Modernistlik
romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920-ndate aastate
keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja
keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob.
Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht
ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja
filosoofia kokku sulamine . Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis , ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka
ajaloo romaan.
Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi
kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse
elementidega.
Prantsusmaa
Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled".
Modernistliku romaaniuuenduse
algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud
aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Talle polnud olulised
mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema
hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. Mingi maitse, lõhn, nähtud
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
252852
Õppematerjali autor
Frederico Garcia Lorca (1898-1936) Erakordne sürrealist, seostab moodsed uuendused vanade rahvalauludega. Hispaania mustlaste romanssidega. Thomas S. Eliot Samuti seotud imazismiga, E. Poundi sõber. New criticism seda isegi ei tõlgita. Ülikoolis oli see kirjanduse uurimisel oluline vaatepunkt. Ta sai ka Nobeli auhinna. Tema luule mõjutas 20 sajandi kirjandust väga palju. Vabavärss muutus nii tavaliseks nagu ta praegu on. 1913 algas selle võidukäik. 1922 Modernismi ehk avangardismi läbimurde aasta. Siis ilmusid mitu kõige tähtsamat teost. Elioti poeem ,,Ahermaa" (Wasteland), Jame Joyce ,,Ulysses" ja Virgina Woolfi pöördumine modernismi. Eliot ,,Ahermaa" palju viiteid, õpetatud seoseid ja tsitaate selline luule on natukene ka teadus, see lahendab probleeme. Tükike teadust ja sümboleid ja sõnumeid. J. Frazier ,,Kuldne oks" Käsitles põlisrahvaste kultuure ja lugusid. Kirjanikud tundsid huvi pärismaallaste lugude vastu. 19
peategelase tundeelu kirjeldamine ja rõhutamine. Tähtsal kohal oli inimeste harimine ja rahuvse edendamine. Sentimentalistlikus romaanis oli põhitunnuseks tunnete oskuslik edasiandmine moraalitseva skeemiga. Valgustusaja draama kangelstaeks tõusid kolmandast seisusest inimesed(keskklass). Püüti süvendada tavalise inimese hingeellu ja saatusesse. Peamiselt tehti komöödiaid ja tragöödiaid. Etendus pidi inimesi juhatama tõe poole, harima ja valgustama. MAAILMAKIRJANDUS Romantistliku luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik, looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati 20. sajandi alguses, poeedid William Blake ja Friedrich Hölderlin. Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloomustab: konfliktsed suhted juma
Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28. märts 1941 “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”, 1927) Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 1. osa, “Uks” Stiilinäited analüüsiks kuid sügavamalt juurdles ta tolle teise probleemi, rikaste ja vaeste üle, ning asjadest, mida ta iseoma silmaga iga nädal, iga päev, nii siin kui ka Londonis nägi, külastades isiklikult mõnd leske või
lihtsalt kirjeldada oma seisundit, teine võimalus on ennast lohutada ja kolmas võimalus on kuulutada vastuhakku. 2) Pagulaskirjanikud väljendasid oma kaotusvalu pehmete ja trööstivate igatsusluuletustega, elujõu kinnitustega, romantiliste mälestuspiltidega, mis segunesid unelmate ja unenägude kirjeldustega. Kodumaast kirjutati idüllilisi värsse ja hümne samas leidus ka sõjalaule ja needmissalme. 3) Pagulasluules toimunud uuendused olid: 1) modernismi mõjude segunemine pagulasluulega 1950.aastetel. 2) unustatud vana taasavastamine – mõned luuletajad hakkasid julgesti kasutama lorilaulu võtteid. 4) Vanemast põlvkonnast lahkunud kolm luuleklassikut olid Gustav Suits, Marie Under ja Hendrik Visnapuu. Nende roll pagulasluules: mingis mõttes hakkas pagulasluule traditsioon toetuma just neile. Absurdidraama - tekkis Prantsusmaal 1950. aastatel, seotud Camus’ filosoofiliste vaadetega
romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)
o Värsimõõduks oli aleksandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. o Näidendis pidi olema 5 vaatust. Luules puhtad riimid, ranged vormid. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 5. Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid. Milles need avalduvad? Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule ning seadis oma eesmärgiks kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ehk teisisõnu korrastada ja tulevikus ühendada tükkideks lagunenud maailm. Sageli tegid modernistid seda müütide ja sümbolite keeles. Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega Progress versus võõrandumine Uue (ja alternatiivse) otsingud
selge struktuur, kujutatud maailma sisemist loogikat. Elu kujutatakse võimalikult tõepäraselt. Samuti ka tegelikku maailma võimalikult täpselt, palju detaile ja kirjeldusi. Lugeja tunneb sarnasust oma eluga. Tähelepanu on sageli argielul, tavalistel eluseikadel. Fookuses on tegelane, tegelased keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes. Esindajad: Honore de Balzac, Lev Tolstoi, Jane Austen, Eduard Vilde. Modernistlik romaan - on kõige raskemini piiritletav kunstivool, modernismi ning sellele eelneva realismi ning järgneva postmodernismi piirid on äärmiselt hägusad. Hakkas kujunema 19.sajandi lõpus ja sai valdavaks kunstivooluks 20.sajandi esimesel poolel. Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik. Modernisti suhe maailmaga on valuline, ta tunneb ängistust, üksindust, ahistust, maailmavalu, ta tunneb ennast maailmas ebakindlalt. Modernistlik kunstiteos ei püüa maailma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid