Camille Corot oli Prantsuse maastikumaaler. Sündis Pariisis 1796.a. Ta maalis pöördelisi kujundeid maastikumaalidel. Camille oli väikekodanlikust perekonnast. Tema vanemad pidasid väikefirmana poodi. Camille ei pidanud kunagi kannatama vaesuse all, kuna vanematel läks äri väga edukalt. Jean-Baptiste- Camille Corot Perioodil, kui Corot tegi veel enda jaoks selgeks kunsti tähendust, maastiku maalimine oli veel väga algses järgus. Hiljem maalides maastikumaale jagunesid need kahte leeri : 1) ajalooline maastik 2) realistlik maastik. Mingil perioodil õppis Corot omaealise maastikumaaleri Achille-Etna Michalloni juures, kes oli juba väga hinnatud maalikunstnik. Alguses Corot käis Lycée Pierre Corneille koolis. See on kool , mis asub linnas nimega Rouen Prantsusmaal. Ta lahkus sealt, kuna olid raskused ja läks edasi internaatkooli. Isa tahtis, et ta tegeleks äriga, aga Camille oli pühendanud ennast kunstile. Aastatel 1825-1828 viibi...
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast...
Tõnu Kõrvits1969 Kooliaastad • 1987. aastal Tallinna Muusikakool • 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia • Täiendkoolitused Hilversumis, Gotlandil, Boswillis ja Gdanskis Tööaastad • 1994. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige • 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud • 2003/2004 aasta hooajal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja • Mitmeid aastaid tegev olnud klassikaraadios Looming • “For You, the Messenger Of Night” - tellimustöö 1999. aastal toimunud Lockenhausi festivalile • Tema teoseid on esitatud Kopenhaagenis (ArtGernda, 1996), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Fra...
Koolist heidetakse tavaliselt välja õpilased, kellel ongi käitumise jm seesugusega probleeme. Kuid miks tekivad probleemid? See kõik tulebki selle juurde tagasi, et ei viitsita tunnis kaasa teha/ ei saada aru. Aga ega siis käitumis probleemid ainult gümnaasiumis ei ole. Ka kutsekoolidega on sama. Õpilased, kes kaasa ei tee on terve põhikooli niimoodi veetnud, ning nüüd jätkavad seda. See on nagu loll harjumus millest lahti ei saa. Kui sa ikka kõik kooliaastad laiseldes veetnud oled, siis vaevalt suudad sa ennast ühe aastaga kokku võtta ning hoobilt hästi õppima hakata. Seega, mina arvan, et kui õppimine muuta huvitavamaks/mitmekülgsemaks siis oleks ka väljalangenud õpilaste arv väiksem.
asuvate koolide suunas. Eluliseks näiteks sellisele situatsioonile on näiteks tunnustatud Eesti muusik Jaan Tätte, kes on lõpetanud Puiatu Põhikooli, kuid on siiski hetkel väga edukas. Ka Mart Juur, tunnustatud muusik, ajakirjanik ja humorist, on oma algse hariduse saanud veel väiksemas koolis kui Jaan Tätte. Nimelt alustas Mart Juur õppimist Vastse-Otepää kolmeklassilises algkoolis. Ka tema on olnud väga edukas ja teda pole heidutanud, et ta õppis oma esimesed kooliaastad maakoolis. Kui järgi mõelda, siis kõik tuntud inimesed, kes mulle inimesena meeldivad (Elina Born, Jüri Pootsmann, Leelo Tungal, Marika Vaarik jt), on pärit väikestest kohtadest, mis asuvad erinevatest Eestimaa nurkades. Samuti ei pea edukaks saamiseks taotlema igal juhul kõrghariduse omandamist, vaid võib ka piirduda ametikooliga. Tubli spetsialist või oskustööline võib saada kõrgharidusega inimesest rohkem palka, vaja on
puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti õppima peaksid, kuid sellele, kas neid ka elus tegelikult vaja läheb ei mõtle keegi. Tõsi, kool on vabatahtlik, kuid tihti tekib tunne, et me õppime selleks, et vastata kellegi ootustele
Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis. Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all, siis õpiti hoolega vene keelt, usuõpetust, tuubiti pähe keiserliku perekonna liikmete nimesid, laulutundides aga õpiti koraale. Aastatel 18961900 õppis ta Tartu linnakoolis. Pärast seda läks veel aastaks H
Alfred Neuland Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Sündinud 10. oktoober 1895. Kuna Neulandi (mõnede dokumentide järgi Neilandi) pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Neulandi pere kolme poja lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Riias. Perekonna majanduslik olukord ei olnud kiita, ometi ei sattunud lapsed ula peale. Neuland on seda aega hiljem ise meenutanud: ,,Võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks. Tahtsime saada suurteks ja tugevateks." Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest varjama, sest ta oli üsna kidura tervisega, kuid esimese edu saabudes olukord muutus.
Juri Gagarin Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Lapsepõlv Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks. Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, l...
tasemel (põhiharidus), siis arenenud maades mõõdetakse osalust 2. tasemel (keskharidus) ja 3. tasemel (kõrgharidus). Lähtuvalt elukestva õppeprintsiibist mõõdetakse ka koolieelikute osalemist lasteaias ning täiskasvanute osalust täienduskoolitustel. o Osalus alus-, põhi- ja keskhariduses on maailma esikolmekümne tasemel. o Eesti täiskasvanu käib koolis keskmiselt 12 aastat, millega oleme maailmas 8. kohal. Eesti 7-aastaste laste oodatavad kooliaastad jätavad Eesti aga alles 24. kohale. Kui Uus-Meremaal, Austraalias, Iirimaal, Islandil, Soomes, Lõuna- Koreas, Taanis, Sloveenias ja Hollandis prognoositakse keskmiseks näitajaks 17–18 kooliaastat, siis Eestis vaid 15,7. o Keskharidusega noorte hulk on Eestis kahanenud märksa kiiremini kui teistes maades. o Kõrgharidust omandavaid naisi on rohkem kui mehi. 20-aastaseste seas õpib ülikoolis 42% naisi ja 30% mehi. o Eesti kuulub koos Leedu, Läti, Ungari,
Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast
Eesti inimesed, kes on suurte palganumbrite pärast Skandinaaviasse tööle põgenenud, on avastanud, et sealsed elanikud on oma hea elujärje pärast muutunud laisaks ja liialt mugavaks. Norra töövisiidile läinud eesti tööline sattus üllatuse osaliseks, kui sai hommikul tööle minnes sealse kohaliku töökaaslase käest soovituse ,,Järgmisel päeval tagasi tulla, kuna täna tema tööd teha ei viitsi." Pikad kooliaastad on kasvujärgus noorele aeg õppimiseks, mida tähendab endast töökus, kohusetundlikkus ja püüdlikkus. Just need on omadused, mida tööturul inimeses kõige rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity
Eesti inimesed, kes on suurte palganumbrite pärast Skandinaaviasse tööle põgenenud, on avastanud, et sealsed elanikud on oma hea elujärje pärast muutunud laisaks ja liialt mugavaks. Norra töövisiidile läinud eesti tööline sattus üllatuse osaliseks, kui sai hommikul tööle minnes sealse kohaliku töökaaslase käest soovituse ,,Järgmisel päeval tagasi tulla, kuna täna tema tööd teha ei viitsi." Pikad kooliaastad on kasvujärgus noorele aeg õppimiseks, mida tähendab endast töökus, kohusetundlikkus ja püüdlikkus. Just need on omadused, mida tööturul inimeses kõige rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity
tunnused lastel ning vanemad saavad hakata oma lapsi siis selle järgi suunama. Ma ei tea, kuidas oli lugu teistes laseteaedades, aga minu lasteaias oli olulisel kohal ka näitekunst. Paaril viimasel aastal enne kooli minekut pidime me rühmaga õppima iga aasta mõne näidendi selgeks ja siis selle kevadel vanematele esitama. See eluetapp kestab minuarust sünnist kuni lasteaia lõpuni ning isegi mõned kooliaastad juurde .Peale seda hakkab järgmine etapp. Järgmiseks eluetappiks on noorukiiga, kus kunsti mõju inimesele on kõige väiksem või selle mõju minule on vähemalt väike. Minu jaoks on see etapp see, kus õpitakse tundma ennast ja aega on kõige jaoks väga vähe. Koguaeg on palju tegemist oma asjadega ja ümbritsevale ei jõua väga tähepanu pöörata. Selleks eluetapiks on selge, kas sinust saab kunstiinimene (nt laulja, pillimängija, kunstnik, kirjanik) või mitte
abiellu temaga, laseb end maha. Anna võtab Villu poja emaga enda juurde elama, kasvatab talu pärijat. ,,Tõde ja õigus" kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A töö õigus, P- nauding, huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma. II I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma, I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I,
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
Ludwig van Beethoven (17701827) Tartu, 2006 Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozarti juurde, sooviga olla tema
preestrile Barnabas Smith´ile. Pärast seda jäi poisi eest hoolitsema vanaema, kuna ema kolis preestri juurde elama. Võõrasisa Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda asus ema taas Woolsthrope´i elama ja võttis nii sealse majapidamise, kui Isaac´i kasvatamise taas enese kätte. Newtoni ema teisest abielust sündis kolm last, nendelt aga omakorda kokku kaheksa. Nende kaheksa vahel läks peale Newtoni surma jagamisele kogu tema vara- kokku üle 32 000 naela. Newtoni kooliaastad Esimese koolihariduse sai Newton läheduses asuvatest algkoolidest. On teada, et 9-aastaselt tegi ta päikesekella, kraapides sulenoaga tasasele kivile vastavad märgid. Seejärel kinnitas ta selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti kell sealt alla ja müüriti, kui kallis mälestusese lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutasid paljud mõisa elanikud täpsemaks aja määramiseks.
Kui Johanni Sebastiani vanemad surid, oli ta 10-aastane. Tema kasvatamise ja koolitamise võttis üle JSB kõige vanem vend Johann Christoph Bach. Vanem vend tegi oma kasvatustööd hästi ja tänu sellele pälvis JSB 14-aastasena stipendiumi St Michael’i kooli Lüneburgis. Venna juures veedetud ja koolis õpitud aastad olid JBS jaoks olulised. Need viisid teda kontakti kaasaegse muusika ja Euroopa kultuuriga laiemalt. Kooliaastad võimaldasid tal luua häid kontakte samas koolis õppivate Põhja- Saksamaa ülikuperedest pärit noortega. 1.2 Karjääri algus, Weimar Kuigi JSB sai kooli lõpetamise järel hea sissetulekuga organistikoha Weimari lähistel, sattus ta sekeldustesse. Ta võttis oma ametist omaalgatuslikult nelja kuu pikkuse puhkuse, et külastada Lübeckis tuntud organisti Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi.
Lapsepõlv on mõjutanud ka kunstniku stiili kõige rohkem, sest see oli aeg, mil Chagall oli tingimusteta õnnelik. Lõpetanud kohalikus koolis neli klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseksPariisi. Kooliaastad möödusid vaevaliselt. Chagall oli isegi tunnistanud, et tal olid raskused paljudes ainetes ja puudus tahtmine õppida. Suhted klassikaaslastega olid samuti halvad. Kui keegi temaga tüli noris, võis Chagall lausa minestusse langeda. Lõpuks õppis ta oma nõrkust enda huvides ära kasutama. Kui Chagall oma talendi leidis ja joonistama hakkas, olid vanemad algul vastu, kuid hiljem otsustas ema riskida ning viia poja kohaliku juudist kunstniku juurde jutule. Isa reaktsioon oli aga
Ta suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newtoni perekonnastNewtoni vanemate kohta pole väga palju andmeid. Isa suri paar kuud enne tema sündi ning kogu kasvatamine jäi ema hoolde, aga seda mitte kauaks, kuna ema abiellus preestri North Witham´i juurde elama. Newtonit jäi kasvatama vanaema, kes kasvatas Newtoni väga hästi. Võõris Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda sus ema teda taas kasvatama ja teisest abielust oli Newtoni ema saanud kolm last. Newtoni kooliaastad Newton sai esimese hariduse õppides endal läheduses asuvatest algkoolidest. 9-aastaselt valmistas ta päiksekella, ta kraapis tasele kivile vastavad märgid sulenoaga. Ta kinnitas selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti see kell sealt maha ja müüriti ära lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutati palju täpseks aja määrmiseks. 12-aastaselt jätkas ta oma haridusteid Granthami keskkoolis. Ta elas ligi 6 aastat apteeker
Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laikmaa memuaaridest võib lugeda, kuidas ta söega joonistas Paiba talu külastavaid maamehi valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Ka kooliõpetajatele ei
...................................................................33 Sinul tulevad muidugi teised pealkirjad ning töö osana võib ka eraldi kujuneda võrdlus. Võib-olla tuleb kasutada ka peatükkide alajaotusi, nt. I peatükk Minu vanaisa lugu..................................................................................................5 1.1. Vanaisa lapsepõlv.................................................................................................5 1.2. Vanaisa kooliaastad..............................................................................................8 1.3. Vanaisa tööaastad...............................................................................................12 4 I PEATÜKK Minu vanaema noorpõlve lugu Minu vanaema Helju sündis 29. oktoobril 1931 Puhja vallas Mõisanurme külas Raitsi talus
Abja Gümnaasium Evelin Juganson MICHELANGELO BUONARROTI REFERAAT Juhendaja: Abja Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.LAPSEPÕLV................................................................................................................................ 5 2.KOOLIAASTAD............................................................................................................................ 6 2.1 Francesco da Urbino.............................................................................................................. 6 2.2 Domenico Ghirlandaio........................................................................................................... 6 2.3 Bertoldo di Giovanni.................................................
Võrdlemisi palju aega veetsid ennast treenides. Oskasid ratsutada, vehelda ja püssist lasta. Puskinile oli meelepärane ka tantsimine ja matkamine. Lermontov pidas juba füüsilisi harjutusi sellepärast tähtsaks, et noorena oli ta põdenud rahhiiti ning sellest olid tal jalad kõverad, hea vorm ei lasknud aga teistel arvata nagu tegu oleks jubeda küürakaga. Koolitee sai Puskinil alguse 1811. aastal, mil ta pandi Tsarskoje Selo lütseumisse. Lermontovi kooliaastad algasid 1828 aastal Moskva ülikooli aadlipansionis. Mõlema kirjaniku esimesed luuledebüüdid jäävad noisse aegadesse. Teravate keelte pärast sattusid nad tihti pahandustesse. Peale kooli suundusid luuletajad Peterburgi. Puskin arvati välisministeeriumi teenistusse ja Lermontov asus sinna kaardiväe teenistusse hussarina. Esimese jaoks oli see aeg, mil ta sai tuttavaks mitmete huvitavate isikutega, kes olid täis erinevaid maailmavaateid (Hüvanguliidu liikmed)
Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris laupupeol, vahel esines Eestis organistina v õi pianistina. Olulise m osa Johannes Kappeli heliloo minugs on koorilaulud, neid on umbes 50.
kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Kord vaimustas ta kaasõpilasi oma leidlike improvisatsioonidega klaveril, kord imiteeris pilkavalt pastorit kirikus või naljakana näivat juutide pulmastseeni külas. Siis jälle kirjutas hea õppeedukuse eest saadud vaimuliku sisuga raamatu esilehele ülemeelikult kogeleva nime "Frederyck Chochochochochopin". Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises.
Kuna põllupidamises rannaäärsetel aladel ei tulnud midagi välja otsustas ta Pärnu linna kolida ja hakata jälle ehitusmeistriks. Jakob Pätsi kohta on teada ka, et tal olevat osanud hästi peast arvutada ja vabal ajal tegelenud ta leiutamisega. Juba Viljandi aastatel oli Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Olga Tumanovaga, kes oli olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar. Konstantin Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Tuhkaranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini varajane lapsepõlv suure pere liikmena oli muretu ja turvaline. Ta alustas oma kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. See kestis ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätskus tema koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida
Nad peavad olema valmis selleks, et laps tuleb koolist koju ja ütleb ropu sõna või käitub halvasti.Nad peavad suutma seletda, miks selline kõnepruuk või käitumine on halb, peavad olema valmis, et lohutada oma last kui keegi mõne tema asja ära võtab, teda kiusab või halvasti ütleb. Jälle tuleb seletada, et see pole ilus ja nii ei tohi kellelegi teha. Vanemad peavad olema valmis, et jagada muresid ja rõõme ja kurbust, mida kooliaastad endaga kaasa toovad. Kui vanemad suudavad oma tõekspidamisi ja kasvatust vanaviisi järgida ka kõige keerukamal ajal, siis võivad nad endaga rahul olla, sest tänu neile on maailm ühe eduka ja õnneliku inimese võrra rikkam. 4 Kui laps on juba vanem saabub kõigi vanemate n.ö lemmikaeg - murdeiga ehk puberteet. Üks keerulisemaid etappe inimese elus ja samuti ka lapsevanemate elus. Lapsele on see sotsiaalselt tähtsamaid aegu
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil
aastal Tartumaal Sootaga vallas Pupastvere külas talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti ,,Olevikku" ja ,,Valgust", austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja- aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis, mille hoone pole säilinud. Õpetajaks oli Jaan antik koloriitne kuju, kuid elust ja oludest araks löödud inimene. Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all, siis õpiti hoolega vene keelt, usuõpetust, tuubiti pähe keiserliku perekonna liikmete nimesid, laulutundides aga õpiti koraale. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H
Konstantini ema Olga Tumanovaga. Tüdruk oli varakult vaeslapseks jäänud. Olga oli ettevõtliku ja edasirühkiva mehe vastand. Tal oli ilumeelt. Iseloomult oli ta melanhoolne ja kinnine. Laamani järgi päris Konstantin just emalt oma suure tundelisuse. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest üks oli tütar.Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini kooliaastad Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja.See kestis aga ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeldud. Konstantin õppis hästi
meesteks ja naisteks.Poeg üritab ema enda päralt hoida, ja tüdruku soovid keskenduvad isale. Selles eas üritab laps igal viisil isa ja ema vahele magama pugeda. Last tuleb mõista, kuid kiilu vanemate paarisuhtesse ei tohiks ta siiski lüüa. Sinkkonen rõhutab, et selles perioodis ei tohiks isa ehmuda, kui ka tema on tütresse kiindunud, ega lasta end häirida tüdruku soovidest või poisi ähvardustest. Esimesed kooliaastad: isa kui sõber ja eeskuju Esimestel kooliaastatel süveneb lapse arusaam oma soost. Isa ja laste koostegutsemine on selles eas oluline, kuid sellest tähtsam on, et isa kuulaks oma last ja huvituks tema tegemistest. Mõtteid vahetades võivad mõlemad kogeda sügavat ühtekuuluvust ja sõprust.Nii mõneski kunstis võivad lapsed ses eas juba isast ees olla - isa peaks suutma seda aktsepteerida. See ei tähenda aga isa kui autoriteedi langust. Lapse enesehinnang on veel
Suvel pidin käima võõrsil karjas, aga seda ei saa küll öelda, et mulle lapsepõlvest oleksid meelde jäänud kurvad või rasked mälestused. Kuigi mul ei olnud just muretu lapsepõlv, siis selle eest olen ma esimestest kooliaastatest peale pärinud niisuguse omaduse, mida pean oma iseloomu üheks tugevamaks küljeks. See on see, et hea tahtmise juures saab igast raskusest üle! Hiljem raskused ununevad ja jäävad ainult head mälestused". - Lapsepõlv ja kooliaastad, 21. Juuli; http://www.lapsevanem.ee/? 5801 . Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. 1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kuld uuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ning mille
Jakob Pätsil õnnestus aga koos ühe delegatsiooniga minna Peterburi, kuid kaebuste edasi andmine ei õnnestunud. Oma tegevuse pärast sattud Jakob raskustesse ja tagasiteel Peterburist Viljandisse ta vangistati. Kuuldes, et delegatsiooni juht on vangistatud, tegi kohalik rahvas mässu ja sellest teadasaades vabastati Jakob. Edasi võttsi Jakob aga aja maha ja kolis põllupidajaks Pärnumaale Tahkuranda. Seal teenis ta raha ja ehtias ostetud maatüki peale endale maja. Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Juba ajal kui ta Viljandis elas, oli ta jõudnud abielluda Olgaga. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega. Neist vaid üks oli tüdruk. Konstantin sündis teise pojana 23. veebruaril 1874. Neil oli suur pere, kuid nad elasid mere ääres ja ruumi neil jätkus. Konstantin alustas oma kooliteed Tahkurannas. Kool asus nende talust vaid paari kilomeetri kaugusel. Koolis käis ta jala. Seal koolis sai ta käia vaid ühe aasta,
Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. 8 6. Paul Burman Paul Wilhelm Burman (1888-1934) oli eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman sen. vend Paul Wilhelm Burman sündis Ukrainas Kamenets-Podolski lähedal baltisaksa juurtega peres. 1892 asus perekond elama Tallinnasse. Kooliaastad möödusid Tallinnas, kus õppis Peetri Reaalkoolis. Paul Burmani tee kunstnikuks on pikk ja kirev: sellesse mahuvad akvarelliõpingud K. A. Winkleri käe all, Ants Laikmaa stuudio, Peterburi Kunstide Akadeemia lahingumaalija F. Raoubaud' juures, Moskva Stroganovi kunstikool, Riia linna kunstikool ning Académie Russe Pariisis. Teine välisreis toimus Münchenisse. Oli 1914. a. Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. Tema linna-, lille- ja
............................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ................................................................................................................................ 5 1.4. Kooliaastad ............................................................................................................................. 6 1.5. Koolijärgsed aastad ............................................................................................................... 12 2. LOOMING .................................................................................................................................. 14 2.1. Muusika .................................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt
Lapsepõlv ja kooliaastad Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (18511938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, kus Johan asus õppima linna algkooli, mille juhatajaks oli meie ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Selle lõpetamise järel 1897. aastal sooritas ta edukalt sisseastumis eksamid Viljandi...
Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. 1828. aasta
jumalaga, ühiskonnaga ja eluõnnega). „Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul ja 20.saj alguses. „Tõde ja õigus“ I osa 1926, kirjutatud 6 kuuga Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel Andres, Krõõt ja naabrid Võitlus maaga ja Oru Pearuga Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas) Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg III osa- revolutsiooniaeg (1905) IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis V osa- Indreku naasmine koju August Gailit (1891-1960) Siuru, Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus Tekstid erootilised, romantilised ja realistlikud „Karge meri“, „Ekke Moor“,
Elvis Presley propageeris mustanahaliste rokkmuusikat ja sokeeris nn pardi-saba soenguga. 7 Dwight Eisenhower Dwight David Eisenhower sündis 14. oktoobril 1890 Denisoni linnakeses Texase osariigis oma vanemate kolmanda pojana. Kui Dwight oli aastane, kolis perekond Kansasesse ja asus elama Abilene'i linnakesse. Sellest linnakesest sai Dwight Eisenhoweri noorpõlvelinn, kus möödusid tema kooliaastad ja kus ta raske tööga oma esimesed dollarid teenis. Peres oli 6 poega. Kui kitsas elu viis näiteks Benito Mussolini sotsialistide hulka, siis Dwight Eisenhoweril ei tulnud kunagi mõttesse revolutsioonilisel teel oma elujärge parandada. Tema lootis edu tulevat tööst. Dwight käis tööl meiereis, tööpäeva pikkus oli 14 tundi. Dwight David Eisenhower, rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks
Mälukaardile pidi jääma vaeste inimeste eluhallus, nagu seda hiljem luulessegi sadestus. Aga kusagil oli muinasmaa Hiiumaa, kust tulid ja oma linnaskäikudelt tagasi pöördusid Underite pere sugulased. Marie Under ise nägi Hiiumaad esmakordselt alles 9-aastaselt ja võttis sealt kaasa midagi helendavat kogu eluks. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused. Pärimusteated kõnelevad Marie Underi impulsiivsest loomusest, tema varasest lugemiskirest. Kooliaastad 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis süvendasid saksa ja vene keele tundmist, lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Kool asus Underite kodu läheduses Liivalaia uulitsas ja kuulus oma kolmanda kategooriaga õppemaksult odavamate hulka, olles jõukohane ka vaesemate eestlaste lastele. Cornelia Niclasen oli tunnustatud, kirjanduslike huvidega õpetaja, ta tundis ka eesti keelt
Talvesõjas läks Ingerimaa sõja käigus Nõukogude Venemaa koosseisu. Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm korda esimeses klassis: Venemaal, Soomes ja Eestis. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1.3 Kooliaastad Esimese gümnaasiumiaasta õppis ta A. Kesleri nimelises 5. Keskkoolis. Enne teist gümnaasiumiaastat kolis Elmo Tallinna. Algul oli plaan minna Riiga elama; Elmo isale pakuti head töökohta. Kuid teda kutsuti ka Tallinna, seega otsustati Eesti kasuks. Õppima läks Elmo Tallinna 37. Keskkooli. Tema ja ta õde Anne-Ly mõlemad lõpetasid selle kooli ( Elmo lõpetas 1980. aastal). Samal päeval, kui Anne-Ly lõpetas, sündis Elmol esimene tütar Saara. Ta
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
" Seltsi muusikaliste ürituste peamiseks juhiks oli J. Kapp. Seda kuidas seal töötati püüavad iseloomustada järgnevad read: "Vaimustus oli suur. Harjutati ööd läbi. Kui hääled väsisid, seletas juhataja muusika suurmeistrite elust ja loomingust. Bach, Händel, Haydn, Mozart, Beethoven, Chopin, Liszt - neist teadis Suure-Jaani tolleaegne ärksam noorus juba midagi." Sellises keskkonnas möödusid Mart Saare järgnevad kooliaastad. Üks ta kaasõpilastest kirjutab helilooja 50-nda sünnipäeva puhul: "Mul tuleb meelde kihelkonnakooliaeg ja esimesed kokkupuuted Mart Saarega. Oli meid poisse viis-kuus, kes vabal ajal õppisime muusikat ja harjutasime orelil. Koolivend J. sõnas kord, kui harjutasime jälle leeritoa orelil: "Oh, see siin pole midagi, oodake kui tuleval aastal tuleb siia üks suur mängumees!" Kuigi J. rääkis üsna tõsise näoga, ei võtnud me seda kuigi usutavalt. Kuid teisel aastal pidime
,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi. Valtoni varasemas novellistikas (kogud ,,Veider soov", 1963 ja ,,Rataste vahel" 1966) on olulisel kohal inimese soovide ja unistuste maailm. Autor jälgib inimesi ja
saj 2. poolel Prantsusmaal, nt Zola Naturalism lähtus realismist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse. Nõudis ümbritseva tõepärast, valikuta kirjeldamist ja ülimat täpsust detailide kirjeldamisel. Täiesti erapooletu stiil., kirjanik ei tohi väljendada oma suhtumist asjasse, tema kohus on vaid kirjeldada. Naturalistid vaatlesid inimest ja ühiskonda kui loodusnähtust. Émile Zola sündis 1840 aastal Pariisis. Isa surma tõttu möödusid kooliaastad rasketes majanduslikes tingimustes ning lõtseum jäi lõpetamata. Tutvus Paul Cézanne´iga viis Zola maalikunsti uute suundade, eelkõige tollal tõusuteel olnud impressionismi juurde. 1862. a. sai ta ajakirjanikuks ja hakkas ajalehtedele artikleid ja kunstiarvustusi kirjutama. Zola innustus kirjaniku ja kriitiku Hyppolyte Taine töödest, kes oli seisukohal, et inimolemuse määravad ära kolm tegurit: rass, keskkond ja moment. Rass seostub pärilikkusega, keskkond
isale võlgnes ta kahtlemata tänu oma põhjalikkude teadmiste eest antiikkultuuris ja renessansis. Ema olevat Oscari sündimise eel oodanud tütart, nii pidi ta algul tüdruku riideid kandma. Hellitatuna kasvas ühes oma venna ja õega, kes noorelt suri. Juba varakult liikus ta ema võõrastetoas külaliste keskel, kus valitses harilikult vaba õhkkond ja ei pandud erilist rõhku kõneaine valikule. Nõnda võisid lapsed juba õrnas eas asju kuulda, mis polnud nende kõrvadele mõeldud. Kooliaastad Enniskillenis, Dublinis Trinity College'is (187174) ja Oxfordis Magdalen College'is (187478). Oli tugev keeltes ja kirjanduses. Inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud tal õpilaste seas võistlejat. Dublinis sai ta aga kr keele oskuse eest kuldmedali. Mängud ja ajaviited, mis nõudsid kehalist pingutust, harjutust ja oskust, ei leidnud temas pooldajat. Kehaseisangud olevat mängides sagedasti inetud, ebaesteetilised. Oxfordi õpiaastail algasid tema esimesed katsed luules
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
