Ta joonistab visuaalitahvleid, piltstsenaariume, kaadrikompositsioone, tausta võtmekaadreid ja loob mõnikord ise ka terveid filmilõike. Takashi Watabe on kontseptsiooni- ja kaadrikompositsioonikunstnik. Tema ehitiste ja mehaaniliste instrumentide, näiteks sõiduvahendite ja robotite kavandite põhjal on kujunenud lausa omaette anime pildimaailm. Watabe stiil on mõjutanud tema peaaegu kinnismõtteline detailidele keskendumine. Ta on andnud olulise panuse arvukate teadusulme animefilmide tulevikunägemuste usutavaks muutmisse alates pealtnäha kõrvalistest detailidest kuni üksikasjalike kavanditeni. Watabe kavandid kannavad alati tema signatuuri. Haruhiko Higami on fotograaf. Ta on töödanud telestuudios, fotograafina reklaamiagentuuris ja fotostuudios. Higami on alates 1980. aastate lõpust töötanud filmide ja animefilmide kontseptsioonifotograafina ja võttepaigas otsijana. Filmikeskkondi välja töötades toetub ta
Nad esinevad koomiksitegelaste stiilis riietuse ja jumestusega. Ise selgitasid nad, et nad valisid oma välimuse vastavalt sellele, missugustena fännid neid kujutasid. Stanley tegelane oli Tähelaps (Starchild), sest teda nimetati sageli "tähesilmaliseks armastajaks" ja "lootusetuks romantikuks". Simmonsi tegelane on Deemon (Demon), mis kajastab tema künismi, musta huumorit ja kiindumust koomiksiraamatutesse. Frehley tegelane Kosmosemees (Spaceman, Space Ace) peegeldab tema armastust teadusulme vastu. Väidetavalt pärineb tema tegelane teiselt planeedilt. Crissi tegelane Kassmees (Catman) vastab uskumusele, et tal on üheksa elu, sest tema lapsepõlv Brooklynis oli vära raske. Tähelaps – Paul Stanley Deemon - Gene Simmons Kosmosemees - Ace Frehley, Tommy Thayer Kassmees - Peter Criss, Eric Singer
Haridus: Gümnaasiumiharidus. Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas uudisteagentuuris Tidningarnas Telegrambyrå, peatoimetaja ning ajakirjanik ajakirjanduslikes väljaannetes Fjärde Internationalen ning Expo, samuti kirjutas erinevatel eluperioodidel väljaannetele Fourth International ning Internationalen. Mida kirjutanud: Kirjutanud mitmeid artikleid ning raamatuid rassistlike organisatsioonide ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis, teadusulme fännina kirjutanud lugusid erinevatele ulmeajakirjadele. Rahvusvaheliseks fenomeniks saanud postuumselt avaldatud Millenniumi-triloogiaga, mis kujutab endast kriminaalromaani. Tuntumad teosed: Millenniumi-triloogia: "Lohetätoveeringuga tüdruk" originaalpealkirjaga "Män som hatar kvinnor" ("Mehed, kes vihkavad naisi") "Tüdruk, kes mängis tulega" - "Flickan som lekte med elden" "Purustatud õhuloss" - "Luftslottet som sprängdes" Teened ja tunnustused:
Kõrgfantaasia ehk eepiline ulme on mitmekihiline ja mahukas fantaasia, mis sisaldab palju erinevaid nüansse, mütoloogiat, olevusi, maagiat, geograafilisi detaile ja ajalugu. John Ronald Reuen Tolkien „Sõrmuste isand“ George R.R. Martin „Troonide mäng“ Terry Prachetti n-ö Kettamaailma raamatud J. K. Rowling „Harry Potter“ Eesti kirjanduses viljeleb kõrgfantaasiat Indrek Hargla „Apteeker Melchiori“ sari Postapokalüptika ehk teadusulme inimkonna lõppemisest, mis tekkis pärast II ms ja käsitleb planeet Maa ressursside lõppemist ja tekkivaid probleeme, UFOde pealetung Cormac McCarthy „Ei ole maad vanadele meestele“ ja „Tee“ Uus sajand, vanad probleemid: Riikidevahelised suhted Kliimasoojenemine Õhu saastumine, elukeskkonna saastumine Vaesus, majanduskriisid Rassism
muinasjutte“ (1933) rõhutab rahva eetiliste tõekspidamiste puhtust. 1932. aastal ilmus kogumik „Mustlaste muinasjutte“. August Jakobsoni interpretatsioonis ilmus mitu kogu eesti muinasjutte: „Ööbik ja vaskuss“ (1947), „Suur onu ja väike vennapoeg“ (1964) ja „Sõbralikud vennad“ (1950). 9. Fantaasiakirjanduse olemus ja alaliigid lk 174 (Ele Süvalepa lühikonspektist) Teaduslik ja nn vaba fantastika kunstmuinasjuttudes. Teaduslik fantastika (ulme, teadusulme) kui kirjanduse ja lastekirjanduse nähtus. Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R. Tolkien); esmasest teise maailma avanev kahe maailma põiming
annaabi.ee 
