulumuutus d. CDde hinna muutus 5/5
c. E-kriminaalsusest d. Effektiivsest turust Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist Vali üks: a. Asenduseffektiga b. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga c. Ceteris paribus effektiga d. Tulueffektiga Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet Vali üks: a. CD-de hinna muutus b. Rikkuse muutus c. Muusikakasettide hinna muutus d. Tulumuutus Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: Vali üks: a. Tulust ja rikkusest b. Rikkusest c. Palgast ja intressitulust d. Tulust Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: Vali üks: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK-haru
Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on seda kaupa valmistavate töötajate palga langus Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta nisu hinna tõus 3. Elastsus Kui kauba nõudlus on ühikelastne,siis kogutulu ei muutu,kui kauba hind muutub · Õige Täiendkaupade nõudluse ristelastsuskoefitsent on nullist suurem · Vale.koefitsent on nullist väiksem Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lieaarse nõudluskõvera kõigis punktides ühesuurune · Vale.nõudluson tavaliselt elastne kõrgemate hinnade korral ja mitteelastne madalamate hindade korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5,on tema nõudlus mitteelastne · Vale.nõudlus on elastne Kui kauba nõudlus on elastne ,muutuvad kauba hind ja kogutulu vastupidises suunas,kui nõudlus on mitteelastne,muutuvadkauba hind ja kogutulu ühes ja samas suunas.
kindla hinna juures. Toome näiteks jäätise nõudlustabeli keskmisel suvepäeval väikeses kaupluses. Tabel 1 Jäätise nõudlustabel Simulaatori poes Jäätise hind kroonides Jäätise nõudlus tükkides 2.00 60 4.00 40 6.00 30 8.00 25 10.00 20 12.00 15 Kandes selle tabeli andmed graafikule, saame joonistada nõudluskõvera. Graafiku vertikaaltelg tähistab hinda (H) ja horisontaalteljele on märgitud kogus (K). Nagu graafikult näha, liigub nõudluskõver alla paremale. Kõver peegeldab nõudlusseadust: madalate hindadega ostetakse rohkem kaupu, kõrgemate hindadega kaupade ostmine väheneb, kui muud tingimused ei muutu. Näiteks odava hinna juures võib Karl otsustada osta sõbrapäevakaarte kõikidele oma parematele tuttavatele. Kui aga ilusate kaartide hind on kõrge, saadab ta
võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Näitab kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta. · Nõudluse kõver Soovitud ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus Vasakul üles on hind, alla on kogus. Mida kõrgem hind seda v2hem on kogus. · Nõudluse seadus hindade alandamine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. · Nõudluse muutused Kogu nõudluskõvera nihe paremale või vasakule · Asenduskaubad ning täiend- ehk siduskaubad Asenduskaubad (substitutes) kaubad mis rahuldavad sarnaseid vajadusi (nt: kui coca-cola tõstab hinda siis pepsi cola müük kasvab). Täienduskaubad ehk siduskaubad (complements) on kaubad mida sageli koos kasutatakse (nt: tenniste reketitele pallid juurde). · Muutused Mis põhjustab toote nõudluse tõusu või langus? Sissetulekute muutused
Konkurentsitu · looduspark · looduse mitmekesisus 18. Avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. Kuna avalikule kaubale on iseloomulik, et ressursside kasutus ei suurene kui tarbijaid tuleb juurde, siis piirkulu on null. Nõudluskõver näitab üksikisikute maksevalmidust seostatuna hinnaga. Alanev hind suurendab kauba tarbitavat kogust. Efektiivne hind on piirkulu ja nõudluskõvera lõikepunktis. Kuna piirkulu on null, siis on ka efektiivne hind null. Avalike kaupade tootmisel tekib probleem, kuna tootja ei saa efektiivse hinna rakendamise eest tulu. 19. Konkurentsiga avaliku kauba tarbimine. Selgitada joonise abil. 10 Näiteks, maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt, kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi
kaupa. Nõudluse vähenemise korral on ini mesed Iga majandussüsteem peab vastama valmis ostma iga hinnaga vähem kaupa. kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas Hinnamõju on liikumine mööda olemasolevat toota ja kellele toota? nõud luskõverat. Nõudluse muutust näitab kogu Majandusteadus jaguneb kaheks haruks: makroja nõudluskõvera nihe paremale või vasakule. mikroökonoomikaks. Makroökonoomika te ge - leb ma janduse kui tervikuga, mikroökonoo mika pakkumine uurib üksikisikute ja ettevõtete tegutsemist majanduses. Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu,
Hind ja kaubeldav kogus jäävad tasakaalutasemele, kuni muutub mõni tegur, mis mõjutab tarbijate või tootjate turukäitumist; sellisele muutusele järgneb kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud. TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi-
On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek: • Teiste hüviste hinnad: – Asendushüvised e – Kaashüvised : ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust (nt autod ja bensiin)
väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne Elastsuskoefitsent muutub nõudluskõvera igas punktis Kogutulu (TR) on rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem, mida rohkem on asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida
7 4.02.2014 NÕUTAV KOGUS JA NÕUDLUS Nõutavat kogust iseloomustab üksik punkt nõudluskõveral; Nõudlust väljendab kogu nõudluskõver; o Nõudluse muutus põhjuseks nõudluse mõjurite muutumine; o s.o. nõudluse kasv või kahanemine nõudluskõvera nihe NÕUTAV KOGUS JA NÕUDLUS o Nõudluse laienemine o Nõudluse kasv 8 4.02.2014 PAKKUMISSEADUS Pakkumine (tähis S; inglise keeles supply) tähendab teatud toodete või teenuste koguseid, mida tootja soovib ja suudab erinevate hindadega vaadeldaval perioodil müüa.
Kuna majandusteoorias enamasti eeldatakse, et iga järgnev tarbitav ühik annab järjest vähem heaolu juurde, siis ollakse valmis ka iga järgneva ühiku eest ka vähem maksma. Teisiti öeldes, ollakse iga järgmise ühiku tarbimise nimel nõus loobuma järjest vähem teistest hüvistest, kuna iga kauba tegelik hind pole mitte makstud raha, vaid see, mis selle raha eest ostmata jääb. Nõudluskõvera nihe 14 12 10 Leiva hind 8 6 4 2 0 0 1 2 3 4 5 6 Leiva kogus Joonis 4. Nõudluskõvera nihe.
Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Kehtib seaduspärasus, et mida madalam on kauba hind seda suurem on nõutav kogus ning mida kõrgemaks muutub kauba hind seda väiksemaks muutub nõutav kogus. Seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel saab väljendada nõudlustabeli, nõudluskõvera või matemaatilise funktsioonina. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: · ostjate arvu muutumine muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; · muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; · muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes see võib toimuda
d. on tema toodangu nõudlus suhteliselt mitteelastne e. võib hooletu töötaja sinna sisse kukkuda ???35) Tasakaalu korral joonisel toodud firma a. peaks firma oma tegevuse lühiperioodil lõpetama b. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on ad c. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on bd. d. saab firma kahjumit 36) Vastavalt alternatiivsetele firmateooriatele kasutatakse müügitulu maksimeerimise ideoloogiat seetõttu, et ??? a. see muudaks nõudluskõvera elastsemaks b. pangad ei soovi langeva läbimüügi puhul firmadega enam tegelda c. see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks d. siis ei tekiks probleeme varustusküsimuste ja palgaga. 37) Teisaldustuluks nimetatakse a. tulu, mille tagab ressursi maksimaalselt vajalik hind, et teda üldse kasutatakse antud majandusharus xxx b. tulu, mille tagab ressursi minimaalselt vajalik hind, et teda üldse kasutatakse antud majandusharus c
kroonini toob kaasa: a) nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra; b) nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra; c) nõutava koguse kasvu 25 % võrra; d) 19 nõutava koguse kasvu 250 % võrra. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 39. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab a) a) tarbijate reaktsiooni tarbijate reaktsiooni hinna hinna muutustele; muutustele; b) nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb; c) nõudluskõvera tõusu; d) tootjate reaktsiooni hinna muutustele. 40. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, 60 le, siis järelikult on nõudlus: a) ühikelastne; b)) mitteelastne;; c) c) elastne; elastne; d)) vähenenud. 41. Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne:
piirkulu võrdub piirkuluga MC=MR. 39 Monopoli tegevus lühiperioodil: teenib kasumit, on tasuvuspuktis, saab kahjumit. Näidata joonisel Teenib kasumit Kui hind on valitud tootmismahu juures kõrgem kui keskmine kogukulu. Saab kahjumit Kui hind on keskmisest kogukulust madalam. On tasuvuspunktis kui hind on võrdne keskmise kogukuluga. 40 Oligopol. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused. Murtud nõudluskõvera mudel. Näidata joonisel Oligopol turg, kus väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii enda konkurenide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli käitumist ei saa seletada mingi ühe mudeli abil. Tegelikuses on palju mooduseid, kuidas oligopol võib ostustada oma hinna- ja tootmisstrateegia üle.
Nõudlus Demand Спрос Pakkumine Supply Предложение Nõudluskõver Demand Curve Кривая спроса Nõudlusseadus Law of Demand Кривая предложения Normaalne hüvis, kaup Normal Good Нормальное благо Nõudluskõvera nihe Shift in the Demand Curve Смещение кривой спроса Hind Price Цена Nõutav kogus Quantity demanded Количество спроса Tuluefekt Income efect Эффект дохода Asendusefekt Subtitution efect Эффект замены
annaabi.ee 
