Palgasaaja saab kätte netopalga st. kõik vajalikud maksud ja maksed on brutopalgalt maha arvestatud. * 1999.a. 1250, 2000.a. 1400, 2001.a. 1600, 2002.a. 1850 Tulumaks arvestatakse sellise protsendina palgalt, et lugejas on tulumaksumäär ja nimetajas on tervik, baas, 100%. Maksude kinnipidamine Lähtetingimused: aluseks on kuutöötasu (brutopalk) 10000 kr. Ollakse rahasaaja positsioonil. Arvesse ei võeta palgafond, mis oleks 10000*1,333=13330 kr. Sotsiaalmaks 33% jaotub, 13% sotsiaalmaks ja 20% riiklik pensionifond. 0,3 % (0,5% juulist?) on tööandjapoolne töötuskindlustusmakse. 1. variant füüsiline isik töötab tööandja juures töölepingu alusel 1. Tööandja arvutab ja peab kinni: a) töötuskindlustusmakse (1.a)) 0,6% (1,0%) : 10000 * 0,006 = 60 kr b) kohustusliku pensionikindlustuse (1.b)) 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr 2
Välja makstav netopalk( maksuvaba tulu (2250 kr/kuus)sissearvestatud) nimi brutopalk(kr) netopalk(kr) Palgafond(firmal)-kuu jooksul välja makstavate palkade 1)Mai 10000 8151 Brutopalk-palk,kus pole veel makse maha arvestatud. 2)Kadri 5000 4 312,00 Töötuskindlustusmaks-(tööandja) 3)Anu 9956 8 117,00 Sotsiaalmaks-on pensionikindlustuseks ja riikli 4)Kevin 15000 11 991,00 Töötuskindlustusmaks-(töötaja)-2,8%
TM vaba Ettevõtte Töötuskindl. pensioni Töötuskindl. Nr Töötaja Põhipalk Lisatasud BRUTOPALK min. palgafond Sotsiaalmaks (tööandja) makse (töötaja ) Tulumaks NETOPALK 1 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 2 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
00 € 11,295.00 4,703.41 € 5,231.65 € 5,060.15 € 5,277.70 € 1 Mrs. Pizza 3.02 2 Juustupitsa 3.05 3 Kurgipitsa 3.89 4 Kalkunipitsa 3.05 5 Viineripitsa 3.05 6 Kebabipitsa 3.5 7 Tuunikalapit 3.8 8 Singi-šampin 3.2 9 Salaamipits 3.05 10 Pestopitsa 3.2 11 Kreekapitsa 4 12 Koorene krev 4.1 13 Kolme juustu 5.05 14 Kanapitsa 3 15 Jalapenopits 4.05 16 Hakklihapits 3.9 Palgafond 4183.93 Rent 300 Tooraine 2000 Kommunaalid 150 Kontorikulud 15 Transport 110 Kindlustus 70 Signalisatsioon 30 Nõud 87 Reklaam 1200 Turunduskulud 260 Sidekulu 80 Muud kulud 100 Kokku 8,585.93 € töötaja funktsioonid juhataja juhtimine Kokad tootmine-teenindus
Allahindlus ei pea olema kõigile võrdselt kättesaadav, võid vabalt teha allahindlust näiteks kohalikule lasteaiale või naabrinaisele. Tulumaksusoodustusega MTÜ-del on kingituste ja annetuste kohta omad erireeglid. 2. Annetused Annetus on seotud heategevusliku eesmärgiga. Maksustamine sõltub annetuse saaja isikust. Kui annetatakse MTÜ-le või SA-le, kes on kantud tulumaksusoodustuse nimekirja, saab annetuse teha maksuvabalt järgmistes piirides: 3% palgafondist (palgafond ei sisalda sotsiaalmaksu ega tööandja töötuskindlustust, samuti ei arvestata antud juhul tööandja makstavat haigushüvitise osa). või 10% eelmise kalendriaasta kasumist. Ühel kalendriaastal saab kasutada ainult ühte piirmäära ja kui see piir ületatakse, tuleb ülejäänud osalt tulumaks maksta. Tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri asub siin ja seda uuendatakse kaks korda aastas, seega tasuks alati eelnevalt üle kontrollida. Kui annetusi
· Esindab kohaliku omavalitsuse huve · Arendab omavalitsuse piirkonda · Peab võimaldama rahval valimas käia · Toetab abivajajaid · Paberimajanduse hoiab korras 22. Tulumaksu vaba miinimum, alampalk 2010 ja 2011 Tulumaksuvaba miinimum 2010- 2250 kr. 2011- 144 eurot Alampalk 2010- 4350 kr. 2011- 278,02 eurot 23. Palgalt tehtavad maha arvestused, brutopalgalt neto arvutamine, palgafond Palgalt tehtavad maha arvestused Töötuskindlustus 2,8 % Pensionikindlustus 2% Maksuvaba miinimum 144 eurot Tulumaks 21% Brutopalgalt netopalgani On 10 000 ja saan kätte 7551,04 eurot 280 läheb töötuskindlustus, 200 pensioni k., maksuvaba min ja tulumaks kokku 1968,96 eurot Palgafond- maksavad tööandjad 33% sotsiaalmaks, 1,4% tööandja töötuskindlustus
Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsmaks+töötuskindlustus(tööandja) Pf=Bt+SM+Tkt Tm vaba miinimum: 2250, Pensionikindlustus: 2% brutost, Töötuskindlustus(töövõtja): 2,8% bruto, Töötuskindlustus(tööandja): 1,4% brutost, Sotsiaalmaks: 33% brutopalgast, Tulumaks: 21% brutost Lihtintress: I=rkn, r-intressimäär, n-perioodide arv, I-intressitulu, K=k+I=k+rkn=k(1+rn), K-lõppkapital, K=rn(1+r(n-1)/2)
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tulumaks: Tööandja kulu kokku (palgafond): 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 708 0 1 1 1 5 418 2 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 9 0 0 0 0 0 0 0 0
Remonditööliste arv: Nrt1= T1/ Fef= 242,3/ 1825= 0,13 töölist Nrt2= T2/ Fef= 486,2/ 1825= 0,27 töölist 4.3 Palga arvutus Bussijuhtide põhipalgafond, ( M-tunnipalk): Sjp1= M( TH1+ ADE1* te-1)= 55( 2628+ 365*0,5)= 154577,5 EEK Sjp2= M( TH2+ ADE2* te-1)= 55( 5256+ 722*0,5)= 308935 EEK Täiendava palgafondi protsent, ( Dp- puhkusepäevade arv; Drp- riiklike pühade arv): Ptäiend= Dp* 100/ ( Dk- Dp- Drp)= 28* 100/ (365- 28- 10)= 8,6% Aastane palgafond: Sj1= Sjp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 154577,5 ( 1+ 8,6/ 100)= 167871,2 EEK Sj2= Sjp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 308935 (1+ 8,6/ 100)= 335503,4EEK Remonditööliste põhipalgafond, ( Mr- remonditöölise tunnitasu): Srp1= T1* Mr= 242,3* 65= 15749,5 EEK Srp2= T2* Mr= 486,2* 65= 31603 EEK Aastane remonditööliste palgafond: Sr1= Srp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 15749,5( 1+ 8,6/ 100)= 17104 EEK Sr2= Srp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 31603( 1+ 8,6/ 100)= 34321 EEK 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5
kvartal 4. kvartal Algjääk: 8 171,00 € 6 028,50 € 9 185,00 € - 5 204,50 € 37 36 11 38 TULUD KOKKU: 987,50 € 225,00 € 437,50 € 062,50 € Kasutada olev 46 42 20 32 raha: 158,50 € 253,50 € 622,50 € 858,00 € Palgafond 12549,00 10000,00 9912,00 12549,00 Rent 900 900 900 900 Tooraine 17000 15000 5000 16000 Kommunaalid 400 300 200 400 Kontorikulud 30 30 5 30
- 200 14000.- 84.- 2471.- 11445.- koristaja 1 48.- 100 4800.- 29.- 550.- 4221.- koristaja 2 48.- 100 4800.- 29.- 550.- 4221.- juhataja 95.- 210 19950.- 120.- 3713.- 16117.- palgafond 181270.- 1075.- 31064.- Tööstuskindlustus 0,3% 544.- Sotsiaalmaks 33% 59819.- palgafond koos maksudega 241633.- Riigile: 92502.- Protsentides 38,3%
o Reklaamimaks, mootorsõidukimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksed o Kogumispensioni makse 2% töötaja brutopalgast 4% lisab riik o Töötuskindlustusmakse 1,6% kindlustatu ehk töötaja 0,8% tööandja o Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus) o Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus
Makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 77 eurot ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas 3. Makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Netotasu- töötajale väljamakstav tasu( brutotasu- kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu- töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond- ettevõtte kogu töötasukulu( brutotasu+ arvestatavad maksud ja maksed). 1. Kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks( 21% -arvatakse maha 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus), töötaja töötuskindlustusmakse(2,8%), kohustusliku kogumispensioni makse(2%, hetkel kehtivad määrad1 % ja 2% sõltuvalt maksete jätkamise avalduse esitamisest) 2. Arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks(33%- aluseks olev kuumäär on 278,02
lattmaerjal S355J2G3 60x6000mm KOKKU: 4,33kg 20675kg 3,8615€ 19307,5€ Kulutused materjalile kogu aastaprogrammi täitmiseks on 3,8615x5000= 19307,5 €. 64 6.2 Töötasude arvutus Töötaja palgafond=brutopalk+sotstiaalmaks (ettevõte 33%)+töötuskindlustuse maks (ettevõte 1,4%) Töötasu kokku = töötajate arv x tunnitasu x aastas töötatud tunnid Selle töötasu pealt maksab ettevõte töötukindlustust 1,4% Tööline maksab brutopalga pealt 2,8% töötukindlustust ja 2% kogummispensionit. Netopalk + tulumaks = brutopalk – kogumispension – töötukindlustus Tulumaks = (brutopalk – töötukindlustus 2,8% – tulumaksuvaba miinimum 144€ - kogumispension 2%) x 0,21
Sotsiaalmaksu maar langetamisel 1% võrra suureneb palk 1% võrra. Eeldusel, et tööjõupakkumine on taielikult elastne ja maksumaara alandamisest saab kasu vaid töövõtja, siis tema brutopalk suureneb ja tööjõupakkumine kasvab. (Tuum, 2016) 2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile Sotsiaalmaksu maara alandamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kui tööandjaid, sest nemad peavad makse kinni ja kannavad tööjõu maksukoormust. Igal ettevõttel on palgafond, suunatakse sotsiaalmaksu maara langetamisest tekkiv kasu. Vastuoluks võib olla ettevõtjate omakasupüüdlikus teenida taiendavat tulu sotsiaalmaksu maara alandamise pealt. Avarama ülevaate saamiseks tuleb uurida brutopalga muutust ja hõivatuse taset tegevusalade jargi. See naitab, kui palju maksukiilu vahenemine erinevate ettevõtlussektoritele mõju avaldab, sest tööjõukulud erinevates sektorites on erinevad. (Tuum, 2016)
Aeg_id (PK) Unikaalne identifikaator Aeg Kellaaeg, millal treening toimub BRONEERING Näitav andmed treeningu broneerimise kohta Broneeringu_id (PK) Unikaalne identifikaator Kliendi_id (FK) Viide kliendile, kes on broneeringu tehtud Treeningu_id (FK) Viide treeningule, mis on broneeritud kliendi poolt PALK Palgafond Töötaja_id (FK) Viide töötajale Bonus_id (FK) Viide bonusele BONUS Preemia hästi tehtud töö eest Bonus_id (PK) Unikaalne identifikaator Summa Bonuse rahaline summa 16 2.4 CRUD maatriks Create(c) – andmete lisamine Update(u) – andmete muutmine
Plaanis on tulevikus küsida toetust Euroopa Liidu fondidest, mis selliseid projekte rahastavad. Osakapitali makstakse rahas. Sellise idee käivitamisel tuleb võtta pikaajaline laen. Põhiline investeering on ruumide kohaldamine vastavalt nõudmistele, vajaliku sisustuse hankimine ja õueala muutmine lastele mängualaks. Kasumiprognoos on esitatud autori koostatud tabelis. (vt Lisa 4). Muutuvkulud on ühes kuus vahemikus 1300- kuni 1500 eurot ja püsikulud ehk palgafond umbes 11 615 eurot kuus. Rahavoo prognoos on esitatud autori koostatud tabelis. (vt Lisa 5). Bilanss on koostatud arvestusega kuni 2016 aasta neljanda kvartalini. Autor on koostanud tabeli bilansiprognoosiga. (vt Lisa 6). 16 Lisa 1. Turg Lasteaed Karikakar 2015-2016 2015- 2016-
Siin on jällegi ,,käärid", sest ometigi peaksid ju kõikide ainete õpetajad oskama arvestada õpilaste erisustega. Tunde annavad parandusõppe õpetajaks koolitunud õpetajad ja üks õpetaja on erialaselt eripedagoog. Õpilasele on avatud individuaalse arengu jälgimise kaart, mida täiendavad nii aineõpetajad kui ka õpiabiõpetajad ja eripedagoog. Üldjuhul on õpilase jaoks 1 tund nädalas sellist õpiabi, mida on ilmselgelt vähe. Põhjused on mitmeid: palgafond ja õpetajate ülekoormus ei võimalda, õpetajaid võiks olla rohkem, siit edasi on tunde raske paigutada ka tunniplaani, sest sel juhul oleks päev õpilasele liialt pikk. Õpiabi on mõeldud laste vaimsete võimete ja õpioskuste arendamiseks, et õpilane saaks põhiainetes paremini hakkama. Olen külastanud õpiabi tunde, tundides tavaliselt arendatakse õpilastel taju, tähelepanu, mälu, psühhomotoorikat, mõtlemist, kõne ja suhtlemist. Tundides arendatakse suulist ja kirjalikku
kümnete tuhandete klientide majutamise ja broneerimistega, toitlustamise ja meelelahutusega. Kõige selle lihtsamaks haldamiseks on loodud hulgaliselt erinevate võimalustega programme. Uurin mõningaid ja püüan selgust saada kuidas täpselt need hotellimajandust lihtsustavad. Hotellinx Suite http://www.hotellinx.com on hotelli haldamise trakvara millega saab korraga hallata hotelli ja ka restorani. See sisaldab erinevaid alagruppe - personal, raamatupidamine, palgafond, finantsaruandlus, kus alati ei ole otsest suhtlemist klientidega. Samas hõlmab ka kõiki teisi hotelli valdusi, nagu ruumid, konverentsiruumid, tegevus, SPA hoolitsused ja restorani lauad. See sisaldab ka POS terminali, tänu millele saab võtta vastu kaardimakseid. Hotellinx Suite on paindlik erinevaid lahendusi pakkuv tarkvara. Sõltuvalt hinnast, tüübist, hotelli suurusest või hotellide grupist saab teha broneeringuid teenusetasuta. Selleks on
kulud vastavalt töötaja funktsioonile (nt müügipersonali töötasud on turustuskulud). Töötasu arvestuse mõisted Töötasu arvestus on seotud järgmiste seadusandlike aktidega: 1) Töölepingu seadus, 2) Vabariigi Valitsuse määrus ''Töötasu alammäära kehtestamine'', 3) Vabariigi Valitsuse määrus ''Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord''. Netotasu on töötajale väljamakstav tasu (brutotasu kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu on töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond on ettevõtte kogu töötasukulu (brutotasu + arvestatavad maksud ja maksed). Töötasu arvestusega seotud maksud ja maksed 1) kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, 2) arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse. Maksude ja maksete määrad Tulumaksu määr on 21%. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba
asutamisest ei ole möödas üle 12 kuu (EAS). Tabel 3. Eeldatava puhkekeskuse tasuvusanalüüs Jõgevamaal Kasepää vallas Kasepää külas Kulud Summa Tulud Summa Laenu tagasimakse 542.16 1 öö 1 voodikoht 17 € / kuu 400€ (kuu) Kütus (kuu) 300 € Kogu kompleksi 50 € / kuu 1000 € rent (1 h) Palgafond (kuu) 743.70 € Üritused 50 €/ kuu 600 € toidlustuseta (1 h) Amortisatsioon 50 € Üritused 80 €/ kuu 1280 € (kuu) toitlustusega (1 h) Jooksevkulud 2000 € Sauna rent (1 h) 30 €/ kuu 3000 € (kuu) Kiikumine Tasuta
aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834- 1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale.
· Summa, mis pärast nimetatud maksude kinnipidamist töötaja pangakontole üle kantakse - netopalk · tööandja palgakulu brutopalk +sotsiaalmaks +töötuskindlustusmaks · Brutopalk 800.00 · Sotsiaalmaks 264.00 · Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20 · Töötuskindlustusmakse (maksad sina) 22.40 · Kohustusliku kogumispensioni makse* 16.00 · Tulumaks 129.70 · Netopalk 631.90 · Tööandja kogukulu ehk palgafond 1075.20 Töötaja maksud, tööandja maksud · kahte tüüpi maksud · isikumaksud - üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmaks 2,0% ja kogumispensioni makse. · Tööandja on nende maksude kinnipidaja- vahendaja · Tööandja makseteks - töötuskindlusmaks ja sotsiaalmaks · Üksikisiku tulumaks 21%, -maksuvaba tulu144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas · NB! Maksuvaba tulu avalduse vastuvõtmisega ja maksuvaba tulu
Palgaarvestus Neto = Nt = Bt TM Pk Tk Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Töötuskindlustus Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär Palgafond = Pf = Bt + SM + Tkt Bruto + Sotsiaalmaks + Töötuskindlustus (tööandja) Maksumäärad 2008. aastal: Tulumaksuvaba miinimum 2250 kr Pensionikindlustus (II sammas) 2% brutopalgast Töötuskindlustus (töövõtja) 0,6% brutopalgast Töötuskindlustus (tööandja) 0,3% brutopalgast
et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834-1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest
olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834-1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Neoklassikaline
tellimuste saamine sesoonne, mistõttu vahepealsed tootmislikud üldkulud suurenevad ebaproportsionaalselt otsekulude suhtes ja nende jaotamise metoodika omab suuremat osatähtsust. Probleeme on ka traditsiooniliste kalkulatsioonimeetodite kasutamisel seotud mahupõhiste jaotusbaaside kasutamisega. Praktikas jaotatakse tootmislikud kaudkulud tooteliikidele protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse põhimõtete alusel peamiselt mahupõhiste näitajate ( töötunnid, masintunnid, palgafond jne. ) baasil. Niisugust jaotusbaasi hakati kasutama juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel: siis domineerisid otsesed tööjõukulud ja sellest tulenevalt jaotati tootmislikke üldkulusid proportsionaalselt tööjõukuludega. Nüüdisaja tootmises on materjalimahukus vähenenud, tänu uutele materjalidele , tootmise tehnoloogiale jms. 107
annaabi.ee 
