Punkluule 1.Esineb vulgaarsusi 2. Sümbolid: must lipp,metallist ketid, haaknõelad, needid, pealuud. 3. I ja Ü on asendatud y, V-w. 4. Iseloomustab: negatiivsus, üksindus,julgus erineda, mässumeelsed, kogunevad tänavatel, äng. 5. Pungi klassikud on: Tõnu Trubetski,Merle Jääger (hüüdnimega Merka), Villu Tamme, Liisi Ojamaa.
3.) Avatud lõpp 4.) Vastandamine 5.) Uute tähenduste loomine 6.) Mängulisus 7.) Absurd 8.) Iroonia 9.) Paroodia 10.) Must huumor 11.) Pila 12.) Alternatiivsed teemad (neegrid) 13.) Õigekirjareeglite eiramine 14.) Algne ja madal keel (ropendamine) 15.) Fragmentaarsus (katkendlikkus, puudub tervik) Allkirjanduse teke: 1.) Ulmekirjandus 2.) Narkokirjandus 3.) Hipikirjandus 4.) Homokirjandus 5.) Punkluule Autoreid välismaalt: 1.) Gabriel Garcia Marquez 2.) Umberto Eco 3.) Milan Kundera 4.) Kurt Vornegut 5.) Toni Morrison 6.) Margaret Atwood 7.) Graham Swift 8.) Ahmed Salman Rushdie 9.) Suzanna Arundathi Roy Autoreid Eestist: 1.) Mati Unt 2.) Sven Kivisildnik 3.) Contra 4.) Kauksi Üll 5.) Emil Tode 6.) Kadri Kõusaar 7.) Peeter Sauter 8.) Kaur Kender 9.) Hassso Krull 10.) Karl Martin Sinijärv
Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul Esile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Kirjutanud setukeelseid luuletusi Öölumi Kell lakkamatult vesist Su hele keha murrab aega tilgub, öö vaatab lumevalgust, Su kõhulohku aknast, üllatund & tume. kerra tõmbub kuu. Sind On katnud laud Su pelgan äratada, muidu mesikarva pilgu, ma hingan teeks ehk algust: liig Sind & Sinu lõhn on sume
7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu. Räägiti jõukusest, hakati ehitama suvilaid ametiasju arutati sanapidudel, läänelik luulevorm, kriitikud olid aina vähem rahul uute kirjanduslike tekstide suhtes. (peldikuluule, läänelik luulevorm, punkluule) 9."Olematus võiks ju ka olemata olla"1966 ´´Luule´´ 1968 ´´Päikesepillaja´´1976 Saab siis tõde lihtne olla? , Aeg 10.Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast eelmise sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti. "Ankruhiivaja" (1962) algused "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)
tõlkes midagi kaduma minna. Küll aga ilukirjanduses võib ning vahepeal peabki teost tõlgendama. Oht on ka see, et teksti tõlkides kaob teksti esialgne mõte ära ning seeläbi jäetakse lugejale teose ideest vale arusaam. Kuldsete kuuekümnendate kassetid (Eesti) Kogumikud „Noored autorid“ (kassetipõlvkond) Mats Traat (luule, näitekirjandus) Paul-Erik Rummo (luule, näitekirjandus) Arvi Siig (punkluule) Aleksander Suumann (luuletaja, aforist) Leelo Tungal (luuletaja) 1960ndate aastate luuleuuendused Vabavärss Romanss, haiku Vanema ja uuema rahvalaulu olulisus Murdeluule Optimistlik eluvaade Kassetipõlvkonna põhimõtted Elujaatav hoiak Maailma avastamine Uuendused Raske mineviku tõrjumine FAKTID: Autorid sündinud 1947-1967 19 luuletajat 1960ndad
vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule Esiplaanile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Merca kirjutanud eestikeelse loomingu kõrval ka setukeelseid luuletusi Modernistlik luule Kalev Kesküla Karl Martin Sinijärv Triin Soometsa Kristi Oidekivi Elo Viiding Kalev Kesküla Kalev Kesküla ühiskonnakriitiline ja irooniline Kesküla tuntuim luulekogu on "Vabariigi laulud". See kirjeldab Eesti Vabariingi elu ja tegevust Kasutab palju tsitaate
eristatavust. (Luks 2009) Jürgen Rooste: "Punk ei oleks punk, kui ta ei võiks kirjutada ükskõik millest, ükskõik kuidas. Piiratud on näha selles vaid vägisõnalist sotsiaalkriitikat, ajutist rõvetsevat sissetungi kaprealismi (mille üks lähtepunkte võib olla just pungis) - punkkirjandus on tegelikult mingi igipüsiva peavoolu ümberütlemine, antitees, analüüs, vägistamine, pastiss ja paroodia." (Rooste 2000) Eesti punkluule on ekslemas kirjanduse ja mittekirjanduse piiri peal, sest eelkõige on need siiski laulud, mida ilma viisita on raskem mõista. Punkluule kõrgaeg oli 1980.ndate kespaigas ning ta oli omamoodi murrang luulemaailmas, sest peale seda hakkasid luules tekkima vabamad vormid. Üldse on laulutekstide esitamine luule zanrina omane rohkem Eesti pungile ning välismaal seda ei kohta. Punkluule tekstid on lihtsad ja jäävad kergelt meelde, sest nad raiuvad piltlikult end inimese pähe
ning esimesed armumised 3)elujaatavad üleskutsed 4)enesetunnetuslüürika 5)kontakt välismaailmaga 6)armastus 7)tung hummaanse valgue poole 8)inimolemise põhiküsimused (elu, surm, oma maa ja rahva saatus) *armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda) *Puudutus (saatuse motiiv) *Salateadvus *Maailma asemel *Vari ja viiv (vabavärss) Punkluule *Trubetski *Tamme IV periood: (1990ndad) Tänapäeva luule: Üldisel: *teemad millest kirjuati muutusid julgemaks ja vabamaks *taasiseseisvumine *hakkab levima pluralism-mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus *kirjandus muutub kohati kommertstegevuseks L.Ojamaa ISEL: *kirjavahemärgid puuduvad *kasutab x, y, w,& *kasutab palju ingl k sõnu LK: *Lõputu juuli *Myyrid & Wäravad *Lootus (müürid, jumal, kivilinna armastus) *Ärasaatmata
Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad teosed on veel Piret Viirese „Eesti punkluule“2, Lauri Sommeri „Haaknõela vari“3 ning Tõnu Trubetsky „Haaknõela külm helk“4). Paraku on küsitav nii nimetatud kirjutise objektiivsus, kõikehõlmavus kui ka faktivalim. Tuleb arvesse võtta, et autor ise oli üks punkliikumise osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on isiklike mälestuste koondamise monopoolselt enda kätte võtnud, soodustab see kirjelduse muutumist isikukeskseks ning subjektiivseks
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Nõukogude aeg Referaat Koostas:TarmoEtti Tartu 2006 Sisukord Sissejuhatus 1 1. Peatükk 2 Kokkuvõte 4 Sissejuhatus Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky) "Kõik on hea" Meil pole tõesti miskit kaevata Kõik tuleb kätte ilma vaevata Ja päiksetõus läeb aina varemaks Ja maailm läheb aina paremaks Ja taevas läheb üha selgemaks Ja elu läheb üha helgemaks Kõik halb on ammu ära keelatud Ja murepisar alla neelatud Ja kõik on hea
Igapäevased asjad, päevauudisedki (lk. 6, 20) saavad sisekaemuseks. Iga eluline detail muutub kujundiks luuletuse keerulises kompositsioonis. Hipilikkus, ameerikalikkus, võib-olla vabad ja loomulikud lüürilised tunded, kergelt kusehõngused. Kogu ise on üles ehitatud Juhan Viidingu pealtnäha eklektilisusele segatud kaardipaki variant. Teatud aja tagant tulevad nad jälle esile: hobused, koerad, jumalad, viski, däss ning alati korduv naine. Rooste on ka suur pungi ja punkluule austaja, õnneks pole sellest miskit (peale varjatud ühiskonnakriitilisuse) tema kirjutistesse kandunud. Poleks tarvis mainidagi, et on olemas nii intertekstuaalsus kui -filmsus. Jürgen Rooste ei loo niivõrd seoseid kui lihtsalt sügavamõttelisena näivaid sündmuste keeriseid, millesse on osavalt pikitud rafineeritud kujutluspildikesi ning keelemängu. Ruja iseeneses on rakendatud vähe. Keelt püüaks luuletaja justkui üdini eestindada (rahvapärastada), samas kasutab puhast inglismanni
internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006). Nüüdseks on nende abielu lahutatud ja Jürgeni uueks elukaaslaseks on luuletaja Sveta Grigorjeva. Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste loomingust: 1999- luulekogu „Sonetid“ 2000- luulekogu „Veri valla“, punkluule kogumik 38 autori poolt „Tagasi prügimäele“ 2002- luulekogu „Lameda taeva all“, ühiskogu „Pegasus on pisut pervers“(Jürgen Rooste ja Ivar Sild nime all Tandem) 2003- luulekogu “Rõõm ühest koledast päevast“ 2005- CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“ 2006- novell „Pornofilm ja pudel viina“ (Vikerkaar 2006, nr 6) 2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“ 2011- luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“
· "Kroonu" (2005)- Vene sõjaväest rääkiv romaan, 2004. a. romaanivõistlusel 2.koht · "Peko" (2005) Näüdendikäsikiri setode nurmejumnal Pekost- ühistö Kauksi Üllega · "Pristan" (2005) -näidend koostöös Aapo Ilvesega · "Naine" (2009) romaan [Lisa2] Avaldatud kogumikes · "Hea raamat" (Tartu 1998)- NAKi proosakogumik · "Tagasi prügimäele" (kirjastus "Tänapäev" 2000)- Eesti punkluule antoloogia, koostanud J. Rooste · "Viie tunni tee / Five Hours Away" (2001) · "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner · "Emajõe kondor " (2002)- NAK-i kogumik, Ruitlaselt valik luuletusi · "Väinämöisen paluu" (2002) soome-ugri keeltes kirjutajate antoloogia, Ruitlaselt valik luuletusi · Antoloogia "Tallinnasta pois" (Absurdia, Helsinki 2003)- Ruitlaselt novell ,,President"
ridadevahelisi salasõnumeid ja võib rääkida isegi nn vastupanu/luulest (Runnel "Punaste õhtute purpur", mistõttu lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkab taas suurenema tekib underground/luule. Tekstid levivad käsikirjaliselt, veelgi sagedamini suuliselt luulelugemisel või rockkontsertidel.Sageli tekib otseside laulutekstidega, rockmuusika tekstiautoritest avaldavad debüütraamatuid Ott Arder ja Villu Kangur.Punklaulude tekstidest kujuneb välja punkluule (Tõnu Trubetsky, Merca jt). Luule kõrgtaset määrasid neil aastail aga paljuski just vanema põlvkonna autorid, näiteks viimased luulekogud Kersti Merilaasilt (,,Antud ja võetud"), Betti Alverilt (,,Korallid Emajões"). Eluhelbed Hambad katki Küll ma otsisin eluarvu, Hambad katki ja haridus väike, küll ma jagasin jagamatut- sõrmeküüne all sünnimaa muld,
Mul on hea meel, et eestlastel avanes võimalus Soomega ühineda, see oli iseseisvumisele kasulik, sest Eesti oli nii väike rahvas ja poleks üksi hakkama saanud. 8. Milliseid muudatusi tõi kaasa Nõukogude aeg Eestis? Poliitika, majandus, teadus, olme jne? Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky). Nõukogude ajal võis tegutseda vaid üks kommunistlik partei. Koolides pidi laulma Nõukogude Liitu ülistavaid laule. Kuigi ametlikult oli töö tegemine sovetiajal au sees, olid "sotsialistliku töö kangelased" ja
Teiseks Beieri luule erijooneks saabki otseselt sotsrealistliku luule kujundivara ja ka kaasaja ametliku nõukogude mütoloogia nihestatud kujul tarvituselevõtt. See kalduvus jõuab haripunkti ta Matti Moguci värssides, mis on huviväärsemaid nähtusi 1970.1980. aastate underground-luules ja kogu eesti kirjandusloo uhkemaid müstifikatsioone. Tema luules on selgeid sugemeid sots-art'ilikust kunstikäsitusest. Indrek Hirv Beieri ja punkluule kõrval paistsid tema tekstid arvatavasti liiga ilusad ja ,,sisutud". Esikkogus ,,Uneraev" keskendub klassikalistele stroofivormidele ja viiejalgsele jambile (romantiline). Ta kujundites ka hoiakutes põimuvad 20. sajandi alguse uusromantilise ja sümbolistliku luule mänguline dramatism, hilisem sürrealismikogemus ja sajandilõpu maneristlik meelelaad + huvi sootuks modernismi-eelsete luulevõimaluste vastu tõlked prantsuse barokkluulest ja Francois Villonilt
peegeldus. Nii mõnedki juhtautorid (Rummo, Isotamm) vaikisid, neile iseloomulik retooriline vabavärss peaaegu kadus. Modernistlikud luulesuunad tulid esile Andres Ehini ja Toomas Liivi luules. Kõnekeele kasutamine luules vähenes. Lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkas suurenema. Käsikirjaliselt hakkas levima nn underground-luule, milles kasutati ka ebatsensuurset slängi. 1980. aastatel iseseisvus punkluule (Tõnu Trubetsky jt). Loobuti isiklikest tõeotsingutest ja hakati kasutama täiesti negativistlikku poeetikat. Samas tegutsesid veel K. Merilaas, B. Alver, V. Adams jt. Alveri luulekogu "Korallid Emajões" ja Merilaasi "Antud ja võetud" tähendasid tagasipöördumist monumentaalselt üldistusjõulise sõnakasutuse poole, klassikalisi värsse kirjutasid veel Kaalep ja Vaarandi. 1970.-80. aastate juhtivad autorid olid J. Viiding ja H. Runnel. Postsümbolistlikku ja romantilist luulet esindas J
annaabi.ee 
