Kui muutub c (konstant) paralleelne nihe Kui muutub d (elastsuskoefitsient) muutub kaldenurk Keerulisem pakkumise funktsioon: Qs = f ( Pg , Cg , a1 , a2 ... an , j1 , j2 ... jm , R, A, Pe g ( t + 1) ) 20 Teised tegurid, faktorid, peale hinna, millest oleneb pakkumine (pakkumiskõvera nihke põhjustajad): · tootmiskulu muutus tootmisteguri hinnas muutus tehnoloogias organisatsioonilised muutused · valitsuse poliitika · alternatiivsete toodete tootmise efektiivsus (nende hind, tootmiskulu) · ühiselt pakutavate kaupade tootmise efektiivsus · looduslikud sokid jt. ettenägematud sündmused
turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
12) Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust vaid nõutavaid koguseid. 13) Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. 15) Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust väljendab järgmine võrrand: p=10-0,2q ja pakkumist p=2+0,2q Milline on kauba X tasakaaluhind ja kogus? ,,Panen võrduma omavahel" Kui nõudlust väljendab uus võrrand p=7-0,3q, siis nõudlus on vähenenud, sest nõudluskõver on nihkunud alla vasakule. Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa turu uue tasakaalu hinna ja koguse kokkulangemise.
30 Pakkumine 20 10 0 -4 -2 0 2 4 6 8 10 12 Monopol tähendab olukorda, kus firma on turul ainus pakkuja. Kui firma on monopoolses olukorras, tähendab see seda, et selle firma pakkumiskõver on ühtlasi selle hüvise kogupakkumiskõver. Seega saab firma oma pakkumist muutes muuta turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu (pakkumiskõvera ja nõudluskõvera lõikumispunkti e tasakaalupunkti). St mida rohkem firma toodab, seda madalama hinnaga peab ta oma toodangut müüma. Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev. 1. Mis on nõudluse… 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise? Kuidas sõltuvad eelnimetatud olukorra tagajärjel Tekib inflatsioonilõhe. Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP
Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust c. nõudluse kõvera nihke d. nõutava koguse muutust e. pakkumisfaktori muutuse Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On laugja, positiivse tõusuga b. On horisontaalne c. On järsu negatiivse langusega d. On vertikaalne e. On järsu , positiivse tõusuga Tagasiside Õige vastus on: On vertikaalne. Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a
reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. töö b. maa c. kapital d. raha e. ettevõtlus Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Küsimus 5 Kui kauba hind kasvab 10% ja nõutav kogus suureneb 5%, siis elastsuse koefitsient on: Vali üks: a. 2,0 b. 0 c. suurem kui 2,0 d. 1,0 e. 0,5 Tagasiside Õige vastus on: 0,5. Küsimus 6 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. pakkumisfaktori muutuse c. nõutava koguse muutust d. hinna muutust e. nõudluse kõvera nihke Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Küsimus 7 Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu ei muutu b. Piirkulu on kahanev c. Keskmine muutuvkulu on kasvav d. Piirkulu on kasvav e. Keskmine muutuvkulu on kahanev Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Küsimus 8
vaadatuna samuti paremale ehk teisisõnu tasakaalukogus suureneb. Mis juhtub aga tasakaaluhinnaga, see sõltub, kumb kas nõudlus või pakkumine suurenes rohkem. Kui nõudlus suurenes rohkem (vasakpoolne joonis; nõudluskõvera nihe oli suurem), siis tasakaaluhind suureneb, kui aga rohkem suurenes pakkumine (parempoolne joonis; pakkumiskõvera nihe oli suurem), siis tasakaaluhind hoopis langeb. Kuna ülesande tingimustest ei ole meil nõudluse ja pakkumise muutumise kohta rohkem infot teada, siis tõepoolest tasakaaluhinna muutust praegusel juhul prognoosida ei saa. Küsimus 4 Vastavalt nõudlusseadusele Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks:
Hindade langedes kukuvad need tootjad turult välja. Pakkumise graafiliseks kujundamiseks koostame jälle kõigepealt pakkumistabeli. Jäätise hind kroonides Pakutav kogus tükkides 2.00 0 4.00 20 6.00 30 8.00 40 10.00 50 12.00 60 Tabelist on nähe, et jäätisemüüjad soovivad anda müügiks erineva koguse jäätist iga hinna juures. Nende andmete põhjal saame joonistada pakkumiskõvera, mis peegeldab pakkumisseadust: tootjad on nõus kõrge hinnaga müügiks andma rohkem tooteid kui madalama hinnaga. Graafikult on näha, et hinna tõustes suureneb ka müügiks pakutavate jäätiste kogus. Kui 2-kroonist jäätist ei soovitud üldse müüja ehk pakkumine oli 0, siis 4 krooni eest oli müüja nõus turule tooma juba 20 jäätist. Millega võib pakkumisseadust põhjendada? 1. Kõrgema müügihinna juures saavad tootjad suuremat kasumit ja on seetõttu
10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. Kui eeldada, et veiste haiguse tulemusena muutuvad ka tarbijad loomaliha suhtes ettevaatlikumaks ja asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu.
soovitakse ja ollakse suutelised müüma. Põhimõtteliselt kuulub pakkumise alla nii olemasolevate asjade äramüümine kui ka nende müügi eesmärgil juurdetootmine (production). · Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia, kasutatud ressursside (sisendite) hinnad, hüvisega seotud teiste hüviste hinnad, pakkujate arv turul, muutused müüjate hinnaootuses jne: põhjustavad pakkumise muutuse (pakkumiskõvera nihke). · NB! Pakkumise muutus (pakkumiskõvera nihe) ja pakutava koguse muutus (liikumine piki pakkumiskõverat). Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus. Nõutava koguse muutus tähendab liikumist piki nõudluskõverat. See on tingitud pakkumise muutusest (pakkumiskõvera nihkest). Turu tasakaal (market equilibrium) on seisund, kus hüvise nõudlus võrdub selle hüvise
3. Kui Purgi hind on 32 kr, kas turul tekivad ülejäägid või puudujääk, kui suur ta on? Turul tekib ülejääk 30 mln purki aastas 4. Kui suur on tasakaaluhind ? Nõudmine ja pakkumine on tasakaalus kui hind on 24 kr. Ülesanne nr. 2 Kuidas mõjutavad nõudlust ja pakkumist tabelis toodud muudatused? Muudatused Nõudluskõvera Liikumine Pakkumiskõver Liikumine nihe nõudluskõveral a nihe pakkumiskõvera l 1. Kaupade hindade x x muutus 2. Uue tehnoloogia x juurutamine 3. Moe muutus kaubale x x 4. Tarbijate x x
Kui tootmistegurite hinnad ei muutu, siis toote kõrgem hind suurendab tootja kasumeid. Suuremad kasumid omakorda soodustavad tootmismahu suurendamist. Pakkumistabelisse (vt. Joonis 3.4) on kantud pakutavad kogused erinevate hindade juures. Sealjuures tuleb arvestada, et muud pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu. Tabelist on näha, et kui helikassett maksaks 40 krooni ei pakutaks ühtegi kassetti. Hinna 160 juures oleks pakkumine viis tuhat kassetti. Pakkumistabelit saab iseloomustada pakkumiskõvera (vt. Joonis 3.4) abil. Pakkumiskõver iseloomustab pakutava koguse ja toote hinna vahelist seost. Näiteks pakutakse pakkumiskõveral asuvas punktis d viis tuhat kassetti hinnaga 160 krooni kassett. Hind Kassettide Hind Kogus e pakkumine a 40 0 200
d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = min ATC c. P = min ATC d. P = AFC 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: a. Toodete homogeensusest b. Tarbija valiku laiast diapasoonist c. Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule d. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust 6. Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: a. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad b. P, TP ja ATC on suuremad c. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad d. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem e. P, TP ja ATC on väiksemad 7. Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: a
monopolisti: Vali üks: a. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem b. P, TP ja ATC on suuremad c. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad d. P, TP ja ATC on väiksemad e. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad Küsimus 5 Küsimuse tekst Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: Vali üks: a. Tarbija valiku laiast diapasoonist b. Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule c. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust d. Toodete homogeensusest Küsimus 6 Küsimuse tekst TKF-le hind on võrdne: Vali üks: a. MR b. АR c. AR=MR=TR/Q d. TR/Q Küsimus 7 Küsimuse tekst Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: Vali üks: a. Tema toodang omab kaubamärki b. Tema toodang mõnevõrra erineb konkurentide omast c. Pikal perioodil saab majanduslikku kasumit d. Ei reklaami oma toodangut Küsimus 8 Küsimuse tekst
ülesande puhul kasutada ka graafilist analüüsi, kuid see eeldaks väga täpsete kulukõverate
konstrueerimist;
4.b; lühiperioodi SR ei toodeta hinnaga, mis on väiksem kui sulgemishind (P
erakasulikkuste summaga. T 37.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. T 38.Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. T 39.Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. V 40.Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. T 41.Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga, inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekug inimestega. V 42.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 43.Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. T 44.Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Kuznetsi hüpotees. V 45
Question 5 Question text Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Select one: nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel hinna ja tootmiskulude vahel nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel hinna ja nõutava koguse vahel Question 6 Question text Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et Select one: hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta Question 7 Question text Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% võrra? Select one: Mõlema kauba nõudlus suureneb Tarbija asendab õunad apelsinidega Tarbija asendab apelsinid õuntega Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Question 8 Question text
(Näiteks, kui hüvise hind langeb, siis on sellel sama mõju, mis sissetuleku kasvulgi, kuna tarbija võib osta koguse ja tal jääb raha ülegi. Osa sellest rahast võivad osad tarbijad kulutada selleks, et osta rohkem alanenud hinnaga kaupa) 16) Pakkumistabel kajastab neid hüvise koguseid tabeli kujul, mida toota suudab ja soovib erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda 17) Pakkumiskõver on pakkumistabeli graafiline kujutis. Pakkumiskõvera tõus on positiivse tõusuga, mis tähendab, et kõrgemate hindadega suudavad ja soovivad tootjad pakkuda suuremat kogus hüvesid (ceters paribus) 18) Otsene kulu tegelikud rahalised väljamaksed nende ressursside eest, mida muretsetakse ressurside turult. (palga kulu, toormaterjalikulu) 19) Kaudne kulu mõõdab seda, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
suurem on pakutav kogus ehk tegemist on võrdelise sõltuvusega. Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel kahe asjaoluga: - kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega - kasvava alternatiivkulu seadus, mille kohaselt suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral Pakkumist ehk pakkumiskõvera nihkeid mõjutavad tegurid: – Muutused tootmistehnoloogias – Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu – Muutused tootjate ootustes – Muutused krediidisaamisvõimalustes – Muutused pakkujate arvus turul Ford T – 1908. aasta septembris veeres Detroiti tehasest välja esimene Ford T – Müügiedu ületas kohe kõik ootused. 1909. aasta mais isegi tellimuste vastuvõtmine
Ajaloo vältel on inimesed on tavaliselt pakkumine. kasutanud rahana väga erinevaid asju, alates Hinnamõju viitab toodet müüa soovivate tootjate soolast ja teokarpidest kuni kulla ja tubakani välja. arvu muutusele. Pakkumise muutus tähendab, et Tänapäeval kasutame paberraha ja elektroonilist tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevaid tootehulki kõikide võimalike hindadega. Graafiliselt on pakkumise muutus pakkumiskõvera nihe paremale või vasakule. Kontrastiks sellele tähendab hinnamõju (mis ei ole pakkumise muutus) liikumist olemasoleval pakkumiskõveral üles või alla. Tegu - rid, mis suudavad muuta (nihutada) pakkumist, on tootmise piirkulude muutumine, tootjate ootuste muutumine ning müüjate arvu suurenemine või vähenemine. turutasakaal Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis
• Tarbijate arv: • Tarbijate maitse ja eelistused 6. Pakkumine on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida selle hinna juures soovitakse ja ollakse suutelised MÜÜMA. Madalam hind toob üldjuhul kaasa nii selle, et tarbijad, kes soovisid seda hüvist osta ka kõrgema hinna korral, on madalama hinna korral valmis ostma rohkem, kui ka selle, et hüvist on valmis ostma ka need tarbijad, kes seda kõrgema hinna korral teha ei soovinud Pakkumise muutus väljendub pakkumiskõvera nihkena – NB! Pakkumise muutus ei ole sama, mis pakutava koguse muutus. – Pakkumise muutus tähendab terve pakkumiskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus
võimaliku tootmiskulu ja toodangu mahu seos kõigi mahtude korral) cmin 10 L 40 K 10q 40 C (q) . Kuna pakkumiskõver koosneb nendest kogustest, mis 2 maksimeerivad kasumi mistahes kehtiva turuhinna korral, siis tuleb see leida tingimusest: dC (q) d (10 q 2 40) p MC . Piirkulu leitakse: 20 q MC . Pakkumiskõvera võrrand on dq dq 1 seega: p 20 q q p . Seos hinna ja koguse vahel on võrdeline: mida kõrgem hind, 20 seda rohkem pakutakse. Kui p=40, siis ettevõte toob turule 2 ühikut kaupa. 3 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Ülesanne 3. Alljärgnevad väited on väärad, kuidas võiksid kõlada tõesed?
ja kogust Q1 tootes väiksem kui tegevuse lõpetamise korral. Monopoli ühikkahjumit kajastab lõik EB, s.o keskmine kogukulu miinus hind või keskmine tulu. Kogukahjumi saame ühikukahju korrutamisel kogusega (joonisel hall ala). Oma tegevuse lõpetab firma siis, kui keskmise muutuvkulu kõver on igal tootmistasemel ülalpool nõudluskõverat või keskmise tulu kõverat, sest siis ei suuda ta keskmist muutuvkulu katta ühelgi tootmistasemel. Monopoli pakkumiskõvera puudumine Seni, kuni keskmine muutuvkulu on kaetud, maksimeerib monopol kasumit(minimeerib kahjumit) nagu täielikult konkureeriv firmagi, tootes kogust, mille MR = MC. Kasumit maksimeeriva koguse hind leitakse nõudluskõveralt, mis asub ülalpool piirtulu- ja piirkulukõverat. Monopoli puhul võib kasumit maksimeeriv kogus jääda samaks isegi siis, kui nõudluskõver nihkub. Oletame, et nõudluskõver on D ja piirtulukõver MR. Piirtulu- ja piirkulukõverad
koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures tuua turule võimalikult suure koguse toodangut. Kõrged (või tõusvad) hinnad tähendavad suurenevat kasumit ja stiimulit edasi töötada, nõudjate jaoks on nad aga tarbimise piiramise signaaliks. Vastupidised toimingud lähtuvad madalatest või langevatest hindadest. Turu tasakaal tekib nõudlus ja pakkumiskõvera ristumispunktis. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed. Turu puudujäägi korral ületab nõutav kogus pakutava koguse. Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda. Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu
3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7
suhteliselt rohkem. Pakkumine 28.04.2010 Pakkumine seos kauba ja hinna selle koguse vahel mida müüjad (tootjad) mingil ajavahemikul ning mingitel tingimustel soovivad ja suudavad turule müügiks tuua. Pakkumisseadus väljendab kauba ühikuhinna ja pakutava koguse vahelist samasuunalist seost. Kui kaubaühiku hind tõuseb, siis kauba pakutav kogus suureneb, kui aga hind langeb siis vähheneb ka kauba pakutav kogus. Pakkumist saab kirjeldada pakkumistabeli,pakkumiskõvera abil. Pakkumiskõver on üles paremale tõusev ehk positiivse tõusuga Hind pakutav kogus (nädalas) A 5 1 B 10 3 C 15 5 D 20 7 Turupakkumine saadakse, kui liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused antud hindade korral Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline seos.
d. kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? a. nõudluskõver nihkub paremale b. nõudluskõver nihkub vasakule c. nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas d. nõudlus muutub piki kõverat suuremate koguste suunas Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? a. Pakkumiskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad b. Pakkumiskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad c. Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad d. Nõudluskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt 1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui
koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega - Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: a. nõutava koguse muutust b. hinna muutust c. pakkumiskõvera nihke d. pakkumisfaktori muutuse e. nõudluse kõvera nihke Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: a. tulu kursuselt suureneb b. tulu ei muutu c. tulu kursuselt väheneb d. suureneb kursuslaste arv e. Kursuslaste arv ei muutu Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents,
päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga
majkasumit p1-ATC · Lühiperioodil maj kasum meelitab harusse uusi ettevõtteid · Kuna haru on kasvavate kuludega tõuseb tootmistegurite hind ATC ja MC nihkub asendisse ATC1 ka MC1. · Haru uus pakkumiskõver S1 kuna ettevõtte tuli juurde alaneb turuhind. · Firmasid tuleb juurde kuni madalama hinna ja kõrgemate kulude kombinatsioon kaotab majkasumi ja see muutub nulliks. Toimub siis kui uute ettevõtete juurdetulek on pakkumiskõvera nihutanud asendisse S1 . Seal hind P2e= ATC1min. · Turuhind ei lanege esialgse tasakaalu tasemini kuna kõigi firmade ATC on kasvanud. · Turul on vana punkt A ja uus punkt C , need ühendatakse ja saadaksegi pika perioodi tootmisharu pakkumiskõver S*, mis on ülespoole tõusev. Kahanevate kuludega tootmisharu Pikal perioodil võivad kulud kahaneda toodangu kasvades ülespoole ja ATC JA mc nihkuvad allapoole
Selleks kanname koordinaatteljestiku x-teljele hüvise kogused ning y-teljele hüvise hinnad. A 4 Nõudluskõvera puhul on tegemist langeva ehk negatiivse tõusuga sirgega. Miks? Nüüdseks juba teame, et hüvise hinna langedes (liikudes punktist A punkti B) nõutav kogus suureneb. Nõudluskõvera negatiivsel tõusul on kaks sisulist põhjust: vahetusefekt ning sissetulekuefekt. 3) Mida väidab pakkumisseadus? Pakkumiskõvera graafiline esitus. Pakkumisseadus: hüvise hinna tõustes selle pakutav kogus suureneb ning hüvise hinna langedes selle pakutav kogus väheneb. Seega, hüvise hind ja pakutav kogus liiguvad (üldjuhul) ühes ja samas suunas. Pakkumistabel tervikuna väljendab tootjate pakkumist (ehk hüvise kogused, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda). Pakkumistabelis esitatud andmete põhjal on meil võimalik koostada
pakkuda. Turutasakaal püsib seni, kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumatuna püsimist eespool eeldasime, siis võib nõudlus- või pakkumiskõver nihkuda. Nõudluskõvera nihkumise paremale (nõudluse suurenemise) põhjustavad näiteks: · tarbijate sissetuleku suurenemine, · teiste hüviste hindade langus (suhtelise sissetuleku suurenemine), · tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks. Pakkumise suurenemine (pakkumiskõvera nihkumise paremale) põhjustavad näiteks: · uute ettevõtete (tootmisressursside) lisandumine; · tootmistegurite hindade langus (tootmise odavnemine); · tehnoloogia edasiarendamine (tootmistegurite vajaduse vähenemine, seega tootmise odavnemine). MIKROÖKONOOMIKA Seega sunnib konkurents kasutama ressursse maksimaalse efektiivsusega. Järeldus, et täieliku konkurentsiga turu püsiv tasakaaluhind langeb kokku hüvise tootmise minimaalse tükikuluga, on väga oluline
(parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. (Nõudluskõver-tähistus D) x telg hüvise kogused y telg hüvise hinnad (Pikki nõudluskõverat üles alla liikudes ei muutu mitte nõudlus vaid nõutav kogus!) 3) Mida väidab pakkumisseadus? Pakkumiskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle pakutav kogus suureneb ning hüvise hinna langedes, selle pakutav kogus väheneb. (Pakkumiskõver- tähistus S) x telg- hüvise kogused y telg- hüvise hinnad 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas/pakutavas koguses: Muutus,mis tuleneb hinnast.(muutus hinnas ei too kaasa muutust nõudluses) Muutus nõudluses/pakkumises: Tekitavad kõik tegurid PEALE HINNA. (tarbija
Pakkumistabelisse (vt. Joonis 3.4) on kantud pakutavad kogused erinevate hindade juures. Sealjuures tuleb arvestada, et muud pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu. Tabelist on näha, et kui helikassett maksaks 40 krooni, ei pakutaks ühtegi kassetti. Hinna 160 juures oleks pakkumine viis tuhat kassetti. 20 Joonis 3.4 Pakkumiskõver ja pakkumistabel Pakkumistabelit saab iseloomustada pakkumiskõvera (vt. Joonis 3.4) abil. Pakkumiskõver iseloomustab pakutava koguse ja toote hinna vahelist seost. Näiteks pakutakse pakkumiskõveral asuvas punktis d viis tuhat kassetti hinnaga 160 krooni kassett. Sarnaselt nõudluskõverale saab ka pakkumiskõverat interpreteerida kahel moel: Antud hinna juures näitab pakkumiskõver meile kauba kogust, mida tootjad plaanivad müüa. Samuti ütleb see meile, missugune on minimaalne aktsepteeritav hind, mille juures antud kogus
Kui tootmistegurite hinnad ei muutu, siis toote kõrgem hind suurendab tootja kasumeid. Suuremad kasumid omakorda soodustavad tootmismahu suurendamist. Pakkumistabelisse (vt. Joonis 3.4) on kantud pakutavad kogused erinevate hindade juures. Sealjuures tuleb arvestada, et muud pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu. Tabelist on näha, et kui helikassett maksaks 40 krooni ei pakutaks ühtegi kassetti. Hinna 160 juures oleks pakkumine viis tuhat kassetti. Pakkumistabelit saab iseloomustada pakkumiskõvera (vt. Joonis 3.4) abil. Pakkumiskõver iseloomustab pakutava koguse ja toote hinna vahelist seost. Näiteks pakutakse pakkumiskõveral asuvas punktis d viis tuhat kassetti hinnaga 160 krooni kassett. Hind Kassettide Hind Kogus e pakkumine a 40 0 200
makse, samal ajal kui dividendid maksustatakse. 3. Peamine kasu aktsiakapitalist on see, et firma saab suurema otsustamisvabaduse, kuna ei sõltu laenuandjate niiditõmbamisest. 35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Finantseeringute pakkumine Sf. Kõveral võib III piirkond, kus eristada kolm piirkonda. Sf pakkumiskõvera tõus on kõige järsem järsem, kuna Raha maksumus omakapitali laiendamisega r kaasnevad suuremad kulud ning ka väljamakstavad dividendid.
vt nõudlusseadus mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus Muutused pakkumises : Väheneb kui -asenduskauba hind tõuseb -kaaskauvba hind langeb -tootmisteguri hind tõuseb -mõned tootjad lõpetavad tootmise Suureneb kui -asenduskauba hind langeb -kaaskauba hind tüuseb -tootmisteguri hind langeb -leitakse efektiivsem tehnoloogia -uued ettevõtted sisenevad Graafiliselt saab pakkumise kasvu või kahanemist kajastada pakkumiskõvera nihkega vastavalt paremale või vasakule. Kui pakkumiskõver nihkub hinna poole, siis pakkumine väheneb. Kui kõver nihkub koguse poole siis suureneb. Pakkumise kasv ja kahanemine Analüüsi käigus tuleb eristada: · muutust nõutavad(pakutavas) koguses · muutust nõudluses(pakkumises) Turu tasakaal Nõudjate ja pakkujate koostegevusest võib kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu-, ülejääk.
Question 40 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 41 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 42 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? pakkumiskõver nihkub vasakule Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas Kas antud kaupa tootvate firmade arvu suurenemine toob kaasa nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb Kas antud kauba tarbijate arvu vähenemine toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? nõudluskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind langeb ja -kogus väheneb Kui antud kauba valmistamiseks kasutatava ressursi hind tõuseb, siis kuhu poole nihkub antud kauba nõudlus-
või vasemale. Palga tõustes kulud kasvavad ja kõver nihkub asendist S asendisse S2. Parem tehnoloogia alandaks kulusid ja kõver nihkuks paremale asendisse S1. Alternatiivkaupade hinna tõusul pakkumine väheneb (nihe vasakule) sest ressursid liiguvad enam rentaabli (kallima) kauba tootmisse. Joon. 4.2. Pakkumiskõvera nihkumine (Töölistega peatöövõtja, (Töölisteta peatöövõtja, pakub ka kahjumiga, kuna hinda alla ei lase) peab palka ikka maksma) (Hind tõuseb, kuid tootja ei suuda rohkem pakkuda)
pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. TASAKAALUHIND on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. TASAKAALUKOGUS on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused.
hinnanguid, kui hästi või halvasti mingi poliitika toimib ning mida tuleks muuta, et eesmärke paremini saavutada); eriarvamuste põhjused tulenevad väärtushinnangute erinevustest. EFEKTIIVSUS- Peamine normatiivne majanduslik kriteerium erinevate variantide vahel valimiseks. Turutõrgete puudumisel tagab hästitoimiva konkurentsi korral kujunev turu tasakaaluhind (turuhind) ressursside efektiivse jaotuse. TURUTASAKAAL tekib nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis ehk hinna juures, kus hüvise nõutavad ja pakutavad kogused on võrdsed, st ei esine ülepakkumist ega ülenõudlust. NÕUDLUSKÕVER näitab, kui palju on tarbijad erinevate koguste tarbimise korral maksimaalselt nõus täiendava tarbitava hüviseühiku eest maksma ehk nende maksevalmidust. PAKKUMISKÕVER kajastab tootja piirkulu suurust ehk kui palju maksab erinevatel tootmistasemetel ühe täiendava ühiku tootmine.
Eelised: · kulu-efektiivne · saaste vähendamine · tehniline uuendus. Puudused: · efektiivne ressursside paigutus eeldab maksu m* leidmise, mis annab s* · mõju konkurentsile ja tulude jaotusele võivad olla mittesoovitavad. 22 42. Kuidas mõjutab maksustamine tootjat, tarbijat ja keskkonda, kui: Tootja Tarbija Keskkond Joonis Kaotab, sest Pakkumiskõvera 50% 50% toodame elastsus 1 rohkem Võidab, sest Nõudluskõvera 50% 50% toodame elastsus 1 vähem Pakkumiskõvera 0% 100% Ei mõjuta elastsus 0 Nõudluskõvera
Pakkumise hinnaelastsuse liigid: 1) täielikult mitteelastne pakkumine on juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit pakutava koguse muutust; elastsuskoefitsient ESp = 0 , pakkumiskõver S on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne pakkumine on olukord, kus kauba enda hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui pakutava koguse suhteline(protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi väärtus on väiksem kui üks, ESp < 1 , pakkumiskõvera tõus on suur, S-kõver on järsk; 3) ühikelastne pakkumine.on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub pakutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult ESp = 1 , pakkumiskõverad, mis lähtuvad koordinaatide alguspunktist ning on sirgjooned, ongi ühikelastsed; 4) elastne pakkumine on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui pakutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult ESp >1, pakkumiskõver on laugjas, lame (S-kõvera tõus on väike);
c. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile vale d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega vale Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: a. nõutava koguse muutust b. hinna muutust c. pakkumiskõvera nihke d. pakkumisfaktori muutuse e. nõudluse kõvera nihke Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: a. tulu kursuselt suureneb b. tulu ei muutu c. tulu kursuselt väheneb d. suureneb kursuslaste arv e. Kursuslaste arv ei muutu Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid
Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus. Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks. Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et
10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. Kui eeldada, et veiste haiguse tulemusena muutuvad ka tarbijad loomaliha suhtes ettevaatlikumaks ja asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu.
T 9. Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. V 10.Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. T 11.„Nähtamatu käe“ termini võttis esimest korda kasutusele Šoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith, kelle olulisimaks teoseks on „Rahvaste rikkus“. T 12.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. V 13.Nõudmise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on tootjate poolt pakutav kogus. V 14.Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. V 15.Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiedava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. T 16.Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate
kuni ressursi turuhind võrdub Vali üks: a. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega b. mitte ühegagi nimetatust c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Küsimus 51 3 Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. nõudluse kõvera nihke b. hinna muutust c. nõutava koguse muutust d. pakkumiskõvera nihke e. pakkumisfaktori muutuse Küsimus 52 3 Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Vali üks: a. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse Küsimus 53 3
Liidetakse ettevõtete poolt konkreetse hinna juures müüa soovitavaid koguseid Pakkumisseadus – väidab, et kui hüvise hind tõuseb, pakutakse suuremat kogust, kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust ehk hüvise hind ja pakutav kogus muutuvad ühes suunas Pakutava koguse muutuse – toob kaasa hüvise hinna muutus Pakkumise muutus – selle põhjustab pakkumise ükskõik missuguse teise teguri muutus ehk muutused pakkumistabelisvõi kogu pakkumiskõvera nihe Turu tasakaal – seisund, mille korral turujõud on taskaalus Tasakaaluhind – hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed Tasakaalukogus - tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus Puudujääk – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse ehk puudujääk tekb, kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda. Tootjad leiavad, et võivad tootmismahtu suurendada, et kõrgema hinna
annaabi.ee 
