Sissejuhatus majandusteooriasse Teadus annab tõelisi teadmisi, suhtelised tõed. 1. Hüpotees (mingitel tingimustel tõene, kui pole enam mõistlikke vastuväiteid) 2. Tõestamine - Mudel tuleb leida kõige olulisem, mille mõju on suurem - Andmete kättesaadavus, võte : must kast ceteris paribus ANALÜÜSI VORMID - Verbaalne loogikavead võivad tekkida - Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressu...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
docstxt/14301874962121.txt
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoü...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4
Nimi (trükitähtedega)................................................................................ Kui on soov varasemaid kontrolltöid üle kanda, siis täitke lünk järgmises lauses. Sooritasin käesoleva aine kontrolltöid viimati .......................... aasta sügisel. NB! Leht tuleb kindlasti tagasi anda, abimaterjalide (ka taskuarvutite) ja mobiiltelefonide kasutamine on keelatud! Ülesannete lahendamisel esitage ka vajalikud valemid, arvutused ja tuletuskäigud! MJRI.09.003 "SISSEJUHATUS MAJANDUSEOORIASSE" EKSAMITÖÖ 1. Millised väited on tõesed mikroökonoomilise majanduskäsituse puhul kehtivatel eeldustel koostatava majandusmudeli korral (märkige väite kõrval olevasse lahtrisse tõese väite märk "+" ja väära väite korral märk "", iga õige valik üks pu...
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regu...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
Arvestustest 1.2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...
Arvestustest 1.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 15,00/15,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Küsimus 1 Nappus on olukord, mille puhul Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Midagi on ära r...
ARVESTUSTEST 1.2 (Sissejuhatus majandusteooriasse) 1. Kapital on: a. Hüvitis, mida saab kasutada teiste hüviste tootmisel b. Raha, mida on võimalik kasutada c. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse d. Pika elueaga hüvis 2. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. ... eelis pitsade valmistamisel: a. Chrisil on absoluutne b. Chrisil on suhteline c. Andil on suhteline d. Andil on absoluutne 3. Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige v.a.: a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel b. Sool omab suhtelist eelist Lobsteri ees c. Mõlemad saavad kasu kui Lobster pakub kala ja Sool pakub lobstereid ...
ARVESTUSTEST 1.1 (Sissejuhatus majandusteooriasse) 1. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: a. Rahast, mille te kulutatae ostes riideid b. Rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes c. Rahast, mida kulutate CD-de ostmiseks d. Rahast, mida te kulutate söögile ja joogile 2. Majandusteadlased teevad edusamme: a. Luues ja testides majandusmudeleid b. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad c. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad d. Tehes poliitikute seas lobitööd saamaks rohkem raha 3. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist c. Lasta kellegil valida enda eest d. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist 4. Majandusteaduse põhiline ülesa...
Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20 (kasum on ühiku hinna ja tükikulu vahe korrutatud valmistatud toodete arvuga). Milline oleks ühiskonna seisukohalt optimaalne tootmismaht ja miks? Ühiskond on huvitatud minimaalsest ressursikulust tooteühiku valmistamiseks. Seega oleks ühiskonna seisukohalt kasulik, kui selles ettevõttes toodetaks 3 ühikut. 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 2. Ettevõte toodab toodangut koguses q kasutades kapitali ja tööjõudu. Tootmistehnoloogiat kirjeldab tootmisfunktsioon q K 0,5 L0,5 . Maksku kapitaliühik 40 eurot ja tööjõuühik 10 eurot. Millises proportsioonis kasutaks ettevõte antud tingimustel (ratsionaalselt tegutsedes) kapitali ja tööjõudu? w MPL 10 0,5K 0,5 L0,5
turul toimuvatest muutustest). Tarbimine – majapidamine ostab hüviseid selleks, et neid kohe kasutada (tagavarasid ei koguta ega kasutata!). Tarbimiseelarve – rahasumma, mida majapidamine (lühidalt tarbija!) saab vabalt kasutada soovitud hüviste ostmiseks. Lihtsustatult räägitakse selles tähenduses ka sissetulekust, kuigi 1 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast see ei ole päris täpne. Tarbimiseelarve võib olla sissetulekust suurem (ratsionaalne on võtta laenu) või väiksem (sundkulutused, näiteks võla tasumine, tuleb kõigepealt ära teha). Hüvise kasulikkus ja piirkasulikkus annavad informatsiooni valiku võimaluste kohta ja on üheks aluseks valiku otstarbekuse hindamisel. Et ratsionaalne tarbija hüvist kasutaks, peab see olema temale kasulik (hüvise tarbimise järel
Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada. · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba. · Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Reaalses elus on täielikule turule kõige lähemal väärtpaberiturg, kuid seegi ei vasta kõigile tingimustele (turule pääs ei ole vaba). Seetõttu on täieliku konkurentsiga (ideaalne) turg turuprotsesside mudel, mis sellisena praktikas ei realiseeru. 1 Tuginetud õpikule Eamets, R, jt. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 4. ptk. autorid Kaasa, A., Kaldaru, H. MIKROÖKONOOMIKA Järgnevalt uurime, kuidas kujuneb mingi hüvise turutasakaal täieliku konkurentsi korral. Kuna meid huvitavad eelkõige ühe hüvise turuhinna ja turul kaubeldava koguse seosed, siis eeldame siinkohal muude tegurite samaks jäämist (ceteris paribus). Eeldame, et analüüsi käigus püsivad muutumatuna: · teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, · majapidamiste sissetulekud,
Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ...
d) saada kaupu, mida ta ei suuda või ei soovi ise toota 22. Mis alltoodust on kõige tõenäolisemaks põhjuseks graafikul kujutatud nahkjalatsite pakkumise kõvera nihkumisele S1-st S2-ni ? a) ei ole nahkjalatsite kõrgmoe hooaeg b) naha kokkuostuhindade tõus c) tarbijate tulude kasv d) talvel ostetakse nahkjalatseid rohkem kui spordijalatseid 23. Milline väide Adam Smithi kohta on õige a) ta oli 15.sajandi majandusteadlane b) tema tähtsaim teos on ,,Majandusteadus" c) A. Smith tõi majandusteooriasse sisse ,,Nähtamatu käe" mõiste d) ta seostas majandusprotsesse päikeseplekkidega 24. Regressiivne maks on a) maks, mida võetakse igal tootmise ja jaotamise astmel b) maks, mis mõjutab väiksema tulu saajaid rohkem kui suuretululisi rühmi c) maks kindlatelt kaupadelt ja teenustelt d) maks, mida võetakse suurema tulu saajatelt kõrgema määra alusel kui väiksema tulu saajatelt 25. Monopolivastaseid seadusi antakse välja seetõttu, et a) monopolid ei ole tootmises efektiivsed
maks läheb riigile 42. Laissez faire printsiip- mis see on? Kes on selle väljendi kasutusele võtja? Laissez faire printsiip on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast Praegu mõistetakse selle all ka lihtsalt vabaturumajandust. Väljendit kasutas esimest korda ilmselt markii d'Argenson. Esmakasutajaks on peetud ka Vincent de Gournay'd Adam Smith`i poolt arendatud (nähtamatu käsi) ja majandusteooriasse toodud põhimõte 43. Mis on defitsiit? Defitsiit on olukord turul, kus on kauba puudujääk e. nõudlus ületab pakkumise 44. Mis on sufitsiit? Sufitsiit on olukord turul, kus on kauba ülejääk e. pakkumine ületab nõudluse 45. Kuidas saab turukonkurents ülejääki ja puudujääki kõrvaldada? Kui turul on mingitest toodetest puudujääk siis tuleb uus ettevõte, konkurent kes hakkab vajaminevaid tooteid tootma ning puudujääk kõrvaldatakse.
avastatud, et indiviidid võivad oma käitumisega põhjustada täpselt sama moodi inflatsiooni. 15 Sd KASUTATUD ALLIKAD Amadeo, Kimberly. Types of Inflation: 4 Different Types Plus More. 6. mai 2013. a. http://useconomy.about.com/od/inflationfaq/tp/Types-of- Inflation.htm (kasutatud 24. september 2015. a.). Eamets, Raul, Anneli Kaasa, Helje Kaldaru, Eve Parts, ja Viktor Trasberg. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Eesti Pank. Rahapoliitikast ja inflatsioonist. Tallinn: Eesti Pank, 1996. Euroopa Keskpank. „Hinnastabiilsus ja majanduskasv.“ 2008. „Eurozone Inflation Rate.“ YCHARTS. 30. oktoober 2015. a. https://ycharts.com/indicators/eurozone_inflation_rate (kasutatud 10. november 2015. a.). Forsythe, Aaron. Fiscal Policy | Macroeconomics. 2012. http://economics.fundamentalfinance.com/fiscal-policy.php (kasutatud 12. oktoober 2015. a
sekkumine (interventsioon) majandusse. Heaolu analüüs on süstemaatiline meetod, mille abil on võimalik hinnata alternatiivseid ressursside paiknemise võimalusi majanduses. Analüüsiga otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: kas antud ressursside paiknemine on majanduslikult efektiivne; kes on võitjad ja kes on kaotajad alternatiivsete võimaluste puhul; kui suured on võidud ja kaotused. Pareto – efektiivsus: Esimesena tõi mõiste majandusteooriasse A. Smith – an invisible hand. Kui leidub mingi kaup või teenus, mida isikud soovivad, siis on nad nõus selle eest maksma. Ettevõtjad soovivad kasumit ja on nõus kaupa tootma. Järelikult tekib turule vajalik hulk kaupa, ilma et peaks sekkuma “otsustuskomitee” Efektiivsus: Majandus suudab üldjuhul tagada efektiivsuse. Kuid on terve rida juhtumeid, millal majandus seda ei suuda ja valitsus peab sekkuma. Efektiivsuse erinevad aspektid: kaupade ja
põhjustab elanikkonna kasvu geomeetrilises progressioonis, kuid toiduainete varud suurenevad vaid aritmeetilises progressioonis. Tasakaalustavat süsteemi näeb epideemiates ja sõdades. Malthus pidas eelkõige silmas USAd, ei näinud ette arenenud riikide tehnoloogiahüpet.) kui palgafondi probleemi. Palgafondi suurenemine või vähenemine kutsub esile rahvastiku suurenemise või vähenemise. Võtab rahvastusteooria oma majandusteooriasse: rahvastiku kasv A suureneb nõudlus toiduainete järele A väheviljakate maade kasutuselevõtt A tootmiskulude kasv A hinnatõus A ettevõtjad tõstavad töötajate palku A väheneb kasum A võimalus tootmist laiendada väheneb A majanduskasvu seiskumine A krahh. Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast
subsiidiumidega. Koosnes kahest etapist: I tööstuse ja põllumaj stabiliseerimine ja taaselustamine hindade stabiliseerimise, turgude jaotamise, ostujõu tõstmisega. Tööpuuduse leevendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid. II pearõhk sotsiaalsetele probleemidele: ametiühingud said ametliku tunnustuse ja õiguse sõlmida kollektiivlepinguid, kehtestati tööaja ülemmäär ja tasu alammäär, võeti vastu USA esimene sotsiaalkindlustusseadus 5. Mida uut tõid USA keinsistid Keynesi majandusteooriasse? Kui Keynes tõstis esiplaanile krediidi reguleerimise ja riikliku kontrolli erakapitali mahutuste üle, siis Hansen kannab raskuskoha just riiklikele kulutustele ja pole nõus Keynesi seisukohaga, et majanduse reguleerimiseks piisab ainult protsendinormi reguleerimisest. Ameerika keinsistid täiendavad multiplikaatoriprintsiipi mõistega aktseleraator, mis on multiplikaatorile vastupidine nähtus. Osa neokeinsiste soovitab inimesi rohkem maksustada, et saada vahendeid uuteks investeeringuteks 6
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon)
Kui riigi eesmärk on töötust tõepoolest tööpoliitikaga mõjutada, siis on mõistlikum tõsta töötuskindlustuse maksemäära ja suunata tööturuteenuste finantseerimisse täiendavaid vahendeid, ennekõike võtta euroraha võimalikult kiiresti kasutusele ja hinnata ümber selle kasutamiseks seatud prioriteedid. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU Servinski, M., Rootamm-Valter, J. (2008) Tööturg: tänapäev ja tulevik. Tallinn. Eamets, R. (2005) Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikool. Rask, E., Raitviir, T. (2005) Tööturu ohud Rmt.: Eesti edu hind. Tallinn, lk 74-77. Kaldaru, H. (1997) Makroökonoomika põhikontseptsioonid. Tartu: Tartu Ülikool. Nestor, E. (2007, 02. apr). Turvaline paindlikkus tööturul. Postimees. Leetmaa, R. (2009, 01. apr). Kuidas võidelda töötusega? Eesti Päevaleht. Uusen, E. (2009) Sissejuhatus makroökonoomikasse. Loengukonspekt. http://www.stat.ee/tooturg (09.04.09) http://et.wikipedia
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest.
mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
