Mikro seminaritööde vastused (1)

Seminaritööde vastuseid 
1)   Loomaliha  nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: 
 
Loomaliha hind 
Nõutav kogus 
Pakutav kogus 
(eurodes) 
(tonnides) 
(tonnides) 
2 
800 
200 
4 
600 
300 
6 
400 
400 
8 
200 
500 
10 
0 
600 
a)  Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind  ja tasakaalukogus . 
Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. 
 
b)  Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, 
kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. 
Selgita! 
 
Tulemuseks  on  pakkumiskõvera  nihkumine  vasakule.  Uus  pakkumiskõver  on  S1.  Eeldades  muutumatut 
nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. 
Kui  eeldada,  et  veiste  haiguse  tulemusena  muutuvad  ka  tarbijad  loomaliha  suhtes  ettevaatlikumaks  ja 
asendavad  selle  näiteks   sealiha   tarbimisega,  siis  nihkub  tulemusena  ka  nõudluskõver  vasakule. 
Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu. 
 
1 
 
 
c)  Oletame, et Hollandi valitsus otsustab, et liha hind on liiga kõrge ja kehtestab liha hinnaks 4 eurot. 
Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 4 eurot? Kui palju liha ostetakse ja müüakse? 
Kui  kehtestatud  hind  jääb  madalamale  tasakaaluhinast  turul  on  tegemist  puudujäägiga.  Madalama  hinna 
juures sooviksid tarbijad osta suurema koguse ja  pakkujad  müüa väiksema koguse. Hinna neli eurot juures 
oleks nõutav kogus 600 tonni ja pakutav kogus 300 tonni loomaliha. Seega on puudujääk 300 tonni. 
 
 
 
2 
 
2)  Kasutage nõudmise ja pakkumise tabelit vastamaks järgmistele küsimustele. 
Hind 
Nõutav kogus  Pakutav kogus 
(eurot) 
0 
80 
0 
50 
70 
10 
100 
60 
20 
150 
50 
30 
200 
40 
40 
250 
30 
50 
300 
20 
60 
350 
10 
70 
400 
0 
80 
a)  Kandke  joonisele  nõudmise  ja  pakkumise  kõver.  Kui  suur  oleks  defitsiit  või  ülejääk  kui  hind  oleks  300 
eurot? Selgita! 
 
Kui  hind  oleks  300  siis  pakutav  kogus  oleks  60  ja  nõutav  kogus  oleks  20.  Tulemuseks  on  ülejääk  turul  40 
ühikut.  Turul  tekib  ülejääk  siis  kui   turuhind   on  kõrgemal  tasakaaluhinnast.  Selline  olukord  võib  tekkida 
näiteks siis kui valitsus kehtestab mingile kaubale  miinimumhinna  nii, et see ületab  vabaturu  tasakaaluhinda. 
Sellisel juhul pakkujad sooviksid sellise hinna juures rohkem pakkuda ja tarbijad vähem osta. 
b)  Missugune  on  tasakaaluhind  ja  tasakaalukogus?  Missugune  oleks  tarbija   hinnavaru   tasakaalu 
situatsioonis? Mida iseloomustab tarbija hinnavaru? 
 
Tasakaalu  hind  on  200  ja  tasakaalu  kogus  on  40.  Sellise    hinna  juures  on  nii  nõutav  kui  pakutav  kogus 
tasakaalus. Sellist vabaturu tasakaalu  nimetame  ka efektiivseks tasakaaluks. 
Tarbija hinnavaru iseloomustab tarbija valmisolekut maksta, mis on suurem kui  tegelikud   tarbimiskulutused . 
Tarbija  hinnavaru   tekkib   siis  kui  tarbija  on  väiksemate  koguste  eest  valmis  maksma  kõrgemat  hinda  ühiku 
kohta  kui  suuremate  koguste  eest  (see  tähendab,  et  nõudluskõver  on  langev).  Käesolevas  ülesandes  on 
näiteks tarbija valmis ostma koguse 10 ka siis kui hind oleks 350 ja koguse 20 siis kui hind oleks 300. Kuivõrd 
3 
 
aga  hind  on  200,  saab  tarbija  ka  need  ühikud  mille  eest  ta  oleks  olnud  nõus  rohkem  maksma,  madalama 
hinnaga kätte. 
 
 
Joonisel  iseloomustab  sellist  tarbija  hinnavaru  tumedamaks  tehtud  kolmnurkne  piirkond,  mis  jääb 
nõudluskõverast allapoole ja hinnast ülespoole. Seega saab käesolevalt arvutada tarbija hinnavaru välja kui 
selle kolmnurga pindala. 
        
           
      
 
 
Seega  oleks  meie  tarbija  valmis  maksma  4000  eurot  rohkem  võrreldes  tegelike  tarbimiskulutustega. 
Tegelikud tarbimiskulutused on praegu  8000  eurot. 
c)  Oletame,  et   tootmismaht   on  piiratud   tasemele   30.  Selgita  joonise  abil,  missugune  oleks  sellisel  juhul 
täiskoormuse kaotus ehk tühikulu (efektiivsuse kadu). Kui suur on täiskoormuse kaotus? Selgita! 
 
Joonisel  on  tühikulu  tähistatud  halli  kolmnurkse  piirkonnana,  mis  jääb  koguse  30  ja  efektiivse  koguse  40 
vahele.  Tühikulu  (ehk  täiskoormuse  kaotus  iseloomustab  sellist  tarbija  ja  tootja  hinnavarude  summat,  mis 
jääb saamata sellepärast, et  turg  ei ole oma efektiivse tasakaalu juures. Võrreldes efektiivse kogusega saab 
piirangu korral vähem tarbida ja vähem toota. Tulemusena jääb tarbijatel saamata see heaolu, mida oleks 
saadud   nendest   täiendavast  kümnest  tarbitavast  ühikust  ja  tootjatel  jääb  saamata  hinnavaru  nendest 
ühikutest. Kuivõrd tootjate hinnavaru on selgitatav ka kui kasum miinus fikseeritud kulu, siis võib ka öelda, et 
tootjatel jääb loomata mingisugune osa potentsiaalsest kasumist. 
 
4 
 
 
Käesolevas ülesandes saame tühikulu suuruse arvutada kolmnurga pindalana. 
        
          
     
 
 
Seega on koguse piiramise tulemusena saavutamata jäänud tarbija ja tootja hinnavarude summa 500 eurot. 
 
3)  Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 
10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. 
a)  Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. 
M=400; PX=10; PY=20 
                
             
      
 
 
  
        
  
              
 
  
  
  
 
 
5 
 
Joonisele   kantud    eelarvejoon   tuleneb  käesoleva  ülesande  eelarvepiirangust.  Eespool  on  väljendatud  ka 
eelarvejoone võrrand. 
Eelarvejoonel  asuvad  kõik  sellised  tarbimiskomplektid  mis  on  ühesuguse  maksumusega.  Eelarvejoonest 
väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija 
eesmärgiks  on  asuda  oma  eelarvejoonel  mingisuguses  sellises  punktis,  kus  ühtlasi  oleks  maksimeeritud  ka 
kogukasulikkus. 
 
b)  Oletame,  et  tasakaalu  situatsioonis  tarbib  see  tarbija  16  ühikut  kaupa X.  Kanna  joonisele  tüüpiline 
samaväärsuskõver, mis iseloomustab sellist valikut. Missugune oleks kauba X kaubaga Y asendamise 
piirmäär valitud punktis. Selgita. 
 
Joonisele  on  kantud  tüüpiline  samaväärsuskõver  nii,  et  see  puutub   eelarvejoont .  Selles  puutepunktis  ongi 
tegemist optimaalse valikuga. Kuivõrd selles ülesandes ei ole kasulikkuse kohta midagi täpsemalt öeldud, siis 
on joonisele kantud samaväärsuskõver vaid illustratiivne märkimaks ära optimaalse valiku punkti. 
Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär (MRS) võrdne suhtelise hinnaga. Kuivõrd hinnad on teada, 
saab ka asendamise piirmäära väljendada: 
 
  
 
             
   
  
  
  
Asendamise piirmäär väljendab, et tarbija vahetaks optimaalse valiku korral ühe ühiku kaupa  X kahe ühiku 
kauba Y vastu.  
 
c)  Oletame, et kauba X hind tõuseb 15  eurole . Kanna samale joonisele uus eelarvejoon ja skitseeri uus 
samaväärsuskõver, mis puutuks seda eelarvejoont. Missugune oleks kauba X kaubaga Y asendamise 
piirmäär selles uues punktis. Võrdle saadud tulemust varasemaga. Selgita. 
Joonisele on kantud uus eelarvejoon ja tähistatud uus optimaalne valik. Uue optimaalse valiku puhul me ei 
tea,  missugused  on  täpsed   kogused ,  sest  kasulikkuse  kohta  puudub  informatsioon.  Küll  aga  saab  öelda, 
missugune oleks sellisel juhul asendamise piirmäär, sest hinnasuhe on teada. Uue  optimaalse  valiku korral 
oleks asendamise piirmäär: 
 
  
 
             
   
  
  
  
 
6 
 
 
Optimaalse  valiku  korral  teeb  tarbija valiku mille  korral  asendamise  piirmäär on  võrdne  suhtelise  hinnaga, 
ehk tarbija soov kaupu vahetada langeb kokku turu poolt pakutava võimalusega kaupu vahetada. Seega kui 
muutub  hinnasuhe  (ehk  see  kuidas  turg  võimaldab  kaupu  vahetada),  siis  ei  saa  esialgne  valik  olla  enam 
optimaalne,  sest  tarbija  soov  kaupu  vahetada  ei  lange  enam  kokku  sellega  kuidas  turg  võimaldab.  Seega 
muudab tarbija oma tarbimisotsust suunas, mis tagab uuesti tasakaalu, kus asendamise piirmäär ja suhteline 
hind on võrdsed. 
 
4)  Järgmine tabel iseloomustab CD-de nõudlust: 
Hind 
8 
10 
12 
14 
16 
Kogus 
40 
32 
24 
16 
8 
a)  Leia nõudluse  hinnaelastsus  kui hind muutub vahemikus 14 kuni 16. 
b)  Selgita, mida iseloomustab saadud tulemus! 
Nõudluse hinnaelastsus iseloomustab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. 
  ⁄ 
      ⁄  
Hinnaelastsuse arvutamisel on järgnevalt lähtutud  keskpunkti meetodist. Sedasi arvutades anname hinnangu 
elastsusele mingis vahemikus. 
      
(      )  ⁄
   
       
     
(       )  ⁄
Kui  hinna  muutumise  suund  on  teada,  siis  saab  lähtuda  arvutustes  sellest  punktist,  mis  oli  lähtepunktiks. 
Seega kui oletada, et hind tõusis tasemelt 14 tasemele 16 oleks  sobivam  arvutada nii: 
      
   
  
               
  
7 
 
Tulemused on erinevad, sest esimesel juhul andsime hinnangu elastsusel vahemikus ja ei täpsustanud, kas 
hind langeb või tõuseb. Teisel juhul elastsust arvutades lähtusime hinnatõusmisest tasemelt 14 tasemele 16. 
Teisel  juhul  on  meil  tegemist  konkreetse  hinnatõusuga  ja  vastav   elastsus   iseloomustabki  just  sellise 
hinnatõusu  mõju  nõutavale  kogusele.  Enamasti  on  sobivam  siiski  kasutada  keskpunkti  meetodi,  sest  kui 
hinnamuutused on küllaltki suured (nagu meie ülesannetes enamasti), siis annab keskpunkti meetod parema 
tulemuse. 
Käesolevas ülesandes on mõlemat arvutamise meetodi kasutades nõudmise hinnaelastsuse absoluutväärtus 
suurem ühest: |  |     ning |    |     
Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks, siis on tegemist elastse nõudlusega. Elastse 
nõudmise  korral  on  suhteline  muutus  koguses  suurem  kui  suhteline  muutus   hinnas .  Seega  tooks  näiteks 
hinna langetamine kaasa tulemi suurenemise. 
5)  Vasta järgnevatele küsimustele: 
a)  Missuguste piirangutega peab tarbija arvestama kui ta soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste 
kasulikkust.  Väljenda  tarbija  tasakaalu  tingimust  matemaatiliselt.  Selgita,  mida  need  tingimused 
väljendavad. 
Mikroökonoomikas  seame  tarbija  eesmärgiks  tarbimisest  saadava  kasulikkuse  maksimeerimise.  Sealjuures 
eeldame,  et  meie  tarbija  on  ratsionaalne  ja  teeb  optimaalse  valiku.  Ratsionaalselt  käituv  on  tarbija 
mikroökonoomikas  seetõttu,  et  teeb  alati   parima   võimaliku  valiku,  mis  tähendab  tegelikult,  et  ta  valib 
võimalike  alternatiivide  hulgast  sellise  mis  annab  rohkem  kasulikkust  juurde  võrreldes  teiste  valikutega. 
Seega  oma  valikut  tehes  käitub  meie  tarbija  ratsionaalselt  just  selles  mõttes,  et  valib  enda  jaoks  valiku 
tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. 
Küll  aga  ei  saa  tarbija  valida  alati  absoluutselt   parimat   tarbimiskomplekti,  sest  oluliseks   piiranguks   on 
kaupade hinnad ja  tarbimiseelarve . Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just 
sellise  piirangu  raames.  Mikroökonoomika  lähenemise  kohaselt  on  rohkem  küll  parem  (meid  huvitavates 
situatsioonides   tähendab  rohkem  tarbimist  ka  suuremat  kasulikkust),  aga   valikuid   saab  teha  siiski  oma 
eelarvepiirangu raames. 
Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: 
                
Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. 
Oma  parimat  võimalikku  valikut  tehes   arvestab   tarbija  kaupade  piirkasulikkusega.  Tarbija  valib  alati  sellise 
kauba,  mis  kulutatud  rahaühiku  kohta  annab  talle  rohkem  kasulikkust  juurde  (ehk  mille  piirkasulikkus 
rahaühiku kohta on suurem). Nii  valides  kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus 
viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, 
siis  saaks  raha  erinevate  kaupade  vahel  ümber   jagades   ju  kogukasulikkust  suurendada.  Seega  väljendub 
tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: 
   
  
 
 
 
 
 
  
Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. 
Oma  parimat  valikut  tehes  kulutab  tarbija  ära  kogu  oma  planeeritud  tarbimiseelarve  ja  valib 
tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade  piirkasulikkuste  ja hindade suhted on võrdsed. 
 
b)  Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? 
Iga  tarbija  (ehk  siis  korrektsemalt  väljendudes  majapidamine)  teeb  oma  eelarve  raames  tarbimisotsuseid, 
mis  maksimeerivad  tema  kogukasulikkuse.  Neid  valikuid  tehes  kujuneb  välja  individuaalne  nõudlus. 
Turunõudlus  omakorda  on  nende  individuaalsete  nõudluste  summa.  Seega  sisaldub  turunõudluses  väga 
8 
 
erinevate 
eelistustega 
tarbijate 
individuaalsed 
nõudluseid. 
Majapidamisteooria  
eesmärgiks 
mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista 
kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus. 
 
6)  Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks  kultuuriks  on kartul.  Kartulit  saab kasutada kas toiduks 
või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. 
Toidukartul 
200 
180 
140 
80 
0 
Piiritus  
0 
5 
10 
15 
20 
a)  Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. 
 
Arvestades  olemasolevaid  ressursse  ja  tehnoloogiat,  saame  toota  vaid  piiratud  koguses.  Selliseid  koguseid 
iseloomustab  tootmisvõimaluste  piir.  Tootmisvõimaluste  piir  märgib  piiri  saavutatava  ja  saavutamatu 
tootmistaseme vahel. 
b)  Leia piirituse tootmise alternatiivkulu  igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! 
Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem  piiritust  ja rohkem toidukartulit kui punktis 
D.  Et  tegemist  on  vaid  kahe  kaubaga,  ei  ole  raske  valida  parimat  alternatiivi.  Piirituse  kogust  on  võimalik 
suurendada toidukartuli arvelt. Seega on piirituse alternatiivkulu see toidukartuli kogus, millest loobutakse 
piirituse kasuks. 
Alternatiivkulu  mõõtmiseks  kasutame  tootmisvõimaluste  piiri.  Kui  kulutada  kõik  ressursid  toidukartuli 
tootmisele,  toodetakse    200  ühikut  toidukartulit  ja  ei  tooda  üldse  piiritust.  Viie  ühiku  piirituse  tootmiseks 
peab  ta   loobuma   kahekümnest  ühikust  toidukartulist.  Seega on  esimese  viie  ühiku  piirituse  alternatiivkulu 
kakskümmend ühikut toidukartulit. Joonisel iseloomustab seda liikumine punktist A punkti B. 
A→B 
200-180=20 
B→C 
180-140=40 
C→D 
140-80=60 
D→E 
80-0=80 
Suurendades  piirituse  tootmist  peab  loobuma  üha  suuremast  toidukartuli  kogusest.  Tegemist  on  kasvava 
alternatiivkuluga. 
9 
 
c)  Selgita joonise abil, mis juhtuks tootmisvõimaluste piiriga, kui vihmase suve tulemusena osa 
kartulisaagist häviks. 
Kui olemasolevate ressursside hulk väheneb, vähendab see ka tootmise võimalusi. Tulemusena saab vähem 
toota nii toidukartulit kui piiritust. Joonisel iseloomustab seda tootmisvõimaluste piiri nihkumine sissepoole. 
 
d)  Selgita joonise abil, mis juhtuks tootmisvõimaluste piiriga ja tootmismahtudega, kui valitsus 
otsustaks rakendada poliitikat mille tulemusena alkoholi tarbimine väheneks. 
 
Tootmisvõimaluste  rada  sellest  ei  muutu.  Kui  väheneb  nõudlus  alkoholi  järele  ei  mõjuta  see 
tootmisvõimalusi  vaid  ainult  meie  eelistusi  toodetavate  koguste  osas.  Kui  oletada,  et  alkoholi  tarbimist 
piirava poliitika tulemusena õnnestub piirata tarbimist koguseni Q* tähendab see, et kõik punktid paremal 
pool  seda  kogust  ei  kuulu  meie  valikute  hulka  ja  valime  punkti  tootmisvõimaluste  piiril,  mis  jääb  vasakule 
Kogusest Q*. 
 
 
 
10 
 
7)  Tabel iseloomustab  kogutulu  ja kogukulu : 
Kogus (Q) 
0 
1 
2 
3 
4 
5 
6 
7 
Kogukulu (TC) 
8 
9 
10 
11 
13 
19 
27 
37 
Kogutulu (TR) 
0 
8 
16 
24 
32 
40 
48 
56 
Kasum (Π) 
 
 
 
 
 
 
 
 
Piirtulu  (MR) 
 
 
 
 
 
 
 
 
Piirkulu  (MC) 
 
 
 
 
 
 
 
 
a)  Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma , et kasum oleks maksimaalne. Leia 
piirtulu ja piirkulu. Selgita, kuidas võiksid piirtulu ja piirkulu olla seotud kasumi maksimeerimisega. 
 
Kogus (Q) 
0 
1 
2 
3 
4 
5 
6 
7 
Kogukulu (TC) 
8 
9 
10 
11 
13 
19 
27 
37 
Kogutulu (TR) 
0 
8 
16 
24 
32 
40 
48 
56 
Kasum (Π) 
-8 
-1 
6 
13 
19 
21 
21 
19 
Piirtulu (MR) 
 
8 
8 
8 
8 
8 
8 
8 
Piirkulu (MC) 
 
1 
1 
1 
2 
6 
8 
10 
 
Kasumit   maksimeeriv   ettevõte,  toodab   mahus ,  kus  piirtulu  võrdub   piirkuluga .  Kui  piirtulu  on  suurem  kui 
piirkulu,  tasub  tootmismahtu  suurendada.  Kui  piirtulu  on  väiksem  kui  piirkulu  on  mõistlik  tootmismahtu 
vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. 
Käesolevas  ülesandes  on  piirtulu  ja  piirkulu  võrdsed  tootmismahu  kuus  juures.  Sellisel  juhul  on  piirtulu 
kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. 
 
b)  Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! 
Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja 
seisukohast  fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult 
ka piirtulu fikseeritud, sest iga täiendavalt müüdud ühiku eest saab ettevõtja sama hinda ehk  lisanduv  tulu 
(piirtulu) on kogu aeg sama. 
Seega,  kui  piirtulu  on   konstantne ,  on  alust  arvata,  et  tegemist  on  täieliku  konkurentsiga.  Käesolevas 
ülesandes  on  piirtulu  konstantne  olles  kogu  aeg  kaheksa.  Seega  võib  väita,  et  tegemist  on  täieliku 
konkurentsiga. 
c)  Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! 
Erinevus  pika-  ja  lühiajalise  käsitluse  vahel  seisneb  selles,  et  pikaajaliselt  on  kõik  kulud   muutuvkulud   ja 
lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud 
fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. 
Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja 
muutuvkuluks  (VC).  Püsikulu  on  fikseeritud  tootmissisendiga  seotud  kulu.  Kuivõrd  fikseeritud 
tootmissisendite  mahtu  ei  saa  lühiajaliselt  muuta,  siis  ei  sõltu  fikseeritud  kulude  suurus  tootmismahust. 
Muutuvkulu   on  muutuvsisendiga  seotud  kulu.  Kuivõrd  muutuvsisendite  mahtu  on  võimalik  lühiajaliselt 
muuta,  siis  järelikult  sõltuvad  muutuvkulud  tootmismahust.  Mida  rohkem  ettevõte  toodab,  seda  rohkem 
kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. 
Otsustamaks,  kas  käesolevas  ülesandes  on  tegemist  lühi  või  pikaajalise  käsitlusega,  peab  vaatama,  kas 
fikseeritud kulud on olemas. Algandmetest  (tabelist)  selgub , et kui tootmismaht  on null, siis kogukulud on 
kaheksa. Need saavadki olla ainult püsikulud. Seega on tegemist lühiajalise käsitlusega. 
11 
 
 
8)  Tulenevalt  palgaläbirääkimistest  on  Eesti  Sumoliit  jätnud  ära  mitmeid  turniire.  Sumoliit  ning  kaks 
kohalikku  klubi,  Karvased  ja  Sulelised,  on  ainsad  turniiride  korraldajad  Eestis.  Seega  võib  öelda,  et 
tegemist  on  monopoliga.  Selgita,  kuidas  arutleks   Karvaste   klubi   direktor   kui  on  teada,  et  iga  uue 
pealtvaataja  staadionile   lubamine   maksab  1  euro  (mis  tähendab  et  ka  muutuvkulud  on  1  euro  iga 
pealtvaataja kohta). Turniiri korraldamise fikseeritud kulud (sisaldavad maadlejate  palkasid) on 50 000 
eurot. Nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Nõutav kogus iseloomustab ostetavate piletite hulka. 
Pileti hind 
Nõutav kogus 
Kogutulu 
Piirtulu 
8 
10 000 
 
 
7 
15 000 
 
 
6 
20 000 
 
 
5 
25 000 
 
 
4 
30 000 
 
 
3 
35 000 
 
 
 
 
 
a)  Leia kogutulu ja piirtulu. 
Kogutulu on arvutatav hinna ja koguse korrutisena:            
Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist kui kogus muutub:          
  
Pileti hind 
Nõutav kogus 
Kogutulu 
Piirtulu 
8 
10 000 
80 000 
- 
7 
15 000 
105 000 
5 
6 
20 000 
120 000 
3 
5 
25 000 
125 000 
1 
4 
30 000 
120 000 
-1 
3 
35 000 
105 000 
-3 
 
b)  Kui  Karvaste  klubi  direktor  soovib  maksimeerida  kasumit,  siis  missugune  peaks  olema  pileti  hind. 
Selgita vastust. 
Ettevõte maksimeerib kasumi, tootes mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. Piirtulu on eelnevas tabelis välja 
arvutatud. 
Ülesande tekstis on öeldud, et iga uue pealtvaataja staadionile lubamine maksab 1 euro. See tähendab et ka 
muutuvkulud on 1 euro iga pealtvaataja kohta ehk           ja on konstantne. Sellisel juhul on ka piirkulu 
konstantne ja võrdne keskmise muutuvkuluga ehk        ja on konstantne samuti. 
Nüüd võrdsustame piirtulu ja piirkulu. Piirtulu ja piirkulu on võrdsed piletihinna viis ja koguse 25 000 juures. 
Seega on kasumit maksimeeriv pileti hind viis eurot. 
 
c)  Kui  suurest  kasumist  turniiri  kohta  on  jäänud  ilma  Karvaste  direktor,  seoses  sellega,  et  mõned 
turniirid  on ära jäänud. 
Kasumit maksimeeriv  ettevõte  jääb  ilma  just  sellest kasumist  mida  oleks  saadud  turniiri  toimumise  korral. 
Leiame kasumi ühest turniirist. 
Turniiri korraldamise fikseeritud kulud on 50 000 eurot. 
12 
 
Muutuvkulud oleksid:   
                                   
Seega kogukulu on: 
 
                                        
Kogutulu kasumit maksimeeriva tootmismahu juures on 125 000. 
Kasum ühe turniiri kohta: 
                                        
 
d)  Oletame,  et  palgaläbirääkimiste  tulemusena  tõusis  turniiri  korraldamise  fikseeritud  kulu  70 000 
euroni. Missugune oleks uus kasumit maksimeeriv hind ja kogus. Kui suur on kasum. Selgita. 
Kui muutub tootmise  fikseeritud kulu, siis see ei mõjuta  tootja otsust kasumit  maksimeeriva tootmismahu 
osas, sest fikseeritud kulu ei mõjuta piirkulu. Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab aga mahus kus piirtulu ja 
piirkulu on võrdsed. Seega väheneb vaid kasum, hind ja kogus jäävad samaks. 
Turniiri korraldamise fikseeritud kulud on nüüd 70 000 eurot. 
Kogukulu on nüüd: 
 
                                        
Kogutulu kasumit maksimeeriva tootmismahu juures on 125 000. 
Kasum ühe turniiri kohta: 
                                        
 
 
 
 
9)  Populaarse maailmakirjaniku Juhan Hõbeda kirjastaja teab, et nõudlust J. Hõbeda järgmisele romaanile 
iseloomustab   allolev   tabel.  Autorile  makstakse  raamatu  kirjutamise  eest  2  miljonit  eurot.  Raamatu 
kirjastamise piirkulu on konstantne, 10 eurot raamatu kohta. 
Hind (P) 
Kogus (Q) 
 
 
 
 
 
100 
0 
 
 
 
 
 
90 
100 000 
 
 
 
 
 
80 
200 000 
 
 
 
 
 
70 
300 000 
 
 
 
 
 
60 
400 000 
 
 
 
 
 
50 
500 000 
 
 
 
 
 
40 
600 000 
 
 
 
 
 
30 
700 000 
 
 
 
 
 
20 
800 000 
 
 
 
 
 
10 
900 000 
 
 
 
 
 
0 
1 000 000 
 
 
 
 
 
a)  Leia  kogutulu,  kogukulu  ja  kasum.  Missuguse  koguse  valiks  kasumit  maksimeeriv  kirjastaja. 
Missugune oleks sellisel juhul raamatu hind. Selgita! 
Kogukulu on arvutatav püsikulu ja muutuvkulu summana. Püsikulud on ülesandes öeldud ja moodustavad 2 
miljonit eurot ja see ei sõltu tootmise tasemest. 
Nüüd peab arvutama muutuvkulud. Ülesandes on aga öeldud, et piirkulu on konstantne võrdudes 10 euroga. 
Mida see tähendab? See tähendab seda, et iga järgmine ühik läheb maksma 10 eurot. Aga kui iga täiendav 
ühik,  mis  sa  toodad,  läheb  kogu  aeg  maksma  kümme  eurot,  siis  missugune  on  sellisel  juhul  keskmine 
muutuvkulu - keskmine muutuvkulu on samuti ju 10 eurot. 
Seega kui piirkulu on konstantne, siis on ka seda keskmine muutuvkulu ja nad on võrdsed. 
Kui  nüüd  see  keskmine  muutuvkulu  korrutada  kogusega  saabki  muutuvkulu  kätte.  Ja  kui  püsikulu  ja 
muutuvkulu kokku liita ongi kogukulu olemas. 
13 
 
Kogutulu ja kasum on tabelis miljonites. 
Hind 
Kogus 
Kogutulu 
Kogukulu 
Kasum 
Piirtulu 
Piirkulu 
(P) 
(Q) 
(TR) 
(TC) 
(Π) 
(MR) 
(MC) 
(miljonites) 
(miljonites) 
(miljonites) 
100 
0 
0 
2 
-2 
- 
10 
90 
100 000 
9 
3 
6 
90 
10 
80 
200 000 
16 
4 
12 
70 
10 
70 
300 000 
21 
5 
16 
50 
10 
60 
400 000 
24 
6 
18 
30 
10 
50 
500 000 
25 
7 
18 
10 
10 
40 
600 000 
24 
8 
16 
-10 
10 
30 
700 000 
21 
9 
12 
-30 
10 
20 
800 000 
16 
10 
6 
-50 
10 
10 
900 000 
9 
11 
-2 
-70 
10 
0 
1 000 000 
0 
12 
-12 
-90 
10 
 
Kasumit maksimeeriv tootja valiks tootmismahu, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed. Käesolevas ülesandes on 
selliseks  tootmismahuks 500 000 ühikut. Hind oleks 50 eurot. 
 
b)  Leia piirtulu. Missugune on piirtulu võrreldes hinnaga. Selgita! 
Piirtulu  langeb  kiiremini  kui  hind.  Langeva  nõudluskõvera  korral  peab  ettevõtja  hinda  alandama,  et 
suurendada  läbimüüdavat  kogust.  Sellisel  juhul  müüakse  aga  ka  need  varasemad  ühikud  nüüd  madalama 
hinnaga. Tulemusena langeb piirtulu kiiremini kui hind. 
Seega,  piirtulu  on  hinnast  madalam,  sest  täiendava  ühiku  müümiseks  peab   monopol   hinda  alandama. 
Läbimüügi suurenemine suurendab ettevõtte tulemit hinnaga võrdses mahus, ent sellega kaasneb ka hinna 
langusese tagajärjel tulemi vähenemine seni kõrgema hinnaga müüdud kaupadelt. 
 
c)  Kanna  joonisele  piirtulu,  piirkulu  ja  nõudmise  kõverad.  Missuguse  koguse  juures  piirtulu  ja  piirkulu 
kõverad lõikuvad. Mida see tähendab? 
Joonisel on kogused tuhandetes. 
14 
 
P 
90 
50 
MC 
10 
D 
500 
Q 
MR 
 
Piirtulu  ja  piirkulu  kõverad  lõikuvad  koguse  500 000  juures.  See  on  ka  kasumit  maksimeeriv  tootmismaht. 
Hind kujuneb vastavalt nõudlusele. Praegusel juhul oleks selliseks hinnaks, mille korral see kogus 500 000 ära 
ostetakse, hind 50. 
d)  Märgi  joonisele  täiskoormuse  kaotust  ehk  heaolu  kadu  iseloomustav  piirkond.  Selgita,  mida  see 
iseloomustab! 
Joonisel on kogused tuhandetes. 
 
P 
90 
50 
 
MC 
10 
D 
500 
900 
Q 
MR 
 
Tühikulu  ehk  täiskoormuse  kaotus  on  joonisel  kujutatud  tumendatud  kolmnurkse  piirkonnana.  Tühikulu 
tekib  põhjusel,  et  monopol  toodab  vähem  ja  küsib  kõrgemat  hinda  kui  täielikult  konkureeriv  ettevõte. 
Täieliku konkurentsi tasakaal oleks tootmismahu juures, kus hind võrdub piirkuluga. Selliseks tootmismahuks 
on 900 000 ühikut ja hind oleks 10 eurot. 
 
e)  Kui  autorile  makstaks  2  miljoni  asemel  3  miljonit.  Kuidas  mõjutaks  see  kirjastaja  otsust  raamatu 
hinna osas. Selgita! 
15 
 
Kirjastaja otsus raamatu hinna osas ei muutu, sest fikseeritud kulu ei mõjuta piirkulu. Seega jääb optimaalne 
tootmismaht ja hind samaks. Lihtsalt kirjastaja kasum väheneb. 
 
f)  Oletame,  et  kirjastaja  eesmärgiks  ei  ole  mitte  kasumi   maksimeerimine   vaid  hoopis  majandusliku 
efektiivsuse  suurendamine.  Missugune  oleks  sellisel  juhul  raamatu  hind.  Missugune  oleks  sellisel 
juhul kirjastaja kasum. 
Majanduslikult  efektiivseks  peetakse  tüüpiliselt  täieliku  konkurentsiga  turgu.  Kui  praegusel  juhul  peaks 
kirjastaja käituma kui täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja, valiks ta tootmismahu kus hind võrdub 
piirkuluga. Selliseks tootmismahuks oleks 900 000 ühikut ja hind oleks 10 eurot. Kirjastaja saaks sellisel juhul 
kahjumit kaks miljonit eurot. 
 
10)  Iseloomustage  mõnda tööstusharu, kus valitseks oligopolistlik konkurents . 
a)  Miks  on  tegemist  just  oligopolistliku  konkurentsiga?  Missugused  antud  tööstusharu  iseärasused  ei 
võimalda täieliku konkurentsi tekkimist (monopoli või monopolistliku konkurentsi tekkimist)? 
Oligopolset  turgu  iseloomustab  väike  arv  vastastikuses  sõltuvuses  olevaid  ettevõtteid,  kes  konkureerivad 
omavahel.  Oligopolse  turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid 
reageerivad  tema  tegevusele.  Toode  mida  oligopolsel  turul  müüakse võib  olla  nii  ühetaoline  kui   eristatud . 
Turule sisenemise barjäärid on arvestatavad ning ettevõtted omavad küllaltki suurt kontrolli hinna üle. 
Kuidas käitub tüüpiline  oligopol ? Olgu meil tegemist näiteks sõiduautode tootmisega, kus  domineerib  väike 
arv suuri toojaid. Sellisel turul mõjutab iga otsus hindade ja tootmismahtude kohta, mida üks turul osaleja 
teeb,  automaatselt  teisi  turul  osalejaid.  Kõigi  turul  osalejate  eesmärgiks  on  oma  turuosa  suurendamine. 
Täieliku  konkurentsiga  turul  võib  üksik  tootja  oma  tootmismahtu  muuta  ilma,  et  see  turuhinnale  mõju 
avaldaks.  Oligopolsel  turul  näevad  teised  turul  osalejad  kohe  kui  üks  tootja  otsustab  oma  tootmismahtu 
suurendada. Kui üks turul osalejatest on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas reageerivad sellele 
kohe  ka  teised  turul  osalejad  ja  teevad  kõik  selleks,  et  oma  turuosa  mitte  kaotada.  Sellise  vastasmõju 
tulemusena on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. 
 
b)  Võrdle  tarbijate  heaolu  oligopolistliku  konkurentsi  ja  monopolistliku  konkurentsi  puhul.  Missuguse 
turustruktuuri korral võiks tarbijate heaolu olla suurem? Selgita! 
Kuivõrd mõlema turustruktuuri korral on ettevõtetel olemas turujõud, siis võrreldes  täieliku konkurentsiga 
on  tarbijate  heaolu  väiksem,  sest  turujõu   olemasolul   kipuvad  hinnad  olema  kõrgemad  ja  läbimüüdavad 
kogused väiksemad. Seega ei ole tüüpiline  monopolistlikul või oligopolistlikul turul tegutsev ettevõtja oma 
tootmismahuga tükikulude miinimumi juures. Kuivõrd nii oligopoli puhul kui ka monopolistliku konkurentsi 
puhul  on  erinevaid  turustruktuuri  mudeleid  väga  palju,  siis  missugune  on  tarbijate  heaolu  mingis 
situatsioonis  sõltub  olulisel  määral  sellest  konkreetsest  oligopoli  või  monopolistliku  konkurentsi  mudelist. 
Enamikel  juhtudel  on oligopolil  turujõudu  rohkem  kui  monopolistliku  konkurentsiga  ettevõttel.  Seega  võib 
eeldada, et oligopoli korral on hinnad enamasti pisut kõrgemad kui monopolistliku konkurentsi korral. 
 
11) Iseloomustage mõnda tööstusharu, kus valitseks monopolistlik konkurents. 
a)  Miks  on  tegemist  just  monopolistliku  konkurentsiga? Missugused  antud  tööstusharu  iseärasused ei 
võimalda täieliku konkurentsi tekkimist (monopoli või oligopoli tekkimist)? 
 
Monopolistliku  konkurentsiga  on  tegemist  kui  turul  on  suur  hulk  tootjaid,  kes  kõik  toodavad  sarnast,  ent 
mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted 
16 
 
võivad  küll  teineteist  asendada  aga  ei  ole  ideaalsed  asenduskaubad.  Kui  meil  õnnestub  tarbija  uskuma 
panna,  et  meie  toode  on  kuidagi  eriline  võrreldes  konkurendi   tootega ,  saamegi  küsida  kõrgemat  hinda. 
Monopolistliku konkurentsiga turgu iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule. 
 
b)  Nii  täieliku  konkurentsi  kui  ka  monopolistliku  konkurentsi  puhul  saaks  ettevõte  pikaajaliselt 
nullkasumit. Kas tarbijate heaolu  kummagi  turustruktuuri korral oleks võrdne. 
Raske on üheselt määrata, kas monopolistlikult konkureeriv ettevõte on efektiivne Sarnaselt monopolile on 
ka  monopolistlikult  konkureerivas  tööstusharus  hind  kõrgem  kui  täieliku  konkurentsiga  turul.  Lähtudes 
sellest  on  monopolistlikult  konkureeriv  ettevõte  ebaefektiivne.  Hind  on  kõrgem  sellepärast,  et  toodetakse 
eristatud  tooteid.  Tarbija  seisukohalt  on  toodete  mitmekesisus  kasulik,  sest  kõigile  meile  meeldib  kui  on 
võimalus  valida.  Seega  suur  eristatud  toodete  arv  on  ühiskonnale  kasulik.  Oma  toote  eristamiseks 
konkurendi  tootest  peab  ettevõtja  kas   panema   tarbija  seda  lihtsalt  uskuma  või  lisama  tootele  selliseid 
omadusi,  mis  selle  esile  tõstaks.  Seega  on  monopolistlikult  konkureerivad  ettevõtted  huvitatud 
innovatsioonidest,  mis  samuti  on  ühiskonnale  kasulik.  Selgitamaks  tarbijatele  oma  toote  eripära  teevad 
monopolistlikult konkureerivad ettevõtted endale palju reklaami. Teatud tasemeni lisab reklaam tarbijatele 
informatsiooni,  ning  seni  kuni  uue  teabe  omandamist  hinnatakse  kõrgemalt  kui  selle  reklaamiga  seotud 
kulutusi,  saab  ühiskond  jällegi  tulu.  Kui  ühe  toote  variantide  hulk  seisneb  suures  hulgas  erinevates 
raamatutes,  riietes , toidus, saame me rääkida kasust. Kas aga selline variantide hulk on kasulik kus me saame 
üht ja sama toodet osta kas rohelises või kollases pakendis? Saab öelda, et konkurentsil on nii positiivseid kui 
ka  negatiivseid  külgi.  Seda  kas  konkurentsi  positiivsed  omadused  kaaluvad  üle  negatiivseid  sõltub  alati 
konkreetsest turust ja tootest. 
 
12) Selgita,  kas  järgnev  väide on  õige  või  vale  (Põhjenda  oma  vastust): „Kui  ettevõte  saab  küsida  erinevat 
hinda erinevatel  turgudel , küsib ta suurema elastsusega  turul madalamat hinda.“ 
See  väide  on  tõene,  sest  mida  suurem  on  nõudluse  hinnaelastsus  seda  paremini  reageerib  kogus  hinna 
muutustele. Elastse  nõudmise  korral toob hinna  alandamine   kaas  kogutulu suurenemise  ja vastavalt hinna 
tõus kogutulu vähenemise. Kui ettevõtte kulutused tootmiseks on ühesugused, siis on mõistlik kogukasumi 
suurendamiseks  müüa suurema elastsusega turul madalama hinnaga. 
 
13) Selgita,  kas  järgnev  väide  on  õige  või  vale  (Põhjenda  oma  vastust):  „Kasumit  maksimeeriv  monopolist 
määrab oma tootele seda kõrgema hinna, mida suurem on selle toote nõudluse hinnaelastsus.“ 
See väide on vale, sest monopolist ei muretse mitte hinnaelastsuse pärast oma kasumit maksimeerides, vaid 
ikka sellepärast, et toota mahus, kus piirtulu võrduks piirtuluga. Seega sõltumata nõudluse hinnaelastsusest 
valib moolist alati sellise tootmismahu kus piirtulu võrdub piirkuluga. 
 
14) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust): „Kui ettevõtte tootmismaht on null, 
siis on muutuvkulud samuti võrdsed nulliga.“ 
See väide on õige, sest muutuvkuludena käsitleme just neid  kulusid , mis kaasnevad otseselt tootmisega. Kui 
tootmist ei ole ei saa ka selliseid kulusid tekkida. 
 
 
17