Modernism (8)

1. Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal.
2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele
3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine , üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas.
4. Dekadents- kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE , EDGAR ALLAN POE, WILDE .
Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane märk, sümbolismis nähti kunstilise mõtlemise uut tasandit . RIMBAUD ,VEHAREN, MALLARME
Impressionism - hetke meeleoludest tekkinud tunded, sai laguse maalikunstist,peen hingeelu kirjeldamine, kirjuanduses eelistati lühi zhanri, värvi-ja meeleolu küllus. TUGLAS , GUSTAV SUTS,EDMOND JA JULES de GONCOURT.
5. Futurismil on ja ekspressionism eitavad mõlemaid tavapäraseid tradistioone, kuid samas ekspressionist ei hoolinud nii väga luuletuse graafilisest pildist.
6. Kubism - väljendus pigem luuletuste ülesehituses, ei püüdnud tegelikust jäädvustada, sisul oli teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm. SUURMAN, BARBARUS , APOLLINAIRE
Dadaism - ei usu senisesse moraali, religiooni ideaalidesse, vihkavad inimestele omast silmakirjalikst, umbusualdavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luule spontaansust, eitavad klassikalist kirjandust, hakkasid esimesena kasutama automaatkirjandust, ürgne suhe maailmaga . HUGO BALL, T. TEARA, LOUIS ARAGON .
7. Sürrealism-20.sajand, olulisel kohal on ebareaalsus,unenäod, hallutsinatsioonid,pataloogilised seisundid. Tekkis futurismi ja dadaismi alusel. Mõjutusi saadi Sigmud Freudilt. BRETO,ARTAUD,ARAGON,SALVADOR DALI, ANDRE BRETON
Automaatkirjutamine- kirjutamine nii,et sa ise seda ei märka, võid mõlgutada ükskõik, mis mõtteid ja samal ajal kirjutada ise mitte seda märgates.
8. Modernistlikule romaanile on iseloomulik vormi keerukus, Teadvuse seisundite edasiandmisele;
(Elu) Korrapäratuse (kunsti) korrapära vahekorra uurimisele,Süžee mõju vähendamisele; Narratiivne sissepoolesuunatus,Enesest-teadlik narratiiv,Proosa fiktiivse olemuse esiletoomine ,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu;
süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis -intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan
maagilis- realistlik romaan
James Joyce – teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner – teadvuse vool, sisemonoloog
Albert Camus – eksistentsialistlik romaan Franz Kafka – absurd, maagiline realism , sümbol
Hermann Hesse – süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov – mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques – maagiline realism
9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe
Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin
Ekspressionism-M. Under
Impressionism-Tuglas, Gustav Suits.
10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel
Parimaid postmodernistlike kirjanikke liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus ,et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ollakse üldisel seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute,aga ka käivetõdede eiramine ; eklektilisus, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine ,intertektuaalsus, teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sigipärane väljamõeldus; üleilmastumine, orienteeritus suurlinnadele, tehnologlisus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus.
Jorge Luis Borges ; Umberto Eco; Tom Stoppard
Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk
Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus. Taas ärkas huvi kõige müstilise,ilusa ja erakordse vastu, otsiti tuge õpetustest, mis seadsid tunded mõistusest kõrgemale. Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale.
arvamusi . Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma.
Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism ,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku.
Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi alagusajaks umbes aastat 1910 - kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist
Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles sundumuses keskendumist tekstile ja keelele. Tõeline kunstitöö juhib pilgu aknale endale, mitte akna taga olevale.
Modernistliku kirjanduse põhitunnused järgib arusaama,et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompsitsioon- algus, keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud. Muutub ka vaatepunkt , jutustaja ei ole eanm kõiketeadja ega hinnangute andja. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita – viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri stilide segu, mõeldi välja värskeid metafoore, mängiti keelega,loodi uusi sõnu. Kirjanik oli eltundelt iroonik ja skeptik , pigem esitas ta küsimsi kui andis vastuseid. Ta ei uskunud ühtsesse seletustesse ning tal puudusid kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes.
Muutus kirjaniku ja lugeja vahekord : kui kõikides eelnendus kirjandusssuundades valitses konsensus autori ja lugeja vahel, siis modernism kaotas selle täiesti. Lugeja ei teadnud ,mis teda ees ootab, ja autor ie piranud ennast mingite reeglitega,sest reeglite pidev rikumine oli modernistlikule kirjanikule lausa kohustuslik. Muutus lugeja ja teksti ahekord: reegleid eiravate tekstide lugejal polnud enam mõtet otsida tekstit tagant autrolt ega tekstist üht ja ainsat tõde. Niisiis hakkas ta ka ise tekstiga mängima,unustades autori. Lugeja muunust seinsest rohkem kaasautoriks.
sümbolistlik romaan,psühholoogline romaan, filosoofiline romaan, absudri romaan, allegooriline romaan, sürrealistlik, uusromaan ,maagilis-realistlik romaan.Virginia Woolf; James Joyce; Franz Kafka ;Hermann Hesse