Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine (0)

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
25
5.  Firmateooria  
5.1 Tootmise  organisatsioon  
Maailma  kõik  ettevõtted  erinevad  oma  suuruse,  tegevusala  ning  ellujäämise  tõenäosuse  poolest.  Mille 
poolest  on  kõik  need  ettevõtted  omavahel  sarnased?  Mis  iseloomustab  ettevõtet?  Kuidas  on  ettevõtted 
organiseeritud?  Miks  me  vajame  ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike 
vajalikku teistelt inimestelt ( turult )?  
Mis on ettevõte 
Ettevõte  on   institutsioon ,  mis  ostab  tootmistegureid  (maa,  töö,   kapital )  koos  vahetoodetega  nagu  näiteks 
tooraine ,  mida  ostetakse  teistelt  ettevõtetelt,  ning  kasutab  neid  tootmises.  Ettevõte  organiseerib  neid 
ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna ‘organiseerib’. Lisaks 
eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. 
Ka  ettevõtete  olemasolu  põhjuseks  on  nappus.  Ettevõtteid  on  vaja,  et  kasutada  võimalikult  paremini  oma 
piiratud  ressursse.  Iga  ettevõte  peab  vastama  ise  tema  ette   kerkinud   majanduslikele  probleemidele.  See 
tähendab,  et  iga  üksik  ettevõte  peab  võimalikult  paremini  kasutama  tema  poolt  kontrollitavaid  piiratud 
ressursse. Selleks peab ettevõte otsustama: 
Mida toota ning missugustes  kogustes  
Missugust  tootmistehnoloogiat kasutada 
Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu 
Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja  juhtimisstruktuur  
Mil moel kompenseerida tootmistegureid 
Ettevõtte  sissetulekut  kaupade  ja  teenuste  müügist  nimetatakse  tulemiks.  Tootmiseks  kasutatavatele 
teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte  kogutulu  ja kogu kulude vahel on 
kasum (kui tulem ületab  kulusid ) või  kahjum  (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja 
kasumit mõjutavad  valikud , mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda 
tekkinud  majanduslikke  küsimusi  sarnaselt.  Erinevused  juhtimisstruktuuris  ja  tootmistegurite 
kompenseerimises  toovad  kaasa  erinevused  tootmise  organiseerimises.  Vaatame  lähemalt  tootmise 
organiseerimise erinevaid vorme. 
Ettevõtete liigid 
Lähtudes organisatsioonilisest struktuurist ning vastutuse ulatusest, saab eristada kolme peamist ettevõtluse 
vormi: 
Ainuomandus 
Partnerettevõte ehk täisühing 
Aktsiaselts  
Kasutatav ettevõtte vorm määrab ära juhtimise struktuuri ja tootmistegurite tasustamise viisi. Samuti sõltub 
sellest,  kui  palju  makse  peab  ettevõte  ja  tema   omanikud   maksma.  Ühtlasi  määratakse  kindlaks,  kes  saab 
endale ettevõtte kasumi ning kes vastutab võlgade eest. 
Ainuomandus. Ainuomanikega on meil näiteks tegemist programmeerijate ja kunstnike puhul. Samuti on 
ainuomandusega  ettevõtted  levinud  põllumajanduses,  toitlustuses  ja  jaekaubanduses.  Ainuomandus 
tähendab, et ettevõttel on üks omanik, sõltumata tööliste arvust. Omanikul on piiramatu vastutus. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
26
Oletame, et Härra Tamm asutab toidukaupade poe. Poe asutamiseks laenab ta  pangast  250 000 krooni. Ühe 
osa sellest rahast  kulutab  ta ruumide rendiks, ning ülejäänu eest ostab puu- ja juurvilju. Ta palkab tööle ühe 
assistendi ning koos teenivad nad ühe päeva jooksul 12 500 krooni. Hr Tamm viib selle raha panka. Teisel 
päeval  jääb  Hr  Tamm   haigeks   ning  tema   abiline   otsustab  samuti  lahkuda  töölt.  Kui  Hr  Tamm  kuu  lõpus 
poodi tagasi tuleb on kaup juba riknenud. Tal ei ole raha, et maksta järgmise kuu eest renti ning ta otsustab 
sulgeda poe. Pangale tuleb maksta 250 000 ent ettevõtte arvel on vaid 12 500. Seaduse järgi peab Hr Tamm 
võlgnevuse likvideerimiseks hakkama müüma oma  isiklikku  vara (mööbel, auto, maja). 
Ainuomanduses oleva ettevõtte juhtimisstruktuur on väga lihtne. Kõik juhtimisotsused teeb omanik. 
Ainuomanduses  oleva  ettevõtte  kasumit  käsitletakse  kui  omaniku  sissetulekut  ning  maksustatakse 
tulumaksuga. Seega maksustatakse kasumeid vaid üks kord, ehk siis kui omanik seda saab. 
Täisühing.  Täisühing  on  teine   enamlevinud   ettevõtluse  vorm.  Täisühingud  on  paljud  advokaadibürood, 
raamatupidamis-  ja  audiitorfirmad.  Täisühing  on  kahe  või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu 
vastutus. 
Täisühingu  juhtimisstruktuur  on  keerulisem  kui  ainuomanduse  puhul.  Täisühingus  peavad   partnerid  
omavahel kokkuleppele jõudma. Sarnaselt ainuomandusele maksustatakse ka täisühingus kasumeid vaid ühe 
korra. 
Oletame,  et  kaks  advokaati  otsustavad  asutada  advokaadibüroo.  Nad  võtavad  pangast  laenu,  et  tasuda 
ruumide eest ning maksta palka sekretärile. Kahjuks ei soovi ükski  klient  nende teenuseid kasutada ning nad 
otsustavad büroo sulgeda. Nüüd läheb üks  partner  teise juurde, et uurida kui suurt osa võlgnevusest see on 
võimeline kandma, ent teine parter on  vahepeal  kadunud. Seega tuleb esimesel partneril maksta tagasi kogu 
võlg. See tähendab, et tegemist on ühise piiramatu vastutusega. 
Aktsiaselts.  Aktsiaselts  on  ettevõte  mille  omanikeks  on  kaks  või  enam  piiratud  vastutusega  aktsionäri. 
Piiratud vastutus tähendab, et aktsionäride vastutus piirdub ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega. 
Aktsiaseltside  juhtimisstruktuurid  võivad  olla  väga  erinevad.  Mõned  aktsiaseltsid  ei  ole  suuremad  kui 
ainuomanduses  olev  ettevõte  ning  neil  on  üks  peaomanik,  kes  teeb  kõik  juhtimisotsused.  Suurtel 
aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. 
Suure  osa  oma  rahast  saab  aktsiaselts  aktsionäridelt.  Ettevõtte  kasum  kuulub  tema  omanikele,  s.t. 
aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning 
missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks 
lihtaktsiatele  võib  aktsiaselts  anda  välja  ka  võlakirju  ja  eelisaktsiaid,  mille  pealt  makstakse  fikseeritud 
makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. 
Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride  sissetulekust . Dividende saab maksta maksustatud 
kasumilt. Lisaks sellele maksustatakse ka aktsionäride dividende tulumaksuga. 
Muud ettevõtluse vormid. Lisaks ainuomanikule, täisühingule ja aktsiaseltsile on veel mitmeid ettevõtluse 
vorme. Sellisteks vormideks on näiteks mittetulundusettevõte, kooperatiiv, munitsipaalettevõte jpt. 
Mittetulundusettevõteteks on näiteks kirikud ja koolid. Sellised  organisatsioonid  ei sea eesmärgiks kasumi 
saamist.  Kui  tulud  peaksid  ületama  kulusid,  siis  ei  jagata  seda  omanike  vahel  vaid  säilitatakse  tulevaste 
kulude katteks. 
Natsionaliseeritud  ettevõtete  tegevust  kontrollib  valitsus.   Telekommunikatsioon ,   raudtee ,   gaas   ja 
elektrienergia  on sellisteks valdkondadeks kus on tavaliselt tegemist natsionaliseeritud ettevõtetega. 
Poolt ja  vastuargumendid  
Kuivõrd kõik ettevõtluse vormid siiski eksisteerivad, peab igaüks neist omama mingisuguseid positiivseid 
külgi. Samuti peavad olema ka mingid negatiivsed omadused. Tabel 5.1 summeerib ainuomanduses oleva 
ettevõtte, täisühingu ja aktsiaseltsi poolt ja vastuargumente. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
27
Tabel 5.1
Ettevõtluse vormide poolt ja vastuargumendid 
Ettevõtte tüüp 
Poolt 
Vastu 
Ainuomandus 
Lihtne asutada 
Halbu otsuseid ei kontrol ita 
Lihtne otsustusprotsess 
Omanik riskib kogu oma  heaoluga  
Kasumeid maksustatakse vaid ühe 
Ettevõte  sureb  koos omanikuga 
korra, kui omaniku sissetulekut 
Kapital on kal is 
Töö on kal is 
Täisühing 
Lihtne asutada 
Konsensuse  saavutamine on 
Mitmekesistatud otsustusprotsess 
aeglane ja kal is 
Elab üle partneri kadumise 
Omanikud riskivad kogu oma 
Kasumeid maksustatakse vaid ühe 
heaoluga 
korra, kui omanike sissetulekut 
Partneri  lahkumine  võib tuua kaasa 
kapitali puudujäägi 
Kapital on kal is 
Aktsiaselts 
Omanikel on pi ratud vastutus 
Keeruline juhtimisstruktuur võib 
Võimalus saada odavat kapitali 
muuta otsustamise aeglaseks ja 
Professionaalne juhtimine ei ole pi ratud 
kal iks 
omanike võimekusega 
Kasumeid maksustatakse  
Pikk eluiga 
Pikaajalised töölepingud vähendavad 
tööjõu hinda 
 
5.2 Kulud ja kasum 
Kuludena käsitletakse kõiki väljaminekuid, mida ettevõte teeb tootmistegurite kompenseerimiseks. 
Raamutupidajad  mõõdavad  ajaloolisi  ehk   ilmutatud   kulusid.  Ajaloolised  ehk  ilmutatud  kulud  kujutavad 
endast  tootmistegurite  hinda,  mida  nende  eest  tegelikult  maksti.  Majandusteadlased  seevastu  mõõdavad 
alternatiivkulusid.  Alternatiivkulu  kujutab endast  parimat  võimalikku alternatiivi millest loobutakse. 
Teatud  juhtudel  võivad  ilmutatud  kulud  ja  alternatiivkulu  olla  võrdsed.  Seda  eriti  siis  kui  tootmistegurite 
kasutamine  ning  nende  eest  tasumine  toimub  samal  ajal.  Ilmutatud  kuluks  on  raha,  mida  makstakse 
tootmisteguri  eest.  Alternatiivkulu  (mõõdetuna  rahas)  on  võrdne  ilmutatud  kuluga,  sest  seda  raha  oleks 
saanud kasutada muude tootmistegurite  ostmiseks , et toota midagi muud. Töö on kõige tähtsam tootmistegur 
mille puhul ilmutatud kulu ja alternatiivkulu on tavaliselt võrdsed. 
Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu erinevad, kui mingi tootmisteguri eest makstakse varem kui seda tegelikult 
kasutama  hakatakse.  Nii  on  see  füüsilise  kapitali  puhul.  Füüsiliseks  kapitaliks  on  sellised   tootmistegurid  
mida  ei  kasutata  täielikult  ühe  tootmisperioodi  jooksul.  Masinaid  ja  seadmeid  ning  tootmishooneid  ei 
kasutata  lõplikult  ühe  tootmisperioodi  jooksul.  Kulud,  mis  on  seotud  masinate  ja  tootmishoonetega, 
koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. 
Amortisatsioon  on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud 
amortisatsiooni  määra.  Majandusteadlased   vaatavad   majanduslikku  amortisatsiooni,  mis  iseloomustab 
füüsilise  kapitali  turuhinna  muutumist  ajas.  Näiteks  arvutatakse  aastast  majanduslikku  amortisatsiooni, 
lahutades  mingi   tootmissisendi   turuhinnast  aasta  lõpul  tema  turuhinna  aasta  alguses.  Selle  tootmissisendi 
tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline. Seega oleks selle tootmissisendi, mida me otsustasime kasutada, 
alternatiivkuluks see väärtus, millest me loobume kui me loobusime selle müümisest. 
Raamatupidajad   lisavad   kuludesse  ka  intressi,  mida  makstakse  füüsilise  kapitali  soetamiseks  tehtud 
laenudelt.  Majandusteadlane  käsitleb intressi kulutusi samuti alternatiivkuluna. 
Ilmutatud kulusid, alternatiivkulu ning majanduslikku kasumit iseloomustab tabel 5.2. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
28
Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis 
need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste 
vahendite  peale.  Oma  töölistele  maksis  ta  palka  30  000  krooni.  Pangale  maksis  Paju  intressideks  12  000 
krooni.  Kõik  eelöeldu  kajastub  nii   raamatupidaja   kui  ka   majandusteadlase   arvestustes.  Ainus  lisakulutus 
mida  raamatupidaja  veel   arvestab   on  amortisatsioon.  Majandusteadlane  vaatab  lisaks  veel  Hr  Paju  poolt 
investeeritud  aega  ja  raha  ning  leiab  majandusliku  amortisatsiooni.  Ajalooliste  ehk  ilmutatud  kulutuste 
meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse 
alternatiivkuludeks 
293 
500 
ja 
majanduslik 
kasum 
6 
500 
krooni.
Tabel 5.2
Majanduslik kasum 
Raamatupidaja 
 
Majandusteadlane 
 
Nimetus 
Summa 
Nimetus 
Summa 
Kogutulu 
300,000 
Kogutulu 
300,000 
Kulud: 
 
Kulud: 
 
Rataste hulgimüügihind 
195,000 
Rataste hulgimüügihind 
195,000 
Elekter , küte ja muud teenused 
15,000 
Elekter, küte ja muud teenused 
15,000 
Palgad  
30,000 
Palgad 
30,000 
 
 
Hr Paju palk1 
20,000 
Amortisatsioon2 
22,000 
Majanduslik amortisatsioon3 
10,000 
Intressimaksed 
12,000 
Intressimaksed 
12,000 
Hr 
Paju 
poolt 
ettevõttesse 
 
 
investeeritud raha intress4 
11,500 
Kogukulud 
274,000 
Kogukulud 
293,500 
Kasum 
26,000 
Kasum 
6,500 
Märkused: 
(1)  Hr  Paju  töötas  ettevõtte  heaks  2000  tundi.  Mujal  töötades  oleks  ta  saanud  10  krooni  tunnis,  mis 
tähendab, et sel e aja alternati vkulu on 20000 krooni 
(2)  Kokkuleppeline protsent füüsilise kapitali ostuhinnast. Meie näites 10% 
(3)  Füüsilise  kapitali  turuväärtuse  vähenemine.  See  on  alternati vkulu,  mis  tuleb  füüsilise  kapitali 
kasutamisest, kui me aasta tagasi otsustasime seda mitte müüa. 
(4)  Hr Paju investeeris ettevõttesse 115,000 krooni. Kehtiv intressimäär on 10% aastas. 
 
 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
29
6. Tootmine ja kulud 
Selleks,  et  mõista  kuidas  käituvad  ettevõtted,  tuleb  lähemalt  uurida  ettevõtte  tegevuse  eesmärke  ja 
piiranguid. 
Meie käsitluses on ettevõtte ainsaks eesmärgiks kasumi  maksimeerimine . Kasumi maksimeerimine tähendab 
suurima võimaliku kasumi saamist. 
Ettevõtte poolt teenitavat kasumit piiravad kaks tegurit. Need on turu piirang ja  tehnoloogia  piirang. 
Turu  piirang.  Ettevõtte  turu  piirang  kujutab  endast  tingimusi,  mille  kohaselt  ettevõte  saab  osta 
tootmissisendeid ja müüa oma toodangut. 
Tehnoloogia  piirang. Ettevõtte tehnoloogia piirang iseloomustab võimalusi, kuidas ettevõte saab kasutada 
olemasolevaid  tootmissisendeid  tootmises.  Mõned   tehnoloogiad   on  kapitaliintensiivsed,  teised  seevastu 
tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning 
vähe tööd. Tööintensiivne tehnoloogia kasutab suhteliselt suures koguses tööd ja väikeses koguses kapitali. 
Selleks,  et  maksimeerida  kasumit  peab  ettevõte  kasutama  mitte  ainult  tehnoloogiliselt  efektiivset 
tehnoloogiat vaid ka majanduslikult efektiivset tehnoloogiat. Lisaks sellele sõltuvad ettevõtte võimalused ka 
planeerimisperioodi pikkusest. Ettevõttel mis soovib muuta oma toodangut üleöö on selleks tunduvalt vähem 
võimalusi  kui  ettevõttel,  mis  teeb  analoogse  otsuse  pikemat  perioodi  silmas  pidades.  Uurimaks,  kuidas 
ettevõtte tehnoloogiapiirang mõjutab tootmist, vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. 
Lühiajaliselt  vaadeldakse  sellist  perioodi,  kus  osa   sisendeid   on  fikseeritud  ning  teisi  on  võimalik  muuta. 
Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. 
Tootmissisendeid mida on võimalik muuta lühiajaliselt nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud  sisendid  
on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 
6.1 Kulud lühiajaliselt 
Kogukulu   (TC)  on  kõigi  ettevõtte  kulude  summa.  Kogukulu  jaguneb  kaheks:  kogu  fikseeritud  ehk 
püsikuluks  (TFC)  ja  kogu  muutuvkuluks  (TVC).  Püsikulu  on  fikseeritud  tootmissisendiga  seotud  kulu. 
Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus 
tootmismahust.  Muutuvkulu  on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik 
lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu  muutuvkulud  tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, 
seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. 
Kampsunikuduja  kogukulusid  ning  nende  jagunemist  püsikuludeks  ning  muutuvkuludeks  iseloomustab 
joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest  tulpa  iseloomustavad  tootmisfunktsiooni . Kampsunikuduja 
fikseeritud  sisenditeks  on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud  sisenditega  seotud 
kulu  ehk  püsikulu  ühes  päevas  on  25  krooni.  Ühele  töölisele  tuleb  päevas  kulutada  samuti  25  krooni. 
Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja 
kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni 
ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. 
Piirkulu   on  kogukulu  suurenemine  toodangu  mahu   suurenemisel   ühe  ühiku  võrra.  Piirkulu  arvutamiseks 
jagatakse  muutus  kogukuludes  muutusega  tootmismahus.  Kui   tootmismaht   väheneb  10  kampsunilt  4 
kampsunile, väheneb kogukulu 75  kroonilt  50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus 
kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). 
Keskmine  kulu  on  kulu  ühe  toodangu  ühiku  kohta.  Keskmine  kogukulu  (ATC)  jaguneb  omakorda 
keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC). 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
30
Kui toodetakse 10 kampsunit on keskmised püsikulud 2.50 krooni (25/10) ja keskmised muutuvkulud 5.00 
krooni (50/10) ning keskmine kogukulu oleks 7.50 krooni. 
 
Pi rkulu (MC) 
Töö 
Toodang 
Kogu 
Kogu 
(muutus 
Keskmised 
Keskmised 
Keskmised 
püsikulud 
muutuvkulud 
Kogukulud 
kogukuludes 
püsikulud 
muutuvkulud 
kogukulud 
(töölisi 
(kampsunit 
tootmismahu 
päevas) 
päevas) 
(TFC) 
(TVC) 
(TC) 
muutuse kohta) 
(AFC) 
(AFC) 
(ATC) 
 
(krooni päevas) 
 
(krooni kampsuni kohta) 
0 
0 
25 
0 
25 
- 
- 
- 
1 
4 
25 
25 
50 
6.25 
6.25 
6.25 
12.50 
2 
10 
25 
50 
75 
4.17 
2.50 
5.00 
7.50 
8.33 
3 
13 
25 
75 
100 
1.92 
5.77 
7.69 
12.50 
4 
15 
25 
100 
125 
1.67 
6.67 
8.33 
25.00 
5 
16 
25 
125 
150 
1.56 
7.81 
9.38 
 
Joonis 6.1 Kulud lühiajaliselt 
 
 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
31
7. Kasumi maksimeerimine 
Majanduslik  kasum  on  kogutulu  ja  kogukulu  vaheline  erinevus.  Kasumi  maksimeerimine  on  sama  mis 
kogutulu  ja  kogukulu  vahelise  erinevuse  maksimeerimine.  Sellegipoolest  ei  saa  täielikult  konkureeriv 
ettevõte mõjutada hinda. Kasumit on võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega. 
Joonis  7.1  iseloomustab  täieliku  konkurentsiga  turul  oleva  ettevõtte  kogutulu,  kogukulu  ja  kasumit. 
Kogukulu on 25 krooni päevas ka siis kui tootmine on 0, sest isegi mitte midagi tootes on olemas teatud 
püsikulud. Tootmismahu suurenedes hakkab ka kogukulu suurenema. 
Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem 
kui 4 ja vähem kui 12 meetrit  kangast  päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne 
kogukuluga. 
Kangatootja  kasumit,  mis  on  välja  arvutatud  tabeli  viimases   veerus ,  iseloomustab  joonise  teine  pool. 
Kangatootja  saab  kasumit  kui  kogutulu  kõver  asub  kõrgemal  kogukulu  kõverast  (kasumi  kõver  asub  siis 
kõrgemal horisontaalteljest). 
Meie näites on kasumit  maksimeeriv  tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on 
kasum 40 krooni päevas. 
TR 
TC 
Kogus 
Kogutulu  Kogukulu 
Kasum 
(Q) 
(TR) 
(TC) 
(TR-TC) 
ogutulu ja kogukulu 
K
 
(krooni päevas) 
185
0 
0 
25 
-25 
Kasum 
1 
25 
49 
-24 
100
2 
50 
69 
-19 
3 
75 
86 
-11 
4 
100 
100 
0 
0 
4 
9 
12 
Kogus 
 
5 
125 
114 
11 
6 
150 
128 
22 
asum
K
7 
175 
144 
31 
40
8 
200 
163 
37 
9 
225 
185 
40 
10 
250 
212 
38 
0
9 
Kogus 
11 
275 
246 
29 
-20
12 
300 
300 
0 
13 
325 
360 
-35 
 
Joonis 7.1 Kogutulu, kogukulu ja kasum 
 
 
 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
32
7.1  Piirtulu  ja piirkulu 
Teine  võimalus  kasumit  maksimeeriva  tootmismahu  leidmiseks  on  piirtulu  ja  piirkulu  võrdlemine.  Kui 
piirtulu  on  suurem  kui  piirkulu,  tasub  tootmismahtu  suurendada.  Kui  piirtulu  on  väiksem  kui  piirkulu  on 
mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. 
Jooniselt 7.2 on näha, et kui tootmismahtu suurendada 8 meetrilt 9 meetrile on piirkulu (22 krooni) väiksem 
kui piirtulu (25 krooni). Edasine tootmismahu  suurendamine  ühe ühiku võrra toob kaasa piirkulu 27 krooni 
ja piirtulu 25 krooni. Jooniselt 7.2 on näha, et tootes 9 meetrit kangast päevas on piirkulu ja piirtulu võrdsed 
ja kasum on maksimaalne. 
 
 
C
MC 
 ja M
R
M
25
MR 
0 
9 
Kogus 
Q 
TR 
MR 
TC 
MC 
TR-TC 
7 
200 
163 
37 
25 
22 
8 
225 
185 
40 
25 
27 
9 
250 
212 
38 
 
Joonis 7.2 Pi rkulu ja pi rtulu 
 
 
Kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi 
minimeerimine . Seda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab ei saa öelda vaid piirkulu ja piirtulu kõveraid 
uurides. Selleks, et hinnata kasumi suurust peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja 
hinda. 
Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: 
saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); 
saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); 
saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
33
8.  Konkurents  
8.1.  Turustruktuur  ja hindade kujunemine 
Kõik  me  oleme  puutunud  kokku  olukorraga,  kus  keegi  teine  on  saanud  endale  midagi  mida  ihaldasime. 
Selleks  võib  olla  istekoht  bussis  või  esikoht  saja  meetri  jooksus.  Ka  kõige  igapäevasemates 
elusituatsioonides  puutume  me  kokku  konkurentsiga.  Omavahel  konkureerivad  nii  inimesed,  kui  ka 
ettevõtjad.  Tänapäeval  räägitakse,  et  ka  riigid  konkureerivad  omavahel.  Meie  eesmärgiks  on  vastata 
küsimusele, et mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub? 
Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüviste  pakkujad  ehk müüjad ja nõudjad ehk 
ostjad . Müüjate eesmärgiks on müüa oma kaup maha hinnaga, mis  tagaks  võimalikult suure kasumi. Ostja 
eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada  vajaminev  kaup võimalikult soodsalt. 
Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 
Selles peatükis käsitleme just seda osa konkurentsist kus konkureerivad müüjad. 
Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents. Turgude  uurimisel  pööratakse 
suurt  tähelepanu  turustruktuurile  ehk   majandusharu   jaotumisele  ettevõtete  vahel.  On  võimalik,  et  turul 
tegutseb  vaid  üks  ettevõte,  või  et   turg   on  jaotunud  paljude  pisikeste  ettevõtete  vahel.  Kuidas  ettevõtted 
omavahel konkureerivad – selle määrabki ära turustruktuur. Osa ettevõtteid tegutseb turul kus konkurents 
on väga suur. Samas võib aga kogu turg olla ühe ettevõtte käes. Need on kaks äärmust mille vahele jääb veel 
mitmeid  erinevaid  konkurentsivorme.   Turustruktuuri    uurimine   on  oluline  ka  selleks,  et  valitsus  oskaks 
paremini  kujundada  oma  majanduspoliitikat.  Tundes  teatud  turustruktuuri  iseärasusi  saab  analüüsida, 
missugust  mõju  võiks  avaldada  uus   majanduspoliitika   konkreetsele  ettevõttele  või  tööstusharule.  Selliste 
otsuste edukaks tegemiseks peab konkurentsi mõõtma. Mida me üldse peame silmas konkurentsi all? Kuidas 
me piiritleme tööstusharu mille kohta me otsuse teeme?  
Praktikas on konkreetse turu määratlemine tihti keeruline ülesanne. Proovime määratleda turgu toote järgi. 
Siin sattume peagi raskustesse, sest hüvised on omavahel tihti väga lähedalt seotud ja asendavad teineteist. 
Võib küll arvata, et kui hüvised on nii tootjate kui tarbijate  seisukohast   asendatavad  siis kuuluvad nad ühe 
turu  koosseisu,  ent  alati  ei  ole  see  nii.  Näiteks  tarbija,  kes  otsustab  kulutada  raha  puhkamise  peale  näeb 
raamatuid,  kontserdipileteid  ja  kalapaadi  rentimist teineteist asendavate hüvistena. Tootja seisukohast aga 
need hüvised teineteist ei asenda. Enamikule ostjatele ei ole näiteks meeste- ja naistekingad asenduskaubad 
Tootja seisukohalt on siin nii vajalikud toorained, tööjõud kui tehnoloogia aga kenasti asendatavad. 
Siinkohal  tehakse  tavaliselt   kompromiss ,  käsitledes  turgu  vaid  tarbija  seisukohalt.  Selline  kompromiss  ei 
anna  meile  mitte  alati  rahuldavat  tulemust.  Erinevad   vitamiinid   ju  teineteist  ei  asenda.  Samuti  ei  saa 
asendada  penitsilliini aspiriiniga. 
Kui me oleme uuritava turu endale määratlenud on meie eesmärgiks turustruktuuri hindamine. Mõõtmaks 
turustruktuuri peab  esmalt  vaatama sellel turul  tegutseva  ettevõtte võimalusi turu kontrollimiseks. Ettevõte 
võime turgu kontrollida väljendub eelkõige võimes oma toote hinda kontrollida. Kas meile huvi pakkuval 
turul tegutsev ettevõte saab ise otsustada, missugust hinda ta oma kauba eest küsib või peab ta selle otsuse 
tegemisel  ka  konkurentidega  arvestama.   Sugugi   vähetähtis  ei  ole  turustruktuuri  hindamisel  ka  ettevõtte 
majanduslik edukus. Kõige lihtsam on mõõta ettevõtete arvu turul ja vaadata kui avarad võimalused on  uutel  
ettevõtetel äritegevuse alustamine turul. 
Käsitledes  erinevaid  turuvorme,  peab  vastama  küsimustele,  et  mil  moel  mõjutab  konkurents  hindu  ja 
kasumit? Mis põhjustab ühtede ettevõtete  lahkumist  turult ja teiste ettevõtete sisenemist turule ning mida see 
endaga kaasa toob? Konkurentsi iseloomustamiseks võtame vaatluse alla neli olulist tunnust turustruktuuride 
iseloomustamiseks: 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
34
Müüjate arv turul; 
Müüjate poolt pakutava hüvise omapära; 
Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; 
Müüjate võime mõjutada hinda. 
Kaheks  äärmuslikuks  turustruktuuriks  on  täielik  konkurents  ja   monopol   ( monopson ).  Täiliku 
konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. Monopoli korral on kogu turg 
ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse vahele jääb veel mitmeid konkurentsi vorme millest tuntumad on 
monopolistlik konkurents ja  oligopol  (ologopson) (vt joonis 8.1). Alustame erinevate turuvormide  uurimist  
ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. 
 
-
U
K TE
N Õ
O V
OL
O IG
I OP
O O
P L
O
K
võ
v i
LT TTE
OL
O IG
I OP
O S
P ON
LT
O
U E
U IV
TE
IV
LIK R
Õ
E
LT- V
IE E
IE E
U
TÄ R
TÄ
TTE
TLIK  E
MON
O OP
O OL
O
IV
võ
v i
LIS R
O E
MON
O OP
O SO
S N
O
P E
O R
N U
O K
M N
M OK
Vä
V i
ä k
i e
k
MÕ
M JU
J  H
  IN
I NAL
A E
Suu
u r
TÄIE
I L
E IK
I
MON
O OP
O OL
O IS
I TLI
L K
I
KONKURENTS
KON
O KURENTS
OLIGOPOL
MONOPOL
S
OLIGOPOL
MONOPO
Pal
a jlu
j
MÜÜJAT
A E 
E AR
A V
Üks
k
 
 
Joonis 8.1. Turustruktuurid 
 
8.2. Täielik konkurents 
Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk 
kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes  lepib  juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma 
tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu 
kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule  konkurentsile  väga lähedase 
olukorraga  on  tegemist  näiteks  põllumajanduses  ja  kalanduses.  Oletame,  et  meil  on  tegemist  talumehega,  
kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab  kartuleid . Kui sügisel  kartulid  võetud saavad ja  talumees  turule 
sõidab   selgub   talle,  et  peale  tema  müüb  seal  kartuleid  veel  kümneid  ja  kümneid  teisi  talumehi.  Kui  kõik 
müüvad hinnaga neli krooni kilo, siis ei saa ka meie talumees kõrgemat hinda küsida. Hinnaga viis krooni 
kilo ei ostaks keegi tema kartuleid kui igal poolt on võimalik odavamalt saada. Samuti ei ole meie talumehel 
ka mõtet hinda alla lasta, sest nelja krooni eest ostetakse niigi ja kui ta hinda alla laseks ei pruugi see enam 
kartuli  kasvatamisega  seotud kulutusi  katta . 
Uurime  seda  turgu,  kus  meie  kartulikasvataja  tegutseb,  lähemalt.  Esmalt  on  näha,  et  sellel  turul  on  nii 
müüjaid kui  ostjaid  palju ning üks müüja moodustab kogu turust suhteliselt väikese osa. Sellises olukorras ei 
saa üksik tootja kontrollida hinda vaid peab leppima turul kehtiva hinnaga. Kui mõni müüjatest lahkub või 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
35
mõni juurde tuleb ei mõjuta see pakutava hüvise hinda. Lisaks sellele, et meie talumees on hinnavõtja ei ole 
tema jaoks ka mingisuguseid takistusi sellele turule sisenemiseks või sealt väljumiseks. Teised turul osalejad 
ei saa keelata  uuel   pakkujal  turule  tulemast  ning puuduvad olulised piirangud, mis keelaks turult lahkumise. 
Täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm otsust: 
1.  Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 
2.  Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla  ajutiselt  suletud. 
3.  Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota? 
Uurides  täieliku  konkurentsiga  turgu,  eeldame,  et  meie  mudelettevõtte  ainsaks  eesmärgiks  on  kasumi 
maksimeerimine. Nagu nägime ei saa täiliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte mõjutada pakutava hüvise 
hinda.  Kõik  mida  ta  teha  saab,  on  muuta  toodetavat  kogust.  Üheks  iseloomulikuks  omaduseks  täieliku 
konkurentsiga  turule  on  see,  et  suuri  kasumeid  ja  kahjumeid  saab  teenida  ainult  ajutiselt. Seda põhjustab 
nõudmine ja pakkumine turul mille tulemusena hind kujuneb selline, et erinevus kogutulu ja kogukulu vahel 
muutub minimaalseks. 
Kui nõudlus suureneb ja hind hakkab tõusma on lühiajaliselt ka täieliku konkurentsiga turul võimalik suuri 
kasumeid  teenida.  Pikaajaliselt  tulevad  sellele  turule  uued  pakkujad,  kes  tahavad  samuti  kasumit  saada. 
Konkureerides  ostjate  pärast  hakkab  hind  jälle  alanema.  Uusi   pakkujaid   tuleb  sellele  turule  seni  kuni  on 
võimalik  teenida  kasumit.  Seega,  vaatamata  võimalusele  teenida  lühiajaliselt  suuri  kasumeid,  tagab  vaba 
juurdepääs  turule  nende  kasumite  vähenemise  pikaajaliselt.  Samuti  ei  saada  sellisel  turul  ka  pikaajaliselt 
kahjumit,  sest  kohe  kui  hind  langeb  nii  madalale,  et  ettevõtted  hakkavad  saama  kahjumit,   loobub   osa 
ettevõtetest  tootmisest . 
Täieliku konkurentsiga turule on iseloomulik veel see, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure 
kasumi  saamise  võimalus  meelitab  ligi  uusi  pakkujaid  ja  kahjumite  tekkimine  sunnib  olemasolevaid 
pakkujaid turult  lahkuma . Kartulikasvatajast talumehele tähendab see seda, et kui kartuli hind turul hakkab 
tõusma siis järgmisel aastal leidub juba oluliselt rohkem talumehi kes otsustavad  kartulit  kasvatada. Kui aga 
kõik  talumehed  otsustavad kartulikasvatamisega tegelema hakata, on järgmisel aastal saak nii suur, et keegi 
ei  jõua  seda  ära  süüa.  Nüüd  tahavad  kõik  kartulikasvatajad  oma  kartulitest  iga  hinna  eest  lahti  saada  ja 
kartulikilo  hind  hakkab   langema   ning  kartulikasvatus  ei  osutu  tulusaks.  Osa  talumehi  otsustab  nüüd 
kartulikasvatusest  loobuda  ning järgmisel hooajal on kartulikilo hind jälle neli krooni. 
Põllumehed  on  küll  tavaliselt  hinnavõtjad  aga  sellegipoolest  ei  vasta  meie  kartulikasvataja  kõigile 
tingimustele, et rääkida täielikust konkurentsist. Turul ei müüda ju mitte lihtsalt kartulit vaid mitut erinevat 
sorti  kartulit.  Mõne  kartulikasvataja  kartulid  on  ilusamad  ja  puhtamad  kui  konkurendil.  Täieliku  turu 
kontseptsioonile   kõige  lähedasem  turg  on  rahvusvaheline   valuutaturg .  Valuutaturul  on   osalejate   arv  ja 
kauplemise  maht väga suur ning kaup millega kaubeldakse samuti väga ühetaoline. Täieliku konkurentsiga 
turule  iseloomulikke  tunnuseid iseloomustab tabel 8.1. 
Tabel 8.1.
Täielik konkurents 
Tunnus 
 
Ettevõtete arv 
Palju 
Toode 
Ühetaoline 
Sisenemistakistused 
Puuduvad 
Kontrol  hinna üle 
Puudub 
 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
36
8.3. Monopol 
Kui üheks äärmuseks on täielik konkurents, siis teiseks äärmuseks on monopol. Monopol on turuvorm, kus 
on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise 
barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea  alluma  turuhinnale vaid määrab selle ise (vt tabel 8.2). Monopson on turul 
ainuostja. 
Tabel 8.2.
Monopol 
Tunnus 
 
Ettevõtete arv 
Üks 
Toode 
Puuduvad 
lähedased 
asenduskaubad 
Sisenemistakistused 
Suured 
Kontrol  hinna üle 
Täielik 
 
 
Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või  loomulikud  takistused, mis  kaitsevad  ettevõtet uute konkurentide 
eest. Üheks  selliseks  juriidiliseks  piiranguks  on näiteks valitsuse poolt antud litsents. Selliseid litsentse on 
vaja  näiteks  arstipraksise  asutamiseks.  Samuti  ei  tohi  raadio  või  telejaam   edastada   saateid  ilma  vastava 
litsentsita.  Selline  litsentside  jagamine  tavaliselt  monopoli  ei  tekita  kuid  konkurentsi   piirav   on  see  siiski. 
Lisaks valitsuse poolt jagatavatele litsentsidele on teiseks oluliseks juriidiliseks piiranguks  patent . Patent on 
üks  leiutise  kaitsmise  vormidest .  Patendi  omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks  andes  
patendi omanikule monopoolse staatuse. 
Lisaks  juriidilistele  piirangutele  võivad  turule  sisenemist  takistada  ka  mitmed  loomulikud  piirangud. 
Siinjuures  võib  põhjuseks  olla  ainuomandus  mingi  tooraine  osas.  Teine  põhjus  monopoli  tekkimiseks  on 
seotud  mastaabisäästuga.  Sellisel  juhul  suudab  üks  ettevõte  pakkuda  odavamalt  kui  kaks.  Mastaabisääst 
avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine 
tootmises  loob  eelduse  suurte  ettevõtete  tekkimiseks.  Mastaabisääst  ilmneb  näiteks  autotööstuses,  kus 
kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse.  
Üks  monopoli  eriliike  on  loomulik  monopol.  Loomulik monopol kujuneb sellisel turul kus ilma kahjumit 
saamata suudab toota vaid üks ettevõte. Loomuliku monopoli tekkepõhjused ei ole seotud mitte patentide ja 
litsentsidega  vaid  hoopis  tootmisega.  Loomuliku  monopoli  tekkimise  peamiseks  põhjuseks  on 
mastaabisääst. Samuti  tekkib  loomulik monopol siis kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri 
algseid investeeringuid. Sellisel juhul omab eelist juba tegutsev ettevõte ja uued pakkujad ei hakka harusse 
sisenema . Sellisteks valdkondadeks on tavaliselt kohalike telefonikõnede pakkumine, elektrienergia ja gaasi 
tootmine.  Tegevuse  alustamine  nendes  harudes  nõuab  väga  suuri  investeeringuid.  Telefoniteenuse 
pakkumiseks tuleb ehitada välja telefoniliinide võrgustik. Elektrienergia ja gaasi pakkumine eeldab samuti 
vastava võrgustiku välja ehitamist. 
Ühiskonna seisukohast on see isegi kasulik, sest üks ettevõte suudab toota madalamate kuludega kui mitu 
konkureerivat ettevõtet. Samas on alati olemas oht, et kui ettevõte on saavutanud monopoli staatuse, ei paku 
ta mitte optimaalses koguses vaid otsustab piirata pakkumist, et saada võimalikult suurt kasumit. 
Puhtakujulisi monopole on väga vähe. Küll aga võime me leida mitmeid kohalikke monopole. Tavapäraselt 
kujuneb  välja  monopol  sellistes  valdkondades  nagu  näiteks  elektrienergia  tootmine  või  kaabeltelevisiooni 
teenuse pakkumine. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
37
Vaatamata asjaolule, et monopol saab hinda  arvestatavalt  mõjutada ei tähenda see seda, et küsida võib üks 
kõik missugust hinda. Kui hind osutub liiga kõrgeks siis keegi ei osta ja monopol saab kahjumit. Kui hind on 
liiga madal ostetakse küll palju ent see ei kata tootmiskulusid. Monopoli võime hinda mõjutada tähendab 
seda,  et  monopol  saab  kehtestada  sellise  hinna  mille  korral  tema   kasumid   on  maksimaalsed.  Monopoli 
võimet hinda mõjutada ja kasumeid teenida nimetatakse monopoli jõuks. 
Kuidas arutleb tüüpiline monopolist? Tehes otsust tootmismahu osas lähtub monopolist põhimõttest, et iga 
täiendav  ühik  toodangut  toob  endaga  kaasa  ka  täiendavaid  kulutusi.  Tuleb  osta  juurde  toorainet  ning 
töölistele peab palka maksma. Kui see täiendav ühik toodangut maha müüa saab ka täiendavat tulu. Kui see 
täiendav  tulu  tootmise  laiendamisest  osutub   suuremaks   kui  need  kulutused  mis  tuleb  täiendava  ühiku 
tootmiseks  teha,  siis  on  juurde  tulev  raha  suurem  kui  välja  minev  raha  ja  kasum  suureneb.  Monopolist 
laiendabki tootmist just nii kaua kuni kasum veel suureneb. Sellest hetkest alates, kus tootmise laiendamine 
enam  kasumile  juurde ei lisa, monopolist tootmist enam ei laienda. Seega toodab monopolist just sellises 
mahus  ja küsib hinda mis tagab maksimaalse kasumi. 
Ühiskonna  seisukohast  ei  ole  see  alati  hea,  sest  tavaliselt   kipub   selline  tootmismaht  olema  optimaalsest 
tootmismahust väiksem. Tootes vähem saab monopolist küsida oma toote eest ka kõrgemat hinda. Turul kus 
antud toote pakkumises konkureeriks palju väikeseid ettevõtteid  kujuneks  välja madalam hind ning kogus 
millega turul kaubeldakse oleks samuti suurem. 
Kuidas hinnata ettevõtte monopoli jõudu? Üheks võimaluseks on vaadata, kuidas on ettevõtted jagunenud 
tööstusharus suuruse järgi. Olgu meil tegemist tööstusharuga kus tegutseb 25 ettevõtet (vt tabel 8.3). 
Tabel 8.3
Monopoli jõud 
Müük
Ettevõte 1
150
Ettevõte 2
100
Ettevõte 3
80
400
Ettevõte 4
70
Ettevõtted 5-25
150
KOKKU
550
4 ettevõtte
400
81,8 %
osatähtsus
550
 
Vaatame  kui  suur  osa  turust  on  nelja  kõige  suurema  ettevõtte  käes.  Meie  näites  on  nelja  ettevõtte  käes 
rohkem kui 80 protsenti turust. Selline olukord  viitab  küllaltki  suurele  monopoli jõule. Kuivõrd ülejäänud 21 
ettevõtet omavad vähem kui 20 protsenti turust, on suurematel ettevõtetel olemas teatud jõud dikteerimaks 
turul  küsitavat  hinda.  Külla  aga  tuleb  siin  tähele  panna,  et  monopoli  jõud  ei  sõltu  mitte  ainult  ettevõtte 
turuosast  vaid  ka  muudest  teguritest.  Näiteks  võib  üks  ettevõte  olla  turul  küll  ainukene   pakkuja   ent  tema 
monopoli jõud on siiski olematu. Näiteks kui väikeses linnas on ainult üks juuksur, on ta ainukene pakkuja 
turul. Sellegipoolest ei saa öelda, et tegemist oleks monopolistiga, sest pole ju erilisi takistusi, et ka keegi 
teine oma juuksuritöökoja avaks. 
Monopol  saab  küsida  erinevatelt  tarbijatelt  erinevat  hinda.  Sellist  monopoli  tegevust  nimetatakse  hinna 
diskrimineerimiseks. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba 
eest  kõrgemat  hinda  kui  teistelt  või  kui  konkreetselt  tarbijalt  küsitakse  erineva  suurusega  kaubakoguseid 
müües  kõrgemat  hinda  ühiku  kohta.  Hinda  diskrimineerides  saab  ettevõte  suurendada  oma  kasumeid. 
Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: 
Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; 
Edukas hinna  diskrimineerimine  eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate 
gruppide vahel. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
38
Tüüpiliseks  näiteks  hinnadiskrimineerimisest  on  näiteks  reisijate  vedu. Reisijate veoga  tegelev  bussifirma 
küsib erinevat hinda erinevatelt tarbijate gruppidelt. Tavapäraselt saavad õpilased, õpetajad ja pensionärid 
odavamalt sõita. Põhjus on tegelikult küllaltki lihtne. Kui kõigilt küsida ühtmoodi kõrget hinda siis paljud 
õpilased, õpetajad ja pensionärid otsustaksid vähem sõita ja  bussid  oleksid pooltühjad. Kui sellele tarbijate 
grupile hinnasoodustus teha otsustavad nad bussiga sõitmise kasuks ja tulemusena teenib bussifirma isegi 
rohkem  kasumit  kui  ta  oleks   teeninud   siis  kui  kõigile  oleks   kehtinud   üks  hind.  Teine  võimalus  hinda 
diskrimineerida on erinevate koguste müümine erineva hinnaga. Sellisel juhul küsib ettevõte näiteks ühe  paki  
kartulikrõpsude  ostjalt  kümme  krooni  paki  eest.  Ostes  aga  kümme  pakki  korraga peate maksma ainult 80 
krooni, mis teeb ühe paki hinnaks kaheksa krooni. 
Miks monopolist seda teeb? Monopolisti eesmärk on maksimeerida kasumeid. Hinda diskrimineerides müüb 
ta oma kauba maha nii, et saab igalt tarbijalt just sellist hinda, mis tagaks maksimaalse kasumi. 
Võrreldes  täieliku  konkurentsiga  on  monopol  ühiskonna  kui  terviku  eesmärke  arvestades  ebaefektiivne. 
Tavapäraselt toodab monopol vähem kui oleks optimaalne ja küsib seejuures kõrgemat hinda. 
8.3. Monopolistlik konkurents 
Täielik konkurents ja monopol on äärmuslikud konkurentsi vormid Üks enamlevinud turu vorme tänapäeval 
on monopolistlik konkurents. Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid, 
kes  kõik  toodavad  sarnast,  ent  mingil  määral   eristatud   toodet.  Kui  me  räägime  toodete  eristatusest,  siis 
tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. Nii 
Coca -Cola kui  Pepsi  kustutavad mõlemad janu ja on teineteist asendavad  kaubad . Sellegipoolest on  tarbijaid  
kes eelistavad Coca-Colat Pepsile, sest need tooted on eristatud. Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et 
meie toode on kuidagi eriline võrreldes konkurendi tootega, saamegi küsida kõrgemat hinda. Monopolistliku 
konkurentsiga  turgu  iseloomustab  uute  pakkujate  vaba  juurdepääs  turule.  Monopolistlikule  konkurentsile 
iseloomulikud omadused on summeeritud tabelis 8.4. 
Tabel 8.4.
Monopolistlik konkurents 
Tunnus 
 
Ettevõtete arv 
Palju 
Toode 
Eristatud 
Sisenemistakistused 
Puuduvad 
Kontrol  hinna üle 
Väike 
Üheks  näiteks  monopolistlikust  konkurentsist  on  kullasepaärid.  Iga  tootja  püüab  eristada  oma  tooteid 
konkurendi  toodetest,  et  rahuldada  tarbijate  erinevaid  maitseid.   Sisenemine   tööstusharusse  on  lihtne.  Igal 
hooajal siseneb ja lahkub antud tööstusharust mitmeid ettevõtteid ning ettevõtte edukuse määrab ära see, kui 
edukalt suudetakse prognoosida tarbijate maitseeelistusi. 
Samuti  on  monopolistliku  konkurentsiga  tegemist  juuksuriäris.  Suures  linnas  on  tavaliselt  palju väikeseid 
juuksuriärisid.  Uutel  teenuse  pakkujatel  on  sellesse  harusse  sisenemine  lihtne.  Samuti  omavad  tarbijad 
piisavalt  head  ülevaadet  erinevatest  juuksuriäridest.  Erinevate   juuksurite   soengud  ei  ole  aga  täielikult 
asendatavad. Iga juuksuriäri püüab leida mingisuguse mooduse klientide meelitamiseks enda juurde. Selle 
saavutamiseks  otsitakse  võimalusi  enda  eristamiseks  konkurentidest.  Üheks  eristatuse  aluseks  võib  olla 
juuksuriäri  asukoht.  Kesklinnas  asuv  juuksuriäri  ei  ole  ideaalseks  asenduseks  äärelinna  juuksuriärile. 
Äärelinnas  elav ja töötav inimene eelistab kohalikku juuksurit, sest kesklinna sõitmiseks peab täiendavalt 
aega  kulutama.  Juuksuriärid  saavad  eristada  oma  teenust  ka  muul  moel.   Soengute   stiil  võib  olla  erinev, 
salongi  sisustus  võib olla erinev ja isegi  suhtlemine  klientidega võib olla erinev. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
39
Mida aga tähendab vaba juurdepääs turule. Oletame, et Tartu kesklinnas peab salongi juuksur, kes on eriti 
tuntud  oma   punk -stiilis  soengute  poolest.  Kas  on  midagi,  mis  takistaks  mõnel  teisel  juuksuril  avada 
lähedusse  oma   salong   ja  hakata  pakkuma  samas  stiilis  soenguid?  Ilmselt  mitte.  Saabki  öelda,  et 
monopolistliku konkurentsiga harus ei piirata uute pakkujate turule sisenemist. 
Pakutava  hüvise  eristatus  annab  monopolistliku  konkurentsiga  ettevõttele  monopoli  jõu.  See  tähendab,  et 
mingi hüvise konkreetse  variandi  tootmisel on ta ainukene pakkuja. Tegelikkuses ei pruugi eristatud tooted 
erinevad  ollagi.   Aspiriini   puhul  on  ennekõike  tegemist  erinevate  pakendamise  viisidega.  Oma  keemiliselt 
koostiselt  jääb   aspiriin   ikka  aspiriiniks.  Oluline  on  ikka  see,  et  just  tarbijad  leiaksid,  et  tooted  on 
mingisugusel moel eristatud. 
Raske on üheselt määrata, kas monopolistlikult konkureeriv ettevõte on efektiivne Sarnaselt monopolile on 
ka  monopolistlikult  konkureerivas  tööstusharus  hind  kõrgem  kui  täieliku  konkurentsiga  turul.  Lähtudes 
sellest  on  monopolistlikult  konkureeriv  ettevõte  ebaefektiivne.  Hind  on  kõrgem  sellepärast,  et  toodetakse 
eristatud  tooteid.  Tarbija  seisukohalt  on  toodete   mitmekesisus   kasulik,  sest  kõigile  meile  meeldib  kui  on 
võimalus valida. Seega suur eristatud toodete arv on ühiskonnale kasulik. Oma toote eristamiseks konkurendi 
tootest peab ettevõtja kas  panema  tarbija seda lihtsalt uskuma või lisama tootele selliseid omadusi, mis selle 
esile tõstaks. Seega on monopolistlikult konkureerivad ettevõtted huvitatud innovatsioonidest, mis samuti on 
ühiskonnale  kasulik.  Selgitamaks  tarbijatele  oma  toote  eripära  teevad  monopolistlikult  konkureerivad 
ettevõtted endale palju reklaami. Teatud tasemeni lisab  reklaam  tarbijatele informatsiooni, ning seni kuni uue 
teabe omandamist hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga seotud kulutusi, saab ühiskond jällegi tulu. Kui 
ühe  toote  variantide  hulk  seisneb  suures  hulgas  erinevates  raamatutes,   riietes ,  toidus,  saame  me  rääkida 
kasust. Kas aga selline variantide hulk on kasulik kus me saame üht ja sama toodet osta kas rohelises või 
kollases  pakendis?  Saab  öelda,  et  konkurentsil  on  nii  positiivseid  kui  ka  negatiivseid  külgi.  Seda  kas 
konkurentsi positiivsed omadused kaaluvad üle negatiivseid sõltub alati konkreetsest turust ja tootest. 
8.4. Oligopol 
Täieliku  konkurentsi  ja  monopoli  mudel  ei  sobi  kõigi  turustruktuuride  iseloomustamiseks.  Mõnel  turul 
domineerib  väike arv suuri ettevõtteid. Sellisteks tööstusharudeks on tavapäraselt terasetööstus, autotööstus 
ja lennukitööstus. Näiteks reisilennukite tootmises on tänaseks enamuse turust endale võitnud kaks suuremat 
lennukitootjat:  Boeing  ja Airbus. Juhul kui turul tegutseb väike arv ettevõtteid võib olla tegemist oligopoliga. 
Oligopolset  turgu  iseloomustab  väike  arv  vastastikuses  sõltuvuses  olevaid  ettevõtteid, kes konkureerivad 
omavahel.  Oligopolse  turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid 
reageerivad tema tegevusele. Oligopoli analoogiks nõudmise poole peal on oligopson, see on turg, kus on 
vähe suuri ostjaid. 
Tabel 8.5. 
Oligopol 
Tunnus 
 
Ettevõtete arv 
Vähe 
Toode 
Ühetaoline või eristatud 
Sisenemistakistused 
Mõningased 
Kontrol  hinna üle 
Arvestatav 
Kuidas käitub tüüpiline oligopol? Olgu meil tegemist näiteks sõiduautode tootmisega, kus domineerib väike 
arv suuri toojaid. Sellisel turul mõjutab iga otsus hindade ja tootmismahtude kohta, mida üks turul osaleja 
teeb,  automaatselt  teisi  turul  osalejaid.  Kõigi  turul  osalejate  eesmärgiks  on  oma  turuosa  suurendamine. 
Täieliku  konkurentsiga  turul  võib  üksik  tootja  oma  tootmismahtu  muuta  ilma,  et  see  turuhinnale  mõju 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
40
avaldaks.  Oligopolsel  turul  näevad  teised  turul  osalejad  kohe  kui  üks  tootja  otsustab  oma  tootmismahtu 
suurendada. Kui üks turul osalejatest on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas reageerivad sellele 
kohe  ka  teised  turul  osalejad  ja  teevad  kõik  selleks,  et  oma  turuosa  mitte  kaotada.  Sellise  vastasmõju 
tulemusena on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. 
Oligopolsel  turul  võib  välja  kujuneda  üks  domineeriv  ettevõte  kellel  on  palju  väiksemaid  konkurente. 
Sellises olukorras määrab turul kehtiva hinna domineeriv ettevõte ja väiksemad ettevõtte järgivad seda hinda.  
Tihti  seostatakse  oligopolidega ka kartellikokkuleppeid.  Kartelli  moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad 
kokku  tootmismahtudes  ja  hindades.  Kartellilepingu  sõlmimine  loob  sisuliselt  monopoli.  Tegutsedes 
monopolina   on  nüüd  võimalik  saada  ka  monopoli  kasumit.  Kartellilepingu  sõlmimise  eesmärgiks  on 
saavutada  täielik  kontroll  turu  üle  ja  takistada  uute  pakkujate  sisenemist  turule.  Enamasti  toimub  siis 
tootmismahtude  vähendamine  mille  tulemusena  hind  turul  tõuseb  ja  kartelli  kasum  suureneb.  Kartelle 
luuakse   tavaliselt  sellistes  valdkondades  kus  tarbijad  ei  saa  oma  tarbimist  oluliselt  vähendada.  Selliseks 
kaubaks on näiteks  bensiin . Kui bensiini hind tõuseb, siis osa inimesi küll otsustab vähem sõita ent bensiini 
tarbimine oluliselt siiski ei vähene. Kui nüüd kütusetootjad moodustavad kartelli ja otsustavad tõsta bensiini 
hinda,  siis  bensiini  tarbimine  oluliselt  ei  vähene.  Tulemusena  saavad  kütusetootjad  rohkem  kasumit. 
Vaatamata  sellele,  et  kartellide  moodustamine  on  keelatud,  sõlmitakse  siiski  kartellilepinguid.  Üheks 
tuntumaks  rahvusvaheliseks  kartelliks  ongi  naftat  eksportivate  riikide   kartell   OPEC.  Tänaseks  on  OPECi 
mõju küll oluliselt vähenenud, sest leitud on uusi naftamaardlaid ja turule on tulnud uusi  nafta  pakkujaid. 
Sellegipoolest omab OPEC arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. 
Suured ettevõtted võivad kontrollida turgu ja vähendada konkurentsi mitmel  erineval  moel. Kui üks ettevõte 
ostab ära teise või kui ettevõtted ühinevad  saavutatakse  samuti suurem turujõud. Ettevõtete ühinemised ja 
ülevõtmised on viimasel kümnendil oluliselt suurenenud. 
8.5. Konkurentsipoliitika 
Hinnates erinevaid turustruktuure selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. 
Selline   turumehhanism   suudab  kõige  paremini  vastata  majanduse  kolmele  põhiküsimusele:  mida  toota, 
kuidas toota ja kellele jagada. Ideaalsetes tingimustes jõuab turg  parima  lahenduseni. Sellise ideaalse turu 
toimimiseks peavad kõik tootjad olema täielikult konkureerivad. Inimestel peab olema täielik informatsioon 
hindadest, tootmiskuludest ja maitseeelistustest ning hinnad peavad väljendama kõiki kulusid. 
Tegelikkuses  tuleb  sellist  ideaalset  olukorda  harva  ette.   Turgudel   valitseb  mittetäielik  konkurents,  kus 
üksikud domineerivad ettevõtted mõjutavad hüviste pakkumist ja dikteerivad hindasid. Tulemusena väheneb 
efektiivsus ja pööratakse vähem tähelepanu teadus ja arendustööle. Sellisel juhul ei toimi turg täielikult ja 
tegemist on mittetäielikust konkurentsist tuleneva tururikkega. 
Sellises  olukorras  muutub  oluliseks  valitsusepoolne  sekkumine  turule.  Parandamaks  turu  toimimist  võib 
valitsus  mõjutada  kas  turu  struktuuri  või  ettevõtete  tegevust.  Konkurentsi  reguleerivad  seadused  on 
tänapäeval kasutuses  enamikes  riikides. Nende seadustega reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate 
konkurentide  suhtes,  tootjate  vahelisi  kokkuleppeid  ja  ettevõtete  ühinemisi  ning  ülevõtmisi.  Lisaks 
turustruktuuri mõjutamisele võib valitsus sekkuda turule ka kehtestades piirhindu ja tootmismahtusid. 
Turustruktuuri  mõjutamiseks  kehtestab  valitsus  seadused,  mis  ei  luba  tekkida  monopolidel  ja  kõlvatul 
konkurentsil. Kui monopol on tekkinud, võib valitsus nõuda selle monopoli lõhkumist. Sellisel juhul peab 
monopol jagunema väiksemateks ettevõteteks. 
Sellistes tööstusharudes nagu elektrienergia ja gaasi tootmine või telekommunikatsioonid on monopol tihti 
juba  välja  kujunenud  ja  monopoli  lõhkumine  ei  pruugi  olla  alati  mõttekas.  Sellisel  juhul  püüab  valitsus 
kontrollida  monopolide  tegevust piirhindade ning lubatavate ja nõutavate tootmismahtude kehtestamisega. 
Ettevõte, mis tegutseb sellises reguleeritud harus peab küsima luba kui soovib muuta hinda või vähendada 
toote  kvaliteeti.  Sellises  tööstusharus  ei  saa  uued  pakkujad  turule  tulla.  Tihti  ei  saa  ka   olemasolevad  
ettevõtted  tootmist  lõpetada  ilma  spetsiaalse  loata.  Enamus  sedasi  reguleeritavatest  ettevõtetest  on 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
41
loomulikud  monopolid . Lisaks loomulikele monopolidele reguleeritakse sarnaselt ka selliseid riigile olulisi 
valdkondi nagu  televisioon  ja raadio ning  raudteetransport . 
Joonis 8.2.
Valitsuse roll konkurentsi  tagamisel  
VALITSUS
Püüab mõjutada
Arvestab olemasoleva
turustruktuuri
turustruktuuriga
 
Ettevõtete
 
Pi rhindade
ühinemised
kehtestamine
 
Ülevõtmised
 
Toomismahtude
 
Ettevõtete
kehtestamine
kokkulepped
 
Kvaliteedi nõuete
 
Kõlvatu konkurents
kehtestamine
Keelatakse konkurentsi
Määratakse ettevõtte
pi rav tegevus tulevikus
tegevusvabadus hetkel
 
 
 
Eestis võeti esimene konkurentsiseadus vastu 16. juunil 1993. aastal. Tänaseks on Eesti konkurentsiseadust, 
mille  täitmist  kontrollib   Konkurentsiamet ,  oluliselt  täiendatud.  Konkurentsiameti  ülesandeks  on  seega 
igasuguse  konkurentsi  kahjustava  tegevuse  uurimine.  Vastavalt  konkurentsiseadusele  on  keelatud 
konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja 
ettevõtjate ühenduste konkurentsi kahjustavad otsused. Selliseks tegevuseks on näiteks kolmandate isikute 
suhtes hinna- või kauplemistingimuste kindlaks määramine. Samuti igasugune turule ligipääsu piiramine ja 
konkurentsi  kahjustava  teabe  jagamine.  Teatud  tingimustel  on  ettevõtjatel  õigus  nõuda  nende  suhtes 
erandtingimuste  kehtestamist.  Sellisel  juhul  vaadatakse  iga  konkreetne  juhtum  Konkurentsiametis  läbi  ja 
langetatakse otsus erandi tegemise osas. 
Konkurentsiseadusega  reguleeritakse  ka  turguvalitsevate  ettevõtjate  tegevust.  Turguvalitsevaks  loetakse 
ettevõtjat  siis  kui  temale kuulub selline osa turust (Eestis on selleks 40% turukäibest), mis võimaldab tal 
tegutseda  konkurentidest  sõltumatult.  Tihti  on  turguvalitsevaks  ettevõtjaks  loomulik  monopol. 
Turguvalitsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks kasutatakse näiteks piirhindade kehtestamist. Hindade 
reguleerimisel  peetakse  silmas,  et  kehtestatud  hinnad  oleksid  vastavuses  hindadega,  mis  võiksid  välja 
kujuneda kui turul valitseks vaba konkurents. 
Eraldi  valdkonnaks  vaba  konkurentsi  tagamisel  on  ettevõtjate  ühinemiste  ja ülevõtmiste ehk koondumiste 
kontrollimine.  Sellisel  juhul  jälgib  Konkurentsiamet,  et   koondumine   ei  kahjustaks  konkurentsitingimusi 
turul. Vastasel juhul võib koondumist mitte lubada. 
Samuti  on  keelatud  ebaaus  äritegevus  ehk  kõlvatu  konkurents.  Kõlvatuks  konkurentsiks  on  igasuguse 
eksitava  teabe   edastamine   ja  konkurendi  või  tema  kauba  halvustamine.  Samuti  konfidentsiaalse  info 
kasutamine. 
Kui  ettevõtja  on  rikkunud  konkurentsiseaduses  sätestatud  reegleid  saab  teda   karistada .  Näiteks  kui 
turguvalitsev  ettevõtja  on  kuritarvitanud  oma   seisundit ,  määratakse  talle  trahv  kuni  10  protsendi  ulatuses 
eelnenud    majandusaasta   käibest.  Sarnase  trahvi  saab  määrata  ka  juhul  kui  ettevõtjad  on  sõlminud 
konkurentsi  kahjustavaid  kokkuleppeid. 
 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
42
8.6. Konkurentsi mõju tarbijale 
Analüüsides  erinevaid  turustruktuure  jõudsime  järelduseni,  et  tootjad  ja  tarbijad  näevad  konkurentsi 
positiivseid ja negatiivseid omadusi erinevalt. Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem  segav  nähtus, 
sest märksa lihtsam on tegutseda monopolistina. Pole vaja muretseda konkurentide pärast ja tarbijatelt saab 
küsida just sellist hinda, mis maksimeeriks kasumid. Tarbijad omakorda  eelistaksid  teha sisseoste täieliku 
konkurentsiga  turul,  sest  seal  saab  oma  soove  kõige  väiksemate  kuludega  realiseerida.  Turu  toimimise 
erinevaid võimalusi iseloomustab joonis 8.3. 
Soetades  erinevaid  kaupu  satume  me  tarbijatena  mitmesugustesse  turusituatsioonidesse.  Minnes  turule 
kartuleid ostma osaleme me tarbijatena turul, kus ettevõtjate vahel valitseb täielik konkurents. Sellisel turul 
on  hind  kõige  madalam  ja  kogus  mida  pakutakse  kõige  suurem.  Kui  me  läheme  poodi  uut   raadiot   ostma 
puutume kokku monopolistliku konkurentsiga, sest iga raadiotootja püüab oma raadio konkurendi raadiost 
eristada, mis tihti seisneb vaid välistes erinevustes. Sellegipoolest teeme me otsuse ühe konkreetse raadio 
kasuks,  sest  kõigil  meil on olemas  eelistused  kas mingisuguse konkreetse tootja või toote omaduste osas. 
Monopolistlikult konkureerival turul maksame kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga turul. Samas on 
meil võimalus valida endale meelepärane toode. Autot ostes maksame oma raha oligopolistile, sest autode 
tootmisega tegeleb maailmas väike arv suuri ettevõtteid. Oligopolid võivad toota nii sarnast kaupa kui ka 
eristatud  tooteid.  Sarnast  kaupa  tootvateks  oligopolideks  on  kütusetootjad.  Autotootjad  aga  püüavad  oma 
toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda. 
Kui meil tekkib tahtmine osta teemantteid puutume kokku monopoliga. Teemantitööstuses valitseb peaagu 
kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi  korporatsioon  “DeBeers”. Sellisel turul peame maksma väga 
kõrget hinda, sest monopol toodab vähe ja küsib just sellist hinda mis maksimeeriks tema kasumid. Mitte 
alati  ei  lubata  monopolistil  tegutseda  vastavalt  oma  tahtmisele  ning  selliseid  turgusid  reguleeritakse 
konkurentsiseadustega. Tarbides elektrit jõuab meie raha reguleeritud monopoli kätte. Sellisele ettevõttele on 
valitsus  kehtestanud  hinnapiirid  ning  tulemusena  ei  ole  löök  meie  rahakotile  nii  suur  kui  olukorras  kus 
monopol saaks ise otsustada hinna üle. 
Üheks  äärmuslikumaks  juhtumiks  on  ilmselt  diskrimineeriv  monopolist,  kes  müüb  oma  kauba  erinevatele 
tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksvad maksimaalset hinda. Selline olukord tekib näiteks oksjonil, 
kus  iga  ese  müüakse  maha  kõrgeima  võimaliku  hinnaga.  Sellisel  turul  maksame  me  tarbijatena  kõige 
kõrgemat hinda. 
Kõrge hind tähendab siinkohal siiski seda, et missugune oleks hind siis kui antud kaupa pakutaks täieliku 
konkurentsiga turul. Seega võib öelda, et mida rohkem peab tarbija maksma võrreldes täieliku konkurentsi 
hinnaga, seda vähem efektiivselt töötab turg ja seda väiksem on konkurents turul. Tulenevalt toote eripärast 
ei ole aga alati võimalik täieliku konkurentsi väljakujunemine. 
Joonis 8.3.
Turu toimimise erinevad võimalused 
Täielik konkurents:
Diskrimineeriv
hind on madal ja
Monopolistlik
monopolist:
kogus on suur
konkurents:
Müüb erinevatele
Toode on
ostjatele erineva
eristatud ja hind
hinnaga
on kõrgem
Reguleeritud
Oligopol:
monopol:
vähe tootjaid ja
valitsus kehtestab
Monopol:
hinnad on
pi rhinna, tekib
Müüb vähe ja küsib
kõrgemad
defitsi t
kõrget hinda