Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandusteooria (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus ?
  • Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes ?
  • Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma ?
  • Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota ?
  • Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad ?
  • Mida toota, et seda toodangut ka ostetaks ?
  • Mille poolest erinevad ja sarnanevad mikroökonoomika ja makroökonoomika ?
  • Mida toota? kuidas toota ?
  • Millest sõltub nõutav kogus ?
  • Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust ?
  • Missugune on nende muude tegurite mõju ?
  • Miks suurendab kõrgem hind pakutavat kogust ?
  • Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused ?
  • Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel ?
  • Mis iseloomustab ettevõtet ?
  • Kuidas on ettevõtted organiseeritud ?
  • Kui ettevõte muudab nii tööliste kui seadmete hulka ?
  • Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota ?
  • Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik (ühiskondlik) sektor pakkuma ja missuguses koguses ?
 
Säutsu twitteris
MIKROÖKONOOMIKA 1
1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga , valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon : ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi, kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, et millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning missugust mõju avaldavad tollid ja kvoodid rahvusvahelisele kaubandusele . Heaolu: ehk mis on see mis põhjustab erinevusi riikidevahelises heaolujaotuses, muutes ühe riigi elanikke rikkamaks ja teise riigi elanikke vaesemaks. Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda mida me tahame. Me elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi. Kaupade ja teenuste hulk mida inimesed soovivad tarbida on suurem kui kaupade ja teenuste hulk mida on võimalik toota. Nappus ongi majandusteaduse lähtepunktiks. Vajaduste rahuldamiseks on võimalik tarbida hüviseid (kaupu ja teenuseid) ainult piiratud koguses, kuna tootmistegureid ei jätku kõige ihaldatava tootmiseks soovitaval hulgal. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks ressursside piiratuse korral tuleb pöörata tähelepanu nende ressursside parimale võimalikule kasutamisele ja hüviste optimaalsele valikule. Selleks, et mõista kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas peame teadma, kuidas jaotuvad ressursid ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal. Inimeste piiramatute vajaduste rahuldamine ressursside piiratuse tingimuses toobki endaga kaasa majandustegevuse ehk majandamise. Majandusteooria omakorda on õpetus sellest, et kuidas inimesed kasutavad oma piiratud ressursse, et rahuldada tekkinud vajadusi. Eelpool mainitud seitse suurt küsimust on mõned näited kõige olulisematest probleemidest millega majandusteooria tegeleb.
1.1 Valik Kui meil ei ole võimalik saada kõike mida me tahame, peame me valima olemasolevate alternatiivide vahel. Tõsiasi et hüviseid on alati liiga vähe järjest kasvavate vajaduste rahuldamiseks sunnib meid valima. Seetõttu ongi majandusteooriat tihti nimetatud teaduseks valikust ehk siis sellest, kuidas inimesed teevad oma valikuid ja mil moel mõjutavad seda valikut muutused muudes tingimustes. Tehes valikut me võrdleme tulu, mida saame mingi täiendava hüvise omamisest kulutustega, mis tekivad seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma . Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise astme piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. MIKROÖKONOOMIKA 2
Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu . See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile . Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima . Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle.
1.2 Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda . Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast teevad nad ju ikkagi parima valiku. Need kelle jaoks terved põlved ja küünarnukid on olulisemad kui kaitsmete kandmise ebamugavus, otsustavad kaitsmete kasuks ja käituvad ratsionaalselt. Need kelle jaoks kaitsmete kandmisega kaasnev ebamugavus on aga piisavalt suur võrreldes tervete põlvedega otsustavad uisutada ilma ning käituvad enda seisukohast samuti ratsionaalselt. Oma valikuid tehes oleme me ratsionaalsed . Seda ka siis kui me hiljem peaksime oma valikuid ümber hindama , sest valiku tegemise hetkel tundus see parim võimalik. Seega on valikute tegemine väga individuaalne ja igati ratsionaalne. Inimeste valikud on erinevad. Kui näiteks Mari otsustab peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli minna, Madis otsustab tööle minemise kasuks ja Ants läheb rahuvalvajaks, siis kõik need valikud on ratsionaalsed ent lähtuvad inimeste erinevatest eelistustest .
1.3 Majandusteaduse metoodika Oluline on teha vahet küsimustel, et "mis on" ja "mis peaks olema". Esimest liiki küsimused on positivistlikud ja teist liiki küsimused on normatiivsed. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad, või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest ja neid ei saa testida. Majandusprotsesside uurimisel peame me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi ( majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks ( kaubaturg , kapitaliturg, rahaturg ). Selline käsitlusviis teeb makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks. MIKROÖKONOOMIKA 3
Mikroökonoomika ja makroökonoomika on kaks meetodi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Kuivõrd majanduses on kõik asjad korraga muutumises ning keeruline on teha katseid sarnaselt keemiale ja füüsikale, vajame me suurt hulka lihtsustusi ja abstraktsiooni. Uurimise lihtsustamise eesmärgil jätame me tihti palju väheolulisi mõjureid vaatluse alt välja, üritades teha katseid sarnaselt füüsikale või keemiale. Üheks selliseks lihtsustamise viisiks oleks lähtumine osalisest tasakaalust, kus analüüsides mingi majandusnäitaja muutumise mõju, eeldame et kõik teised majandusnäitajad samal ajal ei muutu. Selline lähenemine on tuntud kui ceteris paribus printsiip. Ceteris paribus tähendab ladina keeles, et kõik muu jääb samaks. Meie kasutame siinkohal tavapäraselt väljendit muude tingimuste samaks jäädes. Me küll ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksime seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Näiteks võime me öelda, et hinna langedes nõutav kogus suureneb ceteris paribus ehk muude tingimuste samaks jäädes hinna langedes nõutav kogus suureneb.
1.4 Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Selline mehhanism peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: · Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes ? · Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma ? · Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus
HÜVISTE TURG
MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED
TEGURITURG
Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik MIKROÖKONOOMIKA 4
Majapidamine on inimgrupp , kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon , mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust. Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · Töö · Maa · Kapital Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku sektorit tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada vajalikus koguses maad ja kapitali. Seda saab teha mitmel erineval moel. Näiteks võivad majapidamised anda oma maa ja hooned ettevõtete käsutusse ning ettevõtted maksavad neile renti. Samuti võivad majapidamised osta maad ja hooneid ning anda need seejärel selliste ettevõtete käsutusse mille omanikud need majapidamised ise on. Sellisel juhul saavad nad osa ettevõtte kasumitest. Kolmandal juhul võivad majapidamised laenata ettevõtetele ja avalikule sektorile raha ning saada intressi. Lisaks palgale, rendile, intressile ja kasumile saavad majapidamised raha avalikult sektorilt toetuste ja abirahade näol. Jooniselt on näha, et majapidamised kulutavad ühe osa oma sissetulekutest maksudele ja teise osa ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmisele. Lisaks ettevõtetelt ostetud kaupadele ja teenustele saavad majapidamised tarbida ka avaliku sektori poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid. Nagu me nägime pakuvad ettevõtetele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Majandusteooria #1 Majandusteooria #2 Majandusteooria #3 Majandusteooria #4 Majandusteooria #5 Majandusteooria #6 Majandusteooria #7 Majandusteooria #8 Majandusteooria #9 Majandusteooria #10 Majandusteooria #11 Majandusteooria #12 Majandusteooria #13 Majandusteooria #14 Majandusteooria #15 Majandusteooria #16 Majandusteooria #17 Majandusteooria #18 Majandusteooria #19 Majandusteooria #20 Majandusteooria #21 Majandusteooria #22 Majandusteooria #23 Majandusteooria #24 Majandusteooria #25 Majandusteooria #26 Majandusteooria #27 Majandusteooria #28 Majandusteooria #29 Majandusteooria #30 Majandusteooria #31 Majandusteooria #32 Majandusteooria #33 Majandusteooria #34 Majandusteooria #35 Majandusteooria #36 Majandusteooria #37 Majandusteooria #38 Majandusteooria #39 Majandusteooria #40 Majandusteooria #41 Majandusteooria #42 Majandusteooria #43 Majandusteooria #44 Majandusteooria #45 Majandusteooria #46 Majandusteooria #47 Majandusteooria #48 Majandusteooria #49 Majandusteooria #50 Majandusteooria #51 Majandusteooria #52 Majandusteooria #53 Majandusteooria #54 Majandusteooria #55 Majandusteooria #56 Majandusteooria #57 Majandusteooria #58 Majandusteooria #59 Majandusteooria #60 Majandusteooria #61 Majandusteooria #62 Majandusteooria #63 Majandusteooria #64
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 156 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kylli6 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

majandusteooria omakorda, makroökonoomikas seevastu, kuivõrd majanduses, majapidamine, kapitaliks, jooniselt, majandusteaduse lähtepunktiks, vanim vahend, majandused, ajavahemikku 1500, laekus kuld, smithi nägemuses, eelduseks, klassikalisest mõtteviisist, kaasaegse mikro, kapitalistlik majandus, viljakat põllumaad, punktis c, nisu kogust, laienemist, majanduskasvu aluseks, tööjõudu, nõutavaks koguseks, kokkuleppeliselt, asenduskaup, täiendkaubad, sellisteks kaupadeks, helikassettide täiendkaubaks, sellised hüvised, võrdset sissetulekut, pakutav kogus, pakkumiskõver, 120 000, nõudlus, nõudmisega, ühikelastse nõudmisega, turunõudlus, turunõudlus, turunõudluse kõver, pitsa hind, jooniselt, krooni kohta, majapidamise tarbimisotsused, tehtud kulutusi, partnerettevõte, ainuomanikega, täisühing, täisühingud, täisühing, täisühingu juhtimisstruktuur, aktsiaselts, sellisteks vormideks, nüüdisväärtuse leidmist, nüüdisväärtuste summat, aktsia hinnaks, ilmutatud kuluks, füüsiliseks kapitaliks, amortisatsioon, veel arvestab, kogutoodanguks, tööjõu piirtoodang, jooniselt, püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, piirkulu, muutus tootmismahus, keskmine kulu, piirkulu, pikaajaliseks kuluks, tootmisfunktsioon, kahaneva piirtuluga, kapitali piirtootlikkuseks, pikaajaliselt, isokvant, samakulu joon, kogutulu, kuivõrd kogutulu, majanduslik kasum, kogukulu, piirtulu, pikaajaliselt, majanduslik kasum, selliseid litsentse, monopoli puhul, kogutulu, piirtulu, hinna diskrimineerimisega, monopolistlikul konkurentsil, sarnaselt monopolile, turuliidriga oligopol, turuliidri mudelil, järgnevas tabelis, nendeks sissetulekuteks, teguritulu, nõudluskõver, enamuses tööstusharudes, lühiajaliselt, teguriturul, turupiiranguks, tööjõu turunõudlus, elastsem, asendusefekt, lühiajaliselt, maa kogupakkumine, raamatukogu lugemissaal, ühiskaupadega, sellistel hüvistel, ilutulestik, aadam, eeva, kuivõrd piirkulu, vertikaalne summeerimine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
pdf
Majanduse alused konspekt 1
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
40
doc
Majanduse alused
38
pdf
Majandusteooria
35
doc
Majanduse alused
72
docx
Majanduse alused
16
docx
Majanduse abc
36
docx
Majandus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun