Palgasaaja saab kätte netopalga st. kõik vajalikud maksud ja maksed on brutopalgalt maha arvestatud. * 1999.a. 1250, 2000.a. 1400, 2001.a. 1600, 2002.a. 1850 Tulumaks arvestatakse sellise protsendina palgalt, et lugejas on tulumaksumäär ja nimetajas on tervik, baas, 100%. Maksude kinnipidamine Lähtetingimused: aluseks on kuutöötasu (brutopalk) 10000 kr. Ollakse rahasaaja positsioonil. Arvesse ei võeta palgafond, mis oleks 10000*1,333=13330 kr. Sotsiaalmaks 33% jaotub, 13% sotsiaalmaks ja 20% riiklik pensionifond. 0,3 % (0,5% juulist?) on tööandjapoolne töötuskindlustusmakse. 1. variant füüsiline isik töötab tööandja juures töölepingu alusel 1. Tööandja arvutab ja peab kinni: a) töötuskindlustusmakse (1.a)) 0,6% (1,0%) : 10000 * 0,006 = 60 kr b) kohustusliku pensionikindlustuse (1.b)) 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr 2
Välja makstav netopalk( maksuvaba tulu (2250 kr/kuus)sissearvestatud) nimi brutopalk(kr) netopalk(kr) Palgafond(firmal)-kuu jooksul välja makstavate palkade 1)Mai 10000 8151 Brutopalk-palk,kus pole veel makse maha arvestatud. 2)Kadri 5000 4 312,00 Töötuskindlustusmaks-(tööandja) 3)Anu 9956 8 117,00 Sotsiaalmaks-on pensionikindlustuseks ja riikli 4)Kevin 15000 11 991,00 Töötuskindlustusmaks-(töötaja)-2,8% 5)Markus 7400 6 155,00 Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekul 6)Mihkel 8504 7 003,00 Netopalk-palk,kus on maksud maas 7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 ...
Kogumis- TM vaba Ettevõtte Töötuskindl. pensioni Töötuskindl. Nr Töötaja Põhipalk Lisatasud BRUTOPALK min. palgafond Sotsiaalmaks (tööandja) makse (töötaja ) Tulumaks NETOPALK 1 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 2 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
NIMI HIND KM-ga HIND KM-ta 1 Mrs. Pizza 7.5 6 2 Juustupitsa 7.5 6 3 Kurgipitsa 7.5 6 4 Kalkunipitsa 7.5 6 5 Viineripitsa 7.5 6 6 Kebabipitsa 7.5 6 7 Tuunikalapitsa 7.5 6 8 Singi-šampinjonipitsa 7.5 6 9 Salaamipitsa 7.5 6 10 Pestopitsa 7.5 6 11 Kreekapitsa 7.5 6 12 Koorene krevetipitsa 7.5 6 13 Kolme juustuga pitsa 7.5 6 14 Kanapitsa 7.5 6 15 Jalapenopitsa 7.5 6 16 Hakklihapitsa 7.5 6 Too...
KINGITUSTE JA ANNETUSTE MAKSUSTAMINE 1. Kingitused Kingitus on saaja jaoks rahalise väärtusega ja saaja midagi vastu ei anna. Kingitus võib olla nii raha, kaup kui ka tasuta osutatav teenus. Reeglina on kingitus maksustatav 20/80*100% tulumaksuga. Oma töötajatele tehtud kingitused maksustatakse erisoodustusena. Kingitus ei ole ja vastavalt seda ei maksustata: – ettevõtja poolt tavaliselt müüdava kauba näidis, – reklaamkingitus, mille väärtus jääb alla 10 euro (ainult asja enda maksumus koos käibemaksuga (käibemaksukohustuslasest ettevõtjal ilma käibemaksuta), nt logo pealetrükkimine kruusile või pakendi maksumus ei lisandu kruusi hinnale); – lootusetu nõude või varastatud kauba mahakandmine, – sponsorlus, kui eesmärgiks on ettevõtte reklaamimine – nõuab tõendamist. – antud allahindlused. Antud allahindlus ei ole maksustatav, isegi kui allahindlust antakse 99% ulatuses (100% allahindlust anda ei saa, siis liigitub kingituseks). Maksuam...
· Esindab kohaliku omavalitsuse huve · Arendab omavalitsuse piirkonda · Peab võimaldama rahval valimas käia · Toetab abivajajaid · Paberimajanduse hoiab korras 22. Tulumaksu vaba miinimum, alampalk 2010 ja 2011 Tulumaksuvaba miinimum 2010- 2250 kr. 2011- 144 eurot Alampalk 2010- 4350 kr. 2011- 278,02 eurot 23. Palgalt tehtavad maha arvestused, brutopalgalt neto arvutamine, palgafond Palgalt tehtavad maha arvestused Töötuskindlustus 2,8 % Pensionikindlustus 2% Maksuvaba miinimum 144 eurot Tulumaks 21% Brutopalgalt netopalgani On 10 000 ja saan kätte 7551,04 eurot 280 läheb töötuskindlustus, 200 pensioni k., maksuvaba min ja tulumaks kokku 1968,96 eurot Palgafond- maksavad tööandjad 33% sotsiaalmaks, 1,4% tööandja töötuskindlustus
Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-T...
2013 2014 2015 2016 2017 4 811 5 811 10 611 15 612 22 102 Kasumiaruanne Tabel 4 2013 2014 2015 2016 2017 Müügitulu 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 Tooraine -4 811 -5 811 -10 611 -15 612 -22 102 Jooksvad kulud -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 Palgafond -182 964 -182 964 -203 964 -203 964 -203 964 Laenukapital 0 0 0 0 0 Ärikasum -115 374 -42 348 153 741 173 369 438 366 tulumaks (21%) -24 229 -8 893 32 286 36 407 92 057 Aruandeaasta kasum -91 145 -33 455 121 455 136 962 346 309 2013 2014 2015 2016 2017 Pangafond
Remonditööliste arv: Nrt1= T1/ Fef= 242,3/ 1825= 0,13 töölist Nrt2= T2/ Fef= 486,2/ 1825= 0,27 töölist 4.3 Palga arvutus Bussijuhtide põhipalgafond, ( M-tunnipalk): Sjp1= M( TH1+ ADE1* te-1)= 55( 2628+ 365*0,5)= 154577,5 EEK Sjp2= M( TH2+ ADE2* te-1)= 55( 5256+ 722*0,5)= 308935 EEK Täiendava palgafondi protsent, ( Dp- puhkusepäevade arv; Drp- riiklike pühade arv): Ptäiend= Dp* 100/ ( Dk- Dp- Drp)= 28* 100/ (365- 28- 10)= 8,6% Aastane palgafond: Sj1= Sjp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 154577,5 ( 1+ 8,6/ 100)= 167871,2 EEK Sj2= Sjp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 308935 (1+ 8,6/ 100)= 335503,4EEK Remonditööliste põhipalgafond, ( Mr- remonditöölise tunnitasu): Srp1= T1* Mr= 242,3* 65= 15749,5 EEK Srp2= T2* Mr= 486,2* 65= 31603 EEK Aastane remonditööliste palgafond: Sr1= Srp1( 1+ Ptäiend/ 100)= 15749,5( 1+ 8,6/ 100)= 17104 EEK Sr2= Srp2( 1+ Ptäiend/ 100)= 31603( 1+ 8,6/ 100)= 34321 EEK 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5
kvartal 4. kvartal Algjääk: 8 171,00 € 6 028,50 € 9 185,00 € - 5 204,50 € 37 36 11 38 TULUD KOKKU: 987,50 € 225,00 € 437,50 € 062,50 € Kasutada olev 46 42 20 32 raha: 158,50 € 253,50 € 622,50 € 858,00 € Palgafond 12549,00 10000,00 9912,00 12549,00 Rent 900 900 900 900 Tooraine 17000 15000 5000 16000 Kommunaalid 400 300 200 400 Kontorikulud 30 30 5 30
- 200 14000.- 84.- 2471.- 11445.- koristaja 1 48.- 100 4800.- 29.- 550.- 4221.- koristaja 2 48.- 100 4800.- 29.- 550.- 4221.- juhataja 95.- 210 19950.- 120.- 3713.- 16117.- palgafond 181270.- 1075.- 31064.- Tööstuskindlustus 0,3% 544.- Sotsiaalmaks 33% 59819.- palgafond koos maksudega 241633.- Riigile: 92502.- Protsentides 38,3%
o Reklaamimaks, mootorsõidukimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksed o Kogumispensioni makse 2% töötaja brutopalgast 4% lisab riik o Töötuskindlustusmakse 1,6% kindlustatu ehk töötaja 0,8% tööandja o Tööandja peab kuus maksma riigile 33,8% (sotsiaalmaks+töötus) o Töötaja brutopalgast 2% pension 1,6% töötus o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
ITP 1 10 17440 5755 349 174,5 Teenistuja 0,25 8 3488 1151 70 35 NTP 0,25 4 1744 576 35 17,5 Kokku: 4,50 35 73248 24172 1465,4 732,7 Kategooria Kp 2% MVM TM 21% Netopalk Palgafond Põhitööline 837 5184 8790 31774 56086,5 Abitööline 174,4 1728 1831 6644 11685,2 ITP 349 1728 3624,4 13257 22369,5 65 Teenistuja 70 432 732,5 2676 4674
Sotsiaalmaksu maar langetamisel 1% võrra suureneb palk 1% võrra. Eeldusel, et tööjõupakkumine on taielikult elastne ja maksumaara alandamisest saab kasu vaid töövõtja, siis tema brutopalk suureneb ja tööjõupakkumine kasvab. (Tuum, 2016) 2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile Sotsiaalmaksu maara alandamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kui tööandjaid, sest nemad peavad makse kinni ja kannavad tööjõu maksukoormust. Igal ettevõttel on palgafond, suunatakse sotsiaalmaksu maara langetamisest tekkiv kasu. Vastuoluks võib olla ettevõtjate omakasupüüdlikus teenida taiendavat tulu sotsiaalmaksu maara alandamise pealt. Avarama ülevaate saamiseks tuleb uurida brutopalga muutust ja hõivatuse taset tegevusalade jargi. See naitab, kui palju maksukiilu vahenemine erinevate ettevõtlussektoritele mõju avaldab, sest tööjõukulud erinevates sektorites on erinevad. (Tuum, 2016)
Aeg_id (PK) Unikaalne identifikaator Aeg Kellaaeg, millal treening toimub BRONEERING Näitav andmed treeningu broneerimise kohta Broneeringu_id (PK) Unikaalne identifikaator Kliendi_id (FK) Viide kliendile, kes on broneeringu tehtud Treeningu_id (FK) Viide treeningule, mis on broneeritud kliendi poolt PALK Palgafond Töötaja_id (FK) Viide töötajale Bonus_id (FK) Viide bonusele BONUS Preemia hästi tehtud töö eest Bonus_id (PK) Unikaalne identifikaator Summa Bonuse rahaline summa 16 2.4 CRUD maatriks Create(c) – andmete lisamine Update(u) – andmete muutmine
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
kümnete tuhandete klientide majutamise ja broneerimistega, toitlustamise ja meelelahutusega. Kõige selle lihtsamaks haldamiseks on loodud hulgaliselt erinevate võimalustega programme. Uurin mõningaid ja püüan selgust saada kuidas täpselt need hotellimajandust lihtsustavad. Hotellinx Suite http://www.hotellinx.com on hotelli haldamise trakvara millega saab korraga hallata hotelli ja ka restorani. See sisaldab erinevaid alagruppe - personal, raamatupidamine, palgafond, finantsaruandlus, kus alati ei ole otsest suhtlemist klientidega. Samas hõlmab ka kõiki teisi hotelli valdusi, nagu ruumid, konverentsiruumid, tegevus, SPA hoolitsused ja restorani lauad. See sisaldab ka POS terminali, tänu millele saab võtta vastu kaardimakseid. Hotellinx Suite on paindlik erinevaid lahendusi pakkuv tarkvara. Sõltuvalt hinnast, tüübist, hotelli suurusest või hotellide grupist saab teha broneeringuid teenusetasuta. Selleks on
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
Siin on jällegi ,,käärid", sest ometigi peaksid ju kõikide ainete õpetajad oskama arvestada õpilaste erisustega. Tunde annavad parandusõppe õpetajaks koolitunud õpetajad ja üks õpetaja on erialaselt eripedagoog. Õpilasele on avatud individuaalse arengu jälgimise kaart, mida täiendavad nii aineõpetajad kui ka õpiabiõpetajad ja eripedagoog. Üldjuhul on õpilase jaoks 1 tund nädalas sellist õpiabi, mida on ilmselgelt vähe. Põhjused on mitmeid: palgafond ja õpetajate ülekoormus ei võimalda, õpetajaid võiks olla rohkem, siit edasi on tunde raske paigutada ka tunniplaani, sest sel juhul oleks päev õpilasele liialt pikk. Õpiabi on mõeldud laste vaimsete võimete ja õpioskuste arendamiseks, et õpilane saaks põhiainetes paremini hakkama. Olen külastanud õpiabi tunde, tundides tavaliselt arendatakse õpilastel taju, tähelepanu, mälu, psühhomotoorikat, mõtlemist, kõne ja suhtlemist. Tundides arendatakse suulist ja kirjalikku
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.....................................
aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834- 1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale.
· Summa, mis pärast nimetatud maksude kinnipidamist töötaja pangakontole üle kantakse - netopalk · tööandja palgakulu brutopalk +sotsiaalmaks +töötuskindlustusmaks · Brutopalk 800.00 · Sotsiaalmaks 264.00 · Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20 · Töötuskindlustusmakse (maksad sina) 22.40 · Kohustusliku kogumispensioni makse* 16.00 · Tulumaks 129.70 · Netopalk 631.90 · Tööandja kogukulu ehk palgafond 1075.20 Töötaja maksud, tööandja maksud · kahte tüüpi maksud · isikumaksud - üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmaks 2,0% ja kogumispensioni makse. · Tööandja on nende maksude kinnipidaja- vahendaja · Tööandja makseteks - töötuskindlusmaks ja sotsiaalmaks · Üksikisiku tulumaks 21%, -maksuvaba tulu144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas · NB! Maksuvaba tulu avalduse vastuvõtmisega ja maksuvaba tulu
Palgaarvestus Neto = Nt = Bt TM Pk Tk Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Töötuskindlustus Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär Palgafond = Pf = Bt + SM + Tkt Bruto + Sotsiaalmaks + Töötuskindlustus (tööandja) Maksumäärad 2008. aastal: Tulumaksuvaba miinimum 2250 kr Pensionikindlustus (II sammas) 2% brutopalgast Töötuskindlustus (töövõtja) 0,6% brutopalgast Töötuskindlustus (tööandja) 0,3% brutopalgast
olulisel kohal ka põhimõte, et tööstuses on tulukus püsiv aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834-1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Neoklassikaline
et tööstuses on tulukus püsiv, aga põllumajanduses kahanev. Täna ütleksime me, et tööstuses on piirkulu konstantne ja põllumajanduses kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834-1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest
tellimuste saamine sesoonne, mistõttu vahepealsed tootmislikud üldkulud suurenevad ebaproportsionaalselt otsekulude suhtes ja nende jaotamise metoodika omab suuremat osatähtsust. Probleeme on ka traditsiooniliste kalkulatsioonimeetodite kasutamisel seotud mahupõhiste jaotusbaaside kasutamisega. Praktikas jaotatakse tootmislikud kaudkulud tooteliikidele protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse põhimõtete alusel peamiselt mahupõhiste näitajate ( töötunnid, masintunnid, palgafond jne. ) baasil. Niisugust jaotusbaasi hakati kasutama juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel: siis domineerisid otsesed tööjõukulud ja sellest tulenevalt jaotati tootmislikke üldkulusid proportsionaalselt tööjõukuludega. Nüüdisaja tootmises on materjalimahukus vähenenud, tänu uutele materjalidele , tootmise tehnoloogiale jms. 107
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
