Kirjandus
Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse
Rahvakirjanikud Eestis
20.saj algus –
Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus
Kivirähk Oskar
Lutsu Palamuse -lood
Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit
inimtüüpi :
Oskar Luts:
- Ta on pärit Palamuse kihelkonnast
- Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“
- Tal on Tartus majamuuseum
- Tema raamatutest on tehtud filme
- Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust
- Kirjanike liidu auliige
Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses
Noor-Eesti ja Gustav Suits
Huvi maailma vastu
Sümbolism (Charles Baudelaire) ja
kunst kunsti pärast
Noor-Eesti (1905 ilmus I album)
Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“
Sümbolistlik
luulekogu „
Tuulemaa “ (
luuletus „Tuulehaud“)
Noor-Eesti ja Friedebert
Tuglas „Väike
Illimar “
„Siil“
„Hunt“
„Hingemaa“
Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita
Siuru ning Under,
Arbujad ning
Alver ja
Talvik Rühmitus Siuru
kandis edasi Noor-Eesti ideid
Marie Under (1883-1980)
„
Sonetid “- elurõõm,
meelelisus „Hääl varjust“-
realistlikud ja sümbolistlikud jooned
„
Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled
Heti Talviku ja Betti Alveri kogumik „Arbujad“- oluline vormi ja
sisu tasakaal
Modernistlikud suunad 20.saj
Futuristid Marinetti ja Majakovski Futurism -tulevikku suunatud liikumine, masinad, asjade
lihtsustamine, kirjanduse seniste normide kadumine, poliitillised
muudatused
Filippo Marinetti „Loomise ja futurismi manifest“
- Julmus, vägivald , ebaõiglus, muutused ainult läbi jõu
Vladimir Majakovski- luuletaja on
prohvet ja tõekuulutaja.
Maailmavaade ei sobinud kommunismiga
- Märgiline luuletus „Pilv Pükstes“
- Vene telegraafiaagentuur
Modernismi voolud - Sümbolism- inimese siseelu , metafoorsus
- Futurism- tulevik, kiirus, tehnika areng
- Sürrealism - „mina“ sügavused, alateadvus, unenäod , olek „reaalsuse peal“
- Ekspressionism - inimese siseelu, kujundid , katastroofieeline seisund
- Eksistentsialism- filosoofiline mina, tundmused ja sobitumine maailma
- Dadaism - mängulisus, agressiivsus, provokatsioon, loogika eitamine
Sürrealism Euroopas ja EestisUnenäod sama olulised kui tegelikkus
Guillaume Apollinaire ( sürrealismi mõiste esmakordselt)Sürrealismi eelkäija on dadaism
Andre Breton „Sürrealismi manifest“Priit Pärn (1946 Eesti)
Töö
tekstiga :
Mis iseloomustas 19.saj levinud realismi, naturalismi , romantismi?
Realism - vastandus romantismile, tõepärane tegelikkus, täpne, usutav , elutruu, objektiivne
Naturalism- detailirikas sõnastus, kujutasid tegelikkust seda
ilustamata, kujutasid elu mustemat poolt, proosat eelistati draamale ja luulele
Romantism - tundeline , lüürika , eemaldumine tegelikkusest.
Miks on kirjandusteoste puhul eriti oluline stiil?
See võib edasi anda teatavat meeleolu või muljet
Modernismi kolm võimalikku seletust:
Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja
eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism,
sürrealism jne)
Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890
sümbolismist, lõpp Teine ms
Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu,
nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele.
Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism ?
Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit.
Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja
oma juurte kaotamise kohta.
Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism?
Sotsiaalne modernism on katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata
muutunud ühiskonda, purunenud ühiskonna korrastamine
Avangardistlik modernism on suund, kus eksperimenteeritakse hakatakse
vastu traditsioonidele ning soovitakse iga hinna eest uut luua.
Kirjelda modernistlikku kirjandusteost ja slle valmimist.
Teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma
reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon - algus, keskpaik ja lõpp. Algus ja lõpp avatud. Lugeja avastab seoseid tagantjärgi.
Sündmuste kronoloogia lõhutud. Muutub vaatepunkt- jutustaja pole kõiketeadja ja hinnanguteandja.
Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks?
Realistliku kirjanduse puhul mõistis lugeja kohe teksti, modernistliku kirjanduse puhul võib see pidevus katkeda ning seoseid
saab avastada tagantjärele. Lugeja ei teaadmid mis teda ees ootab,
autor ei piiranud end mingite reeglitega. Lugeja hakkas ka ise
tekstiga mängima, unustades autori
Fragmentaarne tekst (modernistlik proosa)
Modernism
Virginia Woolf (1882-1941)
- Sündis Londonis, oli briti kirjanik ja feminist
- Rasked suhted perekonnas
- Depressiooon
- Abiellus kirjanuskriitiku Leonar Woolfiga
- Kirjastus Hogarth Press
- Enesetapp (uputas end Ouse’i jõkke)
Looming: „Proua Dalloway “ „Tuletorni juurde“ „Vaatuste
vahel“
Franz Kafka (1883-1924)
- Juudi päritolu saksakeelne kirjanik
- Suur kuulsus saabus alles pärast surma
- Perfektsionist, üksildane
- Põdes tuberkoloosi
- Looming autobiograafiline, ebamäärane ja õudust tekitav, täis metafoore
- Kafka sündroom („Protsess“)
Looming: „ Metamorfoos “, „Ameerika“, „Protsess“
Thomas Mann (1875-1955)
- Saksa rahvakirjanik
- Inimese hingeelu
- Sotsiaalne keskkond
- Naeruvääristab lihtsakoelisust
- Vaimuiimese üksildus maailmas
Looming: „Väike härra Friedemann“, „Võlumängi“
Herman Hesse (1877-1962)
Looming: „ Stepihunt “ (sügavalt autobiograafiline, kirjaniku
„mina“ otsingud)
Ülesanne
Ma arvan, et mina kuulun esimese lugejatüübi alla. Ma loen raamatuid enamasti meelelahutuseks ning mulle meeldivad raamatud, mis
on kaasahaaravad. Nagu Hesse on kirjeldanud, siis esimese tüübi
lugeja järgneb autori mõtetele ning võtab need seisukohad omaks.
Põnevat raamatut lugedes lähen ma tihti raamatusse nii sisse ja
elan kaasa, et ei pane enam tähele seda, mis mu ümber toimub.
Herman Hesse on küll öelnud , et lugeja võib kuuluda ka mitmesse
gruppi või võivad need grupid vahelduda, kuid ma usun, et kuulun
pigem ainult ühte gruppi. Lugedes ei ürita ma tavaliselt leida ühe
loo sadu erinevaid tõlgendusviise nagu seda teeb teise grupi lugeja.
Samuti ei hulbi ma ükskõik mida lugedes kaasa ideede vooga nagu
seda teeb kolmanda grupi lugeja. Ma leian, et Herman Hesse on lugejad
päris hästi jaganud gruppidesse . Olen temaga nõus ka selle koha
pealt, et lugeja ei pruugi kuuluda ainult ühte gruppi ning, et need
grupid võivad varieeruda. Kuigi eelnevalt mainisin , et oma arust
kuulun ma ainult ühte gruppi, siis kindlasti on mul lugedes ette
tulnud ka olukordi kui loen kui mõne teise grupi lugeja. Neid
olukordi pole palju olnud, kuid mõned korrad kindlasti.
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940)
Looming: „Tõde ja õigus“ I-IV (I ja Vosa: võitlus inimese ja
maa vahel, II-IV osa: võitlus jumalaga, ühiskonnaga ja eluõnnega).
„Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan
„Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul
ja 20.saj alguses.
„Tõde ja õigus“ I osa
- 1926, kirjutatud 6 kuuga
- Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel
- Andres, Krõõt ja naabrid
- Võitlus maaga ja Oru Pearuga
- Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas)
- Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe
II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg
III osa- revolutsiooniaeg (1905)
IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis
V osa- Indreku naasmine koju
August Gailit (1891-1960)
- Siuru, Vanemuise direktor , Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus
- Tekstid erootilised , romantilised ja realistlikud „Karge meri“, „Ekke Moor “, „Leegitsev Süda“, „Toomas Nipernaadi “
- Kodumaa kaotamise traagika „Üle rahutu vee“
August Gailiti nimeline novelliauhind (Valga keskraamatukogu)
„Kadunud põlvkod“ kirjanduses
Ehk
noor põlvkond, kes oli I maailmasõja tõttu invaliidistun ud,
vaimselt ja moraalselt kadunud
Ernest Hemingway (1899-1961)
- Ajalehereporter, suunuds Euroopasse ja sai sõjarindel raskelt viga
- 1920ndatest aastatest põhitegevus kirjandus
- Osales II maailmasõjas
- Kannatas depressiooni ja alkoholismi all, lõpuks lasi end maha
- Teosed autobiograafilised (võitlus, armastus, surm)
- Romantiline macho
- Ameerika kirjanduse suurkuju ja sümbol
„ Hüvasti ,
relvad“ (tugevalt sõjavastane teos) „Ja päike tõuseb“,
„Kellele lüüakse hingekella“, „ Vanamees ja meri“ (Nobeli
kirjandusauhind 1954)
Erich
Maria Remarque ( 1898 -1970)
- Saksa kirjanik, kooliõpetaja, kaupmees, ajakirjannik
- Läks 1916. Aastak väga noore mehena sõtta
- 1917aastal ilmus „Läänerindel muutusteta“ (30 milj eksemplari)
- Teos täiesti apoliitiline , mõte inimlik
- 1938 aastal võeti Saksa kodakondsus, emigreerus USAsse
- Kõikide romaanide kangelased selgepiirilised, iseteadvad, positiivsed, introvertsed
- Illusioonide hävimine
Looming
„Arc de Triomphe “ (1946)- pidustused ja armastus sõja ajal
Francis Scott Fitzgerald (1886-1940)
- Ameerika kirjanik, alustas kirjutamist noorelt
- Psühhoanalüüs , džäss, kino , kadunud põlvkond
- Tegelased noored pidutsejad (noor mees)
Looming
„Suur Gatsby “- vaene noormees ei saa rikka tüdrukuga abielluda
Karl Ristikivi (1912-1977)
Looming
„Hingede öö“ 1953
Kurt
Vonnegut (1922-2007)
- Ulmekirjandus (üsmbolism)
- „Tšempionide eine“ 1973
- „Tapamaja, korpus viis“ 1969
Imažism
- Levis Ameerikas ja Inglismaal
- 1909-1917
- Täielik vormivabadus
- E.A. Poe
Sergei Jessenin 1895 -1925
- 1916 aastast moeluuletaja
- Idüll, kodumaa, sentimentaalsus
- 1919
- 1921 tuli tema ellu naine, ameerika tantsija Isadora Duncan
On
subkultuursesse biitnike põlvkonda kuuluv isik.
Beat
(rütm, löök), beated down, beat to his socks-> on the beat
(hingekosutav)
Biitnik-
stereotüüp boheemlastest, kes kirjutavad igavat luulet ja mängivad
bongosid
Biitkultuuri
kuulub luule, kunst , bepop, jazz ning rändav eluviss. Lääne
kultuuri õiteaeg (seksuaalne, vabadus, naisõiglus, gay-liikumine,
rassismivastane liikumine, hipikultuuri alguspunkt)
Willian
Burroughs (1914-1997)
- Ameerika kirjanik
- Biitnike põlvkonna juhtfiguur
- 20. Saj üks mõjuvaim kunstnik/kirjanik
- Tuntuim teos „Alasti lõunasöök“ (surm, seks, narkootikumid , homoseksuaalsus ja vägivald)
- Tappis juhuse läbi oma abikaasa Joan Vollmeri
- Suri südamerabandusse
„Alasti lõunasöögil“ puudub siduv lugu ning mõtestatud struktuur. Teos koosneb sketšidest. Burroughs üritas meeleheitlikult olemise ja mõtlemise piire ületad. Teose sketšid on sürrealistlikud, lauspornograafilised, antiutoopilised, ulmelised; kirjeldavad vägivalda, genitaale, sado-maso, homoseksi jne. Artiklis on romaani nimetatud saastaookeaniks, kus leidub ka kasutuskõlbliku materiali eksistentsialismist ühiskonnakriitikani. Raamatu kohta öeldakse, et seda pole mitte raske käest ära panna vaid seda on raske lugeda üle paarikümne lehe järjest.
Tol ajal ei tohtinud seksist kirjutada ning veel vähem tohtis kirjutada homoseksuaalsusest. Homoseksuaalsus oli kriminaalkorras karistatav kuritegu . Kui modernismile, rokenrollile võidi veel vaadata läbi sõrmede, siis biitkirjandusele poleks läbi sõrmede vaadatud. Vaevalt seda üldse avaldatudki oleks, see poleks tsensuuristki läbi saanud.
Tekste on erinevaid- on selliseid, mida saab ja peabki täpselt tõlkima, kuid on ka selliseid, mida on raske täpselt tõlkida ning mida peaks pigem tõlgendama. Näiteks kasutusjuhendid peaksid olema võimalikult originaalilähedased ning nendes ei tohiks tõlkes midagi kaduma minna. Küll aga ilukirjanduses võib ning vahepeal peabki teost tõlgendama. Oht on ka see, et teksti tõlkides kaob teksti esialgne mõte ära ning seeläbi jäetakse lugejale teose ideest vale arusaam.
Kuldsete kuuekümnendate kassetid (Eesti)
Kogumikud
„Noored autorid“ ( kassetipõlvkond )
1960ndate aastate luuleuuendused
- Vabavärss
- Romanss , haiku
- Vanema ja uuema rahvalaulu olulisus
- Murdeluule
- Optimistlik eluvaade
Kassetipõlvkonna
põhimõtted
- Elujaatav hoiak
- Maailma avastamine
- Uuendused
- Raske mineviku tõrjumine
FAKTID:
Autorid
sündinud 1947-1967
19 luuletajat
1960ndad
Esimene
kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa)
Kasseti mõte tuli Leedust
Autoritel,
kes ühes kassetis olid, ei pruukinud olla üldse varasemat
kokkupuudet
ARVAMUSED:
Tekkinud
mitte tekitatud
Teadsin varem
Sain uut teada
Huvitav/üllatav fakt
Sarnasus modernismiga
Erinevused modernismist
Kirjandus, kunst, arhitektuur
Tekkis 1870-80 aastatel,
Tekkinud koos virtuaalmaailmaga,
Elu muutus kirjuks,
Kliendikeskne ,
Õpitu rakendamine
Enda mittedefineerimine,
Kunstirevolutsioon,
Uue maailma otsimine,
Originaalsus puudub, vastuolu iseendaga
Suures osas toetub postmodernism nii sisuliselt kui vormiliselt modernismile
Idndiviidi keskne , modernism oli ühiskonna keskne
Kunstiliikide vaheliste piiride hajumine
Kirjanikud ei püüdnud olla enam originaalsed,
Kopeerimine,
Mõiste „eikeegi“
Püsiva eesmärgi puudumine,
Sims on postmodernistlik mäng
Kunstiliikide vaheliste piiride hajumine
Modernistid üritavad maailma väärastumist paradnada, kuid postmodernistid rõhutavad seda
Kindlate reeglite kadumine
Fragmentaarsus
Kindlate reeglite kadumine
Mehaanilisem, järjekindlus
„Post“ tähendab pärast
Ajaline korrastamatus,
Tekkimine olemasolevale pinnasele
Tunnetuse protsess, mitte tunnetuse objekt
Loovuse suurenemine
Ajaloo ja fantaasia segu
Eneseteadvustus,
Kvaliteedi unustamine, õigete kriteeriumite puudumine
Julgus
Pastišš
On vaja positsioneerida end
Banaalsus , üleolek, sihitu nautleja, ebamäärane
Identiteet kui müüt- enam ei otsitud oma identiteeti
Vanad ideed, iroonia , mänglevus
Postmodernism
on 20 saj lõpupoolne indiviidikeskne kunsti-, kirjandus- ja
arhitektuurivool, mis on välja arenenud modernismist ning keskendub
maailma olemusele.k
1.Stiilide
ja kujundite paljusus , iroonia, Autoripositsiooni teisenemine (autori
kadumine ) Intertekstuaalsus, fragmentaarsus, eklektika, Autori
osalemine teose tegelasena, Postmodenistlik kirjanik saab kirjutada
ainult iroonilises võtmes
2. Linda Hutcheon peab paroodiat “postmodernismi perfektseks vormiks”
(Hutcheon 2000: 11). Lisaks näeb Hutcheon postmodernismi ühe
iseloomus- tavama joonena “ajaloolist metafiktsiooni”
3. Fredric Jamesoni meelest on postmodernismile omane pastišš. Pastišš
on “tühi, ükskõikne paroodia ”, paroodia ilma naeruta, ilma
satiirilise impulsita, imiteerimine. Autori suhtumine ei ole seega
satiiriline, vaid ükskõikne. Pastišš on “kuju tühjade silmadega ”
4.
5.
Nii lugeja kui ka tegelane on püütud lõksu, kus ta peab tegema valikuid (millist käänakut või tähendust valida), ja puudub
vähimgi vihje selle kohta, millist otsust teha. Ka teksti ennast
võib pidada tühjaks labürintseks struktuuriks, tühjaks
varjumaailmaks, mis vaid ootab lugeja sisenemist. Sellises maailmas
on tegelane seotud radikaalsete muundumistega, tegelase “mina”
paljuneb, toimuvad metamorfoosid , muundu- mised; ilmuvad hiiglased,
kääbused jms. Inimlikud väärtused ja tunded lahustuvad
6.Levinuim
seisukoht on, et postmodernismi paradoksid, ebaselgus,
mitmemõttelisus, iroonia, määramatus ja juhuslikkus asendavad
modernistlikku suletust, ühtsust, korda, absoluuti ja
mõistuslikkust.
7.Postmodernistlike
kirjanikena määratletakse kindlalt Umberto Ecot, Jorge Luis
Borgest, Italo Calvinot, Salman Rushdiet. Üheks esimeseks post-
modernistlikuks ameerika kirjanikuks oli John
Barth.Postmodernistlikest autoritest tuleks mainida veel Don
DeLillot, Douglas Couplandi, Bret Easton Ellist, J. G. Ballardi
Uuem Eesti kirjandus
Kirjandusmuutused
1990. Aastetel
- Ühiskondlikud muutused
- Tehnoloogilised muutused
- Kaanoni (kvaliteetsed/ tähtsad teosed) muutused
Ühiskondlikud
muutused
- NSVL lagunemine
- Iseseisvate rahvusriikide teke
- Kapitalistlik turumajandus
- EV 1991
- Tohutu kiirus üleminekuaastatel
- Tarbimisharjumused
- Tsensuuri kadumine 1990
- Eesti kroon 1992
- Eesti Kultuurikapital 1992
- Kirjandusorganisatsioonide taastamine ja asutamine
- ENSV Kirjanike Liit muudeti Eesti Kirjanike Liiduks (1988)
- Väliseesti kirjanduse „ kojutulek “
- Väliskirjanduse tõlkimine
Tehnoloogilised
muutused
- Arvutid , internet
- Arvutikultuur
- World Wide Web (1989)
- Esimesed võrgubrauserid (1993-1995)
- Toetusprogrammid (nt Tiigrihüpe)
- Info kättesaadavus
- Digitehnika osakaal kirjanduses
- Küberkirjandus
Kaanoni
muutused
- 1990ndate algus on luulemurrangu ajajärk (muutused algasid juba 1980ndate keskel)
- Võtmeteosed, mis raputasid seni kehtinud kaanonit
- Debüütteoste mõju raputas kogu ühiskonda
- Eesti kirjanduses on kaanoni muutus toimunud pigem laienedes
- 1996-1997 noorautorite „teine laine“, kes arendasid kirjandust edasi
- 21.saj alguses kirjanuselu stabiliseerub
- Äärmuslikud tekstilahendused taanduvad
- 21.saj uued autorid ja suunad
Kirjandusmuutused alates 1980. aastatest
- Luules humanism
- Sisemine vabadus kõledas ja kurjas ühiskonnas
- Viited kirjadusklassikale ja väliseesti kirjandusele
Juhtfiguurid:
Viivi Luik, Hando Runnel , Kersti Merilaas ja Betti Alver
- Eksperimenteerimine, nn mainstream’st kõrvale kaldumine
Priidu Beier - teadlikult hab värss , punkesteetika, nt „Vastus“
1986, „Tulikiri“ 1989, „ Femme fatale“ 1997
Mati
Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci
ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989
Eesti
luule underground 1980ndatel aastatel.
Eesti punkluule
Punkkultuuri
iseloomustus ja olulisus
- Subkultuurne underground (1980ndad aastad):
- Terav sotsiaalsus
- Ebatraditsiooniline keel
- Kõnekeelsus, roppused
- Kõnekeelsus
- Tekstide jõulisus
- Ühiskondlik protest
- Raiuv vorm, võõrtähed
Punkkultuuri
perioodid
Tõnu
Trubetsky
Merca
( Merle Jääger)
- Näitleja
- Luuletaja („Merca by air mail“ 1989, „Vana libu hommik“ 1998)
- Vanemuise näitleja
- Teenis kaitseväes
- Eesti Kirjanike Liidu liige
- Kirjandusrühmitus Wellesto liige
- Koostöö Tõnu Trubetskyga
Villu
Tamme
- Muusik (J.M.K.E. solist)
- Krijanik („Tuvi on tihane “ 1992)
Etnofuturism
- Arhailine, ürgne, rahvuslik, moodne, futuristlik
Arhailine vorm ja kaasaegne sisu
Või
Kaasaegne sisu ja arhailine vorm
- Kirjandusrühmitus Hirohall
- Karl- Martin Sinijärv (etnofuturismi mõiste autor, keelemängud, sügavad armastusluuletused)
Luule 1990. aastatel
Kalev
Kesküla ( 1959 -2010)
- Luuletaja ja veinikriitik
- Ühiskondlikud teemad
- Iroonia
- Ühiskonnaprobleemide käsitlemine n-ö kerge muige saatel
„Läbi
linnaöö“ (1986), „Elu sumedusest“ (2009), mis on mõtisklus möödunud aastatest, jäi 50-aastase Kesküla viimaseks teosseks
(n-ö elu kokkuvõte)
Hasso Krull
- Luuletaja, mõtleja, intellektuaal, tõlkija
- Pidev loominguline liikumine ja arenemine
- Huvi folkloori ja pärimuse vastu
- Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004)
- Hüpertekstuaalne luuletus „ Trepp “
„Mustvalge“
1986, „Neli korda neli“ (2009)
Triin Soomets
- Tugev värsikeel
- Kehalisus, naturalistlikkus
- Seksuaalne pinge, irooniline mäng
- Otseütlev kirjutamislaad
„Leping
nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“
(2013)
Proosa 1990. aastatel
Proosakirjandusele
iseloomulikku
- Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata
- Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil
- 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis)
- 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt. Mati Unt)
Proosauuenduste
algus
Kolm
murrangulist teost 1990ndal aastal:
- Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed , maailma sõnastamine)
- Mati Unt „Öös on asju“ (postmodernistlik mäng, iroonia, lugeja eksitamine)
- Peeter Sauter „ Indigo “ (kõnekeelsus, minakeskne tekst, lihtsad asjad, elu kirjeldus, eeskujuks ameerika beat-kirjandus)
Peeter
Sauter (s 1962)
- Kirjanik, näitleja, tõlkija
- Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri
- „Indigo“, „Kogu moos “, „Euroopa hulgus“, „Tomatisupp“
- Osalenud filmides „ Valli Baar“ ja „Vaeste kirjanike maja“
- 1996 ja 1998 a Tuglase novelliauhind
- Skandaalne novell „Kõhuvalu“
Küsimused
„Kõhuvalu“ kohta
Teksti julgus ja toorus seisneb roppustes, kõnekeelsusese, otsestes väljaütlemistes (pole läbi lillede öeldud ), temaatika. Väga detailselt on kirjeldatud olukordi, mida ei poleks vaja nii detailselt kirjeldada (nt WCs käimist).
Nt vitt, erakas (takso), kusema, sitt
Novelliauhinna võis saada äkki näiteks selle pärast, et ta tekst on teistsugune ning seal on otsest väljaütlemist jne. See tekst pole korrektne ilukirjanduslik teksts selles mõttes, et seal ongi kasutatud roppusi jms.
90ndatel võidi seda pididada teoseks, millega on liialt üle piiri mindud ning mille keelekasutus pole sobilik ilukirjanduseks. Tänapäeval tõenäoliselt ei ole kuigi paljud inimesed sellest keelekasutusest šokeeritud. Võib-olla pole seda küll just kõige meeldivam lugeda, kuid keelekasutus on pigem tavaline. Samuti tänapäeval on seda natuke imelik lugeda, sest ajad on muutunud ja enam pole nt telefoniputkasid jms. 90ndatel oli see novell pigem nagu igapäevaelu kirjeldus.
Olustik ja meeleolu on sellised nagu haiglas ikka. Arstid olid vastutulelikud, viisakad ja tegid oma tööd. Mees oli küllaltki rahulik (tegi ristsõna ja mõtles omi mõtteid), Jo Jo ka nagu ei paanitsenud üleliia, oli ka pigem rahulik.
Antud tekst on igapäevasel teemal ning seda lugedes ei saagi päris täpselt aru, kas tegu on väljamõeldisega või mitte, sest kõik sündmused võivad ka reaalselt olla juhtunud.
Sarnasus- vähe tegelasi, keskendub ühele teemale
Erinevus- puudub kulminatsioon, tihe sündmustik, teemaarendus, pole ebatavaline sündmus
Tõnu
Õnnepalu (s. 1962)
„Jõeäärne
maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „ Piiririik “
(romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002)
Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja
mälukirjandus
Kirjanikke
(ajalooteema)
- Viivi Luik „Seitsmes rahukevad “- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist, nostalgiavabadus ja aus
- Jaan Kross „ Paigallend “- EV teke ja hukk , lähiajalugu, Euroopa reetmine
- Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“ ja „ Katkuhaud “- ajaloolised üldistused, reetmine, vale ja varjamine, metsvendlus, teemadering sama, mis Sofi Oksasel.
Kosmopolitism
ja popkirjandus
- Hiram (Mari Laaniste) „Mõru maik “ (1999)
- Kaur Kender „ Iseseisvuspäev “, „Ebanormaalne“, „ Check out“, „Comeback“
- Kerttu Rakke (Kaidi Kuus) „ Seitse päeva“, „Kordustrükk“
- Kadri Kõusaar „Ego“, „Alfa“
Mida
leidub kirjanduses ja mida loetakse tänapäeva maailmas?
- Dokumentaalromaan (Emanuel Carrer „Vaenlane“)
- Psühholoogiline romaan, mis põhineb tõesti sündinud sündmustel
- Autobiograafilised sündmused ja kogemused
- Fiktiivsus vs tõsielu
- Metafiktsioon ehk loo jutustamine ongi loo teema. Autori ja tema loomingu suhe, mõni tegelane võib muutuda loo kaasautoriks (nt. John Fowles )
- Kirjandus ja kaasaja probleemid ehk koolivägivald , sotsiaalne ebaõigus, sotsiaalne apaatia . Nt Lionel Shriver „Me peame rääkima Kevinist“, José Saramago „Pimedus“
- Kirjandus ja poliitika ehk raamatu kohutav (?) võim. Nt Salman Rushdie „Saatanlikud värsid“
- Transgressiivne kirjandus ehk individualistlik, materialistlik ja patune lähenemine ühiskonnale. Nt. Bret Easton Ellis „Ameerika psühhopaat“
- Sõna ja pilt ehk ekraniseeringud, koomiksite pealetulek, graafilised romaanid, superkangelased ja mangad
- Maagiline realism ehk kirjandus, mis hõlmab endas sürrealismi ja ulmelisust. Toimuvad maagilised ja ebatavalised juhtumised realistlikus keskkonnas
Nt Ben Okri „Näljutatud tee“, Patrick Süskind „ Parfüüm . Ühe
mõrvari lugu.“, Haruki Murakami „Kafka meremees“
Ülesanne
„Parfüüm. Ühe mõrvari lugu.“
Tekst on realistlik selle poolest, et ka päriselus võib keegi luua hea lõhna ning ka toimumiskoht oli realistlik. Fantaasia oli see, et selle lõhna lõi ingel ning et ta tapeti ja söödi ära selle pärast. Vaevalt päris elus midagi sellist juhtuks/ on juhtunud.
Algul olid nad kõik natuke šokis ja ehmunud oma reaktsiooni pärast, kuid hiljem olid nad selle üle uhked ja õnnelikud. Õnnelikud olid nad, sest nad olid teinud midagi armastusest. Inimeste reaktsiooni põhjustas hea lõhn ning ingel kes selle valmistas ning siis endale peale pani
Elust
suurem elu ehk kaasaegne vene kirjandus
- Viktor Pelevin „Tšapajev ja Pustota“ (Vassili Tšepajev ja komissar Perja , Lihtsalt Maria, nõukogude kultuuri pilamine ja moodsa meediaühiskonna stereotüübid )
- Ljudmilla Ulitskaja „Kukotski juhtum“ ja „Imaago“ (maailmahärduse tunnetamine, imede võimalikkus)
Kõrgfantaasia
ehk eepiline ulme on mitmekihiline ja mahukas fantaasia, mis sisaldab
palju erinevaid nüansse, mütoloogiat, olevusi, maagiat,
geograafilisi detaile ja ajalugu.
Eesti kirjanduses viljeleb kõrgfantaasiat Indrek Hargla „Apteeker
Melchiori“ sari
Postapokalüptika
ehk teadusulme inimkonna lõppemisest, mis tekkis pärast II ms ja
käsitleb planeet Maa ressursside lõppemist ja tekkivaid probleeme,
UFOde pealetung
- Cormac McCarthy „Ei ole maad vanadele meestele“ ja „Tee“
Uus
sajand, vanad probleemid:
- Riikidevahelised suhted
- Kliimasoojenemine
- Õhu saastumine, elukeskkonna saastumine
- Vaesus , majanduskriisid
- Rassism
-
Kõik kommentaarid