Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" Sügis. Minategelane ja ema läksid pihlakamarju korjama. Mt. leidis kuuse alt metsavendade keedupoti, ema jättis selle sinnapaika, sest oli uusmaasaaja tütar. Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest
V. Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1. Mõtesta lahti teose pealkiri. Mia olulist saad teada elu kohta sõjajärgses Eestis? Kuidas elati maal ja milliseid vihjeid andtakse elule linnas? Millised olid inimestevahelised suhted, millised olid inimeste himud? Teose pealkiri tähistab seitsmendat kevadet peale sõda. Sain teada, et elementaarsetest tarvetest oli suur puudus. Ka kuivaineid oli vähe. Inimesed umbusaldasid üksteist. Elujärg linnas oli veidi parem, kuid maal oli lihtsam end ära elatada (ise kasvatati toitu). Inimesed olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii, himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada. 2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas, aktiivne, kohati enesekeskne (nagu kõik lapsed) ja veidi rutakas. Ta sai oma pereliikme...
Seitsmes rahukevad Viivi Luik 1. Millised mured ja hirmud on lapsepõlves? Too näiteid! Lapsepõlves võib olla palju erinevaid muresid, kuigi üldjuhul on lapsepõlv periood, mil alles tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu...
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tüt...
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ 1. Kui palju oli peategelane oma emast noorem? Mis ema nimi? Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna? Sest ta nägi sängis võõra mehe silmi, panthabet, paljast pealage ning püssirauda ning see hirmutas teda. 7. Mis oli selle raamatu pealkiri, mida peategelane suurena kirjutada tahtis? „Suure seinakella käsi...
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas
koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965.1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana Peale seda sai tast kirjanik Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüja" 1968 ,,Seitse naist" 1989 (essee) ,,Hääl" 1968 ,,Ajaloo ilu" 1991
kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilmus luuletaja esimene trükitud ja avaldatud luulekogu „Pilvede püha“. Sellest ajas alates on tema sulest ilmunud kümme luulekogu ja kolm romaani, samuti mitmeid esseesid ning lasteraamatuid. Väga hästi on vastu võetud tema romaanid „Seitsmes rahukevad“ (1985) ja „Ajaloo ilu“ (1991), mida on tõlgitud mitmetesse keeltesse, näiteks soome, rootsi, saksa ja norra keelde. Olles olnud hea kirjanik ja luuletaja, on Viivi Luik pälvinud järgnevad tunnustused: • ENSV J. Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985); • Eesti NSV teeneline kirjanik (1986); • ENSV riiklik preemia romaani „Seitsmes rahukevad“ eest (1987); • Juhan Liivi luuleauhind (1988); • Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992).
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/luik.htm
VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leopold aitab linnameest" (lasteraamat, 1976) "Kõik lood Leopoldist" (lasteraamat, 1984)
aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopold", ,,Tubased lapsed", ,,Kolmed tähed"). 1985. aastal ilmunud V. Luige romaan ,,Seitsmes rahukevad" on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastpreemia(1975, 1976, 1982, 1985) ENSV riiklik preemia (1987) Juhan Liivi luuleauhind (1988) Eesti Vabariigi Kultuuripreemia (1992)
a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Autasud J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. (1975.a,1976.a,1982.a, 1985.a) Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia. Ajakirja "Looming" aastapreemia. Eesti NSV riikliku preemia. (1987.a) Juhan Liivi luuleauhinna.
Nüüdismaailma pilt selles luules on joonistatud karmides toonides. Kuid läbi tusameele kumab lootus ja igatsus puhta ja püha järele. Eriti kogus "Rängast rõõmust" keskendub Luik elukiituse ja eksistentsiaalsete probleemide kõrval poetiseerima jõulist ühtekuuluvustunnet oma rahvaga, tema saatusraskete kogemustega ja põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu. Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950-ndate aastate alguse Eesti külast. Peategelaseks 4-5 aastane laps, kelle ilmaavastamise kogemustes peegelduvad tegelikkuse vastuolud tõeselt ning selgelt. Kõrvaltegelased, eriti vanaema ja isa, loovad oma väljakujunenud ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse. Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu 2 Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi
a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 19931997 Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II · Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. 1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu III · Autasud ja stipendiumid: (ENSVs saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja
Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata siiski teotahet ja elamise rõõmu. V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem
Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke maailma, mida oli vahepealsetel aastatel asendanud õõnes õpetlikkus. Viivi luige tee proosa juurde on olnud pikk. Ta alustas seda lastele mõeldud Leopoldi-lugudega ning jõudis 1985. aastal romaanini ``Seitsmes rahukevad'' , mis on 80-ndate eesti proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes.sa sured, kuni pihku jääb valge vesi, tolm linna ääres ning turud, sekka põlde ja pääsukesi, ja pilved, ja juurviljapealsed, vihmaladin, kimp piibelehti-
Herman Eek XII K Kirjalik osa ,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik 1) Räägi minategelase lapsepõlvest. Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid
Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 1993–1997 Helsingis, 1998–2003 Roomas ja 2004 New Yorgis. 4 Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (1975, 1976, 1982, 1985) A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia (’’Seitsmes rahukevad’’) (1986) ENSV riiklik preemia (1987) Juhan Liivi luuleauhind (1988) Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992) Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2000) 8 Looming Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975
Rängast rõõmust" jt Selles kogus on palju loodusluulet ning aastaaegadega seotud luule, räägitakse erinevatest kuudest aastas. Kasutab luules kujundeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Romaan 1985 romaan "Seitsmes rahukevad" Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a Proosa 1974.a. ilmus esimene proosaraamat "Salamaja piir" Seejärel "Leopold" ja "Vaatame, mis Leopold veel räägib" Lastetriloogia kolmas osa "Leopold aitab linnameest" (1976) Tänan kuulamast !
________________________ proosa olulisemad esindajad nt Jaan ______________ ja Mats Traat. 1980ndatel sai lugejate lemmikuks __________kirjanduse esindajana _________________ Kaugver. Noortest autoritest äratas tähelepanu veel Mihkel ___________, kelle iroonilise proosa keskmes on intellektuaalid (nt ______________kriitiline romaan „Hiired tuules“). Seisakuaja lõpu üks silmapaistvamaid teoseid on Viivi Luige romaan „__________________ rahukevad“ (1985), mis hoolimata tsensuurist kujutab stalinismiajastut ausalt _____________ silmade kaudu. Eesti nüüdisproosa 1980. aastate _________ poolel alguse saanud ühiskondlikud muutused vabastasid eesti proosakirjanikud ettekirjutustest, millest ja kuidas kirjutada. Omette tähelepanuobjektiks sai proosateose ___________ kui kirjanduse loomise vahend. Lugejaile tuletati meelde, et nad loevad ____________pandud teksti. Eesti nüüdisproosas said
Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luksuslikumalt köidetud. Millest selline pidulikkus?
·19541965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ·19621965 Esimene trükis ilmunud luuletus, esimene raamat. ·1965 Töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. ·1967 Kutseline kirjanik Tallinnas. ·19931997 Elas Helsingis, 1996 Berliinis, 19982003 Roomas. ·1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Elulugu II ·1965 Esimene luuletuskogu. ·1985. a ilmus romaan "Seitsmes rahukevad", mis on ilmunud paljudes keeltes ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. ·1991 Tema teine romaan "Ajaloo ilu" . See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu III ·1975 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. ·1976 Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia . ·1982 Ajakirja "Looming" aastapreemia. ·1987 Eesti NSV riikliku preemia.
nõukoguliku elulaadi kriitika ümber", Enn Vetemaa ,,Püha Susanna ehk Meistrite eemaldumine ning traditsioonilis kool", perekonnamudeli lagunemine. 1980 Luule dadaism, sürrealism, futurism, Viivi Luik, Merle Kuresoo, Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad", Merle Kuresoo Ainulaadne nähtus M.Kuresoo n ekspressionism, biitluule. Enn Vetemaa, Lennart Meri, ,,Olen 13-aastane", Enn Vetemaa ,,Nukumäng", sotsioloogilised teatritekstid. Toi Proosa Suur muudatust ei toimu, Mihkel Mutt, Jaan Kross, Lennart Meri ,,Hõbevalgem", Mihkel Mutt ,,Hiired kirjandus murrang, suurenes dün
Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. · Ajakiri Noorus · 1960 valmis Tallinna uus laululava · 1961 lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend · Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut · 1969 esilinastusid filmid ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia" Luuletusi ·Paul-Eerik Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963
"Seitsmes rahukevad" V.Luik Aasta 2000, trükk 86 1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad silmad uurisid minategelast, mille peale ta raamatu kinni lõi.) (lk 168) 4)...
Laaban on eriline, kuna tutvustas esimesena sürrealismi."Roosi Selaviste" - hakkas proovia erinevaid keelevõimalusi, sõnamänge. Juhan Smuuli „Poeem Stalinile“ - Paneküüriline luule ehk ülistav luule. Kirjutatud stalinliku režiimi jaoks, eelkõige kirjutati hirmust. Arvo Valtoni novellid 1960. aastatel "Rohelise seljakotiga mees" - nõukogude süsteemi ironiseeriv novell. "Kaheksa jaapanlannat". Viivi Luik Gorbatšovi võimule tuleku ajal ilmus Luigelt "Seitsmes rahukevad". Ta oli 20 aastat kirjutanud luulet, kuid see teos 1985 sai debüüdiks. See oli metafooriline romaan Stalini ajast, mis mõjus ausalt. Kaasaegne eesti kirjandus: Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Indrek Hargla ja Tiit Aleksejev, Armin Kõomägi, Urmas Vadi, Mart Kivastik jt 1990 - vabanemine, raamatute tiraažid vähenevad. Peeter Sauteri "Indigo" oli midagi täiesti uut, kirjutati seda, mida sülg suhu toob. Sauter tõi sisse kõnekeelse dialoogi ning ebatsensuurse kõne.
1964. aastal debüteeris ta kirjandusajakirjas Looming. Esimene luuletuskogu "Pilvede püha" ilmus 1965. aastal. Sestsaadik on temalt ilmunud kümme luuletuskogu, kolm luule valikkogu ja kolm proosateost, samuti esseesid ja lasteraamatuid ning paar draamat. Aastast 1967 sai Viivi Luigest vabakutseline kirjanik, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1970. Luuletuskogud "Põliskevad" (1975) ja "Rängast rõõmust" (1982), samuti Leopoldi-lood lastele (19741976) ning romaan "Seitsmes rahukevad" (1985) auhinnati Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga 1976, 1977, 1983 ja 1986. Ka Tammsaare-nimeline kolhoos pärjas Viivi Luige esik-romaani oma tähelepanuga 1986. aastal ning hääbuv Eesti NSV kuulutas ta teeneliseks kirjanikuks, ühtlasi määrati talle järgmisel aastal ENSV riiklik preemia. Lõpuks, taasiseseisvuva Eesti künnisel 1988, sai Viivi Luik hinnatud tunnustuse Juhan Liivi auhinna. Viivi Luige loomingut on tõlgitud vene,
kasutamine. 12. Viivi Luige luule ja proosa. Luule: „Rängast rõõmust“. 60.-tel lüüriline, tundlik, kirjeldab loodust. Metafoorne. Kohati tugevad Uku Masingu mõjud, müstika. 70.-tel kirjelduslik pool tugevneb, loodusluuletajast linnaluuletajaks. Pöörab palju tähelepanu pisidetailidele. 80.-tel tugevnevad rahvuslikud motiivid, sümbioos modernse ja klassikalise luule vahel. Apokalüptika. Proosa: „Seitsmes rahukevad“ – kohati autobiograafiline, aga samas ilukirjanduslik. Tegemist on romaani, mitte mälestustega. 13. Mati Undi proosa ja näidendid. „Võlg“, „Mõrv hotellis“, „Via regia“ (teatriuuenduse lugu), „Sügisball“, „Öös on asju“, „Doonori meelespea“. Roll teatriuuenduses – üks põhilisi eestkõnelejaid, teatriuuenduse teooria ja ideoloogia sisestaja Eesti kultuuri, kriitik. Algul töötas Tartu Vanemuises, siis Tallinna Draamateatris.
(Teises isikus – nt „Kuu külm kuma“) Kolmas isik Jutustaja teadmise määr: Kõiketeadev jutustaja Piiratud teadmisega jutustaja Näiteks Tuglase „Väikeses Illimaris“ vaatab jutustaja maailma kord lapse, siis jälle täiskasvanu silmadega. Jutustaja haarab siin loomaailma seest lapselikke pilke ja paneb need ümber sõnadesse. See lapse ja täiskasvanu vaatepunkti vaheldumine loobki romaani iseäraliku efekti. (nt ka Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“) Jaan Krossi „Paigallend“ segab eri žanritüüpide väljendusvõtteid. Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise.
1962) Pseudonüümid Anton Nigov ja Emil Tode Kirjanik, tõlkija Töötanud bioloogia ja keemia õpetajana Romaanid lüürilise moega, inimese eneseotsingud ja kriis, seejärel sellest vabanemine „Jõeäärne maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „Piiririik“ (romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002) Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus Kirjanikke (ajalooteema) Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist, nostalgiavabadus ja aus Jaan Kross „Paigallend“- EV teke ja hukk, lähiajalugu, Euroopa reetmine Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“ ja „Katkuhaud“- ajaloolised üldistused, reetmine, vale ja varjamine, metsvendlus, teemadering sama, mis Sofi Oksasel. Kosmopolitism ja popkirjandus Hiram (Mari Laaniste) „Mõru maik“ (1999)
● Ajakiri Noorus; ● 1960. aastal valmis Tallinna uus laululava; ● 1961. aastal lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend; ● Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut; ● 1969. aastal esilinastusid filmid “Kevade” ja “Viimne reliikvia”; ● Luuletused: ○ Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”; ○ Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”; ○ Artur Alliksaar “Aeg”. Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”, 1985. aasta: ● Autobiograafiline romaan; ● Ajastu: 1950. aasta sügis kuni 1951. aasta kevad lapse silmade läbi; ● Ajastutruu pilt; ● Väga hea keel ja stiil; 1970ndad: ● 70ndate teisel poolel venestamine; ● Karl Vaino- EKP Keskkomitee esimene sekretär; ● Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt; ● Luule: Juhan Viiding, Doris Kareva jt. Mati Unt: ● “Hüvasti kollane kass
-väljenduse tulemus. Raamatuid 1. A. Kitzberg ,,Libahunt" 2. E. Vilde ,,Pisuhänd" 3. E. Vilde "Külmale maale" 4. E. Vilde "Mahtra sõda" 5. Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 6. Lydia Koidula "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" 7. J. Kross "Kolme katku vahel" 8. J. Kross ,,Wikmani poisid" 9. Oskar Luts "Tagahoovis" 10. A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" 11. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" 12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" 14. Kivirähk "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu" 15. Fr. Tuglas ,,Popi ja Huhuu", "Inimese vari", ,,Toome helbed" 16. Bornhöhe "Kuulsuse narrid" 17. M. Unt ,,Hüvasti , kollane kass" 18. S. Henno "Elu algab täna" 19. K. J. Peterson "Laulud, päevaraamat ja kirjad" 20. J. Liiv "Vari" 21. A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 22. August Gailit "Toomas Nipernaadi" 23. August Gailit "Ekke Moor" 24. F. R. Kreutzwald "Kalevipoeg" 25. F. R. Kreutzwald "Paristaja poeg" Kirjandusvoolud
), teised püüdsid vastu tulla Eesti temaatika. Öeldu tõenduseks, osalt partei ja valitsuse ootustele; viimaste hulka sümboolsekski, võib pidada Viivi Luige väga kuulusid eeskätt sõja ajal Jaroslavlis töötanud ja menukaks osutunud romaani “Seitsmes kommunistliku ideoloogiaga lähemalt tutvust rahukevad” (1986), mis tõlgiti ka paljudesse teinud kunstnikud (Evald Okas, Priidu Aavik, võõrkeeltesse. Selles kirjeldatakse sõjajärgse juba 1940. aastal aktiivselt uue võimu poolele Eesti külaelu lapse naiivsete silmade läbi, jättes asunud AdamsonEric jt.). Eesti kunstis kodunes üldistused lugeja enda teha. 1980
See küll kehtis rohkem baltisakslaste kohta. Romaan lõpeb Saksa vägede sissemarsiga 1941. aastal. Meeldejääv koht raamatust: ,,Keegi ei kuule meid praegu, ei siin ega seal, ei läänes ega idas, ei põhjas ega lõunas. Keegi ei kuule meid, sest maailm on sündmusi täis, millel elu ja surma tähendus teistele enestele. Meil ei ole midagi muud teha kui ainult oodata, kuni aeg niivõrd muutub, et meidki jälle mäletatakse, meiegi häält kuuldakse..." Viivi Luik "Seitsmes Rahukevad" Tegevus algab 1950. aasta sügisel ning lõpeb järgmise aasta kevadel. Selleks ajaks on sõda lõppenud, kuid järelmõjud kestavad siiani. Teos tugineb Viivi Luige mälestustel, kui ta oli umbes 4-5-aastane tüdrukutirts ning ta elas Viljandimaal. Tüdruk jutustab sõjajärgse maaelu viletsusest, metsavendadest, kolhoosielu absurdsusest. 1949. aasta märtsiküüditamisest polnud veel kuigi palju möödas. Teoses on kuulda eri keeli
Rahvuslik alltekst, Öeldes ridade vahel eestlase jaoks olulisi asju. 1980ndate alguses lisanduvad apokalüptilised meeleolud tõlgendatavad sajandilõpu kirjandusega rohkem kui kellelgi teisel. Maailmalõpp mõjub oma õudsa iluga, millest võiks sündida uus maailm. Lõpetas luuletuste avaldamise. Proosa looming: 1980ndatel kirjutab rahvuspsühholoogilielt olulisi tekste, saavutades rahvusvahelise menu oma kahe proosa raamatuga: ,,Seitsmes rahukevad" (1985) autobiograafiline romaan, murde keeles.. Kõige kuulsam 1980ndate aastate romaan, luues fenomeni. Üks esimesi sellel ajal, kes puudutab stalinistlikku temaatikat, kuid mitte kõige esimene. Ajajärgu vaim tuleb välja lapse kaudu teemadena. Inimlikkuse, julmuse ja heade põimumine, tumedate ja heledate toonide põihmumine on väga luigelik. Aeg rullub lahti korraga kolmes kihis: jutustav minevik (lapsepõlv), selle mineviku tuleviku lapse kujutlustes ja
sõnade abul (uue) reaalsuse loob. Romaani vormi ja sisu (või teemade, stiili, narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik, kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. 21.Loo korrastatus Ette- ja tahavaade. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. 21.1.Anakrooniad (analepsis ja prolepsis) Analepsis tagasivaade, nt Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" Prolepsis ettevaade, nt J.Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" 22.Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja)? Diegees (diegesis) fiktsionaalne maailm, kus lugu aset leiab. 11 Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline jutustaja asub väljaspool lugu, seisab hierarhia tipus (nagu Jumal), omab juurdepääsu kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost
Sündinud Viljandimaal. Tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas, kümmekond aastat elanud väljaspool Eestit, sest tema abikaasa, kirjanik Jaak Jõerüüt on olnud Eesti kauaaegne saadik mitmes välisriigis. Tuli kirjandusse nn kassetipõlvkonna autorite hulgas. Luulekogusid: "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled", "Pildi sisse minek", "Rängast rõõmust". On kaasaegse luule üks pessimistlikumaid autoreid, kasutab maalähedasi kujundeid, muretseb inimese pärast. Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950. aastate alguse Eesti külast, tema enda lapsepõlvemälestustest. Peategelaseks on 4-5aastane laps, kelle kaudu edastatakse ajastu kriitikat: vaesus, 170 000 hektarit peremeheta maad, kurjus, viletsus, hirm. Küüditatute talud seisavad tühjalt, metsades varjavad end metsavennad. Romaan "Ajaloo ilu" räägib 1968. a Tsehhoslovakkia sündmustest, nende vastukajadest Nõukogude Liidu noorte loovisiksuste hulgas. DORIS KAREVA ( 28. XII 1958 )
Kassetis ilmub esimene raamat 1965 Pilvede püha 1968 Hääl 1978 Maapäälsed asjad - pöördumine lihtsate asjade poole. Vanaaegsuse märkimine. 1982 Rängast rõõmust - jätkab eelmise raamatu hoiakuid. Rõhutatumalt seotud vastupanukirjanduse meeleoludega. Rahvuslik temaatika. Vastupanumotiiv. Tekib põnev põimik. Mõlemad raaamatud annavad seost Viidinguga. Luigest ei saa Viidingu matkijat, vaid liiguvad paralleelselt. 1985 Seitsmes rahukevad - Proosa katsetused. Sünteesib erinevaid asju. Lugu II ms järgsest ajast. Lugu lapsest, kes kasvab maal, pole lastekirjandus! Ositi autobiograafiline. Romaanilikud tunnused ja rõhutatud ilukirjanduslikkus. Arusaadav, et kui laps ja jube aeg, siis kuidagi läbi lapse ajajärk peegeldub. Retseptsioon on hea, varjatud retseptsiooninihe olemas. Ei saa öelda,
diversification. The VIII Congress of Estonian writers (1981) stated that the creative activity was rising. Realistic pastime literature rises to the forefront reflecting everyday life, the topics being juvenile delinquency, interrelations between generations and in family – Vana mees tahab koju (Old Man Wants to Go Home) by Raimond Kaugver, 1983. Prose may depict oppressing closed world from where is no way out. Publication of the novel Seitsmes rahukevad (The Seventh Peace Spring, 1985) by Viivi Luik (b.1946) turned out as an exceptional event, becoming soon available also to the Western reader. It is a realistic description of the post-war Fifties in an Estonian village: disintegration, farmers deported, patriotic partisans fighting against communists. Even bolder breaking of taboos took place later – the attention was focused on the destiny of Estonians in the deportation camps: Maria Siberimaal (Maria in Siberia,
annaabi.ee 
