Mikro- ja makroökonoomika II Nõudlus ja pakkumine Miinimumhind ,,hinnapõrand" ülejääk ehk sufitsiit 9) Vastavalt nõudlusseadusele: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud 10) Kui teksaste hind muutub, siis nõudluskõver ei nihku. Nõudlus ei muutu, muutub nõudluskõver. 12) Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust vaid nõutavaid koguseid. 13) Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. 15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt.
a. D- kõverast allpool asuval MR - kõvera osal b. AVC - kõverast üleval pool asuval MC – kõveral c. MC-kõverast allpool asuval AVC - kõvera osal d. ATC - kõvera ja AVC – kõvera vahel asuval MC-kõveral 11. Alljärgnevates väidetest vastab tõele: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne d. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga 12. TKF-le hind on võrdne: a. AR = MR = TR/Q b. MR c. AR d. TR/Q 13. MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: a. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad b
ARVESTUSTEST 2.1 (Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus) 1. Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: a. Tulu ja maitse b. Tulu, maitse ja hüvise hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Maitse ja teiste hüviste hind 2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a
sel nädalal Select one: ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam Question 9 Question text Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige? Select one: Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui teksaste hind muutub Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale Question 10 Question text Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Select one: raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) uestion 11
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: Vali üks: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b
Koefitsient on < 1. Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. E= : = : Kogutulu ja elastsuse seos: kogutulu (TR) - on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR = Q * P Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi. Ühikuelastne nõudlus - hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus - hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Täielikult elastne nõudluskõver: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asenduskaupade arv; 2
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
c. Muusikakasettide hinna muutus d. Tulumuutus Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: Vali üks: a. Tulust ja rikkusest b. Rikkusest c. Palgast ja intressitulust d. Tulust Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline järgnevatest väidetest on õige: Vali üks: a. Kui nõudluskõver nihkub paremale, põhjustab see ülejäägi tekke (surplus) b. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, põhjustab see ülejäägi tekke c. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on madalam d. Kui nõudluskõver nihkub vasakule, siis uus tasakaaluhind on kõrgem ÕIGE
olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimalku tootmise piiri peal. õige 12
Nt üheainsa firma kontroll teemandivarude üle. Puhas monopol püsib pikemat aega küllaltki harva, sest monopoli suur kasum stimuleerib teisi firmasi hüvisele lähedast asendajat välja mõtlemaja seda tootma hakkama. Ka tehnoloogilised muutused kalduvad sisenemisbarjääre lõhkuma. 9.2 MONOPOLI TULU- JA KULUKÕVERAD Lk 207 210 Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka turunõudluskõver. Tüüpiline monopoli nõudluskõver. Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-.
· Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Nõudluskõver Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval graafikul, mis liigub paremale alla ja näitab hinna mõju koguse suhtes. Hindu mõjutavad tegurid Ostujõud Vähenev isiklik väärtus Asenduskaupade olemasolu Nõudluse hinnaelastsus Nõudluse hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta kaupa või teenust.
juhul kui kauba hind muutub, hoides samal ajal ülejäänud pakkumist mõjutavad tegurid konstantsena Klassikaline ülespoole suunduva nõudluskõvera näide on Giffeni kaup. Kehvem kaup sissetulekute langedes tarbimine suureneb. Vebleni efekt - Vebleni efekt väljendub selles, et mingi hüvise nõutav kogus suureneb, kui antud hüvise hind tõuseb. See on nn. demonstratsiooni- e. prestiiziefekt. Vebleni efekti iseloomustav nõudluskõver on positiivse tõusuga. LOENG 6 NÕUDLUS JA PAKKUMINE II Elastusteooria ja nõudluse ja pakkumise rakendused Elastsus on hinnatundlikkus. kauba nõudlus on elastne, kui nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest. nõudlus on mitteelastne, kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele Nõudlusseadus: kauba hinna langus suurendab nõudlust. Hädavajalikel kaupadel on suundumus omada mitteelastset nõudlust.
suurem kui 1, seega on pakkumine elastne; ; Arvutus: kauba pakutava koguse protsentuaalne muutus on (10 / 25) 100% , hinna protsentuaalne muutus on aga (1 / 5,5) 100 %, seega pakkumise 10 55 hinnaelastsuskoefitsient on E S = 25 = = 2,2 1 25 5,5 4. b; nõudluse muutus tähendab seda, et muutub hinna ja nõutava koguse vaheline seos e nõudluskõver nihkub; (vt ka eelmine teema ,,Nõudlus ja pakkumine"); 5. b; täiesti elastne pakkumiskõver on horisontaalne joon; seega nõudluse kasv e nõudluskõvera nihe (üles) paremale e väljapoole toob kaasa ainult koguste suurenemise, hind jääb aga samaks; 6. c; hinnaelastsuse koefitsient 2,5 saadakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse jagatisena; kuna hind muutub 10%, siis nõutav kogus peab muutuma 25%, et koefitsient võrduks 2,5-ga; 7
TR=p·Q Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab. Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Nõudluse hinnaelastsus ja lineaarne nõudluskõver Lineaarse nõudluskõvera tõus on konstantne, s.t. teatav hinna langus põhjustab alati hüvise nõutava koguse ühesuguse kasvu. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem nõudluskõvera kõrgemate hindadega osas ja madalam madalamate hindade osas ehk tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikumalt siis, kui hüvise hind on suhteliselt kõrge, ja vähem tundlikult siis, hüvise hind on suhteliselt madal. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad
3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1.
ARVESTUSTEST 4.1. (Ettevõtteteooria) 1. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: a. On firma pika perioodi keskmine kulu kõver U-kujuline b. On kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga c. Piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv-ressursside ühikuid d. On alates teatud punktist tarbja piirkasulikkus igas täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 2. Kuuenda töötaja piirprodukt on (vaata tabel): a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
täpselt sama kogus). Antud kahte tingimust reaalselt ei eksisteeri! Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga keskmine tulu/toode kasvab), kuid keskpunktist all pool, kus kogutulu hakkab uuesti langema, on hinnaelastsus alla ühe (keskmine tulu/toode väheneb). Mikroökonoomika 15.09.2011 harjutustund Harjutusülesanded punasest harjutuste raamatust! (Võiks kaasa võtta edaspidi) 14. paremale (c) 15
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver on absoluutselt elastne d. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga nii TKF kui ka TK turu jaoks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Firma minimaalne kogus suurtootmisel Vali üks: a. saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga b. saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral c
suurem.) NB! mida suurem on kogus, seda madalam on võrreldav piirkasulikkus. Kogukasulikkus kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summa Tarbija valikuteooria eeldab järgmist: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; b) tarbijatel on piiratud sissetulek; c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; Piirkasulikkus väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kogukasulikkuse maksimeerimine. Leia kauba A, B, C MU(a)/P ,MU(b)/P ,Mu(c)/P , kus on kõik võrdsed, niipalju kaupa tulebki osta. MUA/P = MUB/P = MUC/P Kombinatsiooni kogukasulikkuse saab: Kauba a kogukasulikkus+ kauba b kogukasulikkus + kauba c kogukasulikkus. Kogukasulikkus = Piirkasulikkus 1 toote puhul+Piirkasulikkus 2 toote puhul+ piirkasulikkus3 toote puhul jne, (kuni tooteni, mitut toodet osta tuleb
Nominaalne sissetulek(arvuline), reaalne (kui palju ma selle eest saan osta rohkem. Siin arvestatakse ka inflatsiooni) TURUNÕUDLUS on erinevate nõudluskõverate (erinevate tarbijate) horisontaalne summa. (üks pere ostab 50 liitrit piima, teine pere ostab 75 liitrit päevas, kolmaas pere ostab 90 liitrit päevas. Liidame kokku Dturg=50+75+90=215) Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurenemist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudluskõver paremale, nõudluse vähenedes vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: *tarbijate sissetulek - erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike, asenatakse hiljem kallimate kaupadega) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega
· Kui sisendite hinad langevad, tootmine muutub odavamaks..... Täieliku konkurentsi turu tunnused · Pakkujate arv on suur, iga firma turuosa väike pkski firma ei suuda turuhinda mõjutada · Ostjate arv on suur' · Homogeenne toodang · Tiurule tulek ja sealt lahkumine kerge · Täielik informatsioon nii ostjatelt kui pakkujatelt Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri TKF ja tema nõudluskõver · Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna · Turu nõudluskõver vasakult paremale langev · TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne · Piirtulu( marginal revenue, MR) · MR=TR muutus/Q muutus, kus TR- kogutulu · MR=P, MR ja nõudlusküver kattuvad. · Kui turuhind muutub, muutub firma nõudlus · Kõige kasumlikum toota kogust, kus Mc=MR
Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
False Question 5 Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 6 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna kõrgemas sektoris. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 7 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 8 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question
ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste
0 q Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MC ATC MR D q Saab majanduskahjumit On pika perioodi tasakaalupunktis On kasumilävel Saab majanduskasumit 8. Oligopoli murtud nõudluskõver põhineb oletusel, et: Firma konkurendid järgivad nii tema algatatud hinna tõstmist kui alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatud hinna tõstmist, kuid ignoreerivad hinna alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatatud hinna alandamist, kuid ignoreerivad hinna tõstmist Harus pole mingit toodangu diferentseerimist 9. Murtud nõudluskõvera korral on oligopol: Huvitatud olemasoleva hinna säilimisest, isegi kui kulud suuresti muutuvad
suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver- nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid- 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus.
hilisemat asukohta. VALE Ühiskond toodab alati mingis punktis mis asub tema TVKl. VALE (seespool on ebaefektiivne kasutamine) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg on institutsioon või mehhanism mille kaudu ostjad ja müjad omavahel suhtlevad ja hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa.
Monopoolse turu korral puudub konkurents ja firma saab ise otsustada oma hüvise
hinna.
Nagu iga teine firma, maksimeerib monopol oma kasumi iha koguse korral mille
piirkulu võrdub piirtuluga (MR=MC). Ükskõik millise teise tootmismahu juures
oleks kasum väiksem sest MR>MC korral võiks kasumit suurendada, tootes või
muues suuremat kogust ja MR
B C D E F G H I J K L M N 1 Madisoni hinnamudel - nõudlusfunktsiooni leidmine 2 3 Kaks punkti nõudluskõveral y=ax+b 4 Hind Nõudlus y=a*P^b 5 $70 400 6 $80 300 7 8 9 10 Lineaarne nõudluskõver Konstantse elastsusega nõudluskõver 11 12 410,00 410 13 f(x) = -10x + 1100 f(x) = 3777177,547 x^-2,154 390,00 390 14 15 370,00 370 16 350,00 350
Nõudluse elastsus kajastab tarbijate e turu nõudluspoole reageerimistundlikkust, pakkumise elastsus on aga tootjate/müüjate e turu pakkumispoole reageerimisvõime väljendus. 22. Nõudluse hinnaelastsuse liigid Nõudluse hinnaelastsuse liigid võivad olla: 1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline (protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on väiksem kui üks /EDp/ < 1 , nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on suur, nõudluskõver on järsk; 3) ühikelastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub nõutava koguse protsentuaalse muutusega;
Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
Nõudlus vs soov; efektiivne nõudlus soov, mis on rahaga tagatud. Nõudlusseadus tarbijad ostavad kõrgema hinna korral kaupa vähem, kui nad ostavad madalama hinna korral, kui muud tingimused jäävad samaks. Kauba hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. NÕUDLUSSEADUS Matemaatiline väljendus nõudlusfunktsioon (demand function) funktsioon, mis kirjeldab seost nõutava koguse q (või qD ) ja toote ühikuhinna p vahel. Nõudlusfunktsiooni graafik nõudluskõver (ehk nõudlus- joon) (demand curve) selle iga punkt näitab kaubakogust, mida tarbijad soovivad ja tegelikult suudavad antud hinnataseme juures osta. Seega q D = f ( p) Ajalooliselt kujutavad majandusteadlased hinda vertikaalteljel ja kogust horisontaalteljel. -1 Matemaatiliselt p = f (q D ) (pöördfunktsioon), kuid nimetatakse ikka nõudlusfunktsiooniks. 3
nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
· Monopolistlik konkurents-harus on palju tootjaid, kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. · Oligopol turusruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid · Hinnaliider firma, mille kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad · Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl · Murtud nõudluskõver - oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui firma oma toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid.
Q1 Q2 p1 p2 = : Q1 + Q2 p1 + p2 Kogutulu ja elastsuse seos KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*p Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi Ühikuelastne nõudlus: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.
b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Pakkumist vähendatakse, kuna tootmisteguri hind suurenes. Pakkumiskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. Selle tulemusena pakkumine suureneb, kuna hüvise tootmiskulud vähenevad. Tootja suudab igal
suunas, d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas. 9. Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ? a) pakkumiskõver nihkub paremale b)) pakkumiskõver nihkub vasakule;; p c) pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas; d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas; d) 10. Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? a) nõudluskõver nihkub paremale; b) nõudluskõver nihkub vasakule; c) nõudlus õud us muutub uutub p piki kõverat õve at vä väiksemate se ate koguste oguste suu suunas; as; d) nõudlus d) nõudlus muutub
nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab. Kui tarbijad on tundlikud hinnalanguse suhtes, siis hinna muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv. Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine. Selline lähenemine tarbijatele on hinnaalanduste põhimõtteks. Lineaarne nõudluskõver jaotub ülemiseks elastseks osaks, kus E >1 ja mitteelastseks alumiseks osaks, kus E < 1, ja keskpunktis E = 1. Lineaarse nõudluskõvera korral reageerivad tarbijad hinna-muutustele tundlikumalt suhteliselt kõrgema hinna korral. Lineaarsel nõudluskõveral on konstantne tõus, ED on muutuv nõudluskõveral liikudes, kuna see on protsentuaalsete muutuste jagatis. IV TEEMA TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS TRADITSIOONILINE PIIRKASULIKKUSE TEOORIA
hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid koguseid. Hinnakujundaja – Hinnakujundaja (price searcher) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil
toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas Nõudlus e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek ja suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme juures. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja selle koguse vahel. Nõudlust kui seost saame kirjeldada: verbaalselt nõudlustabeline nõudluskõverana matemaatilise funktsioonina Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. (hinna ja nõutavate koguste seose) Nõudluskõver ( D ) on nõudluse graafiline kajastus kordinaatteljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kaubaühiku hinda P ja horisontaalteljel nõutavaid koguseid Qd Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja nõutava koduse vahel. Nõutav kogus Qd on ostjate poolt turul nõutava kauba või teenuse konkreetne kogus, mida tarbijad konkreetse hinna puhul soovivad ja soovivad osta teiste tingimuste samaks jäädes. Nõutava koguse Qd muutus leiab aset kauba hinna muutumise korral.
c. rahanõudluse sissetulekuelastsus oleks null Nõudlus ja pakkumine Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? a. Toob küll! b. Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? a. ei b. jah Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: a. tööjõu nõudlus suureneb b. tööpuudus väheneb c. tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? a. Sel juhul on tegemist asenduskaubaga b. Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga c. Sel juhul on tegemist alaväärtusliku kaubaga d. Sel juhul on tegemist täiendkaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? a. ainult mitteelastse nõudlusega kaupu b. ainult elastse nõudlusega kaupu c. kui ühe kauba hinnatõus põhjustab teise kauba hinna tõusu d
· Tarbija maximeerib kasulikkust erinevates tingimustes , eelnenud olukorras ei olnud piiranguid. Gosseni II seadus · Gosseni II seaduse kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. · MU/P1=MU2/P2=Mul/Pl · Kogukasv on max, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures Piirkasulikkus ja nõudluskõver · Näitame, et tarbimisel kauba piirkasulikkus määrab ära nõutava koguse q · Eeldatakse, et konkreetsest kaubast saadavat kasulikkust võib samastada tarbija valmisolekuga selle eest maksta. · Teisiti öeldes: kauba kasulikkust tarbija jaoks mõõdetakse max rahahulgaga, mida tarbija on nõus maksma. · Võimaldab omistada rahuolule rahalist väärtust ja mõõta kasulikkust rahaühikutes ebamääraste kasuühikute asemel.
Turuõudluskõver turunõudluse graafiline kujutis, kõikide indiviidide nõudluskõverteate horisontaalsumma Turupakkumiskõver turu pakkumise graafiline kujutis Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale · Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind · Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub Turu tasakaal ...on seisund mile korral turujõud on tasakaalus - puudub muutumistendents Puudujääk on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk
Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal. Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Puudujääk on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale · Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind · Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk. Maksimaalne seadusega kehtestatud hind Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk. Minimaalne seadusega kehtestatud hind Turunõudluskõver saadakse kõikide nõutavate koguste summast kindla koguse koral. Tarbijate arv turul on nõudluse mõjur. PT 3
Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1 Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur, kuihinna suhteline muutus. Koefitsient võrdub 1 Kaarelastsuse valem – lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest keskmisest Täielikult elastne nõudlus – nõudluskõver on horisontaalselne sirge (kõvera tõus on 0). Hinnaelastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus – nõudluskõver on vertikaalne (tõus on lõpmatu), nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks
MITTEELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on väiksem kui üks. KAARELASTSUSE VALEM: kasutatakse elastsuskoefitsiendi leidmiseks punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel (Q1 - Q2) : (Q1 + Q2) Ed = (P1 - P2) : (P1 + P2) TÄIELIKULT ELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu TÄIELIKULT MITTEELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on vertikaalne; koefitsient on null KOGUTULU (TR): rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist TR = P * Q ELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus vähendab kogutulu; hinna langus suurendab kogutulu ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks 5
võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). NÕUTAV KOGUS on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. NÕUDLUSSEADUS sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2. hinna muutuse asendusefekt; 3. hinna muutuse sissetulekuefekt. Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; 2. teiste hüviste hinnad; 3. tarbijate ootused (oma tulevase sissetuleku või hüviste tulevaste hindade suhtes); 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused.
suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam !!! suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem Küsimus 9 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige? Vali üks: Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui teksaste hind muutub !!! Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule Küsimus 10 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Vali üks: raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
