Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustas 19saj levinud realismi naturalismi romantismi?
  • Miks on kirjandusteoste puhul eriti oluline stiil?
  • Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism ?
  • Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism?
  • Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks?
  • Mida leidub kirjanduses ja mida loetakse tänapäeva maailmas?

Kirjandus

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse


Rahvakirjanikud Eestis
20.saj algus – Oskar Luts
20. saj lõpp – Andrus Kivirähk
Oskar Lutsu Palamuse -lood
Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi :
Oskar Luts:
  • Ta on pärit Palamuse kihelkonnast
  • Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“
  • Tal on Tartus majamuuseum
  • Tema raamatutest on tehtud filme
  • Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust
  • Kirjanike liidu auliige

Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses


Noor-Eesti ja Gustav Suits
Huvi maailma vastu
Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast
Noor-Eesti (1905 ilmus I album)
Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“
Sümbolistlik luulekoguTuulemaa “ ( luuletus „Tuulehaud“)
Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas
„Väike Illimar
„Siil“
„Hunt“
„Hingemaa“
Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita
Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik
Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid
Marie Under (1883-1980)
Sonetid “- elurõõm, meelelisus
„Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned
Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled
Heti Talviku ja Betti Alveri kogumik „Arbujad“- oluline vormi ja sisu tasakaal

Modernistlikud suunad 20.saj


Futuristid Marinetti ja Majakovski
Futurism -tulevikku suunatud liikumine, masinad, asjade lihtsustamine, kirjanduse seniste normide kadumine, poliitillised muudatused
Filippo Marinetti „Loomise ja futurismi manifest“
  • Julmus, vägivald , ebaõiglus, muutused ainult läbi jõu

Vladimir Majakovski- luuletaja on prohvet ja tõekuulutaja. Maailmavaade ei sobinud kommunismiga
  • Märgiline luuletus „Pilv Pükstes“
  • Vene telegraafiaagentuur

Modernismi voolud

Sürrealism Euroopas ja Eestis
Unenäod sama olulised kui tegelikkus
Guillaume Apollinaire ( sürrealismi mõiste esmakordselt)
Sürrealismi eelkäija on dadaism
Andre Breton „Sürrealismi manifest“
Priit Pärn (1946 Eesti)
Töö tekstiga :
  • Mis iseloomustas 19.saj levinud realismi, naturalismi , romantismi?
    Realism - vastandus romantismile, tõepärane tegelikkus, täpne, usutav , elutruu, objektiivne
    Naturalism- detailirikas sõnastus, kujutasid tegelikkust seda ilustamata, kujutasid elu mustemat poolt, proosat eelistati draamale ja luulele
    Romantism - tundeline , lüürika , eemaldumine tegelikkusest.
  • Miks on kirjandusteoste puhul eriti oluline stiil?
    See võib edasi anda teatavat meeleolu või muljet
  • Modernismi kolm võimalikku seletust:
    Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne)
    Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms
    Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele.
  • Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism ?
    Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise kohta.
  • Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism?
    Sotsiaalne modernism on katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda, purunenud ühiskonna korrastamine
    Avangardistlik modernism on suund, kus eksperimenteeritakse hakatakse vastu traditsioonidele ning soovitakse iga hinna eest uut luua.
  • Kirjelda modernistlikku kirjandusteost ja slle valmimist.
    Teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon - algus, keskpaik ja lõpp. Algus ja lõpp avatud. Lugeja avastab seoseid tagantjärgi. Sündmuste kronoloogia lõhutud. Muutub vaatepunkt- jutustaja pole kõiketeadja ja hinnanguteandja.
  • Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks?
    Realistliku kirjanduse puhul mõistis lugeja kohe teksti, modernistliku kirjanduse puhul võib see pidevus katkeda ning seoseid saab avastada tagantjärele. Lugeja ei teaadmid mis teda ees ootab, autor ei piiranud end mingite reeglitega. Lugeja hakkas ka ise tekstiga mängima, unustades autori
    Fragmentaarne tekst (modernistlik proosa)

    Modernism


    Virginia Woolf (1882-1941)
    • Sündis Londonis, oli briti kirjanik ja feminist
    • Rasked suhted perekonnas
    • Depressiooon
    • Abiellus kirjanuskriitiku Leonar Woolfiga
    • Kirjastus Hogarth Press
    • Enesetapp (uputas end Ouse’i jõkke)

    Looming: „Proua Dalloway “ „Tuletorni juurde“ „Vaatuste vahel“
    Franz Kafka (1883-1924)
    • Juudi päritolu saksakeelne kirjanik
    • Suur kuulsus saabus alles pärast surma
    • Perfektsionist, üksildane
    • Põdes tuberkoloosi
    • Looming autobiograafiline, ebamäärane ja õudust tekitav, täis metafoore
    • Kafka sündroom („Protsess“)

    Looming: „ Metamorfoos “, „Ameerika“, „Protsess“
    Thomas Mann (1875-1955)
    • Saksa rahvakirjanik
    • Inimese hingeelu
    • Sotsiaalne keskkond
    • Naeruvääristab lihtsakoelisust
    • Vaimuiimese üksildus maailmas

    Looming: „Väike härra Friedemann“, „Võlumängi“
    Herman Hesse (1877-1962)

    Looming: „ Stepihunt “ (sügavalt autobiograafiline, kirjaniku „mina“ otsingud)
    Ülesanne
    Ma arvan, et mina kuulun esimese lugejatüübi alla. Ma loen raamatuid enamasti meelelahutuseks ning mulle meeldivad raamatud, mis on kaasahaaravad. Nagu Hesse on kirjeldanud, siis esimese tüübi lugeja järgneb autori mõtetele ning võtab need seisukohad omaks. Põnevat raamatut lugedes lähen ma tihti raamatusse nii sisse ja elan kaasa, et ei pane enam tähele seda, mis mu ümber toimub. Herman Hesse on küll öelnud , et lugeja võib kuuluda ka mitmesse gruppi või võivad need grupid vahelduda, kuid ma usun, et kuulun pigem ainult ühte gruppi. Lugedes ei ürita ma tavaliselt leida ühe loo sadu erinevaid tõlgendusviise nagu seda teeb teise grupi lugeja. Samuti ei hulbi ma ükskõik mida lugedes kaasa ideede vooga nagu seda teeb kolmanda grupi lugeja. Ma leian, et Herman Hesse on lugejad päris hästi jaganud gruppidesse . Olen temaga nõus ka selle koha pealt, et lugeja ei pruugi kuuluda ainult ühte gruppi ning, et need grupid võivad varieeruda. Kuigi eelnevalt mainisin , et oma arust kuulun ma ainult ühte gruppi, siis kindlasti on mul lugedes ette tulnud ka olukordi kui loen kui mõne teise grupi lugeja. Neid olukordi pole palju olnud, kuid mõned korrad kindlasti.
    Anton Hansen Tammsaare (1878-1940)

    Looming: „Tõde ja õigus“ I-IV (I ja Vosa: võitlus inimese ja maa vahel, II-IV osa: võitlus jumalaga, ühiskonnaga ja eluõnnega). „Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan
    „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul ja 20.saj alguses.
    „Tõde ja õigus“ I osa
    • 1926, kirjutatud 6 kuuga
    • Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel
    • Andres, Krõõt ja naabrid
    • Võitlus maaga ja Oru Pearuga
    • Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas)
    • Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe

    II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg
    III osa- revolutsiooniaeg (1905)
    IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis
    V osa- Indreku naasmine koju
    August Gailit (1891-1960)
    • Siuru, Vanemuise direktor , Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus
    • Tekstid erootilised , romantilised ja realistlikud „Karge meri“, „Ekke Moor “, „Leegitsev Süda“, „Toomas Nipernaadi
    • Kodumaa kaotamise traagika „Üle rahutu vee“

    August Gailiti nimeline novelliauhind (Valga keskraamatukogu)

    „Kadunud põlvkod“ kirjanduses


    Ehk noor põlvkond, kes oli I maailmasõja tõttu invaliidistun ud, vaimselt ja moraalselt kadunud
    Ernest Hemingway (1899-1961)
    • Ajalehereporter, suunuds Euroopasse ja sai sõjarindel raskelt viga
    • 1920ndatest aastatest põhitegevus kirjandus
    • Osales II maailmasõjas
    • Kannatas depressiooni ja alkoholismi all, lõpuks lasi end maha
    • Teosed autobiograafilised (võitlus, armastus, surm)
    • Romantiline macho
    • Ameerika kirjanduse suurkuju ja sümbol
    Hüvasti , relvad“ (tugevalt sõjavastane teos) „Ja päike tõuseb“, „Kellele lüüakse hingekella“, „ Vanamees ja meri“ (Nobeli kirjandusauhind 1954)
    Erich Maria Remarque ( 1898 -1970)
    • Saksa kirjanik, kooliõpetaja, kaupmees, ajakirjannik
    • Läks 1916. Aastak väga noore mehena sõtta
    • 1917aastal ilmus „Läänerindel muutusteta“ (30 milj eksemplari)
    • Teos täiesti apoliitiline , mõte inimlik
    • 1938 aastal võeti Saksa kodakondsus, emigreerus USAsse
    • Kõikide romaanide kangelased selgepiirilised, iseteadvad, positiivsed, introvertsed
    • Illusioonide hävimine
    Looming „Arc de Triomphe “ (1946)- pidustused ja armastus sõja ajal
    Francis Scott Fitzgerald (1886-1940)
    • Ameerika kirjanik, alustas kirjutamist noorelt
    • Psühhoanalüüs , džäss, kino , kadunud põlvkond
    • Tegelased noored pidutsejad (noor mees)
    Looming „Suur Gatsby “- vaene noormees ei saa rikka tüdrukuga abielluda
    Karl Ristikivi (1912-1977)
    Looming „Hingede öö“ 1953
    Kurt Vonnegut (1922-2007)
    • Ulmekirjandus (üsmbolism)
    • „Tšempionide eine“ 1973
    • „Tapamaja, korpus viis“ 1969

    Imažism


    • Levis Ameerikas ja Inglismaal
    • 1909-1917
    • Täielik vormivabadus
    • E.A. Poe

    Sergei Jessenin 1895 -1925
    • 1916 aastast moeluuletaja
    • Idüll, kodumaa, sentimentaalsus
    • 1919
    • 1921 tuli tema ellu naine, ameerika tantsija Isadora Duncan

    Biitnikud (1950. Aastad)


    On subkultuursesse biitnike põlvkonda kuuluv isik.
    Beat (rütm, löök), beated down, beat to his socks-> on the beat (hingekosutav)
    Biitnik- stereotüüp boheemlastest, kes kirjutavad igavat luulet ja mängivad bongosid
    Biitkultuuri kuulub luule, kunst , bepop, jazz ning rändav eluviss. Lääne kultuuri õiteaeg (seksuaalne, vabadus, naisõiglus, gay-liikumine, rassismivastane liikumine, hipikultuuri alguspunkt)
    Willian Burroughs (1914-1997)
    • Ameerika kirjanik
    • Biitnike põlvkonna juhtfiguur
    • 20. Saj üks mõjuvaim kunstnik/kirjanik
    • Tuntuim teos „Alasti lõunasöök“ (surm, seks, narkootikumid , homoseksuaalsus ja vägivald)
    • Tappis juhuse läbi oma abikaasa Joan Vollmeri
    • Suri südamerabandusse

  • „Alasti lõunasöögil“ puudub siduv lugu ning mõtestatud struktuur. Teos koosneb sketšidest. Burroughs üritas meeleheitlikult olemise ja mõtlemise piire ületad. Teose sketšid on sürrealistlikud, lauspornograafilised, antiutoopilised, ulmelised; kirjeldavad vägivalda, genitaale, sado-maso, homoseksi jne. Artiklis on romaani nimetatud saastaookeaniks, kus leidub ka kasutuskõlbliku materiali eksistentsialismist ühiskonnakriitikani. Raamatu kohta öeldakse, et seda pole mitte raske käest ära panna vaid seda on raske lugeda üle paarikümne lehe järjest.
  • Tol ajal ei tohtinud seksist kirjutada ning veel vähem tohtis kirjutada homoseksuaalsusest. Homoseksuaalsus oli kriminaalkorras karistatav kuritegu . Kui modernismile, rokenrollile võidi veel vaadata läbi sõrmede, siis biitkirjandusele poleks läbi sõrmede vaadatud. Vaevalt seda üldse avaldatudki oleks, see poleks tsensuuristki läbi saanud.
  • Tekste on erinevaid- on selliseid, mida saab ja peabki täpselt tõlkima, kuid on ka selliseid, mida on raske täpselt tõlkida ning mida peaks pigem tõlgendama. Näiteks kasutusjuhendid peaksid olema võimalikult originaalilähedased ning nendes ei tohiks tõlkes midagi kaduma minna. Küll aga ilukirjanduses võib ning vahepeal peabki teost tõlgendama. Oht on ka see, et teksti tõlkides kaob teksti esialgne mõte ära ning seeläbi jäetakse lugejale teose ideest vale arusaam.

    Kuldsete kuuekümnendate kassetid (Eesti)


    Kogumikud „Noored autorid“ ( kassetipõlvkond )
    1960ndate aastate luuleuuendused
    • Vabavärss
    • Romanss , haiku
    • Vanema ja uuema rahvalaulu olulisus
    • Murdeluule
    • Optimistlik eluvaade
    Kassetipõlvkonna põhimõtted
    • Elujaatav hoiak
    • Maailma avastamine
    • Uuendused
    • Raske mineviku tõrjumine

    FAKTID:
    Autorid sündinud 1947-1967
    19 luuletajat
    1960ndad
    Esimene kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa)
    Kasseti mõte tuli Leedust
    Autoritel, kes ühes kassetis olid, ei pruukinud olla üldse varasemat kokkupuudet
    ARVAMUSED:
    Tekkinud mitte tekitatud

    Postmodernism


    Teadsin varem
    Sain uut teada
    Huvitav/üllatav fakt
    Sarnasus modernismiga
    Erinevused modernismist
    Kirjandus, kunst, arhitektuur
    Tekkis 1870-80 aastatel,
    Tekkinud koos virtuaalmaailmaga,
    Elu muutus kirjuks,
    Kliendikeskne ,
    Õpitu rakendamine
    Enda mittedefineerimine,
    Kunstirevolutsioon,
    Uue maailma otsimine,
    Originaalsus puudub, vastuolu iseendaga
    Suures osas toetub postmodernism nii sisuliselt kui vormiliselt modernismile
    Idndiviidi keskne , modernism oli ühiskonna keskne
    Kunstiliikide vaheliste piiride hajumine
    Kirjanikud ei püüdnud olla enam originaalsed,
    Kopeerimine,
    Mõiste „eikeegi“
    Püsiva eesmärgi puudumine,
    Sims on postmodernistlik mäng
    Kunstiliikide vaheliste piiride hajumine
    Modernistid üritavad maailma väärastumist paradnada, kuid postmodernistid rõhutavad seda
    Kindlate reeglite kadumine
    Fragmentaarsus
    Kindlate reeglite kadumine
    Mehaanilisem, järjekindlus
    „Post“ tähendab pärast
    Ajaline korrastamatus,
    Tekkimine olemasolevale pinnasele
    Tunnetuse protsess, mitte tunnetuse objekt
    Loovuse suurenemine
    Ajaloo ja fantaasia segu
    Eneseteadvustus,
    Kvaliteedi unustamine, õigete kriteeriumite puudumine
    Julgus
    Pastišš
    On vaja positsioneerida end
    Banaalsus , üleolek, sihitu nautleja, ebamäärane
    Identiteet kui müüt- enam ei otsitud oma identiteeti
    Vanad ideed, iroonia , mänglevus
    Postmodernism on 20 saj lõpupoolne indiviidikeskne kunsti-, kirjandus- ja arhitektuurivool, mis on välja arenenud modernismist ning keskendub maailma olemusele.k
    1.Stiilide ja kujundite paljusus , iroonia, Autoripositsiooni teisenemine (autori kadumine ) Intertekstuaalsus, fragmentaarsus, eklektika, Autori osalemine teose tegelasena, Postmodenistlik kirjanik saab kirjutada ainult iroonilises võtmes
    2. Linda Hutcheon peab paroodiat “postmodernismi perfektseks vormiks” (Hutcheon 2000: 11). Lisaks näeb Hutcheon postmodernismi ühe iseloomus- tavama joonena “ajaloolist metafiktsiooni”
    3. Fredric Jamesoni meelest on postmodernismile omane pastišš. Pastišš on “tühi, ükskõikne paroodia ”, paroodia ilma naeruta, ilma satiirilise impulsita, imiteerimine. Autori suhtumine ei ole seega satiiriline, vaid ükskõikne. Pastišš on “kuju tühjade silmadega
    4.
    5. Nii lugeja kui ka tegelane on püütud lõksu, kus ta peab tegema valikuid (millist käänakut või tähendust valida), ja puudub vähimgi vihje selle kohta, millist otsust teha. Ka teksti ennast võib pidada tühjaks labürintseks struktuuriks, tühjaks varjumaailmaks, mis vaid ootab lugeja sisenemist. Sellises maailmas on tegelane seotud radikaalsete muundumistega, tegelase “mina” paljuneb, toimuvad metamorfoosid , muundu- mised; ilmuvad hiiglased, kääbused jms. Inimlikud väärtused ja tunded lahustuvad
    6.Levinuim seisukoht on, et postmodernismi paradoksid, ebaselgus, mitmemõttelisus, iroonia, määramatus ja juhuslikkus asendavad modernistlikku suletust, ühtsust, korda, absoluuti ja mõistuslikkust.
    7.Postmodernistlike kirjanikena määratletakse kindlalt Umberto Ecot, Jorge Luis Borgest, Italo Calvinot, Salman Rushdiet. Üheks esimeseks post- modernistlikuks ameerika kirjanikuks oli John Barth.Postmodernistlikest autoritest tuleks mainida veel Don DeLillot, Douglas Couplandi, Bret Easton Ellist, J. G. Ballardi

    Uuem Eesti kirjandus


    Kirjandusmuutused 1990. Aastetel
    • Ühiskondlikud muutused
    • Tehnoloogilised muutused
    • Kaanoni (kvaliteetsed/ tähtsad teosed) muutused

    Ühiskondlikud muutused
    • NSVL lagunemine
    • Iseseisvate rahvusriikide teke
    • Kapitalistlik turumajandus
    • EV 1991
    • Tohutu kiirus üleminekuaastatel
    • Tarbimisharjumused
    • Tsensuuri kadumine 1990
    • Eesti kroon 1992
    • Eesti Kultuurikapital 1992
    • Kirjandusorganisatsioonide taastamine ja asutamine
    • ENSV Kirjanike Liit muudeti Eesti Kirjanike Liiduks (1988)
    • Väliseesti kirjanduse „ kojutulek
    • Väliskirjanduse tõlkimine

    Tehnoloogilised muutused
    • Arvutid , internet
    • Arvutikultuur
    • World Wide Web (1989)
    • Esimesed võrgubrauserid (1993-1995)
    • Toetusprogrammid (nt Tiigrihüpe)
    • Info kättesaadavus
    • Digitehnika osakaal kirjanduses
    • Küberkirjandus

    Kaanoni muutused
    • 1990ndate algus on luulemurrangu ajajärk (muutused algasid juba 1980ndate keskel)
    • Võtmeteosed, mis raputasid seni kehtinud kaanonit
    • Debüütteoste mõju raputas kogu ühiskonda
    • Eesti kirjanduses on kaanoni muutus toimunud pigem laienedes
    • 1996-1997 noorautorite „teine laine“, kes arendasid kirjandust edasi
    • 21.saj alguses kirjanuselu stabiliseerub
    • Äärmuslikud tekstilahendused taanduvad
    • 21.saj uued autorid ja suunad

    Kirjandusmuutused alates 1980. aastatest


    • Luules humanism
    • Sisemine vabadus kõledas ja kurjas ühiskonnas
    • Viited kirjadusklassikale ja väliseesti kirjandusele
    Juhtfiguurid: Viivi Luik, Hando Runnel , Kersti Merilaas ja Betti Alver
    • Eksperimenteerimine, nn mainstream’st kõrvale kaldumine
    Priidu Beier - teadlikult hab värss , punkesteetika, nt „Vastus“ 1986, „Tulikiri“ 1989, „ Femme fatale“ 1997
    Mati Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989
    Eesti luule underground 1980ndatel aastatel.

    Eesti punkluule


    Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus
    • Subkultuurne underground (1980ndad aastad):
    • Terav sotsiaalsus
    • Ebatraditsiooniline keel
    • Kõnekeelsus, roppused

    • Punkluule tõi luulesse:

    • Kõnekeelsus
    • Tekstide jõulisus
    • Ühiskondlik protest
    • Raiuv vorm, võõrtähed

    Punkkultuuri perioodid

    Tõnu Trubetsky

    Merca ( Merle Jääger)
    • Näitleja
    • Luuletaja („Merca by air mail“ 1989, „Vana libu hommik“ 1998)
    • Vanemuise näitleja
    • Teenis kaitseväes
    • Eesti Kirjanike Liidu liige
    • Kirjandusrühmitus Wellesto liige
    • Koostöö Tõnu Trubetskyga

    Villu Tamme
    • Muusik (J.M.K.E. solist)
    • Krijanik („Tuvi on tihane “ 1992)

    Etnofuturism
    • Arhailine, ürgne, rahvuslik, moodne, futuristlik

    Arhailine vorm ja kaasaegne sisu
    Või
    Kaasaegne sisu ja arhailine vorm
    • Kirjandusrühmitus Hirohall


    • Karl- Martin Sinijärv (etnofuturismi mõiste autor, keelemängud, sügavad armastusluuletused)

    Luule 1990. aastatel


    Kalev Kesküla ( 1959 -2010)
    • Luuletaja ja veinikriitik
    • Ühiskondlikud teemad
    • Iroonia
    • Ühiskonnaprobleemide käsitlemine n-ö kerge muige saatel

    „Läbi linnaöö“ (1986), „Elu sumedusest“ (2009), mis on mõtisklus möödunud aastatest, jäi 50-aastase Kesküla viimaseks teosseks (n-ö elu kokkuvõte)
    Hasso Krull
    • Luuletaja, mõtleja, intellektuaal, tõlkija
    • Pidev loominguline liikumine ja arenemine
    • Huvi folkloori ja pärimuse vastu
    • Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004)
    • Hüpertekstuaalne luuletus „ Trepp
    „Mustvalge“ 1986, „Neli korda neli“ (2009)
    Triin Soomets
    • Tugev värsikeel
    • Kehalisus, naturalistlikkus
    • Seksuaalne pinge, irooniline mäng
    • Otseütlev kirjutamislaad
    „Leping nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“ (2013)

    Proosa 1990. aastatel


    Proosakirjandusele iseloomulikku
    • Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata
    • Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil
    • 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis)
    • 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt. Mati Unt)
    Proosauuenduste algus
    Kolm murrangulist teost 1990ndal aastal:
    • Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed , maailma sõnastamine)
    • Mati Unt „Öös on asju“ (postmodernistlik mäng, iroonia, lugeja eksitamine)
    • Peeter SauterIndigo “ (kõnekeelsus, minakeskne tekst, lihtsad asjad, elu kirjeldus, eeskujuks ameerika beat-kirjandus)

    Peeter Sauter (s 1962)
    • Kirjanik, näitleja, tõlkija
    • Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri
    • „Indigo“, „Kogu moos “, „Euroopa hulgus“, „Tomatisupp“
    • Osalenud filmidesValli Baar“ ja „Vaeste kirjanike maja“
    • 1996 ja 1998 a Tuglase novelliauhind
    • Skandaalne novell „Kõhuvalu“

    Küsimused „Kõhuvalu“ kohta
  • Teksti julgus ja toorus seisneb roppustes, kõnekeelsusese, otsestes väljaütlemistes (pole läbi lillede öeldud ), temaatika. Väga detailselt on kirjeldatud olukordi, mida ei poleks vaja nii detailselt kirjeldada (nt WCs käimist).
  • Nt vitt, erakas (takso), kusema, sitt
  • Novelliauhinna võis saada äkki näiteks selle pärast, et ta tekst on teistsugune ning seal on otsest väljaütlemist jne. See tekst pole korrektne ilukirjanduslik teksts selles mõttes, et seal ongi kasutatud roppusi jms.
  • 90ndatel võidi seda pididada teoseks, millega on liialt üle piiri mindud ning mille keelekasutus pole sobilik ilukirjanduseks. Tänapäeval tõenäoliselt ei ole kuigi paljud inimesed sellest keelekasutusest šokeeritud. Võib-olla pole seda küll just kõige meeldivam lugeda, kuid keelekasutus on pigem tavaline. Samuti tänapäeval on seda natuke imelik lugeda, sest ajad on muutunud ja enam pole nt telefoniputkasid jms. 90ndatel oli see novell pigem nagu igapäevaelu kirjeldus.
  • Olustik ja meeleolu on sellised nagu haiglas ikka. Arstid olid vastutulelikud, viisakad ja tegid oma tööd. Mees oli küllaltki rahulik (tegi ristsõna ja mõtles omi mõtteid), Jo Jo ka nagu ei paanitsenud üleliia, oli ka pigem rahulik.
  • Antud tekst on igapäevasel teemal ning seda lugedes ei saagi päris täpselt aru, kas tegu on väljamõeldisega või mitte, sest kõik sündmused võivad ka reaalselt olla juhtunud.
  • Sarnasus- vähe tegelasi, keskendub ühele teemale
    Erinevus- puudub kulminatsioon, tihe sündmustik, teemaarendus, pole ebatavaline sündmus
    Tõnu Õnnepalu (s. 1962)
    • Pseudonüümid Anton Nigov ja Emil Tode
    • Kirjanik, tõlkija
    • Töötanud bioloogia ja keemia õpetajana
    • Romaanid lüürilise moega , inimese eneseotsingud ja kriis, seejärel sellest vabanemine
    „Jõeäärne maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „ Piiririik “ (romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002)

    Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus


    Kirjanikke (ajalooteema)
    • Viivi Luik „Seitsmes rahukevad “- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist, nostalgiavabadus ja aus
    • Jaan KrossPaigallend “- EV teke ja hukk , lähiajalugu, Euroopa reetmine
    • Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“ ja „ Katkuhaud “- ajaloolised üldistused, reetmine, vale ja varjamine, metsvendlus, teemadering sama, mis Sofi Oksasel.

    Kosmopolitism ja popkirjandus
    • Hiram (Mari Laaniste) „Mõru maik “ (1999)
    • Kaur Kender „ Iseseisvuspäev “, „Ebanormaalne“, „ Check out“, „Comeback“
    • Kerttu Rakke (Kaidi Kuus) „ Seitse päeva“, „Kordustrükk“
    • Kadri Kõusaar „Ego“, „Alfa“

    Tänapäeva maailmakirjandus

    Mida leidub kirjanduses ja mida loetakse tänapäeva maailmas?
    • Dokumentaalromaan (Emanuel Carrer „Vaenlane“)
        • Psühholoogiline romaan, mis põhineb tõesti sündinud sündmustel
        • Autobiograafilised sündmused ja kogemused
        • Fiktiivsus vs tõsielu


    • Metafiktsioon ehk loo jutustamine ongi loo teema. Autori ja tema loomingu suhe, mõni tegelane võib muutuda loo kaasautoriks (nt. John Fowles )

    • Kirjandus ja kaasaja probleemid ehk koolivägivald , sotsiaalne ebaõigus, sotsiaalne apaatia . Nt Lionel Shriver „Me peame rääkima Kevinist“, José Saramago „Pimedus“

    • Kirjandus ja poliitika ehk raamatu kohutav (?) võim. Nt Salman Rushdie „Saatanlikud värsid“

    • Transgressiivne kirjandus ehk individualistlik, materialistlik ja patune lähenemine ühiskonnale. Nt. Bret Easton Ellis „Ameerika psühhopaat“

    • Sõna ja pilt ehk ekraniseeringud, koomiksite pealetulek, graafilised romaanid, superkangelased ja mangad

    • Maagiline realism ehk kirjandus, mis hõlmab endas sürrealismi ja ulmelisust. Toimuvad maagilised ja ebatavalised juhtumised realistlikus keskkonnas

    Nt Ben Okri „Näljutatud tee“, Patrick Süskind „ Parfüüm . Ühe mõrvari lugu.“, Haruki Murakami „Kafka meremees“
    Ülesanne „Parfüüm. Ühe mõrvari lugu.“
  • Tekst on realistlik selle poolest, et ka päriselus võib keegi luua hea lõhna ning ka toimumiskoht oli realistlik. Fantaasia oli see, et selle lõhna lõi ingel ning et ta tapeti ja söödi ära selle pärast. Vaevalt päris elus midagi sellist juhtuks/ on juhtunud.
  • Algul olid nad kõik natuke šokis ja ehmunud oma reaktsiooni pärast, kuid hiljem olid nad selle üle uhked ja õnnelikud. Õnnelikud olid nad, sest nad olid teinud midagi armastusest. Inimeste reaktsiooni põhjustas hea lõhn ning ingel kes selle valmistas ning siis endale peale pani
    Elust suurem elu ehk kaasaegne vene kirjandus
    • Viktor Pelevin „Tšapajev ja Pustota“ (Vassili Tšepajev ja komissar Perja , Lihtsalt Maria, nõukogude kultuuri pilamine ja moodsa meediaühiskonna stereotüübid )
    • Ljudmilla Ulitskaja „Kukotski juhtum“ ja „Imaago“ (maailmahärduse tunnetamine, imede võimalikkus)

    Kõrgfantaasia ehk eepiline ulme on mitmekihiline ja mahukas fantaasia, mis sisaldab palju erinevaid nüansse, mütoloogiat, olevusi, maagiat, geograafilisi detaile ja ajalugu.
    • John Ronald Reuen Tolkien „ Sõrmuste isand
    • George R.R. Martin „Troonide mäng“
    • Terry Prachetti n-ö Kettamaailma raamatud
    • J. K. Rowling „Harry Potter

    Eesti kirjanduses viljeleb kõrgfantaasiat Indrek Hargla „Apteeker Melchiori“ sari
    Postapokalüptika ehk teadusulme inimkonna lõppemisest, mis tekkis pärast II ms ja käsitleb planeet Maa ressursside lõppemist ja tekkivaid probleeme, UFOde pealetung
    • Cormac McCarthy „Ei ole maad vanadele meestele“ ja „Tee“

    Uus sajand, vanad probleemid:
    • Riikidevahelised suhted
    • Kliimasoojenemine
    • Õhu saastumine, elukeskkonna saastumine
    • Vaesus , majanduskriisid
    • Rassism


  • Vasakule Paremale
    Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #1 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #2 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #3 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #4 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #5 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #6 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #7 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #8 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #9 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #10 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #11 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #12 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #13 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #14 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #15 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #16 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #17 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #18 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #19 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #20 Sissejuhatus 20-Sajandi kirjandusse #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor carolin.aromets Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Modernism
    7
    docx

    Modernism

    Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism ­ mis see on ja milline on selle mõju modernismile. Uusromantism ­ ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele

    Kirjandus
    Modernism
    3
    docx

    Modernism

    1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane märk, sümbolismis nähti k

    Kirjandus
    EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
    32
    doc

    EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

    noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule saamist. Noor peategelane selle aja kirjanduses). 1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" ­ oma ajastu märgid) ja Lilli Promet (,,Primavera" (1971). Üleminek päris ilmega realismi juurde: Raimond Kaugver (kirjutas sahtlisse, sest neid polnud Nõukogude Eestis võimalik avaldada. Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik)

    Kirjandus
    Modernism ja Postmodernism
    8
    docx

    Modernism ja Postmodernism

    Laiemalt tähendas see Lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, kitsamalt aga lugeja šokeerimist. - Lugeja muutus senisest rohkem kaasautoriks. Kirjanik andis talle vähe ette, lugeja pidi tekstist arusaamiseks ise aktiivne olema. - Kasutatakse võtteid nagu tsiteerimine, viitamine, iroonia, paroodia. - Piiranguid pole, kirjanikud eksperimenteerivad, loovad ise reegleid. MODERNISM ● Modernism kujunes välja 19. Sajandi lõpupoole, 20. sajandi alguses ● Modernistliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. ● Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub

    Kirjandus
    Maailmakirjandus IV-Modernism-Postmodernism
    5
    docx

    Maailmakirjandus IV. Modernism. Postmodernism

    voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Talle polnud olulised mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema hinge ja kujundanud tema

    Filoloogia
    Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril
    12
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II kordamisküsimused kevadsemestril

    mälestused“. Ajalookirjanduse paroodia, Kivirähk kasutab ajalookirjanduse võtteid, aga pöörab need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Kaur Kender, Sass Henno, Mehis Heinsaar, Indrek Hargla, Kalju Kruusa, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste.

    Eesti kirjanduse ajalugu II
    20-sajandi I pool
    5
    docx

    20. sajandi I pool

    Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism ­ Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii nagu inimene magaks ­ nagu aju näeks und. Selleks kasutati igasugu meetodeid ­ nt paberi rullimisega luuletamine. Sürrealism jäi 20 sajandi üldse pikimaks ,,ismiks". Frederico Garcia Lorca. Ekspressionism ­ Põhiliselt saksamaal. Enam polnud eesmärk viimistlemine vaid tunnetepursang. Maalikunstis olid värvid priiskavad. Võikad ja sünged ja pahaendelised toonid mängus. See ilmus kahes aines ­ Enne 1ms, siis oli ta rohkem kunstinähtus. Pärast 1ms sõjavapustusi muutus ta sotsiaalseks kirjandusvooluks. Imazism ­ Kujundiluule Inglismaalt. Hakati mässama vana romantilise luule vastu mis oli riimitud rütmis.

    Ajalugu
    ÜLEVAADE VENE KIRJANDUSEST 20-SAJANDIL
    2
    docx

    ÜLEVAADE VENE KIRJANDUSEST 20. SAJANDIL

    ÜLEVAADE VENE KIRJANDUSEST 20. SAJANDIL 20. sajandi kirjanduslugu on suurel määral selle perioodi juhtivate kirjanike lugu. 20. sajandile oli omane kirjanike rohkus: sel ajaperioodil oli tunduvalt rohkem kirjanikke kui varem. Sama kehtib ka kirjandusvoolude kohta, kuigi 19. sajandil alguse saanud modernismi ja realismi ning 20. sajandi lõpu poole kujunenud postmodernismi peetakse kogu sajandi hiiglasteks. Realism pidas kõige olulisemaks päriselus toimuvaid probleeme. Realistlikule kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus. Kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused, mis vastandab realismi varem populaarsele romantismile. Realismi populaarsemateks zanriteks kujunesid romaan, novell, jutustus. Luule ja draama tõusid esile alles sajandi lõpu poole. 20

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun