docstxt/127559993344829.txt
alustas 1960aasta lõpus ning sai valmis kuu ajaga. Ta ei andnud seda kohe trükki, vaid kontrollis ja tegi seda ümber kauem kui aasta. Raamat tuli välja 1963aasta kevadel ning sai kohe bestselleriks. Inglise arvustajad leidsid teose olevat lihtsalt uuendusliku põnevusromaanina, kuid mitmed Ameerika kriitikud märkasid tõsist edenemist eksistentsialistlikes mõtetes. Tema edu romaaniga tähendas, et Fowles võis lõpetada töötamise õpetajana ja keskenduda täielikult kirjanduslikule karjäärile. 3 Teose ajalooline skeem Autori positsioon ajas John Robert Fowles sündis 31.märtsil 1926 Inglismaal väikeses linnas Leigh-On-Sea, mis asub Essexi maakonnas. Ta käis Bedfordi koolis. Pärast lühikest õppimisperioodi Edinburgi ülikoolis, läks ta kuninglikku mereväkke 1945aastal
pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 1970. aastatel tegeles mitme kirjandusliku projektiga. Erinevalt 1950. aastate uusrealistidest ei tarvitsenud Fowles sündmusi esitada toimumise järjekorras. Muutis nii tegelaste kui ka lugeja jaoks ebamääraseks piiri tegelikkuse ning väljamõeldise, reaalsuse ja konstrueerituse vahel. Kuni 1988. aastani oli oma kodulinna Lyme Regise muuseumi kuraator, kuid kui tervis pärast esimest rabandust halvenes, astus ametist kõrvale. Vastupidiselt üldisele tagasihoidliku loomuga mehe mainele, on
Fowlesi haruldaselt peen sisseelamine nii vaimuhälbega Gleggi kui ka õrna Miranda rolli. Miranda on Gleggi (keda neiu kutsub Shakespeare'i "Tormi" järgi Calibaniks) kollektsiooni uhkus. Kaunitari ja koletise loos saab üheks olulisimaks osaks kahe erinevat sotsiaalset ja kultuurilist tausta omava inimese konfliktid, pinged, mängud ja maailmataju. Vangistus on ainus ühenduspunkt, mida nad saavad omaks pidada, kuigi Caliban loodab üha, et Miranda taltub ja soostub saama tema naiseks. Fowles on romaanis ennekõike kriitiline (väike)kodanliku Inglismaa vastu, mis oma iganenud tõekspidamistes ähvardab lämmatada kunstilist innovaatilisust. Vangistatud Miranda tähistab üksikisiku vastandumist üldistele konservatiivsetele kaanonitele, soovi murda vabaks kliseedest ja ühiskondlikest normidest. Sama joon läbib ka teisi Fowlesi romaane, kus kirjanik peamise teemana käsitlebki üksikisiku vabaduse küsimust. 1) Kust algab isikuvabadus?
2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aastat Täiskasvanuiga ei ole vanus vaid seisund, milles inimesel on teatud teadmine iseendast - John Fowles. Täiskasvanueaga seondub mõiste küpsus. Seega: Täiskasvanu vastutab oma tunnete, tegude ja mõtete eest. Ta suudab võtta vastutuse ka teiste inimeste, nende heaolu eest. Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine
9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" 23. Jaroslav Hasek ,,Vahva sõdur Svejki juhtumised maailmasõja päevil" 24. Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb", ,,Pidu sinus eneses" 25. Hermann Hesse ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,,Demian" 26. Peter Høeg ,,Preili Smilla lumetaju" 27. Michel Houellebeq ,,Võitlusvälja laienemine" 28. Aldous Huxley ,,Hea uus ilm" 29
mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks
M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" kergus" ,,Liblikapüüdja" 47.P. Süskind ,,Parfüüm" 8. A. Camus ,,Võõras" 48.G. R. R. Martin ,,Troonide mäng" 9. J. Braine ,,Tee ülesmäge" 49.T. Morison ,,Armas" ,,Õnne tipul" 50.Ch. Palaniuk ,,Kaklusklubi" 10.F. Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby" 51.J. Ondaatje ,,Inglise patsient" 11.K. Kessey ,,Lendas üle käopesa" 12.R
● Jorge Luis Borgest võib pidada üheks postmodernistliku kirjanduse ning maagilise realismi teerajajaks. ● Näited: Argentina kirjanik Jorge Luis Borges, novellikogu "Labürindid" (1953); Kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez, romaan "Sada aastat üksildust" (1967); Itaalia kirjanik Umberto Eco, romaan "Roosi nimi" (1980); Tšehhi-prantsuse kirjanik Milan Kundera, romaan "Olemise talumatu kergus" (1984); Inglise kirjanik John Fowles, romaan "Maag" (1965); Vene kirjanik Eduard Limonov, "See olen mina, Editška" (1979).
Autobiograafilised sündmused ja kogemused Fiktiivsus vs tõsielu Suured Romaanid ehk Salinger „Kuristik rukkis“, Remarque „Läänerindel muutusteta“, Shakespeare, Bulgakov, Wildw, Golding „Kärbeste jumal“, Tolkien „Kääbiku“ sari jne Metafiktsioon ehk loo jutustamine ongi loo teema. Autori ja tema loomingu suhe, mõni tegelane võib muutuda loo kaasautoriks (nt. John Fowles) Kirjandus ja kaasaja probleemid ehk koolivägivald, sotsiaalne ebaõigus, sotsiaalne apaatia. Nt Lionel Shriver „Me peame rääkima Kevinist“, José Saramago „Pimedus“ Kirjandus ja poliitika ehk raamatu kohutav (?) võim. Nt Salman Rushdie „Saatanlikud värsid“ Transgressiivne kirjandus ehk individualistlik, materialistlik ja patune lähenemine ühiskonnale. Nt. Bret Easton Ellis „Ameerika psühhopaat“
Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. (5. Loengu slaidil skeem) Millist tüüpi proosateosele on see omane? Realistlikule romaanile. Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Ei järgi. Nt. mod. romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus (traditsioonilisel kujul) puuduvad.(nt kafka protsess) Postmod. romaan mängib sageli realistliku romaani normidega.(Fowles prantsuse leitnandi tüdruk). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb. ... [oluline on see], mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuidas romaanikirjanik neist teemadest sõnade abil [uue] reaalsuse loob. ..
annaabi.ee 
