MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tun...
2. Modernism 2.1. Sissejuhatuseks Modernistliku ajastu sünniks võib pidada juba uusaja algust, mis on seotud uute poliitiliste, filosoofiliste ja eetiliste ideede tekkega. Uusaja alguseks peetakse valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda...
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on...
MODERNISM – 20. SAJANDI ALGUS KIRJANDUSES / lk 111-115 1. Millised sündmused mõjutasid-muutsid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ühiskonda? 2. Missugused muutused toimusid samal ajal kirjanduses ja kunstis? 3. Mida tähendab l’art pour l’art (loe: laar pur laar) ja milline kunstikäsitlus selle mõiste taga on? 4. Mis on modernism? Millal sai modernism kirjanduses alguse ja mis ajani see kestis? 5. Miks tekkis modernistliku kirjanduse kõrvale massikirjandus? MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse ...
pankur ei eristu enam · Tõusis turvalisus üksteisest oma · Tõusis heaolu tarbimisvõimaluste ja · Laienes toetus elustiili poolest inimõigustele ja · Postmodernset ühiskonda vabadustele ilmestab jäikade piiride · Üleüldine progress kadumine tegi modernismist · Nähtused ja suhted on optimistliku ebakorrapärased elufilosoofia, mis · Inimestel on suurem uskus inimkonna vabadus, kuid samas ka võimetesse. suurem vastutus
Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljenduslikkust; muutus üleeuroopalikuks liikumiseks, pärast II maailmasõda jõudis USA-sse Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil.Postmodernistlik liikumist võib leida eelkõige arhitektuuris, kirjanduses, kunstis, luules, filosoofias, humanitaarteadustes, sotsiaalteadustes ja linnageograafias Abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine
10-1 Tallinn 2017 Ma külastasin Monet2klimdi näitust. Ma käisin seal 11.11.2017. Näitusel "Monet2Klimt" näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsat teost. Seal esitati Monet, Van Gogh'i ja Klimti maale. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus: vaadata Monet'i maalide struktuuri; tunnetada Van Gogh'i postimpressionismi värve ja aru saada Klimt'i modernismist ja sümbolismist. Näituse kestis 45 minutit, ning need pildid jooksid ekraanidel vahetpidamata. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid. Klimt maalis enamasti naisekeha. Oscar Claude Monet (14. november 1840 5. detsember 1926) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja
oli oponeeritav institutsionaalsus? 5. Milliseid erinevusi ja sarnasusi leidub abstraktse kunsti ja popkunsti toimimise põhjustes ja tagajärgedes? 6. Milliseid põhimõttelisi muutusi nii kunstikeeles kui ka hoiakutes tõi endaga kaasa pop-kukst? 7. Kuidas põimusid hilissotsialistlikus keskkonnas nn nõukogude popkunst ja IIMM järgne sürrealism? 8. Kuidas erines toona siin loodud kunst Lääne sõjajärgsest modernismist? Popkunst kui populaarkultuurilise maailma osa, kuulub kokku uue, kuuekümnendate aastate lõpus õppima asunud noorte põlvkonnaga. Abstraktsed tööd seoti tihedalt tolleaegsete kollazidega Abstraktne kunst erines ametlikult lubatud kunstist radikaalsemalt kui popkunst näituse üldpildist, kuid kokkuvõttes jäi abstraktsionism popkunstist oluliselt marginaalsemaks näituseks. Suuremas osas jäid abstraktsed tööd ka kunstnike endi
Autorid kirjanduses: Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. 8 Kokkuvõte Modernism on pärast realismi tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Modernismi põhiliseks tunnuseks on see, et autoritel on lubatud järgida enda loodud kujutlust, ilma reegliteta. Puudusid kindlad tunnused. Modernismi suundi on väga mitmeid, referaadis kajastuvad neist kolm: futurism, ekspressionism, dadaism. Modernismist arenes edasi postmodernism. 9 Kasutatud kirjandus Nahkur, A. 2007. Kirjandus realismist postmodernismini. Tln.: Koolibri, 111-115 lk. 1973. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Tln. 196 lk. http://et.wikipedia.org/wiki/Modernism http://et.wikipedia.org/wiki/Uusromantism http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/futurism.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/ekspressionism.htm
9.) Futurismi arhitektuur võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. Antonio Santelia Futurismi skulptuur vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Uberto Boccioni Art-Deco Art-Deco kunstisuund oli eriti populaarne sisekujunduses , arhitektuuris ja tööstusdisainis, aga ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Art-Deco on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art-Deco on dekoratiivkunst. Empire State Building on art-deco stiilis
Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel 20 sajandi kunsti tuntakse kui ka kaasaegset(modernseset) kunsti, tegelikult sai see alguse 19 sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks
väljendus vahendite suhtes, kõlavad ja efektsed manifestid, mõne oma aja joone järelekiitmine - , kui nad mõistavad vlountaristlikult elu tegelikkust ja sotsiaalsete protsesside elulisi seaduspärasusi. Kunst kuulub nende loomevaldkondade hulka, millele kõige vähem andestatakse tähelepanematust inimkonna edumeelsete ideaalide suhtes selle vastu patustaski futusim. Kasutatud kirjandus: ,,Modernismist" Lionginas Sepetys, 1986. ,,Kunstiraamat noortele" Tiiu Viirand, 1984. http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism
V:Tsiteeriti kolmel erineval moel: 1)aluseks võeti vana teose kompositsioon, kuid maaliti sinna teistsugused tegelased 2)loodi pinged uue ja vana vahel, mis paneb märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema 3)eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid 7. Milliseid kunstisiseseid või kunsti väliseid põhjuseid oli postmodernismil? V: Kunsti sisesed põhjused olid eelkõige tüdimus modernismist. Kunsti välised põhjused oli poliitilised muutused aga ka muutused väärtushinnangutes, mida kunstnikud avalikult taunisid.
ALLIKALOEND Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jaaksaar, K. ( 2010). Uurimistöö, referaadi jm teadusliku teksti kir jutamine. 09.aprill 2012 , http://www.slideshare.net/katsv/uurimist-referaadi-jm -teadusliku-teksti-kirjutamine Leki, I. (1998). Academic Writing. United Kingdom: Cambridge University Press. Lunter, A. 2003. Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile. Modernismist postmodernismini. Viljandi: J. Sarapuu. ALLIKALOEND Nurmiste, T. (2005). Viitamine. 09. aprill 2012, http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf Pisuke, H. (2004). Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Säljö, R. (2003). Õppimine tegelikkuses. Võru: AS Võru Täht. Uibu,K . (2009). Praktilisi harjutusi õigeks viitamiseks. Tsiteerimine ja parafraseerimine. 09.aprill 2012 http://dspace
pole kahjuks eesti keelde tõlgitud. Sokolov taotles sellise teksti kirjutamist, mis ei areneks läbi normaalse mehhanismi, väldiks karaktereid, sündmusi ja kõnet. 20. sajandi alguse Vene kirjandust peetakse tänapäeval väärtuslikumaks, kasutatakse isegi mõistet ,,kirjandusklassika" ja ,,-klassikud", samas kui 20. sajandi lõpukümnendid on jäänud pigem tähelepanuta. Kirjandusentsüklopeediates ja õpikutes räägitakse rohkem modernismist kui postmodernismist. Võib-olla on põhjus selles, et postmodernismi on raske kuidagi defineerida ja seega on mõjunud laialivalgunumalt. Võib- olla on põhjus valitsenud korras. Igal juhul on selge, et sajandi alguses tegutsenud kirjanikud olid viljakamad ning teedrajavad.
Kunstimuuseumis. 4 ,,Absinti jooja" 5 Manet kunstnikuna Manet rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt renessaansiaja töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride mustade piirjoonte kasutamine. Manet elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt halvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus Émile Zola, kes teda avalikult ajakirjanduses toetas, ning Stéphane Mallarmé ja Charles Baudelaire, kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama.
· transpordiprobleemid (algeline, ülekoormatud ühistransport, ummikud, saastatus); · mahajäetud tööstusettevõtted; · migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid; · suur kuritegevus; · õhu saastatus ja vee reostus; · tohutute jäätmekoguste teke. Millised probleemid on tüüpilised arengumaade , millised arenenud riikide linnadele? Kirjandust · Jauhiainen, J. (2005). Linnageograafia : linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia · Raagmaa, G. Eesti regionaalne ja kohalik areng globaliseeruvas maailmas. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11883 · Kaitainen, K. Linnastumine http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10653 · Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs http://www.siseministeerium.ee/public/0000eesti_linnare g.pdf
FAKTID: Autorid sündinud 1947-1967 19 luuletajat 1960ndad Esimene kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa) Kasseti mõte tuli Leedust Autoritel, kes ühes kassetis olid, ei pruukinud olla üldse varasemat kokkupuudet ARVAMUSED: Tekkinud mitte tekitatud Postmodernism Teadsin Sain uut teada Huvitav/üllatav Sarnasus Erinevused varem fakt modernismiga modernismist Kirjandus, Tekkis 1870-80 Enda Suures osas Idndiviidi kunst, aastatel, mittedefineerimine toetub keskne, arhitektuur Tekkinud koos , postmodernism modernism oli virtuaalmaailmaga Kunstirevolutsioon nii sisuliselt kui ühiskonna , , vormiliselt keskne
Aastal 2000 autasustati Valve Pormeistrit 200 000 kroonise elutööpreemiaga. 1978 Audru söökla-haldushoone orgaaniliselt laadilt neomodernismi, viimase puhul isegi neofunktsionalismi siirdunud arhitektoonika. Et arhitekt läbi kogu oma aktiivse loome-ea oli pidevas arengus, kinnitagu aga 1984. aastal valminud Põllumajandusakadeemia õppehoone Tartus Tähtveres, kus tollal aktualiseerunud postmodernismile, pealispinnalisele ajalooga flirtimisele, reageeris Pormeister väärika, ent modernismist igavikulisse vormikeelde suunduva metafüüsilise silindrite ja tahukate kompositsiooniga. Seda võluvat hoonet on võimalik imetleda kõigil Tallinnast Tartusse sisenejail, aga ka Emajõelt, kus eriti veenvalt tuleb esile hästi proportsioneeritud hoone klassikat meenutav uusratsionalistlik käsitluslaad. Peetakse arhitekti loomingu tipuks, keerulise elu- ja loomesümfoonia finaaliks Tema loodud Lillepaviljon, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone, Jäneda
nagu nad ise soovivad. Prantsusmaal ja Hispaanias oli kubism eriti tuntud. Eestisse jõudis see muidugi palju hiljem, kuid ka meil on mitmeid tuntud kunstnike. Referaat oli hea võimalus oma silmaringi avaldada ning õppida tundma rohkem interneti avarusi. Selline referaat toob, mitte just kõige pädevamad õpilased kunstiajaloos, kunstile lähemale. 12 Kasutatud kirjandus Raamat: ''Üldine kunstiajalugu'' Jaan Kangilaski Raamat: ''Modernismist'' Lionginas Sepetys http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/kubism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism http://en.wikipedia.org/wiki/Georges_Braque http://et.wikipedia.org/wiki/Juan_Gris http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Gris http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Delaunay http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Delaunay http://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_Akberg http://www.virumaateataja.ee/190808/esileht/15048467_print.php http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra http://lib.werro
Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980. aastatel taaselustunud graafilises disainis.
koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980. aastatel taaselustunud graafilises disainis.
individuaalsed, suunatud muutusele ja arengule või personaalsele ja sotsiaalsele integratsioonile. Kunsti eeldused kunstiteraapias Kunstiteraapiates käsitletakse kunsti mõistet väga laiaulatuslikult. Joonistus võib olla nii sodimine kui ka struktureeritud pilt, muusika nii müra kui harmooniline heli, tants nii minimaalne zest, katkendlik liigutus kui koreograafiline tervik. Modernismist alguse saanud kunsti avatum määratlus on loonud pinnase uuematele ja vabamatele definitsioonidele. Kuna kunstiteraapiates puuduvad esteetilised, kunstilised hinnangud kunstitöödele, siis on taoline avatud kunsti mõiste sobiv. Oluline ei ole tehniliste oskuste omamine ega ka niivõrd "kunstitöö" vaid loominguline protsess iseenesest. Rõhk on sellel, kuidas tehakse mitte sellel mida tehakse. Kunstiterapeudid usuvad, et loominguline potentsiaal areneb inimesel enne, kui
Ta kasutas loomulikku valgust. Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised 14. Art Dèco ja teise põlvkonna pilvelõhkujad: Chrisler Building, Empire State Building. Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Hõlmab endas segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Dekoratiivkunst, elegantne, glamuurne, funktsionaalne, modernne. II põlvkond- Pikem ja sihvakam kuju võrreldes Ipk, fassaad toimib kütteallikana, peegelklaasid, konditsioneeri kasutamine, suurenenud valgusnõuded Chrysler Building- maailma kõrgeim telliskiviehitis, kasutab detaile chrysleri autodelt, kasutatud roostevaba terast katmaks astmeliselt katust. Kasutatud art decole isel sik-sak mustrit akende disainis tipu osas.
sotsiaalset ja kultuurilist elu. Olulised muutused on toimunud valitsuse, tootmise ja tarbimise suhetes. Enam ei olnud lihtsalt ühte sorti toodet, vaid neid on palju ning see annab inimestele võimu esitleda ennast läbi toodete. Spetsialiseerumine tootmises ja tarbimises tõi kaasa muutusi turunduses, organisatsioonilistes struktuurides ja poliitikas, mis edasi mõjutasid ja peegeldasid ühiskondlikku muutust. · Viimane dimensioon modernismist kui epohhist hõlmab tundlikkust. Tundlikkuse all peetakse silmas ajaliste muutuste mõistmist. Kuigi terminit ,,postmodernism" on kasutatud üle 100 aasta, hakati alles pärast Teist maailmasõda seda kasutama terminina, mis väljendas midagi ,,uut". Nähtavasti olid kõige suuremad postmodernismi väljendused arhitektuuris (nt AT&T hoone New Yorgis) ja kunstis (esindajaks Andy Warhol). Posmodernism, kui sotsiaalne teooria
" Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst. Et see kõik kokku panna on vaja uut kontseptsiooni-postmodernismi. Postmodernismi probleem on seadnud teadlastele mitmeid küsimusi, ja kõige olulisem neist - kas on olemas ise nähtus postmodernism? Kas see ei ole lihtsalt järjekordne väljamõeldis? Millest postmodernism erineb modernismist? Kõik need küsimused kujutavad endast sisuliselt nende arutelusi, mis on väga aktiivselt praegu hinnatud nii selle toetajatega ja vastastega.
" Modernism purustas paljudesse hoovustesse ja nähtusteste: pop art, op kunst, iselõhkemise kunst, kehamaalingud, dünaamiline suun, küberneetiline kunst. Et see kõik kokku panna on vaja uut kontseptsiooni-postmodernismi. Postmodernismi probleem on seadnud teadlastele mitmeid küsimusi, ja kõige olulisem neist - kas on olemas ise nähtus postmodernism? Kas see ei ole lihtsalt järjekordne väljamõeldis? Millest postmodernism erineb modernismist? Kõik need küsimused kujutavad endast sisuliselt nende arutelusi, mis on väga aktiivselt praegu hinnatud nii selle toetajatega ja vastastega.
Kaplinski, rahvalik ja laulupärane, eelkõige aga isamaalik Hando Runnel, loodusluulega alustanud ja hilisem urbaniseerunud maastike kujutaja Viivi Luik, end kandilise maapoisina esitlenud Mats Traat ja I. Laabani kõrval teine järjekindel sürrealist Andres Ehin. Nende loomingus on tajutav sisuline avardumine ja vastuvõtlikkus maailmakultuurile, juurdumine ühtaegu nii eesti luule varasemas traditsioonis kui ka innustumine modernismist ja vormiline mitmekesisus. 1960. aastate lõpus ja eriti Praha kevadest alanud stagnatsiooni mõjul kulges see maailma kosmiliste mõõtmeteni avardumisest rõõmu tundnud põlvkonda aga resignatsiooni. P.-E. Rummo luulekujundiga väljendudes "suubub, ah sumbub see hoog umbsesse preservatiivi." Et nõukogude kirjanduses oli soositud üksnes realistlik loomelaad, siis püüti proosauuenduslikke võtteid põhjendada prantsuse marksistilt Roger Garaudylt laenatud
Post-struk. puhul on muutus. Me saame strukturalismi mõista siis, kui oleme ajalooliselt... Kujunevad välja kõnelemisviisid ehk diskursused. Post-struk. puhul paistab silma see, et pole küsimus tekstilisuses v skemaatilisuses, vaid see hakkab uurima sfääre, mis pole otseselt tähenduslikud (iha, keha). Enne jäid uurimisest välja. 1926-1984 Marksismi puhul luubi all tõe väide. 251114 Postmodernism – mõiste kasutamine jääb 19. sajandi lõppu. (taustaks) Modernismist: Modernismile heideti ette seda, mis „tundus“ olevat modernismi probleem ...................... Modernistlik kultuur/kunst mängis liiga palju tolle aja poliitilise eliidiga. Kunstiteos, mis vormilt uuenduslik, sellel võimalus luua pikas perspektiivis uusi arusaamu, muuta poliitilisi arusaamu. _ Popkunst ja WARHOL. Tema puhul peetakse keskseks (tema sõnul toetus tekst pealiskaudsetele uurimisandmetele; pole töö staatusest vaimustuses) – „Postmodernne olukord“
värsivormidest. Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust. Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Postmodernism erineb modernismist sellega, et on vähem elitarismi rõhutav. Postmodernistlikud kirjanikud erinevad modernistlikest selletõttu, et nad ei pea ennast teistest paremaks, vaid tegleevad pigem osalusvaatlejatena kõrvalt. Seda iseloomustab ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu. Postkoloniaalne kirjandus kujutab endast koloniaalmaade kirjandust, st India, Aafrika, Austraalia ja Kanada kirjandust. Kirjandus on seal tekkinud varem, kuid alates 1980. aastatest hakati neid maid
Individuaalelamud - Eestis on palju neid. Sõjajärgsel ajal olid arhitektidel hingetõmbepaus. Kõik oli kontrollitud, et mitu tuba ja ruutu võis olla. 45/47 moodustati Eesti arhitektide liit. Alguses kasutati palju Saksa stiili, kõrge kaldega katus ja kikkis katused, tõstetud räästad, otsaviiludel pole räästast üldse. Hiljem läksid majad suhteliselt modernistlikuks. Stiili rikkus oli päris suur. Üleöö võis stiil muutuda. Liialduste likvideerimine. modernismist sai 60ndatel valitsev stiil Eestis. Modernism - Alguspunktiks loetakse Tallinna Laululava. Hakkasid tekkima paneeliehitused, tüüpprojektid, mehhaniseerimine oli suuremas skaalas. Modernism vastandus Stalinismile. Täisnurksed hooned, head puhtad pinnad, suured planeeringud. Tüüpprojektidega suured projekteeritud alad. Teater "Vanemuine" August Volberg +... Teater "Endla" EPK Keskkkomiteehoone 1964-68, hoone on kujundatud nii et see tõstaks esile Lenini kuju selle ees
tunduvalt rohkem kompileeritust. Teiselt poolt liigub ta edasi modernistlike kirjutamisviiside katsetamisega. "Päris tekstuaalne Unt ilmub õieti alles 1980. aastate lõpus: selle teatavaks eeltaktiks on küll juba 1984. aastal kirjutatud Räägivad, kuid tõeliselt realiseerub ta romaanina Öös on asju... See Undi kõige mahukam kirjanduslik töö (üle 200 lehekülje) jätab osalt mulje juba puhtast tekstuaalsest modernismist, nagu selle idee selgines ja kristalliseerus kakskümmend aastat varem prantsuse teooriates." (Krull, 1993). Üheksakümnendatel on ta postmodernismi vaimus rõhutatult fragmentaarne, Suurtele Narratiividele vastanduv, rõhutatult pretensioonitu stiiliga ning järjest "kergemini kättesaadav". Tekstides avaneb uus dimensioon - kaubanduslikkus, moe taotlus kui eesmärk iseeneses, kavatsuslik triviaalsus. Eelkõige üheksakümnendatel kujundab ta enesest
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga
kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud
elements and spatial syntaxes. Georgia Ford,R.L., 1999. Lynch revisited: New urbanism and theories of good city form. Cities, Vol. 16, No. 4, pp. 247–257. Golledge, R., G., 1999. Wayfinding Behavior: Cognitive Mapping and Other Spatial Processes. 15-25. London Gould, P., White, R., 1986. Mental Maps. Boston Ingram, R., Benford, S., 1995. Improving the Legibility of Virtual Environments. Notthingham Jauhiainen. J., 2005. Linnageograafia: Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. 109-116 Eesti kunstiakadeemia. Lynch, K., 1954. The Form of Cities. Scientific America, Vol. 190, No. 4, pp. 54-63 Lynch, K., 1960. The Image of the City. 46-118. Cambridge Lynch, K., 1972. What time is this place?. 3-28. Cambridge Neis, P., Zipf, A., 2007. Realizing focus maps with landmark using openls services. Bonn Omer, I., Goldblatt, R., Or, U., 2005 .Virtual City Design Based on Urban Image Theory. The Cartographic Journal, Vol. 42, No.1. pp. 1–12 Pacione, M
Modernses ühiskonnas oli võimalik üpris suure tõenäosusega ette ennustada sedagi, kuidas hääled valmistel jagunevad. Lisaks püsivale identiteedile iseloomustas modernset ühiskonda mõistlikkus, arvepidamine ja asisus. Nii ühiskonna progressi kui ka elujärje paranemist mõõdeti ennekõike rahas, kaupades ja asjades. Modernismiajastul arenes ühiskond kiiresti: kasvas jõukus, tõusis turvalisus ja heaolu, laienes toetus inimõigustele ja vabadustele. See üleüldine progress tegi modernismist optimistliku elufilosoofia, mis uskus inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva kohta. Samuti uskus modernism, et inimesed on suutelised neid teadmisi kollektiivselt rakendama, muutmaks elu paremaks ja suunamaks maailma inimarengut. Modernism hindas kõike seda, mis oli uus ja kaasaegne, vanades kommetes ja traditsioonilises kultuuris ei nähtud midagi nii väärtuslikku, mida peaks kindlasti hoidma. Postmodernset ühiskonda, mis kujunes 20
Valitud inimesed- konstruktorid, kirjanikud, artistid, revolutsioonilsed mõtlejad. Kolonialism kui modernse ühiskonna paratamatu kaasnähtus: "primitiivne(algeline) teine" ja "arenenud mina". Kiirenev tempo -ismide vahetumisel . Fovism (1901-1907), Ekspressionism (1905-1912), Kubism (1907-1920) Futurism(1904-1914) Abstraktsionism, Dadaism (1916-1922), sürrealism Eksklusiivne kultuuriloogika : iga ism eitab teisi ISME lisaks"ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine. Postmodernism- modernismist arenes välja post-modernism. Üks keskne kunstnike liit. Sallimatus ja vägivald sest vene- saksamaa soovutub modernsuse läbi vägivalla.kadus respect kultuuri akadeemilisuse vastu. Tööstusühiskond. Ühiskond püüab taas läheneda elule, tuuakse sisse bonaalsus. Kunstis- ajaloo ja fantasia segu, ei püütagi olla originaalsed, kõik on juba varem olnud. Rene Magritte.Man Ray-mood ja eros.
N-E algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks väga rikkunud moraalikombeid. 2) Kirjandusellu ja keelde lisandub tugev annus dünaamikat 3) Säilib Siuru ajal üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle raami sees midagi teiseneb. Põhiesteetiline alus jääb samaks, aga olemisvorm muutub. Eriti oluliseks saab see, et uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. Süntees uusromantikast ja modernismist saab oluliseks. 4) Annab teeotsa kätte edasisele eesti luulele. See mida hakkab pakkuma Under ja Visnapuu, on midagi uut. Moraali + kunsti suhted: 1) senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjandusse (Under, Visnapuu) 2) Siuru aegadel juurdub, et kunst on primaarne ja elu on sekundaarne. See tähendab elu kunsti levikut - kirjanike suvitamised Pühajärve ääres jm. 13. september 2010 Marie Under (1883-1980)
mõistusest tuletatud. 83 # st. taustaks on 1) mõte sellise kategooria nagu SP olemasolust (midagi, mille vastu tuleb midagi ette võtta, ühiskonna ratsionaalne arendamine on kohustuseks ja eesmärgiks vastandiks sellele, et pole riigi asi, on kas isiklik või looduse probleem) ning # 2) mõte sellest, et SP on objektiivselt diagnoositav. Mõlemad mõtted on "modernistlikud". - samm sellest modernismist eemale on juba see, kui öelda, et SP on sisuliselt (vähemalt osaliselt) poliitiline ja mitte tervenisti teaduslik mõiste ning põhineb väärtushinnangutele. Mida sellest järeldub eetika osas? - postmodernistid pole nõus, et eetilisi valikuid teostab ratsionaalne ja autonoomne indiviid, kelle keha omadused pole üldse olulised # tegelikult nendelt, kes ei vasta normaalsusele, keelatakse teistega võrdväärne subjektsus. Vt. alternatiivi: kurt või keelelise vähemuse esindaja?
objektiivne . on teada mis on hea, see ei ole väärtustest vaid mõistusest tuletatud. * st. taustaks on 1) mõtte sellise kategooria nagu SP olemasolust (midagi, mille vastu tuleb midagi ette võtta, ühiskonna ratsionaalne arendamine on kohustuseks ja eesmärgiks . vastandiks sellele, et pole riigi asi, on kas isiklik või looduse probleem) ning * 2) mõtte sellest, et SP on objektiivselt diagnoositav. Mõlemad mõtted on ,,modernistlikud". - samm sellest modernismist eemale on juba see kui öelda et SP on sisuliselt (vähemalt osaliselt) poliitiline ja mitte tervenisti teaduslik mõiste ning põhineb väärtushinnangutele. 13. KULTUUR - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger)
Segunemine võiks märkida sellise kultuuri situatsiooni kohta nagu postmodernism. massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga - varem võime mingeid märke näha, et tulevad laulutekstid kirjandusse jne. Aga see on niisugune hiiliv muutus, mis toimub, nüüd paisatakse kultuur segiläbi ja mingil moel väärtused on mängima pandud või peapeale keeratud. intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus - sõnad, mis võiksid iseloomustada rohkem sellist modernismist lähtuvad kirjandusharu, aga kui mõelda, siis mõisted töötavad eritekstide puhul. Tekstid hakkavad põimuma: tüüpiline parafraseerimine ja alustekstidega mängimine. Tsüklite moodustamine, või kontseptuaalse eesmärgi püstiajamine. Kollektiivsete väärtuste relativiseerimine - Kui selline mäng käib, siis tähendab väärtuste maailmas mingite väärtuste küsimärgistamist. Rahvuskultuuri põhiväärtused on nagu mängu pandud. Uus muutuv kirjandus nagu teeks mingit muud asja
maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad?
Habermasi arvates on vajalik esteetilise vastupanu majandusliku ja administratiivse süsteemi autonoomia kasvule. Igal juhul tuleb säilitada tasakaalustatud maailmapilt, nagu see tekkis Valgustusajal: ühiskond on tervik, iga tema autonoomne komponent on suhestatud tervikuga. Habermasi arvates on modernism ennast ammendanud selles mõttes, et ta ei produtseeri progresiivseid ideesid, kuid teisalt on ta tunginud kõikidesse elusfääridesse. Samas ei kavatse ta veel selepärast modernismist distantseeruda. Väljapääsu olukorrast, mida ta nim. legitiimsuse kriisiks, näeb ta ratsionalistlikus konsensuses kõigi eluavalduste vahel. Seda näeb ta riigi ülesandena. ? Habermas, Jürgen 1994 Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet Akadeemia 12/ 2591 2610 ? Habermas, Jürgen 1992 Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna Vikerkaar 9 ? Thompson, John B 1996 Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria Akadeemia 1 2 ?
Samamoodi investeerivad meisse politseinikud, lasteaiakasvatajad, päästetöötajad jne, kes kõik pakuvad teenused, mille järgi on suur nõudlus. *** Marxi põhjuslike seoste mudelit võiks kujutada nii: MAJANDUS põhjustab POLIITIKAT ja KULTUURI, mistõttu muutused MAJANDUSES toovad kaasa muutused POLIITIKAS ja KULTUURIS. Järgnev tabel ei kajasta Marxi loogikat selles mõttes, et ta ei räägi ei modernismist ega postmodernismist, ega ka näe ette, et ühiskond just nii muutub, nagu selles tabelis on kujutatud. Tabel väljendab väga lihtsustatud kujul üldtunnustatud sotsiaalteaduslikke arusaamu sellest, kuidas 109 ühiskond on muutunud ning kuidas muutuste algtõugeteks on olnud muutuses tootmisvahendites ja majanduses.
annaabi.ee 
