Kordamine eksamiks (11)

Mikroökonoomika eksam
Nõutav kogus väheneb – kauba hind tõuseb.
Nõutav kogus suureneb – kauba hind langeb.
Normaalkaubad – kui raha on rohkem, siis ostan rohkem.
Inferioorkaup – kui raha on rohkem, siis ostan vähem.
Giffenikaup – kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem.
Pakkumine (S) – seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS : muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus.
Hinnavaru – tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused .
Nõudluskõver – mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus.
Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused.
Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda.
Elastsuse valem –ɛ=(ΔQ/Q)/( ΔP/P)
Tulemi valem (kogu kulutused) – R=P*Q (hind * kogus).
Ristelastsus – ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos – asenduskaubad , neg – kaaskaubad.
Sissetulek – M
Hinnad – Px;Py
PxQx+ PyQy =M ; Mux/Px=MUy/Py
ΔY*MUy=ΔX*MUx
Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) – (Px/Py)(suhteline hind) * Qx
Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=-MUx/MUy=-Px/Py
Nõutav kogus – Qd
Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral, pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind .
Kogukasulikkus – kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest.Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust.
Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem.
Samaväärsuskõver – iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse.
Asendamise piirmäär – kuidas ja kui palju peab muutma teise hüvise kogust, et kasulikkusetase ei muutuks. MRS=ΔY/ΔX=-MUx/MUy.
Asendusefekt – kuidas olen valmis asendama ühte kaupa teisega. Hüviste omavaheline asendamine. Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale (asendusefekt on neg.).
Sissetulekuefekt –kui hind langeb, siis suhteliselt mõõdetuna selles kaubas on mul raha rohkem. Sissetulekuefekt on pos kui tegemist on normaalhüvisega, neg kui ktegemist on inferiooridega.
Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks .Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses – valib tarbimiskomplekti. Tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidmise tarbimiseelarve .
Eelarvejoon – näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve.
Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne.
Informatsiooni asümeetria – olukord kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta.
Ühishüvid – kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele.
Ettevõte on institutsioon , mis ostab tootmistegureid (maa,töö, kapital ) koos vahetoodetega, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk – omaniku tulu suurendamine.
KASUM= KOGUTULU – KOGUKULU
Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind.
Kogutoodangu kõver – iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP).
Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP).
Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures.
Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht , kui muuta tootmise sisendite (maa,tööjõud,kapital) hulka.
Kogutulu (TC) – ettevõtte kõigi kulude summa.
Püsikulu (FC) – fikseeritud tootmissisenditega seotud kulud (lühiajaline).
Muutuvkulu (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu (saab muuta kiiresti, pikaajaline).
Piirkulu (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
Keskmine kulu (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta.
Täielik konkurents – hind on konstantne, piirtulu on võrdne konstantse hinnaga (MR=P), on palju ettevõtteid,mis pakuvad sarnast kaupa, on palju ostjaid , puuduvad turule sisenemise barjäärid, tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle, on täielik info hindade kohta.
Pakkumiskõver – täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes.
Kui piirtulu MR on suurem piirkulust MC, siis tasub tootmist laiendada. Kui piirtulud on väiksem piirkulus, siis tasub tootmist vähendada. Kui piirtulu=piirkulu, on kasum maksmimaalne.
Samakulujooned – annavad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures.
Oligopool – turgu iseloomustab väike arv vastastikkuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele.Kontroll hinna üle on arvesatatav (auto,õlu).
Monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, eksisteerivad turule sisenemise barjäärid, üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt või kui puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel (telefon, gaas ,vesi).
Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui trul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet. Omadused: iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs. Ettevõtete arv tööstusharus on suur (toit, riided, mööbel).
Nashi tasakaal – pole parim tasakaal, kuid on domineeriv tasakaal, mida järgime (vangide dilemma).
Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus, st – mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadus seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogiliselt piirangutest ja turu piirangutest ning ettevõtte eesmärkidest.
Muutus kogutulust, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse vähendamisest ühe ühiku võrra nimetatakse teguri piirtulu produktiks.
Tööjõu pakkumine – majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega – tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast.
Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks.
Samakoguse joon – kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera.
Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada tootmismahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord , näitab thnilise asendamise piirmäär (MRTS).
KOGUKULU TC=FC+VC
KESKMINE KOGUKULU AC=TC/Q
KESKMINE MUUTUVKULU AVC=VC/Q
PIIRKULU MC=ΔTC/ΔQ (MC=w/MPL)
PIIRTULU MR=ΔTR/ΔQ
PIIRPRODUKT MPL=ΔQ/ΔL
TÖÖJÕU KESKMINE PRODUKT APL=Q/L
PIIRTULU PRODUKT MRPL=ΔTR/ΔL
KESKMINE PÜSIKULU AFC=FC/Q
KASUM Π=TR-TC
KOGUKULU TR=P*Q