Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne. Meediaeetika. Tänapäeva ühiskonnas on meedia olulisel kohal. Ajalehed, televiisor ja muud sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud informatsioonist? Kui vaatame iga päev telekast või loeme ajalehest või muust sotsiaalmeediast
Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning
Herakleitos Herakleitos Efesosest (u 544-483 e.m.a) oli filosoof, kes juba antiikajal sai hüüdnimeks "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis-rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub.
MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis) muutused lauseehituses – kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, laused sageli lõpetamata, esineb grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt
Ta üksik eluviis muutis ta ennasttäis olevaks ja väidetavalt tekkis tal stress ühiskonnaprobleemide tõttu. Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Herakleitose filosoofia
Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub
mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj. hümne jumalatele, pärit Lesbose saarelt Sokrates-V-K filosoof Ariadne lõng-väljapääsu leidma lõnga abil Euripides-V-K tragöödia kirjanik Sisyphose töö-kivi veeretamine vastumäge Tantalose piinad-lõputu piin Aristophanes-V-K komöödia kirjanik Odysseus-kreeklane,läks Trooja sõtta võtlema Cicero-filosoof Caesar-väejuht Delfi oraalkel-kõiketeadja Olympos- mägi, kus elasid jumalad Sappho-naisluuletaja Hestia-kodukoldejumalanna(tuli) Hermes-teekäijate kaitsja(tiibadega müts ja jalatsid) Ares-sõjajumal(oda, kilp) Demeter-viljakusjumalanna(vili) Hephaistos-tule/sepatöö jumal(alasi) Artemis- jahijumalanna(nool) Poseidon-merejumal(3hark) Apollon-valgusejumal(lüüra, loorber) Athena-tarkusejumalanna(öökull,kiiver) Hera-abielu kaitsja(lehm, paabulind) Zeus-taevajumal(välgunool) Nike-võidujumalanna(pärg)
väär. Sest kui me vaatleme asju kaugelt binokliga on need asjad oma õige kujuga. Asi on nägemuse teravuses. Lõpul jõuab ta järeldusele, et keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa- üksnes aju. Aju sisendab vaimu aistinguid mis aitavad kaasa terve inimese säilimisele. Nagu ma aru sain on ajus olev ühismeele (sensus communis) osa ainsaks siduvuseks vaimu ja keha vahel. Kolmandaks Rene on kindel,et on olemas Jumal, eks on kõiketeadja, ta küll kohati vihastab ja kutsub Jumalat pahatahtlikuks või petturiks, kuid hiljem jälle ülistab teda. Kuid ikkagi jätab ta selgitamatta mis või kes on tema jaoks Jumal. Vaid mainib, et Juma on see kõikvõimas ja kes on andnud meile võime arvamust muuta. Tema lähenemine asjadele on väga selguslik ja arusaadav, samas ka keeruline ja ka mitmekülgne. Tsiteerin: Kui ma kujutlen kolmnurka siis ühtlasi kaen oma vaimukirjaga neid kolme joont
9. Missuguse teate tõi Teebasse Korintose saadik? 10.Mida palus Oidipus Kreonilt soeses oma lastega? (Tsiteeri) 1. Rahvas tuli vaatama oma uut kuningat Oidipust. ,,Ei pea ma õigeks saada saadikute käest ses asjas selgust, lapsed, sestap siin te nüüd mind näete ennast, teie kuulsat Oidipust." 2. Ettekuulutuses oli öeldud, et Oidipus mõrvab oma isa ja naitub oma emaga. Seetõttu lahkus Oidipus oma arvatavate vanemate juurest Teeba linna. 3. Teiresias on kõiketeadja, kes esimesena vihjas, et Oidipus on seotud Laiose surmaga ning ütleb Oidipusele: ,,Ma ütlen siis veel sulle: hirmsat pattu teed sa teadmatult: sa enda sooga rikud verd." Selle lausega annabki Teiresias Oidipusele mõista, et tema ettekuulutus on tõeks saamas. 4. Tragöödiast saab teada, et Oidipuse kasuisa on Korinthose vürst Polybos ning kasuema Merope Dorisest. 5. Oidipus määrab Laiose tapjale karistuseks linnast välja saatmise või hukkamise
• Paruniproua – 350naela raske, raiuti tükkideks • Candide isa – aus härrasmees, aga ainult 71 põlve aadlik • Cunegonde – 17A, paruniproua tütar, jumekas, lopsakas, väga ilus, minestas -> kõrvakiil, tapeti ära bulgaari sõduri poolt + vägistati, noahoop vasakus küljes, 72 põlve kuulsat suguvõsa, oli Konstantinoopolis, koledaks läinud – ära põlenud, talumaja - koogiküpsetaja • Pangloss – kreeka keeles kõiketeadja, metafüsikoteologokosmolo-ogaroloogia, „tagajärge pole ilma põhjuseta“, terve ilma suurim filosoof, kaotas opis 1 silma ja 1 kõrva, oskas hästi kirjutada + rehkendada, ulpis koos C-ga plangu peal kaldale, tõi C-le kaevust vett, pealelõunat seoti kinni ja pandi pimedasse ruumi, 7p hilj sanbenito e patukahetsusrüü + mirta e müts – ülaspidi leegid + sarved/saba kuradid), poodi üles – märg nöör, elus
monoteistlikuks raamatuusundiks. Koraan. Kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja peale tema surma edasi antud pärimused. Ametlik väljaanne valmis seitsmenda Anastasia kekspaiku. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis järjestatud vastavalt pikkusele - alguses pikemad. Koraan sisaldab vaheldumisi hoiatusi, üleskutseid, ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja. See pani aluse õpetusele ettemääratusest. Jeesuse elu mainitakse, kuid ristilöömist eitatakse. Koraani peetakse Jumala lõplikuks ilmutuseks, juudid andsid Toora ehk seadused, kristlased evangeeliumi. Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse
Teel tagasi koju kohtus ta purjus naistega, keda ärritas ta kurb laul. Need hakkasid teda kividega loopima, metsikute naiste kisa lämmatas Orpheuse laulu ja kivid tabasid teda. Ta suri. Eurydike ja Orpheus kohtusid allmaailmas. Orpheuse keha maeti muusade poolt, pea ujus jões. Jõe lained kordasid Orpheuse laulu ja sellest ajast peale laulavad jõed seda, mida Orpheus neile kunagi laulis. Midas: Väike-Aasia Früügia kunnigas. Dionysose suur austaja. Ta oli väga upsakas, arvas, et on kõiketeadja, ta oli väga rikas. Kord viisid talumehed kuninga juurde purjus vanamehe, kes kõige ilusamad ja suuremad kobarad ära sõi(viinamarjad). Midas tundis vanamehes ära Dionysose kaaslase Silenose. Midas korraldas peo, läksid tsüklisse 10 päeva,10ööd. 11ndal päeval korraldas Midas pidutsejatest rongkäigu, Silenosele kinkis eesli. Midas viis Silenose tagasi veinijumala kätte ning Dionysos palus tal soovida. Midas soovis, et kõik, mis ta puutub, muutuks kullaks. Soov läks täide
Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3
mõistusest, on võimalik mingist lähtealusest jõuda tõeni. 6.Descartes jõudis järelduseni, et ta ei ole täiuslik, kunas kahtles iseenda olemasolus. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise
"Ilias"......................................................................................................................11 "Odüsseia".............................................................................................................. 12 Ennustajad ja selgeltnägijad......................................................... 12 Selgeltnägija Melampus...........................................................................................12 Kõiketeadja Polyidos............................................................................................... 12 Sibüll........................................................................................................................ 13 Minu kommentaar raamatule........................................................ 13 4 Maailma loomine Kaos ja Gaia
selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompsitsioon- algus,keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud. Muutub ka vaatepunkt, jutustaja ei ole eanm kõiketeadja ega hinnangute andja. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri
8. Hephaistos Hera poeg, tule ja oskustöö jumal; 9. Hades Zeusi vend, allilma valitseja, surma jumal, Zeusi käskjalg, surnute teejuht; 10. Ares Zeusi ja Hera poeg, verejanuline ja hirmuäratav sõjajumal; 11. Hestia Zeusi õde, kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Zeus ülemvalitseja Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, ta käsutas piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalike võtteid, et oma truudusetust naise(Hera) eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes oma tõotust ei pea. Mõlemad alged, nii madal kui ülev, eksisteerivad temas kõrvuti. Zeusi lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Jumala tahet loeti tammelehtede
vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks. Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.”(Lunter, A., 2003:39) VÕIMALIK REFEREERING Traditsioonilises romaanis on autor sündmuste vahendaja ja kõiketeadja. Osades romaanides antakse tegevus edasi tegelase vaatekohast (autoritekst) või minajutustusena. ÜLESANNE 2 Leia oma ajaloo vm aine õpikust kolm vähemalt 5-lauselist tsitaati. Koosta väljajättelised tsitaadid (nii sõnade kui lausete väljajätud) kahe kirjapandud tsitaadi kohta. Koosta 2-lauseline refereering kolmanda tsitaadi põhjal. Vormista töö korrektselt ja esita hindamiseks. ALLIKALOEND
Realistliku romaani tegelased on sageli keerulise hingeeluga, nende teod ja mõtted võivad olla vastuolulised. Realistlik romaan kujutab nn tavalist inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel, tähelepanu all on inimsuhted psühholoogilises plaanis. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte ja eelduste kohaselt seda suudab kujundada. Traditsioonilises realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus, kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. 2 Realistlik romaan püüab võimalikult täielikult jäljendada meie tegelikku maailma, seal leidub rohkelt detaile ja kirjeldusi. Realistid lähtusid küll kaasaegse ajaloolise ja sotsiaalse reaalsuse tunnetamisest, kuid
* Sõnastage sfinksi mõistatus koos lahendiga Sfinksi mõistus oli: Kes kõnnib algul neljal jalal, hiljem kahel jalal ning lõpuks kolmel. Sfinksi mõistatuse vastus oli inimene. Et inimene algul roomab neljakäpukil, hiljem õpib kahel jalal kõndima ning vananedes on juba tuge vaja. * Miks näidendi juhtmõtteks on, et inimene ei tunne iseennast ? * Kuidas Oidipus õpib end tundma(etapid) ? * Milline oli Oidipus näidendi algul, milline lõpus ? Iseloomusta * Tõesta et inimene ei saa olla kõiketeadja, näidete abil * Tõesta, et on olemas isiksuse ja saatuse tragöödia * Mida võiks tähendada Oidipuse kompleks tänapäeval ? * Miks on Oidipus üldinimlik tegelaskuju? * Mille üle pani näidend mõtlema ?
Koheselt kuulutasin ka sellest Teeba rahvale ning tegin ka üleskutse, et kui keegi kodanikest peaks olema Laiose tapja, siis ta peab sellest teatama. Tapjat ja ma ei surma, vaid saadan maalt välja. Sama saatuse osaliseks saab ka see, kes tapja isikut varjama või kaitsema peaks. Tõotasin ka veel rahva ees, et kui tapja peaks olema mu enda tuttavate seast, kellele ma peavarju pakun, siis see needus langegu mu enda peale. Varsti aga toodi minu juurde kõiketeadja Teiresias, et ta olukorda veel selgitaks. Ta ei tahtnud alguses midagi öelda ja ma sain juba päris vihaseks, kuid lõpuks hakkas ta siiski rääkima ja ütles, et mina olevat omaenda isa tapnud ja emaga abiellunud. Ma ei tahtnud seda uskuda. Ma arvasin, et äkki on see Kreoni vale, et trooni endale saada. Teiresias aga jäi oma arvamuse juurde. Ühel päeval aga ilmus mu lossi juurde Kreon ja nõudis selgitust. Selle peale ma raevusin jällegi. Ta ütles, et ei olevat milleski süüdi
Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. Võib-olla tahtis Zenon lihtsalt näidata, kuivõrd keeruline on liikumist mõtelda. Herokleitos Efesisest- Tema kirjapandut oli raske mõista. Ta pani lapsepõlves tisi imestama, väites, et ta ei tea, ning hiljem, väites, et on kõiketeadja, teised ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest paljuteadmine ei tee targaks. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda,
endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased. Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Nümf – Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Najaad – kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. KAKSTEIST PEAJUMALAT Zeus - Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Pole kõikvõimas ega kõiketeadja. Armus pidevalt. Sümboliks kotkas ja tamm. Hera - Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon - Merede valitseja, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes. Hades - Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone.
Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma.Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata."Iliases" veab teda Poseidon ninapidi ja seda teeb ka Hera. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata. Kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusid.Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea.Tammelehtede sahin, preestrid tõlgendasid. 2. Hera (Juno)
Sest idee ei saa ju tekkida eimillestki. Autor jõuab järeldusele, et selle idee andis talle keegi täiuslikum loomus, jumal. Teiseks, on autor teadlik faktist, et tal puuduvad mõningad täiuslikkused. Kuna ta pole ainus eksisteeriv olevus, siis peab paratamatult olema mõni täiuslikum olevus, kes on inimesele andnud kõik teadmised. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks.
on jätkuks ja täienduseks juutide seadustele ja kristlaste evangeeliumile. Koraan on muhameedlaste õpetuse ja eluviisi tingimusteta norm. Koraani peaidu on õpetus ühest ainsast jumalast. Muhamed ei nõua endale üli inimlikke omadusi, ta on jumala sõnumi kuulutaja ja hoiataja. Just seetõttu Islamis Muhamedi ei jumaldatagi. Koraanis kõneldakse ka inglitest, kurjadest vaimudest, põrgust ja paradiisist. Koraani järgi on jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tatest sõltuvad nii inimeste teod ja saatused, kui ka lunastus ja hukatus. See küsitlus pani aluse õpetusele ettemääratusest, mis järjekindlalt tõlgendatuna tähendas vaba tahte eitamist. Osa muhameedlasi siiski tunnistab oma õpetuses inimese tahte osalist vabadust. Jumala tingimusteta ülemvõimust tuleneb viimse kohtupäeva kuulutus, mis oli algusest peale Muhamedi jutluse kese. Koraanis on lõike, mis tõendavad, et Muhamed tundis juutide ja kristlaste õpetust
b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Eesti kultuuris ja kirjanduses võib kurja kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma
kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeus aga kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud. Poseidon
Kergelt sai vaadeldud ka uskumusi puudutavaid teemasid, kuid nendesse teemavaliku tõttu nii sügavalt ei süübitud. Väljatoodud uurimustulemuste seisukohtade ja arvamuste põhjal tehti üldistavaid järeldusi ja kokkuvõtteid. Džainism on uskumuse kohaselt ajatu religioon, mis on rajatud ennekõike looduse säästmisele, mateeria põlgamisele, ning sansaarast lahti saamisele, et hing võiks jõuda kõiketeadja tasemeni. Džainistide hulgas on kaks peamist kogukonda – digambarad ja švetambarad. Džainism ei ole kunagi olnud gigante usk massidele, pigem vähem levinud uskumus tõelistele eskeetidele. Džainism on olenemata oma liikmete arvukuse vähesusest suutnud mõjutada India kultuuri ning kunsti ning olnud kõneaineks ka poliitikute, riigijuhtide ning ärimeeste kõnelaudades. Kasutatud kirjandus Partridge, Christopher (2006), Maailma usundid. Singapur. Loetud 07.05
kõige kujukamaks väljenduseks, endise hädavarese imepärane sirgumine, potentsiaali temas märkas aga Muulo; teine veidrik pime Saamu (pimedaid on ilmselt kõige lihtsam petta); personifitseeritud Antu; deus ex machina: parteiorganisaator Muuli (oskas näha Koordi inimesi tuleviku valguses). · Subretipaar Roosi ja Taaksalu · Negatiivsed tegelased: kulakuks tembeldatud Mihkel Koor, kaval ja kõiketeadja Juhan Känd, hunt lambanahas - Mart Kurvest, ka nn bandiidid, kelleks antud teose kontekstis olid metsavennad (Rober Kurvest jt) 2 3. positiivsete tegelaste peaeesmärk töötada NLi heaks ning seeläbi tugevdada selle majandust ja kaitsevõimet; Heaks näiteks Paul Runge ja Jaagu talu kolmiku kolhoosi ülesehitamise plaan ja nende elueesmärk tuua Koordisse valgus. Eesmärgi saavutamise nimel on valmis hommikust õhtuni
Homeros ütleb, et isegi tuuled ei häirinud Olümpose rahu, seal ei sadanud vihma ega lund; pilvitu taevas piiras teda kõikjalt ja valge päikesehelk sädeles ta seintel. 1 Zeus (Jupiter) Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus, on temast tugevam.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea.
missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus on Kronose ja Rhea poeg. Kronos oli võtnud jõuga
Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Doonau tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 4
juhtima ei asuks. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeus aga kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud
2.1 Mosleminaise riietus Islam kaitseb naist pannes peale neile piirangud, mis aitavad hoida neid meeste himurate pilkude eest. Naine ei tohi mitte mingil juhul tähelepanu äratada. Kõige paremini on seda märgata loomulikult islaminaise riietuses. Nende riietus peab katma kogu keha. Käte ja silmade näitamine on enim, mis naised paljastada võivad. ,,Ütle usklikele meestele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma privaatseid kehaosi. Nii on nendele puhtam. Tõepoolest, Jumal on Kõiketeadja selles, mida nad teevad." (http://www.islam.pri.ee/index.php?id=42) Naiste riietus islami kultuuris on väga rangelt reguleeritud. Sõna-sõnalt on kirja pandud, millised peavad olema rõivaste materjalid, pikkused-laiused ja mustrid. Nende piirangute eesmärgiks on eemaldada kogu tähelepanu naistelt ning kaitsta neid meeste himurate pilkude eest. Koraan innustab usklikke mehi ja naisi oma pilgud langetama ja tagasihoidlikud olema ning usklikke naisi oma pead, kaela ja rinda katma
Põhitunnused teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma mõtete järgi; tekstil puudub klassikaline ülesehitus; tekstil puudub pidevus, seoseid võib avastada ka hiljem; tekst luuakse paljudel erinevatel meetoditel: unenäod, müütilised arhetüübid, motiivid ja sümbolid...jne; luules saab valitsevaks vabavärss või vabavabarütm; sündmused ei ole loogilises järjestuses; teksti osad ei pruugi olla seoses; muutub vaatepunkt kirjanik ei ole enam kõiketeadja ega hinnangute andja Uus on sisemonoloog, teadvuse vool, lauseehitus, kirjandustekst sarnaneb argikõnele, puudub selge kompositsioon- viimast asendavad assotsiatsioonid, tagasipöördumised, kordamised, ümberütlemised, hüpped ühelt teemalt teisele, laused on lõpetamata, esineb grammatika vigu, luules sai tähtsaks intonatsioon, rõhk, pausid; loodi uusi metafoore, sõnu. Muutus kirjanduse aine modernismis kadus ära arvamus et kirjanik suudab oma tekstiga
Naistel olid kleidid, mis olid pleekinud. Olenevalt east on pansionärid kas ajutiselt või igaveseks sellesse vaesesse Ladina kvartalisse surtud. Vauquer´i pansioni elanikest tõusevad romaani peategelasteks endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Rastignac ja sunnitöövanglast plehku pannud Vautrin. Goriot´d hüütakse isaks kõigepealt sellepärast, et ta on vana, veel rohkem aga põhjusel, et tal on kaks tütart, kelle olemasolu aimab pansionis esialgu vaid kõiketeadja Vautrin. Goriot on omamoodi traagiline kuju. Võib-olla äratab ta lugejas kaastunnet, sest Saint-Germaini rikkurite maailma kuuluvad tütred põlgavad oma lihtsat päritolu isa. Ta on oma küllaltki suure varanduse andnud tütardele, et nood pääseksid Pariisi päikesepoolsele küljele. Ka hiljem elades Vauquer´i pansionis, kulutab ta oma viimase kulla suursuguselt elavate tütarde võlgade tasumiseks. Pansionis kolib Goriot järjest kõrgemale- sinna, kus asuvad kõige viletsamad toad
ka Hephaistos (Vulcanus) Zeusi pojana. 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku (nagu tänapäeval kivi, käärid, paber, kaev), missugune osa universumist kellelegi kuulub. Zeusist saigi niiviisi ülemvalitseja. Tema oli taevaisand, pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli võimas kui kõik teised taevalised kokku. Kuid ometi ei olnud Zeus kõiketeadja ja kõikvõimas. Talle hakkati vastu ja samas võis teda ka tüssata. Põhilised kes teda haneks tõmbasid oli Hera ja Poseidon. Arvatakse ka et salapärane jõud ja saatus olid temast tugevamad. Hera olla küsinud Zeusilt (tänu Homerosele) kas too üritab ka surmast pääseda kui saatus on tema hukule määranud. Heraga abiellus Zeus kuna ühe tugeva vihmahoo ajal muutis Zeus ennast käoks ja varjas end Hera riiete vahele. Hiljem võttis ta inimese kuju ja lubas abielluda Heraga.
· Veedade kirjandus koosneb kahest väga mahukast osast: pühast, ilmutuslikust srutist (kuulatu) [veedad, brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2
Alluta end. 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Mekas. Kaabu on peamine usukeskus. 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Koraan. See koosneb Muhamedi ilmutustest. Selle juurde kuulub ka pärimus Muhamedi kohta nimega sunna. Islami järgi on Koraan taevase originaali täpne koopia. Koosneb 114 suurast (peatükist). Koraani õpetuse põhiteesid on järgmised: 1) jumal on ainus ja igavene looja ja armuline kohtumõistja; 2) jumal on kõikvõimas ja kõiketeadja, kes on kõik ette määranud; 3) inimene on Jumala looming 4) judaism ja kristlus on Jumala varasemad ilmutused, aga õigeim ja viimane ilmutus on siiski islam. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Peamised ettekirjutused on: 1) Usutunnistus ,,Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik". Sellest tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja
vapustada, kohutada või vastumeelsust tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu, kannatusi jne. Sündmustik on sageli seotud müstika või nõidusega. Nt: Rein Põder ,,Külmnäpp" * realistlik romaan- tõelisust kujutatakse ilustamata, tegelased on sageli keerulise hingeeluga, nende teod ja mõtted võivad olla vastuolulised. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte kohaselt seda suudab kujundada. Realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus, kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. nt. Shakespeare "Romeo ja Julia" 2) * Marie Under- Nimetatud ka Eesti luule hingeks, Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917). Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti. Underi varasem luule on sensuaalne, täis loodus ja armastuselamusi.
632 aastal muhamed suri, selleks ajaks oli islam levinud peaaegu kõikjal Araabia poolsaarel, sealhulgas Mekas. Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid(asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Õpetus Usutakse ainujumalasse, kelleks on Allah. Suurim patt islamis on Jumalale kaaslasi omistada Koraan ütleb, et kõike muud Jumal andestab, kuid mitte seda. Koraani järgi on Jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tahtest sõltuvad nii inimese teod ja saatused kui ka lunastus ja hukatus(õpetus ettemääratusest-vaba tahte eiramine). Usutakse inglitesse(Gabriel), kes peavad arvet inimeste tegude üle. Moslemid usuvad, et kõik Jumala prohvetid, ka Mooses ja Jeesus, olid moslemid, sest nad alistusid Jumala tahtele. Muhamed sai Jumalalt täieliku ja lõpliku ilmutuse ning teda armastatakse ja austatakse Jumala viimasen prohvetina. Usutakse
Zeus Zeus oli Kronose ja Rhea laps,kes sündis saladuskatte all Kreeta saarel Dikte mäel ühes koopas.Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal,kes elas Olümposel.Tema vanemateks olid titaanid Kronos ja Rhea ning sümboliks valitsuskepp,piksenool,kotkas,tamm.Ta oli taevaisa,kes oli ettearvamatu iseloomuga ning naistemees.Lisaks oli ta veel majapidamiste kaitsja,rikkuse tooja,võõraste ja vabaduse kaitsja ja ka riigi päästja.Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja,kuna talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Varasemates müütides on Zeus õilis,kes nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid,kuid ei abistanud valelikke,kes tõotust ei pea.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid,et oma truudusetust naise eest varjata.Abikaasaks oli talle taevajumalanna Hera. Roomas kutsuti Zeusi Jupiteriks. ZEUSI JÄRGLASED: Apollon ja Artemis emaks titaanide Koiose ja Phoibo tütar Leto
PRAKTILINE ARUTLUS - Oleviku eelistus: inimesed tajuvad ajaliselt läheval oleva tegevuse oodatavat kasumlikkust suuremana, kui ajaliselt kaugemat. TEADMINE -sest on õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmine KAS JUMAL ON OLEMAS? - KASUKS: kujutluspilt välimusest, palju jutte; VASTU: evolutsioon, keegi pole näinud, analoogia nõrk, ei toeta et jumal kõiketeadja ega hea MILLINE ON JUMAL? - Jumal on kõikvõimas, kõiketeadev, läbinisti hea--- teistlik Jumal. (filosoofid tegelevad eelkõige selle olemasolu tõestamise ja kummutamisega) DISAINI ARGUMENT - Võtame kella, mis koosneb väikestest osadest: igal oma ülesanne. On ilmne, et keegi pidi selle kokku panama, selleks oli kellasepp. Loodus on mitmeski mõttes nagu kell
Võisiis proovige , et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne tekett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. "Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. "Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus on temast tugevam. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Põhjust, miks kõige majesteetlikuma jumala niisuguseid tempe kirjeldatakse, näevad õpetlased selles,et lugulaulude ja müütide Zeus on paljude jumalate kokkuliitmise tulemus
traditsioonidele ning soovitakse iga hinna eest uut luua. 6. Kirjelda modernistlikku kirjandusteost ja slle valmimist. Teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon- algus, keskpaik ja lõpp. Algus ja lõpp avatud. Lugeja avastab seoseid tagantjärgi. Sündmuste kronoloogia lõhutud. Muutub vaatepunkt- jutustaja pole kõiketeadja ja hinnanguteandja. 7. Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks? Realistliku kirjanduse puhul mõistis lugeja kohe teksti, modernistliku kirjanduse puhul võib see pidevus katkeda ning seoseid saab avastada tagantjärele. Lugeja ei teaadmid mis teda ees ootab, autor ei piiranud end mingite reeglitega. Lugeja hakkas ka ise tekstiga mängima, unustades autori Fragmentaarne tekst (modernistlik proosa)
· Loomutäiused on nii mõistuslikud (tarkus ja arukus) kui ka eetilised (vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine jne) · Loomutäiuste juures on nii liialdused kui ka puudused, vajalik on nn kuldne kesktee KESKAJA FILO · Keskaja filosoofia sügavalt seotud usuga kristlusekeskne · Keskaja fil oli kasvatuslik ja õpetlik · Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam
■ Aristotelese eetika: 1)õnn ehk õnnestunud elu 2)loomutäius (mõistuslikud- tarkus ja arukus, eetilised- vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine (loomutäiuse juures on võimalik liialdused ja puudused, kuid on vaja kuldset keskteed 4.KESKAJA FILOSOOFIA ■ sügavalt seotud usuga- kristlusekeskne ■ kasvatuslik, õpetlik ■ olulisel kohal jumalakäsitlus ■ jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea ■ jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki) ■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu
annaabi.ee 
