Tõnu Trubetsky Miks see autor? Valisin esitluse jaoks Tõnu Trubetsky, sest ta tundub lahe vend olevat ning meeldib see, et ta ajab oma asja. Kui ma olin noorem, (mitte, et ma praegu vana oleksin) siis kuulasin väga palju Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik.
Paide Ühisgümnaasium Tõnu Trubetsky Eesti keel Anne-Maria Nurmik 7B klass 2010 SISUKORD 1.TÕNU TRUBETSKY....................................................................................................................2 2.RAAMATUD................................................................................................................................2 3.FILMID.........................................................................................................................................2 4.LUULETUSED...................................................................................
Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige
Tõnu Trubetsky ja Villu Tamme Tõnu Trubetsky on sündinud sünd. 24. aprillil 1963 Tallinnas. Ta on Trubetskoide suguvõsaga seotud isa, vana- ja vaarisa liini pidi. Trubetski Vürstiriik. See oli iseseisev 1164 1196, 1202 1211, 1212 1240, 1357 1566 ja tegelikult ka 1611 1634. See asus täpselt selles kolmnurgas, kus tänapäeval Valgevene, Venemaa ja Ukraina kokku puutuvad. Trubetsky on Eesti punkbändide lipulaeva Vennaskond solist. Esimene kontsert toimus 23. oktoobril 1984. aastal Tallinna 49. keskkoolis. Algselt ei teadnud keegi Vennaskonnast, et nad seal mängivad, vaid Tõnu luges seda ERKI-s seina pealt, et tuleb punk-kontsert, kus on kirja pandud, et ka nemad esinevad. Enne esimest kontserti ühtegi sellist proovi, kus oleks kõik bändi liikmed kohal olnud, ei õnnestunud neil teha. Igaüks õppis lood eraldi selgeks.
...........................................................................................13 4. PUNK JA KIRJANDUS.......................................................................................................14 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID ..................................................................................16 5.1 Villu Tamme...................................................................................................................16 5.2 Tõnu Trubetsky..............................................................................................................17 5.3 Merca.............................................................................................................................18 6. PUNKLAULUPIDU............................................................................................................19 7. PUNKARID JA VÕIMULOLIJAD.....................................................................................20
M.K.E. sai kuulsaks lauluga ,,Tere, perestroika", mille sõnad olid varjamatult poliitilised. 1989. aastal Soomes ilmunud kauamängivat ,,Kylmälle maalle" peetakse üheks olulisemaks eesti rokkmuusika teoseks. Kahtlemata moodustavad mõjusa osa J.M.K.E. fenomenist Tamme laulusõnad. Need on sarkastilised ühiskondlikud kommentaarid, mis toimivad ka ilma muusikalise saateta. Teine punkmuusika ja -kirjanduse juhtfiguur on Tõnu Trubetsky (1963), kuulsa punkbändi Vennaskond laulja ja sõnade kirjutaja. Trubetsky haare on Tamme omast kihilisem ja keerulisem tema sõnades segunevad omavahel anarhismi idealiseeriv ühiskondlik närv ja romantilised nägemused hämaruses mootorratastel kihutavatest rokkaritest, seksuaalse vabaduse allusioonid ning mineviku idealiseerimine (Trubetsky nimetab Eestit näiteks Maavallaks). Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal
nähtusesse, uurida, mis olid tollase punkliikumise eesmärgid, milline oli selle mõju ühiskonnale ning kuidas mõjutas ümbritsev keskkond punkareid endid (ning vastupidi). Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad teosed on veel Piret Viirese „Eesti punkluule“2, Lauri Sommeri „Haaknõela vari“3 ning Tõnu Trubetsky „Haaknõela külm helk“4). Paraku on küsitav nii nimetatud kirjutise objektiivsus, kõikehõlmavus kui ka faktivalim. Tuleb arvesse võtta, et autor ise oli üks punkliikumise osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on
". Kokku toimus selle tähtpäeva tähistamiseks 8 kontserti selle tuuri raames. Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid piirid pandud. See mis kontserti eriliseks tegi, oligi see koha peal valitsev õhustik ja meeleolu. Rahvas läks väga pöördesse ja muusikutega kaasa ning enamus laule lauldi kõik koos. Rahvast oli väga palju ning kõik iga pala lõpedes karjusid hullumoodi. Kuid minu arvates see
Juubelikontserdil oli laval näha ka endiseid bändiliikmeid kuni esimese koosseisuni välja. Lisaks maandusid lavalaudadele J.M.K.E kauaaegne sõprusbänd Psychoterror, hiljuti debüütplaadiga maha saanud Monstercöuq ning veel üks legend aegade tagant, Singer Vingeri ja Vanemõe eelkäija Turist, kes sai sellel laupäeval esmakordselt kokku pärast 1986. aastat. Külalisvokalistidena astusid koos juubilariga üles Jaan Pehk, Vaiko Eplik, Ivo Uukkivi, Mart Kalvet ja loomulikult Tõnu Trubetsky. Uksed avati kell kaheksa õhtul ja üritus ise kestis kokku umbes viis tundi. Esimesena astus lavale ansambel Turist, sellele järgnesid Monstercöuq ning Psychoterror ja viimasena kaua oodatud juubilar J.M.K.E. Ürituse sees oli ka väga palju äpardusi, mis tegi selle kontserdi veelgi huvitavamaks ja naljakamaks, aga nagu Villu Tamme mitmeid kordi ütles, et see on kõigest punk ja seal on kõik vead lubatud. Mitmeid kordi jooksis mõni fänn lavale ning korra kukkus J.M.K
• Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm • „Poliitika ja valitsemise alused„ - Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, ... • „Anarhistid“ – Tõnu Trubetsky • https://et.wikipedia.org/wiki/Uusvasakpoolsus • https://en.wikipedia.org/wiki/New_Left
ühiskondlik kommentaar või et tegemist on satiiriga. Esinemise lemmiklauluks oli mul ,,Keskerakonna uus hümn", mis oli lihtne, kuid meeldejääv ja mis pani ka mind kaasa laulma: ,,Vali Keskerakond! Hurraa!" Eelviimaseks bändiks oli The Flowers of Romance, mille zanriks on uusromantiline punk. Flowers oli muidu olnud Vennaskonna liikmete kõrvalprojekt juba aastast 1999, kuid aastal 2013 ütles laulja Tõnu Trubetsky, et Vennaskond on ametlikult lahku läinud ja nüüd on ainult olemas bänd nimega the Flowers of Romance. Muidugi ei saa Trubetskyt hukka mõista selle eest, et ta uut bändi tahtis teha, aga kuna Flowers on põhimõtteliselt Vennaskond ingliskeelsete sõnadega, ei saa ma seda heaks otsuseks lugeda. Kahjuks on ka tõeks fakt, et Trubetsky ei oska inglise keeles laulda. Kõva aksendiga ja ebaselgelt välja lauldud sõnadest on sageli peaaegu võimatu aru saada.
ühiskondlik kommentaar või et tegemist on satiiriga. Esinemise lemmiklauluks oli mul ,,Keskerakonna uus hümn", mis oli lihtne, kuid meeldejääv ja mis pani ka mind kaasa laulma: ,,Vali Keskerakond! Hurraa!" Eelviimaseks bändiks oli The Flowers of Romance, mille zanriks on uusromantiline punk. Flowers oli muidu olnud Vennaskonna liikmete kõrvalprojekt juba aastast 1999, kuid aastal 2007 ütles laulja Tõnu Trubetsky, et Vennaskond on ametlikult lahku läinud ja nüüd on ainult olemas bänd nimega the Flowers of Romance. Muidugi ei saa Trubetskyt hukka mõista selle eest, et ta uut bändi tahtis teha, aga kuna Flowers on põhimõtteliselt Vennaskond ingliskeelsete sõnadega, ei saa ma seda heaks otsuseks lugeda. Kahjuks on ka tõeks fakt, et Trubetsky ei oska inglise keeles laulda. Kõva aksendiga ja ebaselgelt välja lauldud sõnadest on sageli peaaegu võimatu aru saada.
lavalt tulekustuti rahva sekka tühjaks ning loobiti kott jahu saali laiali. Kuna nüüdisaegseid, tänapäeval tuntud pürotehnilisi ja lavatehnilisi vahendeid ei olnud, siis kasutati kättesaadavaid asju. Paljude arvates oli see ikka väga kõva sõna tõeline punk üritus." ... "Üks kontsert pidi toimuma 22. keskkoolis, kuid siis lülitati elekter välja. See oli tol ajal küllaltki tüüpiline nähtus, et lavale jõudes lülitati elekter välja." Perv, P., Trubetsky, T. "Punk Maavallas." Käsikiri. Kuna punkareid oli tol ajal küllaltki vähe, siis tundsid kõik kõiki ja kui kuskil mõni punkar juurde tekkis, läks kohe jutt lahti, et näe, seal ja seal on ka mingi punkar. Põhilised punkarite kokkusaamise kohad olid Tallinnas kohvikus "Moskva" ja kohvikus "Varblane". Kokkusaamise kohti oli teisigi. Eesti esimesed tuntumad punkarid, kes jäid pungi juurde ka peale 80-ndate alguse suurt
Esimesed kirjalikud andmed Hiinast Zenon Kitioni õpetus Robin hood 19.sajandi periood Must lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ring, mille keskel on A Must rist Muusika Anarhistidele on omane punk muusika, kuulsamad punkmuusikud on Johnny Rotten (esines see aasta Rock Summeril) Sex Pistols J.M.K.E Tõnu Trubetsky Suuremad anarhistide üritused viimasel ajal Brasiilias Rio de Janeros 2013 Venemaal Peterburis 2011 USA Ohios 2011 Kreekas peale majanduskriisi Eestis Tammsaare pargis 2012 Anarhistlikud liikumised Eestis 1) Narva Anarhistlik-Kommunistlik Noorte Ühing 2) PunaMust 3)Eesti Anarhistlik Partei Tänan kuulamast!
silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikalender Kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks võeti ,,Billingeni katastroof" Jagamise aluseks tavakalender 7 päeva ja 12 kuuga. Kuunimedeks üks valik võimalikest nimedest. Maavalla rahvakalender Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristilikust rahvakalendrist. Ajaarvamise süsteem ja tähtpäevad, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused.
•Kalender võib olla ka ese, mis kalendrisüsteemi illustreerib nt:lauakalender. •Kalendrist saame me vaadata mis päev oli, on ja mis on ees. •Kalendris on 12 kuud ja igas kuus on 28-31 päeva oleneb kuust. Uue kalendri kehtestas 1582 aastal paavst Gregorius XIII, mis on täpsustatud ajaarvamissüsteemis. On olemas väga palju kalendreid nt: Eesti rahvakalender Kehtestati 1918 aastal Eestis Maavalla rahvakalender Rekonstruktsioon Tõnu Trubetsky Juliuse kalender Kehtestas Julius Caeser 46 ekr Sirvikalender Vanaarmeenia kalender Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu On veel ka mitmesuguseid teisi kalendreid, mida inimesed kasutavad: Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada. Kirikukalender on kiriklikke pühi ja tähtpäevi kajastav kalender.
oma lõbuks harrastasid primitiivset, kuid vürtsikat muusikat, teatraalset show'd. Nendegi punk oli mõeldud pilana, mis siiski leidis liialt tõsimeelset tõlgendust. (A.Erm "Polkast Rokini"). https://www.youtube.com/ watch?v=VOjk8nUlYRI VENNASKOND Vennaskond on eesti furi eristlik uusromantiline p unk-bänd. Vennaskonna koosseis on muutunud pidevalt, sageli pole sama koosseis mänginud järjest isegi kaht kontserti. Ainult Tõnu Trubetsky on olnud ansambli koosseisus alates esimesest kontserdist 1984. aastal. https://www.youtube.c om/watch?v=x0Dbdd2PZM VANEMÕDE Vanemõde sai loomiseks ajendi sellest, et 1985. aastal keelati ansambli Turist tegevus. Turistis olid mänginud trummar Andrus Kerstenbeck ja kitarrist Veljo Vingissar. 1986. aasta nääripeol astuti Tartus lavale esimese kontserdiga. https://www.youtube. com/watch?v=mzVvLR4O SINGER VINGER Singer
metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film „Malev”, Metsatöll jms)
1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses 20002010 ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees Alates 2010. aastast ETV2 kultuurisaate ,,Jüri Üdi klubi" saatejuht Luule Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljatagaga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: transsavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989. aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring". Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes ,,Vari ja Viisnurk" ja ,,SurWay" on tugevnenud anarhistlik hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist
J.M.K.E Algus J.M.K.E sünnipäevaks loetakse 18.jaanuar 1986.a. Bändi koosseis tollal ajal oli : Mati Pors (laul), Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Kuni 1989 a. mängisid nad edasi triona , koosseisus : Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (bass), Venno Vanamölder (trummid). Hiljem hakkas Villu ise laulma . Aeg- ajalt oli talle abiks Tõnu Trubetsky ja Munk (Velikije Luki) külalissolistidena. 1987. aastal, sai J.M.K.E. ametliku esinemisloa ehk tarifikatsiooni. Seoses perestroika-maaniaga esines bänd laialt üle Eesti ja ka NSVL-s, tõustes sellega Nõukogude Eesti ajakirjanduse tähelepanu keskmesse. Aastad 1989 1990 Need aastad olid J.M.K.E jaoks kuulsus aastad. Villu Tamme jäi silma Joose Berglundi nimelisele soomlasele, kes asutas isikliku plaadifirma ja stantsis J.M.K.E. "Tere perestroika" vinüüli
Contra luulekogud on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.1 ,,Konnula luulelaad on lihtsamast lihtsam: mida autor enda ümber näeb ja kuuleb, selle kohe sealsamas või veidi hiljem kusagil põlvepeal lorilaulu toonis kirja paneb. Meetodit võiks iseloomustada ka nii: Contra paneb oma paugud poolpimesi karja sekka ära, küll mõni haavel ikka kellelegi pihta läheb." 2 Contra tekstidel on sugulust Tõnu Trubetsky lauludega, Contra on ka ise tunnistanud, et Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult. Kõigil Contra tekstidel on popmuusika mõju, need levivadki nii kirjalikus kui suulises vormis. Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid.
iseloomu pärast. ● Kõige rohkem esineb dokumentaalfilme bändidest. ● Filmide nimekiri (Eesti filmidest esindatud ainult 1): http://en.wikipedia. org/wiki/List_of_punk_films "Vennaskond. Millennium" on muusikafilm ansamblist Vennaskond. Film valmis 1998. aastal. Kirjandus ● ajakirjandus ● luuletused ● ilukirjandus ● dokumentaalid ● Eestis on tuntuim Tõnu Trubetski, lisainfot saab: http://et.wikipedia. org/wiki/T%C3%B5nu_Trubetsky Tõnu Trubetsky uus raamat “Anarhia ENSV-s. Eesti punk 1976–1990“ on põnevate omaaegsete fotodega illustreeritud raamat, mis jutustabki Eesti pungi algusaegade loo peamiste asjaosaliste endi silme läbi. punklaulupidu -on laulupidu selle sõna otseses mõttes, selle vahega, et lauldakse ainult punklaule. ● Toimus esimest korda 7. juunil 2008 Rakveres, kus tuntud Eesti punklaule esitati laulupeo formaadis kooride poolt. ● Nüüd toimub iga kolme aasta tagant. Üritusest võttis
nüüdisaegseid, tänapäeval tuntud pürotehnilisi ja lavatehnilisi vahendeid ei olnud, siis kasutati kättesaadavaid asju. Paljude arvates oli see ikka väga kõva sõna tõeline punk üritus." ... "Üks kontsert pidi toimuma 22. keskkoolis, kuid siis lülitati elekter välja. See oli tol ajal küllaltki tüüpiline nähtus, et lavale jõudes lülitati elekter välja." Perv, P., Trubetsky, T. "Punk Maavallas." Käsikiri. Kuna punkareid oli tol ajal küllaltki vähe, siis tundsid kõik kõiki ja kui kuskil mõni punkar juurde tekkis, läks kohe jutt lahti, et näe, seal ja seal on ka mingi punkar. Põhilised punkarite kokkusaamise kohad olid Tallinnas kohvikus "Moskva" ja kohvikus "Varblane". Kokkusaamise kohti oli teisigi. Eesti esimesed tuntumad punkarid, kes jäid pungi juurde ka peale 80-ndate alguse suurt moelainet (pühapäevapungid jmt), olid Villu Tamme, Munk, Kont
· Alates 1980ndate teisest poolest ei ole enam kahte eesti kirjandust(kodueesti ja väliseesti) Debora Vaarandi · 1916-2007, sünd VÕRU · Esimesed luuletused 1940; esikkogu ,,Põleva laotuse all" 1945 · Kirjutab palju kodumaast · Luuletamise kõrval ka viljakas tõlkija soome saksa vene keelest Juhan Smuul · 1922-1971, sünd MUHUMAA Juhan Viiding · 1948-1995, poeet näitleja lavastaja Tõnu Trubetsky · 1963- elus. Muusik, kirjanik, filmilavastaja, Laulva Revolutsiooni tegelane · Esimesed luuletused ilmusid 1986 kuna arvati, et tekitab noorte seas mässumeelsust · Teinud lauludele ,,Pille-Riin" ja ,,Täna jälle me joome bensiini" sõnad · Luule on ilustamata, reaalne. Kasutab palju kordust · Kasutab mõnikord X Y jne
kujunenud hoopis erinev mõttepilt. Tema luuletasid tekitasid minus üsnagi vastakaid tundeid, sest ühest küljest neid lugedes tõusid esile pigem tülgastust tekitavad mõtted, kuid seejärel mõtisklema jäädes taipasin, et kahjuks ongi kogu kirjutatu paljude jaoks sulareaalsus ja tegelik mõttemaailm. Igatahes rõõmsaks need luuletused mind ei teinud 4. Võrdlus Peamisi ühisjooni leiabki tema kaasaegsete kirjanikega, näiteks Tõnu Trubetskyga. Tamme ja Trubetsky loomingu mõte on küll suhteliselt sarnane, kuid nende kirjastiil on hoopis erinev. Samuti võiksin tuua näiteks Merca, kellega on Villu Tammel isegi ühesugusem motiiv, kui Trubetskyga. Kuid jällegi, nende kirjastiil on täiesti erinev, sest Merca kasutab oma loomingus täheasendusi. 5. Enda seisukoht Villu Tammel on lugejaid äärmusest-äärmusesse ehk enamasti ongi lugejad, kelle jaoks tema luule sümpatiseerib ja lugejad, kelle jaoks on tema looming
kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid. Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid Maavalla rahvakalender on Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristlikust rahvakalendrist koos vastava ajaarvamise süsteemi ja tähtpäevadega, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused. Selle peamise allikana on kasutatud Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut.
Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed
· "Reporter värsikaameraga" 1966 · "(P)äikesevõimalused" 1968 · "Sinine ateljee" 1969 · "Purunenud poeem" 1971 · "Vaikuse tähtkuju" 1973 · "Murdeajastu" 1976 · "Monumendid" 1977 · "Kuuldekaugus" 1978 · "Epigrammofon" 1980 · "Püha argipäev" 1983 · "Jah. Lehti aastaist 196282" (valikkogu) 1985 · "Tagasiside" 1987 · "Valguse nimi" 1993 · "Neoon kangialuste kohal" (valikkogu, koostanud Tony Blackplait (= Tõnu Trubetsky), järelsõna: Rein Veidemann, Tony Blackplait) 2007 Tunnustus · 1974: ELKNÜ(Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing ) preemia noorsootemaatiliste luuletuste eest · 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik Luulenäide ÖISEL LAINEL Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses, aeg haihtus kurti, ajatusse unne... Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen. On vaikus. Hämarus. Ja igatsetud viiv, mis
· "Reporter värsikaameraga" 1966 · "(P)äikesevõimalused" 1968 · "Sinine ateljee" 1969 · "Purunenud poeem" 1971 · "Vaikuse tähtkuju" 1973 · "Murdeajastu" 1976 · "Monumendid" 1977 · "Kuuldekaugus" 1978 · "Epigrammofon" 1980 · "Püha argipäev" 1983 · "Jah. Lehti aastaist 196282" (valikkogu) 1985 · "Tagasiside" 1987 · "Valguse nimi" 1993 · "Neoon kangialuste kohal" (valikkogu, koostanud Tony Blackplait (= Tõnu Trubetsky), järelsõna: Rein Veidemann, Tony Blackplait) 2007 Tunnustus · 1974: ELKNÜ(Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing ) preemia noorsootemaatiliste luuletuste eest · 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik Luulenäide ÖISEL LAINEL Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses, aeg haihtus kurti, ajatusse unne... Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen. On vaikus. Hämarus. Ja igatsetud viiv, mis
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK PUNK Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..............................
Sissejuhatus 1 1. Peatükk 2 Kokkuvõte 4 Sissejuhatus Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky) "Kõik on hea" Meil pole tõesti miskit kaevata Kõik tuleb kätte ilma vaevata Ja päiksetõus läeb aina varemaks Ja maailm läheb aina paremaks Ja taevas läheb üha selgemaks Ja elu läheb üha helgemaks Kõik halb on ammu ära keelatud Ja murepisar alla neelatud Ja kõik on hea Või näiteks: Me lahkume õhtul siit tähesüsteemist. Me lahkume üldse siit ajast, siit skeemist. See tunne on helge, see tunne on kole- Meid enam ei olegi siin. "Kosmosesügis"
juristidiplomi saamist helikunsti radadele pöördunud Leenart (Leonhard) Neuman (18851933) esindab noores eesti kultuuris põlvkonda, kes pööras otsustavalt selja diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt Neuman niisiis muusikuna harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64. raamatuga, Neumani valdavalt muusikast ja muusikutest kirjutatud artiklite kogumikuga. 7. Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola `` HAAKNÕELA KÜLM HELK. EESTI PUNK 1972-1990`` (2012) - Krokodill: ,,Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, sefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi
Luitetuulte sosin Anu Adari varatalvine kargus mõtete kainenemine ürgse looduse hardus endasse hõõgumine lumesuhkrune tärkav loodus elukreedode mõistmise valu oratooriumi võimas lootus tähistaeva helisev janu sügis loob suurt ja võimast koraali igal hommikul lisandub värve ta täiuslikku kollaazi 23 Armastuse altarid Tõnu Trubetsky Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna,
Tiraazid olid üsna suured, harilikult 30000-40000 eksemplari. Väikseimate tiraazidega on raamatud "Oikumeeni äärel" (15000), "Saladuslik saar", "Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovnini elu ja ebatavalised seiklused", "Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused" (20000) ning "Sannikovi maa" (25000). 2004. aastal alustas Eesti Ekspressi kirjastus sarja raamatute originaalkujundusega kordustrükkide avaldamist.Matkides kujundust avaldati 1996. aastal ka Tõnu Trubetsky raamat "Mina ja George".Tallinnas asub samanimeline restoran. Seikluslikke elemente sisaldasid juba antiikromaanid ja keskaegsed eeposed. Uusaegse seiklusromaani juured ulatuvad realistlikku traditsiooni, mis tekkkis vastukaaluks galantsele õukonnaromaanile. 4 Sarja raamatud ilmumise kronoloogilises järjestuses: 1955 Ivan Jefremov "Oikumeeni äärel" (tõlkija Bruno Betlem) 1956
Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus Tekstide jõulisus Ühiskondlik protest Raiuv vorm, võõrtähed Punkkultuuri perioodid Pseudopunk- Propeller, Singer Vinger Pungi esimene põlvkond- Metro Luminal, Generaator M Pungi „kuldajastu“- Villu Tamme, Merca, Tõnu Trubetsky, Vennaskond, J.M.K.E (1986-1989) Tänapäeval- punkluule õhtud (Punk laulupidu 2008 ja 2011, 2015) Tõnu Trubetsky Luuletaja („Pogo“, „Anarhia“, „Daam sinises“) Muusik (Vennaskond, J.M.K.E) Anarhism Poliitiline tegevus (Eestimaa Rohelised, Keskerakond) Merca (Merle Jääger) Näitleja Luuletaja („Merca by air mail“ 1989, „Vana libu hommik“ 1998) Vanemuise näitleja
kirjanduslikult alati silmapaistev. Toonaste tuntumate teoste sekka kuuluvad Juhan Smuuli "Poeem Stalinist" ja "Järvesuu poiste brigaad". Ideoloogilise surve leevenedes teisel sajandipoolel kogus kiirelt populaarust vabavärss. Tuntuimad eesti vabavärsi kirjutajad teiste seas olid Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Andres Ehin jpt. Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.-90. aastate vahetusel mil katsetati uusi vorme ja ortograafiat. Arvukate noorautorite hulgas olid Tõnu Trubetsky, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Merle Jääger. Tugevaid ja omanäolisi luuletajaid on eesti luulesse jõudnud ka 1990. aastate keskel ja lõpus. 21. sajandi luulet iseloomustab sotsiaalsus ja ühiskonnakriitika. Silmapaistavaimad 21. sajandi luuletajad on teiste seas Contra, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Wimberg. Kui eestlane tunneb, et ta ei tea kes ta on, peaks ta võtma lahti mõne eesti kirjaniku luuleraamatu ja sealt mõned read vaikuses lugema
ridadevahelisi salasõnumeid ja võib rääkida isegi nn vastupanu/luulest (Runnel "Punaste õhtute purpur", mistõttu lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkab taas suurenema tekib underground/luule. Tekstid levivad käsikirjaliselt, veelgi sagedamini suuliselt luulelugemisel või rockkontsertidel.Sageli tekib otseside laulutekstidega, rockmuusika tekstiautoritest avaldavad debüütraamatuid Ott Arder ja Villu Kangur.Punklaulude tekstidest kujuneb välja punkluule (Tõnu Trubetsky, Merca jt). Luule kõrgtaset määrasid neil aastail aga paljuski just vanema põlvkonna autorid, näiteks viimased luulekogud Kersti Merilaasilt (,,Antud ja võetud"), Betti Alverilt (,,Korallid Emajões"). Eluhelbed Hambad katki Küll ma otsisin eluarvu, Hambad katki ja haridus väike, küll ma jagasin jagamatut- sõrmeküüne all sünnimaa muld,
1990. aastate kirjanduse ees seisid põhiliste ülesannetena Eesti ajaloo tõlgendamine taasiseseisvunud Eesti ajalookäsitluse vaimus ning kaasaja kujutamine. Ehkki kohati püüdsid debütandid 20. sajandi alguse eeskujul rajada uusi kirjandusrühmitusi Eesti Kostabi-$elts, Erakkond, Õigem Valem jts -, ei saanud need kuigi jõuliselt jalgu alla, kirjandus fragmenteerus. kümnendivahetusel ilmunud kassettide autorid nende seas Tõnu Trubetsky, Karl Martin Sinijärv, Liisi Ojamaa, Elo Vee (Viiding) ei moodustanud ühtset tervikut. Üks 1990. aastatel silma torganud voole oli maagiline realism, mida esindas näiteks Mehis Heinsaar, kuid ükski neist ei muutunud valdavaks. Karl Martin Sinijärv Eesti 2000. aastate kirjandust on iseloomustatud selliste väljenditega nagu kapitalistlik realism ja uusausus. Ka nüüdsed rühmitused nagu TNT! ei ole osutunud püsivaiks. Taas on esile
8. Milliseid muudatusi tõi kaasa Nõukogude aeg Eestis? Poliitika, majandus, teadus, olme jne? Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky). Nõukogude ajal võis tegutseda vaid üks kommunistlik partei. Koolides pidi laulma Nõukogude Liitu ülistavaid laule. Kuigi ametlikult oli töö tegemine sovetiajal au sees, olid "sotsialistliku töö kangelased" ja mitmed teised aunimetused ning tiitlid, parimatele anti pidulikult üle mitmesuguseid auhindu, mis sisuliselt olid enamasti suveniirid (rinnamärgid, medalid, karikad) ja mõnikord anti isegi rahalist preemiat, oli sisuliselt töö tegemisega nõuka ajal lood kehvad
väheneb, suureneb enesepeegelduslikkus nii sisus kui ka maneerlikus vormis. Ühed kriitikud näevad Doris Karevas ja Indrek Hirves tõelise kirjanduse viimast kantsi, teiste silmis muutuvad nad tehniliste iluharjutuste tegijaks. 3. Kõige ühtlasemas muutumises jätkab argikeele-sõbralik suund, mis seob end uuema rahvalaulu esteetikaga. See rida areneb üle Lepiku--Runneli Beierini ja sealt edasi nn. punkluuleni, maailmavaade ulatub rahvuslikust konservatiivsusest Tõnu Trubetsky anarhismini, peale tuleb kogukondlik släng. Proosa ajaline hajaliolek ja suurem seotus raamatukaubandusega annavad kokku natuke kirevama pildi. Kirevust lisab seegi, et proosa kirjutamine sõltub rohkem keskea püsivusest ja töövõimest. Enne artikli juurde asumist märkisin välja autoreid, kes mulle 90-ndate kirjandusest on kuigivõrd korda läinud. Nii luules kui proosas sain umbes kolmkümmend nime, kuid proosas oli vanemate autorite osakaal tunduvalt suurem ja seda eriti ,,esimese
küll. See jama läks õnneks üle, tänu paljudele toetavatele sõnadele ja muule. Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib 7 suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis teile tänapäeva maailmas kõige rohkem nalja teeb? Mul saab väga palju nalja, kui mängitakse keelega (kõdi on siis), ehk täpsemalt kogemata mängitakse sellega, öeldakse lauseid, mis on nihkes loogilisest, mis on kaksipidimõistetavad... Noh nagu lapsed ütlevad, kui nad veel keelt õpivad ja nagu täiskasvanud ütlevad, kui nad arvavad, et neil enam keelt vaja õppida ei ole.
peegeldus. Nii mõnedki juhtautorid (Rummo, Isotamm) vaikisid, neile iseloomulik retooriline vabavärss peaaegu kadus. Modernistlikud luulesuunad tulid esile Andres Ehini ja Toomas Liivi luules. Kõnekeele kasutamine luules vähenes. Lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkas suurenema. Käsikirjaliselt hakkas levima nn underground-luule, milles kasutati ka ebatsensuurset slängi. 1980. aastatel iseseisvus punkluule (Tõnu Trubetsky jt). Loobuti isiklikest tõeotsingutest ja hakati kasutama täiesti negativistlikku poeetikat. Samas tegutsesid veel K. Merilaas, B. Alver, V. Adams jt. Alveri luulekogu "Korallid Emajões" ja Merilaasi "Antud ja võetud" tähendasid tagasipöördumist monumentaalselt üldistusjõulise sõnakasutuse poole, klassikalisi värsse kirjutasid veel Kaalep ja Vaarandi. 1970.-80. aastate juhtivad autorid olid J. Viiding ja H. Runnel. Postsümbolistlikku ja romantilist luulet esindas J. Kaplinski.
# "http://valimised.err.ee/?c=3&id=40" #4. Ruth Tammeorg# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=41" #5. Mikk Sarv# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=42" #6. Sirli Pehme# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=43" #7. Agu Kivimgi# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=44" #8. Maret Merisaar# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=45" #9. Ahto Oja# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=46" #10. Tnu Trubetsky# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=47" #11. Toomas Trapido# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=48" #12. Aleksei Lotman# EESTIMAA RAHVALIIT # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=36" #1. Anto Liivat# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=77" #2. Karel Rtli# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=78" #3. Jekaterina Golubtsova# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=79" #4. Aivar Soop#
Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes. Oluline tunnusjoon on sürrealism. Kõik, mis müüb, on lubatud. Näiteks saab tuua Tarantino filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud
annaabi.ee 
