BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute j...
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täi...
a) Õige b) Vale 15. Ühikelastse nõudluse korral on elastsuse väärtus null. a) Õige b) Vale 16. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 0,3 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 17. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 5 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 18. Nõudmise hinnaelastsust mõõdetakse rahas. a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4
Tasakaaluhind on hind, mille korral turg on tasakaalus, s.o taolise hinna korral võrdub pakutav kogus nõutava kogusega. Selle hinnataseme määrab pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikepunkt. Turu puudujääk ehk defitsiit on kui turu nõutav kogus antud hinna korral on suurem kui seda pakutav kogus. Turu ülejääk on kui turul pakutav kogus on antud hinna korral on suurem kui nõutav kogus. 3. Majapidamisteooria Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve, sissetulek ja otsus hüviste tarbimiseks. Majapidamisteooria eesmärgiks on uurida, kuidas tarbija teeb piiratud ressurssidega valikuid erinevate kaupade vahel, et maksimeerida sellest saadavat rahuldust. Hüvise kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbmisväärtusele, see on alati suhteline ja muutlik, kuna tarbijad on erinevad. Kasulikkuse mõistet käsitlevad kaks teooriat: • Piirkasulikkuse teooria
Elastsus: Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes · PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus Nõudluse ja pakkumise elastsusest, ja nende omavahelistest kombinatsioonidest, sõltub, kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. 2. Majapidamisteooria: majapidamine kui tarbimisüksus. Tarbija eelarve ja tarbimiskomplekti kujunemine. Piir- ja kogukasulikkus. Tarbimisühikuks on mikroökonoomikas majapidamine. Majapidamist vaadeldakse ühtse subjektina, st majapidamise sisekonflikte mikroökonoomikas ei vaadelda. See lubab meil selle aine raames samastada majapidamise tarbijaga ning käsitleda majapidamise tarbimisvalikute tegemist tarbija valikutena. Kuidas majapidamine e tarbija otsustab, milliseid kaupu millises koguses osta
tasakaalukogus-sellise hinna puhul pakutav ja nõutav kogus) puudujääk: tootjad leiavad, et nad võiksid tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna korral hüvist müües rahuldada nende tarbijate vajadusi,kes hüvist siiani kätte ei ole saanud. ülejääk: tootjad müüvad hüvist madalama hinnaga,et varudest lahti saada (samal ajal tootmist vähendades) (selleks,et toimuks muutus turutasakaalus peab muutuma kas nõudluskõver või pakkumiskõver) + ÜLESANDED 2. Majapidamisteooria 1) Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk. objekt: majapidamine eesmärk: kujundada välja optimaalne tarbimisplaan 2) Majapidamise mõiste Majandusüksus, millel on ühine eelarve ning ühine sissetulek ja ühine otsus hüviste tarbimiseks 3) Majapidamisteooria eeldused o Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada.
Kulutused kaubale Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q = p p Sõltumata hinnast joon iga päev 5 tassi kohvi mitte-elastne Rongipileti hinna langemine suurendab reisijate arvu ent see ei kata tulemi vähenemist ? Kui õunte hing langeb 10% siis söön ma neid poole rohkem elastne Ülesanne: P=10-Q 26.02 Majapidamisteooria Majapidamine - majandusüksus millel on ühine eelarve ja sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbivate hüviste nõudlus o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumis turul Kasulikkus (U) Kogukasulikkus on kasu või rahulolu mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest
vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja sellega seotud toote läbimüük nt autode läbimüügi kasvades suureneb ka bensiini läbimüük Majapidamisteooria/targa valiku toeeria Tarbija rahakott on piiratud Hinnad on tarbija jaoks fikseeritud Püüab saavutada maksimaalset kasulikkust Vaadeldakse selle perioodi kulutusi Tarbija teab oma vajadusi Piirkasulikkus- viimase tarbitava ühiku kasulikkus, iga järgmine ühik on vähem kasulik U= Σ MU MU=U' Firma ehk pakkuja all mõistame väikseimat majandusüksust, kes saab teha tootmisotuseid ja muudatusi (muuta hindu, kaupa jne). Ettevõtte eesmärk on maksimeerida kasumit.
MIKROÖKONOOMIKA 4. KONKURENTS1 4.1. Turutasakaal täieliku konkurentsiga (ideaalsel) turul Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.)
· Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast Majapidamisteooria seminar 1. Defineerige mõisted pere, majapidamine ja leibkond, ning arutlege nende mõistete sarnasuste ja erinevuste üle. Milline on konkreetselt pere (majapidamine, leibkond), kuhu te ise kuulute? Milline on selle tulude struktuur? Leibkond — ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik. (ESA definitsioon).
KOKKUVÕTTEKS Mikroökonoomika ehk teisisõnu hinnateooria – uurime kuidas mõjutavad hinnad turuosaliste käitumist. Vabaturu tingimustes kujunevad hinnad nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Ülejäägi korral tekib surve hindade languseks, puudujäägi korral hindade tõusuks. 12 Hinnad kohanduvad tasemeni, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ehk turg on tasakaalus (s.t. tühjeneb). MAJAPIDAMISTEOORIA 1) Majapidamisteooria uurimisobjekt ja eesmärk. Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad vastavalt tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Eristatakse tootvaid ja tarbivaid majandussubjekte ehk ettevõtteid ja majapidamisi. (vt. ringkäigumudelit) 2) Majapidamise mõiste. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. 3) Majapidamisteooria eeldused.
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust
b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus. 13 2) Järgnev tabel iseloomustab kahe kauba (S ja T) piirkasulikkust: Q 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kokku
a) Õige b)vale 20. ... majanduskäsitlust alustatakse üksikust majandussubjektist. a) Mikroökonoomilist b) makroökonoomilist Majanduse alused KT küsimused 21. Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks ning nad ... a) On vastuolus b) nad täiendavad teineteist 2 Majapidamisteooria 22. Tarbijate sissetulekute muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava kauba nõudluse muutuse; vaadeldava kauba hinna muutus toob kaasa selle kauba nõutava koguse muutuse a) Õige b)vale 23. Kauba X nõudlude vähenemist põhjustab: a) Kauba X pakkumise vahendamine b) Kauba X asenduskauba hinna tõus c) tarbijate sissetulekute vähendamine
Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga 8 erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus. 6) Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt.
optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9
Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii turu- kui ka plaanimajandus. Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA Majapidamine e household grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised majanduslikud otsused. Mille järgi valitakse tarbimispaketid: 1. Kasulikkus (iga järgmise ühiku kasulikkus on väiksem. Piirkasulikkus MU; kogukasulikkus- piirkasulikkuste summa; piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis e MU=U') 2. Hind 3. Sissetulek Eelarvejoon e eelarvepiirang on graafikul sirge joon. 1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest
Andmete raske kättesaadavuse tõttu. 11. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline- uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu; võrdlev-staatiline-analüüsib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutudvad;dünaamiline analüüs- uurib protsessi kulgemist ajas. 12. Millised on agreteerimise head ja halvad küljed? 13. Mis on majapidamine? Millistele peamistele eeldustele tugineb majapidamisteooria? Majapidamine on majandusüksus, milel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eeldused: hüviste hankimiseks kasutada olev raha ehk sissetulek moodustab tarbimiseelarve. Lihtsustatud mudelis kasutatakse kogu sissetulek tarbimiseks. Hüviste hinnad on tarvija jaoks fikseeritud. Majapidamine esineb ühtse tarbijana, võimalikud konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel jäetakse vaatluse alt välja. 14. Kuidas defineeritakse kasulikkust
10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone
10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone
b) Missugune on minimaalne hind 30nda klaasi eest millega tootjad nõustuvad. c) Kas 30 klaasi päevas on rohkem või vähem kui efektiivne kogus. d) Missugune on tarbija hinnavaru kui toodetakse efektiivne kogus. e) Missugune on tootja hinnavaru kui toodetakse efektiivne kogus. f) Missugune on täiskoormuse kaotus kui toodetakse 30 klaasi mineraalvett. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 21 4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust. Vaadeldi, muude tingimuste samaks jäädes, nõutavate kaupade ja teenuste koguhulka ja nende hinda. Ent selle turu moodustavad üksikisikud. Seost ühe indiviidi poolt nõutava koguse ja hinna vahel nimetatakse individuaalseks nõudluseks. On olemas seos üksikisiku nõudluse ja turunõudluse vahel. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa. Joonis 4
Aeg TARBIJA VALIKU TEOORIAD Tarbija käituvad arukalt- 4rivad kogukasulikkust Tarbija teab oma võimalusi Sissetulek on piiratud Tarbija on võimeline-määratlema (mõõtma) saadavat kasulikkust Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)- muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku, mis suurendav või kahandab (neg kasulikkuse korral) tarbija rahulolu. Väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kahaneva piirkasulikkuse seadus-tarbitava koguse kasvades iga lisanduva ühiku piirkasulikkus kahaneb
toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane.selguvate seaduspärastuste alusel on võimalik välja töötada meetmeid majandusprotsesside suunamiseks ühiskonna seisukohalt soovitavasse suunda. Uuritakse hüviste ja ressursside Pareto-efektiivsete tasakaalujaotuste kujunemise võimalusi. Lähtutakse samadest eeldustest nagu majapidamisteooria ja firmateooria püstitamisel. Pareto-efektiivne hüviste jaotus hüviste jaotus, mille korral ei ole mitte ühegi osaleja heaolu võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti kui vaid mõne teise majapidamise heaolu arvelt Pareto-efektiivne ressursijaotus mitte ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui vaid mõne teisetoote valmistatavast kogusest loobumise arvel Edgeworthi kast selgitab tasakaalu kujunemist hüviste vahetuses
Sellisel juhul järgneks kümneprotsendilisele hinnamuutusele ka kümneprotsendiline kogusemuutus. Ristelastsus Q x Q x Q x Py xy = - =- × Py Py Py Q x Kui kaubad X ja Y on asenduskaubad siis xy on positiivne. Kui kaubad X ja Y on kaaskaubad, siis xy on negatiivne. Kui kaubad teineteisest ei sõltu siis xy=0. MIKROÖKONOOMIKA 22 4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust. Vaadeldi, muude tingimuste samaks jäädes, nõutavate kaupade ja teenuste koguhulka ja nende hinda. Ent selle turu moodustavad üksikisikud. Seost ühe indiviidi poolt nõutava koguse ja hinna vahel nimetatakse individuaalseks nõudluseks. On olemas seos üksikisiku nõudluse ja turunõudluse vahel. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa. Joonis 4
annaabi.ee 
