Väärtused Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Kuigi sinu väärtused võivad vahel olla ebamäärased, sunnivad nad sind teatud asju või tegevusi teistele eelistama, võtma vastu teatud otsuseid. Ühiskonna arenguga kaasnevad alati ka muudatused inimeste väärtushinnanguis ja eelistuses. Võib eristada kolme esinevat inimtüüpi: põhivajaduste inimesed - inimesed, keda juhivad äraelamise väärtushinnangud, mis seostuvad ellujäämise põhitingimustega: toit, riided, eluruum, turvaline vanaduspõlv; välismaailma inimesed - inimesed, keda juhivad heaolu kasvuga seostuvad väärtushinnangud, nt kord, auahnus, tõhusus, tootlikkus; sisemaailma inimesed - inimesed, keda juhivad väärtushinnangud, mis seostuvad nende eneste sisemise arengu ning teiste eest hoolitsemise eeldustega.
traditsiooniline lõppmoraal, mida ta ei rõhuta üleliia, sest tema jaoks on tähtsamad olukorrad ise, nende vaimukas ja sageli psühholoogiliselt varjundatud esitus. Olukordade täpse kirjelduse kõrval on koomika peaallikaks tegelaste tabavad kõned, mis on antud eri stiilides ning toovad aina esile midagi iseloomulikku tegelase inimtüübi olemusest. Valmi lugedes oli kerge mõista inimeste iseloomu ning inimtüüpi, just tänu sellele, et La Fontaine kirjeldas täpset olukorda ja tegevust ning tema oskuslik ,,tegelastele sõnade suhu panemine" võis mingil määral kujutada ka nende emotsioone. Loo moraali leidmine peaks olema selge igale lugejale ning õpetuseks on see ka kõigile tänapäeva inimestele. On praegugi palju neid, kes klassitsismi suurkuju sõnadega nõustuks. Rahata ei saa küll elada, kuid üleliia seda omale kokku riisuda ka ei tasuks, sest see põhjustab rohkem muret kui rõõmu
Ta oli realist, nautis lihtsaid asju elus, oli õnnelik mis sest, et ta ei olnud edukas oma arstikarjääris. Ta päevad muutsid helgemaks naine ja tütar, kellest ta väga hoolis. Charlesi ei huvitanud kui palju raha tal on või missugused kardinad akna ees, asjad mis panid Emmat laenu võtma ning viisid ka naise enesetapuni. Mees, kes kuulus keskklassi tundis rõõmu oma perest, naine kes pidas raha ja seiklusi olulisemaks kui oma last ning abikaasat - need kaks inimtüüpi jäid sellest teosest silma, kuid kindlasti on inimesi palju erinevamaid. Emma ja Charles Bovary vahe on selles, et naise unistused on ebareaalsed kuid mehel on kõik mida ta elult vajab kodus olemas. Välised asjad, mis näitavad rikkust võivad olla auto, maja, reisimisvõimalused, riided, ehted neid ostetakse sageli laenu eest. Näiteks on pandud ema maja laenu tagatiseks ja käendajad on sõbrad tuttavad, seda kõike, et näida jõukana. Kui ei suudeta laenu tasuda
Teda iseloomustavad kolm asja: ta kehtestab enadale ise väärtusi, muudab neid saades ise oma Jumalaks ja ületab ennast. Need väärtused kehtestab ta ise vastavalt oma eesmärkidele ja kavatsustele. Mingeid universaalseid väärtusi ega tõdesid ei ole olemas. Üliinimese mõistega seostub nn uue filosoofia mõiste. Ka uus filosoofia kehtestab väärtusi. Tulevik olgu inimese tahe. Inimene peaks Nietzsche määratluse kohaselt iseennast kui praegu eksisteerivat inimtüüpi ületama üliinimese (Übermensch) vormis. Jällegi on selle mõiste sisu mõistmisel kerge eksida. Jutt ei ole mitte mingist uuest bioloogilisest inimtõust, mis peaks justkui Nietzsche arvates maailma valitsema. Üliinimene on peale "jumala surma" elav inimene, kes ületab iseendas nihilismi tema erinevates vormides. Nietzsche ei taotle selle mõistega massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda". "Üliinimene" pole mitte rahvahulga, vaid indiviidi omadus.
nad tõeliste asjade juurde. Nietzsche'st algab õige ja uus. Tema on see, kes seda haistis, kes seda tajus, kes on rõõmusõnumi tooja. Ta arvab, et kristlus on kuritegu elu kallal. Ta ka ei kõnele ega hakka kunagi õpetama massidele, ta ei soovi mitte nn. USKLIKKE, Nietzsche ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nimelt hõlmab Nietzsche sõna immoralist enesesse kahte eitust. Õigepealt eitab ta seda inimtüüpi keda on teistest kõrgemaks peetud häid, heasoovlike, heatahtlikke inimesi. Teisalt eitab ta moraali mis kehtib ja võimutseb moraali iseeneses. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche usub, et Kristlus on inimkonna laostanud, et kristlus on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
sai? Merekarpi kasutati selleks, et kõik poisid kokku kutsuda (puhuti merekarpi ja sellest tuli välja vali hääl, mis kõigi tähelepanu püüdis). See, kelle käes oli merekarp, võis rääkida. Merekarp sümboliseeris distsipliini, reegleid, korda. 2. Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? Ta ütles Ralphile, et teda koolis kutsuti Põssaks ja et see talle ei meeldinud. Ralph aga ütles teistele edasi. 3. Millist inimtüüpi esindab Põssa? Kas Põssa sobiks juhiks? Kirjelda teda. Põssa oli enamus ajast teiste grupist välja jäetud, üksik. Ta oli nö outsider. Põssa sobiks juhiks oma täiskasvanuliku mõtlemise ja intelligentsuse tõttu, kuid tal puuduvad juhiomadused. Põssat ei kuulatud, tal ei olnud teiste üle võimu, puudus populaarsus, nad ei austanud teda kui juhti. Põssa oli tark, ülekaaluline, astma ja prillidega poiss. Ta oli saarel kõige haavatavam, sest
1. Tuglase novellide tegelased on tihti sümbolid. Millist inimtüüpi või iseloomujoont sümboliseerivad novelli ,,Popi ja Huhuu" peategelased? 2. Novell justkui väidaks, et hirmunud, rumalad ja kuulekad vajavad tugevamaid juhte. Põhjenda oma nõustumist või mittenõustumist, too näiteid tekstist ja ka päriselust. 3. On väidetud, et ,,Popi ja Huhuu" on nagu lugu inimestest, kes ei oska enda elu juhtida. Kas nõustud või ei? Põhjenda. 4. Kirjelda mõlemat tegelast (käitumine, omadused) ja mis võiks olla nende sellise
Kapid suhtes) 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 15 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 16 Stsenaariumid Skeemide tüübid Isikuskeemid inimest või inimtüüpi iseloomustavate Stsenaariumid sotsiaalse tegevuse hästituntud omaduste kogum mustrid, mis on ühiskondlikult kehtestatud ja omaks Grupiskeemid omaduste kogum, mida peetakse võetud ning mida inimesed vaikimisi ja automaatselt teatud inimeste kategooriale omaseks, iseloomustavaks järgivad (nt väljasõit loodusesse), oodatav sündmuste ja
Usaldusühing Plussid: asutamismenetlus on lihtne asutamisleping. Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks, üks usaldusosanik ja üks täisosanik. Juhtimisstruktuur on lihtne igal täisosanikul on üks hääl. Otsused konsensuslikud. Väike täisosanike arv konsensuse saavutamine on võimalik. Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi. Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud. Majandustegevust saavad arendada kaks inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isikuomadused kuid ei pruugi olla kapitali; b) usaldusosanikul peab olema kapital kuid ei pruugi olla ettevõtja isikuomadusi. Miinused: täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus. Täisosanike arv on loogiliselt piiratud. Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil ei ole häält. Juhtimisel ei arvestata täisosaniku panust kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust
südameatakid jäävad olemata. Õnneks olen ma kuskil kuulnud, et igas põlvkonnas pidi vähemalt üks Tiina tüüpi lapsuke sündima. Maailm ei ole veel rutiini sulandunud, kõik ei ole kadunud . Tegelikult ei tohiks kumbagi iseloomukompotti maha teha, sest maailmas peabki olema erinevaid inimesi. Kõik ei saa olla Tiinad ja kõik ei saa olla Marid. Arvatavasti oleks siiski hullem, kui kõik oleks Tiinad. Nii, et oleme õnnelikud, et me kõik ei ole Tiina tüüpi. Need kaks inimtüüpi on vastandid, kuid siiski igapäevased meie elus.
vaimukad salmid. Samal aastal ilmus ka luulekogu „Laul jääkarudest“. Kogumik sisaldab endas luulet perioodist 2007-2012 Ning kolmas „Higgsi boson“. Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust. 2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“)
Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale. Tegelastes võivad olla ühendatud erinevate inimeste iseloomujooned, kuid seejuures peab ta mõjuma eluliselt ja usutavana. Vahel loovad kirjanikud tegelaskuju mõne elust võetud inimese ehk prototüübi põhjal
Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Koht
on näiteks töötingimused, krooniliseks Milline on see protsess? palju-vähe tööd, uus * Kroonilised sümptomid tehnoloogia jne. * Peaga vastu seina jooksmine Kaua võtab aega Stressiga saab toime tulla: Stressi riskigrupi inimtüüp-A. läbipõlemisest * probleemi lahendamise või Eestis esineb seda inimtüüpi taastumine, mis on ümbernimetamisega üsna palju, ta on üldjuhul läbipõlemise * leppida stressoriga, mida ei edukas. Ta on tööhull, ei oska sümptomid? Ravi? saa muuta puhata, tema töö ja vaba aeg * eesmärgi uuendamisega kattuvad jne. Inimtüübid -B ja -C * läbi huumori ning nende stressiriski
Neandertaallased Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm- mehed).Massivsed luud-väga lihaselised(adaptsioon külmale kliimale). Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod ,,tünnikujulised". Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi. Neandertaallased on küll meile lähedane liik, kuid ei
ta on saatus ning kuidas ta oma ülesannet määratleb? Nietzsche arvates on head inimesed, pühakud jne. võltsid ja põlastusväärsed inimesed, petised. Tema enese tõde on aga hirmutav, sest siiani kutsuti tõeks ``valet``. Tema valem on: kõigi väärtuste ümbervääristamine. Saatus tahab, et just temast saaks esimene ``korralik inimene``.Tema avastas tõe ja tajus valet kui valet. Tema armastab tõtt enam kui ülejäänud mõtlejad. Nietzsche eitab: seda inimtüüpi, keda siiani on kõrgeimaks peetud, nimelt häid, heasoovlikke, heategevaid inimesi, ja ka moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalis iseendas, nn. kristlikku moraali. Siiani oli kristlik moraal oluliseim nad seisid tema teenistuses. Nietzschet eraldab kogu ülejäänud inimkonnast katte eemaldamine kristlikult moraalilt. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millele ei ole võrdset.
najale, kes teda kunagi kiusasid. Viimane inimene on Nietzsche jaoks kõige põlastusväärsem. Ta on nende kohta öelnud, et neid on liiga palju ja liiga kaua ripuvad nad oma oksade küljes, tuleks torm ja raputaks nad kõik maha, need mädanenud ja ussitanud. Nende all pidas ta tõenäoliselt silmas aristokraate, kes ehivad ennast oma esiisade kuulsuse ja auga, olgugi, et nad ise ei vääri seda. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali isandate ja orjade moraali kandjad. Mõlemat moraalitüüpi iseloomustades saame olla konkreetsemad ka inimtüüpide kirjeldamisel. Isandate ja orjade moraal Nagu ennist mainitud on Nietzsche meelest moraali kahte tüüpi, üks on isandate ja teine orjade moraal. Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, aeg-ajalt nad põimuvad, teinekord eksisteerivad kõrvuti isegi ühes ja samas inimeses. Isandate moraali järgi on kehtestatud valitsev seisus hea
osale ühingu varas. Täisosanikud ei saa midagi. Usaldusühing PLUSSID: Asutamismenetlus on lihtne asutamisleping Vajalik osanike arv on min 2. Üks usaldusosanik ja üks täisosanik Juhtimisstruktuur on lihtne igal osanikul on 1 hääl Otsused on konsensuslikud Väike täisosanike arv konsensuse saavutamine on võimalik Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud Majandustegevust saavad arendada kaks inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isikuomadused, kuid ei pruugi olla kapitali b) usaldusosanikul peab olema kapital, kuid ei pruugi olla ettevõtja isiksuseomadus. MIINUSED: Täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus (suur miinus) Täisosanike arv on loogiliselt puuratud Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil pole häält Juhtimisel ei arvestata osaniku panust - kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust (suur miinus)
o N. ei kõnele kunagi massidele, ta ei soovi mitte mingeid ,,usklikke" ja arvatavasti on ta selleks liiga õel, et iseennastki uskuda. Ta ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse, enne on ta juba tola. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? o Inimene, kes eitab head inimest ja kehtivat kristlikku moraali. Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust- inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud- heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album)
ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning
Konflikt on draama puhul oluline teemaarenduse punkt, ning seda saab edasi anda ainult tegelane. Elutu objekt seda teha ei saa. Draama on dialoogiline ja seda peavad esitama tegelased. 17.Nimeta ja iseloomusta lühidalt kolme põhilist tegelaskontseptsiooni. Personifikatsioon mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Tüüp üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter: isikupärane tegelane, karaktereid soosib tragöödia, karakterid on tavaliselt peategelased. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane: Ühemõõtmeline tegelane esindab mingit üht omadust või nähtust. Mitmemõõtmeline tegelane on mitmekülgne isiksus. Peategelased avanevad ja täienevad tavaliselt igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad aga tihti ühemõõtmeliseks. Muutumatu muutuv tegelane: muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid ta
muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 42. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter. · Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms (nt Voorus, Karskus jne) · tüüp - üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. · mask - eatriajaloolised tüübid (nt arlekiin, Pierrot) · karakter - individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Karakteri on iseloomulikud kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja 43. Defineerige tegelaskontseptsioonid: · ühemõõtmeline - esindab mingit üht omadust või nähtust · mitmemõõtmeline - mitmekülgne isiksus
ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning
Konflikt on draama puhul oluline teemaarenduse punkt, ning seda saab edasi anda ainult tegelane. Elutu objekt seda teha ei saa. Draama on dialoogiline ja seda peavad esitama tegelased. 17.Nimeta ja iseloomusta lühidalt kolme põhilist tegelaskontseptsiooni. Personifikatsioon mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Tüüp üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter: isikupärane tegelane, karaktereid soosib tragöödia, karakterid on tavaliselt peategelased. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane: Ühemõõtmeline tegelane esindab mingit üht omadust või nähtust. Mitmemõõtmeline tegelane on mitmekülgne isiksus. Peategelased avanevad ja täienevad tavaliselt igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad aga tihti ühemõõtmeliseks. Muutumatu muutuv tegelane: muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid ta
Pöördus lõpuks Lu riiki tagasi, kuni surmani jätkas vanade tekstide uurimist. Aja jooksul hakati teda kummardama kui jumalikku olevust. Püstitati templeid. 1906 võrdsustati taevajumalaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID 1. Õpetus on oma olemuselt riigi ja kõlblusõpetus. 2. Õpetuses kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimeste omavahelised suhted ning inimeste suhted riigiga. Inimene on ühiskondlik olend 3. Toob välja kolm inimtüüpi Lihtinimesed Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema aga läbi harituse, mitte alatuse 4
erinevalt Wertherist lahendus - ta läheb kloostrisse. Kogu see teos "Kristuse vaim" on kantud propagantlistikust ideest, et kui on raske, siis tuleb pöörduda usu poole. 1804 Genaucou - kiriromaan, kaks kuju, üks 1804 ilmunud ja on hästi paks ja jäi oma ilmumise ajal tähelepanuta, hiljem anti välja 30. aastatel. Kõige elust irdunum kõigist nendest pr romaanidest - pr romaanid üritavad tüposeerida ühte inimtüüpi ja see on romantik - selle tõttu neid nimetatakse ka sajandi lasteks. Realistlikes teostes ei ole olmas ühte inimtüüpi, vaid neid on palju. Inimene on individuaalsus, teda ei ole eriti lihtne tüposeerida. Ta kasutas ka muid kirju ja andis oma teosele teatud erinevad aspektid. Teos on ruumilsem, ei ole ainult ühte väravasse see pall. Obermannil kirjutatakse kirju ainult välja poole - kirjutakse totaalsest üksindatusest, totaalsest lahutatusest maailmast
Ta on passiivse inimtüübi tüüpiline kujutus. Ta on vihane ja üritab mässata, kuid samas on tal kõikevaldav kirg millest ta jagu ei saa. Võrrelder Wertheriga on siin lahendus: Rene läheb kloostrisse ja võtab omaks katoliikliku usutunnistuse millest ta hingetuge leidis. Katoliku usk oli romantismiajal trend. 1804 senamcour kiriromaan ,,Obermann" kõige lootusetum ja elust irdunum kõigist seda tüüpi romaanidest. Üritatakse tüpiseerida romantiku inimtüüpi. Üritatakse seda kirjeldada, ja selle tõttu neid kõiki sajandi lasteks nimetatakse. Realistlikes teostes aga ei ole üht inimtüüpi, vaid neid on palju sest inimesi on väga mitut tüüpi. Liigendada on raske, sest nagu romantikud tähele panid on inimene individuaalsus. ,,Obermann" on äärmiselt endasse tõmbunud kangelane kes kirjutab kirju väljapoole ja ei kritiseeri. Ta on oma üksinduses jäägitult kurb ja lahendust ei leia. ,,Adolphe" ,,Kurja lilled" ,,sajandi haigus".
Tal on kahju ka suurest postkaardialbumist, mille talle jättis sveitslanna pr. Navi, kellel imekombel õnnestus Nõukogude Liidust lahkuda (ta kadund mees oli olnud eestlane) sugulaste juurde Sveitsi. Albumis oli kaarte tema noorusest, sajandivahetusest. Sellegi albumi andis ema õhutusel (mis sa sellega enam teed) ära naabripoisile, kes tema vastu vaevalt olulist huvi tundis. Tema ema ja vanaema kuulusid sellesse inimtüüpi, kes soovib asju ära anda ja ära visata, tema ise on selgelt kollektsionääri tüüp, kes tahaks asju koguda ja hoida. Lapsepõlves ei olnud tal selleks erilisi võimalusi, nüüd on need olemas. Tema murdeiga sattus kokku suurte muutustega Nõukogude riigis. Selle eale avaldus Hrustsovi "sula" selles, et perekond sai jälle kontakti sugulaste ja sõpradega välismaal. Ta onu Leo Ameerikast ja Rootsi sugulased Pürkopid
Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, aitab mõista tegelast ja lugu. Mõeldud lugejale ja lavastajale, näitlejale. Ülesanneteks on täpsustada dialoogi, helitausta; täpsustada visuaalset pilti, lavakujundust jne; kommenteerida tegelase käitumist. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tegelase olemus Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine, illustreerimine Tüüp üheplaaniline tegelane, esindab sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter isikupärane tegelane, kuna vajab rohkem tutvustamist, esineb neid rohkem peategelaste hulgas. Komöödias tavaliselt tüübid, tragöödias karakterid. Ühemõõtmeline tegelane esindab üht omadust või nähtust Mitmemõõteline tegelane mitmekülgne isiksus Peategelased avanevad ja täienevad igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad tavaliselt tüüpideks. Muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid võib situatsioonides avaneda
seonduv. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti. Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi. *Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab
21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti. Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi. *Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism
2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon-varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas. Aristoteles –välised hüved on vajalikud hinge pärast!(head teod nõuavad vastavat varustust) Stoikud- voorus seesmiselt hea, ei saa meilt ära võtta. Välisele(seisus, rikkus) anname ise väärtuse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Klassiühiskond, igaüks tehku oma tööd nii hästi kui võimalik. 3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2.kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks. 4. Epikuurlased õnnest Õnnelik elu sõprade seltsis, poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused, ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus
teisalt püüdleb oma vajaduste ja soovide rahuldamise poole. Inimesed valivad mingi käitumistüübi. On 4 võimalust käitumises: 1) Neurootiline püüdlemine armastuse poole. Läbi selle püütakse saavutada turvalisust, kaitstust. 2) Neurootiline võimupüüdlus. Sageli seotud hirmu ja vaenulikkusega teiste inimeste vastu. 3) Püüd isoleerida end teistest. 4) Omaenda abituse tunnistamine. Elu lõpus leiab et 3 käitumisviisi siiski ja 3 inimtüüpi: 1) Teiste inimeste suunas/poole – järeleandlik tüüp 2) Teistest inimestest eemale – eemalehoidev 3) Teiste inimeste vastu – agressiivne Need 3 tüüpi seostuvad tervete inimestega. Tuleb vahet teha tervete ja haigete inimeste neuroosidega. Eristab põhiliselt see, et terve inimene annab endale aru, teadvustab, mida teeb. Haiged ei teadvusta endale. Tervete in neoroose nim sageli situatsioonilisteks neuroosideks. (Kui muutub, seetõttu situatsioon).
seotud isiksuseomadust koos. Ta ka tõi välja kaks tüüpi ehk põhimõõdet: ekstravertuse introvertsuse ja stabiilsuse neuritismi, millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastapoolusega superego jõud. Ta väitis, et superfaktorid on bimodaalsed: samal ajal kui enamikus inimestes on mõtlema vastapooluse omadusi, on vastandäärmustusse kuuluvaid palju vähem kui jaotustelje keskele jäävaid. Isiksuse kahe mõõtme omavahelisel ühendamisel kujuneb neli inimtüüpi. Mille selged ja veenvad kirjeldused on olnud eeskujuks paljudele isiksuse käsitlustele. Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimissoovi ja stiimulinälga püüdi leida innustavad välisärritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne. Seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga.
· Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks (2), üks (1) usaldusosanik ja üks (1) täisosanik · Juhtimisstruktuur on lihtne igal täisosanikul on üks (1) hääl · Otsused on konsensuslikud · Väike täisosanike arv konsensuse saavutamine on võimalik · Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi · Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud · Majandustegevust saavad arendada kaks (2) inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isiksuseomaduse kuigi ei pruugi olla kapitali; b) usaldusosanikul peab olema kapitali, kuid ei pruugi olla ettevõtja isiksuseomadusi Miinused · Täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus · Täisosanike arv on loogiliselt piiratud · Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil ei ole häält · Juhtimisel ei arvestata täisosaniku panust kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust
Pidas end psühholoogiks. Ütleb, et inimene tunneb teises inimeses ära vaid iseenda. Inimesed portreteerivad ennast. Teadlikult kasutab oma teoses tegelasi, kes räägivad seda filosoofiat edasi. Nt. Shopenh, Wagner, lõpuks Zarathustra. Z nägi esimesena hea ja kurja võitluses inimelu peamist käivitajat. Enda arvates rõõmusõnumi tooja > mina saatus, mina geenius. Alates minuga on taasolemise lootus, sellega seoses olen paratamatult saatus. Eitab seni kõrgemaks peetud inimtüüpi, kristlikku moraali < need ei sobi kokku eluga. Et jaatada midagi, selle eelduseks on häving ja eitus. Ütleb, et see, kes tahab olla looja heas ja kurjas, peab enne olema hävitaja ja purustama väärtusi. Tuleb senine olemasolev purustada, et jõuda uueni. Jõuab üliinimese teooriani. Jõutahe viib maksimaaselt ellu. Ise kehtestab moraali, mida teised järgivad. Tugevalt mõjutatud darvinismist < us seletus liikide tekkimisest ja olemusvõitlusest, pani uutmoodi mõtlema inimesi.
Millise tegelase / inimesega on tegemist? Tegelase olemust võib hinnata järgmistel skaaladel ning nende lõikumispunktis moodustubki tegelaskontseptsioon. Personifikatsioon tüüp karakter Personifikatsioon on mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Nt keskaegses moralitees ,,Igamees" on tegelased Surm, Sugulus, Rikkus, Tarkus, Hääd Teod jt. Tüüp on üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi (pintsaklipslane, kuntsnik, laps) või inimtüüpi (introvert, ekstravert, intrigant, kehkenpüks). Tüübi puhul domineerib grupile omane isikupäraste omaduste üle. Teatriajaloost on tuttavad commedia dell´arte tüüpilised tegelased Arlekiin, Pierrot, noor armastajapaar, ihne ja torisev isa jne. Karakter on isikupärane tegelane. Keerukas isiksus vajab mitmekülgsemat tutvustamist ning sellepärast on karaktereid rohkem peategelaste hulgas ning kõrvaltegelased jäävad draamavormi kontsentratsiooni tõttu enamasti tüüpideks
inimeseks, sest tema oli esimene, kes tajus valet kui valet, seega on Nietzsche justkui saatuslik inimene. Ta on tõekuulutaja, aga ei soovi, et teda hakatakse pidama pühakuks, pigem oleks ta juba tola. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on suur katastroof. Sellega selgub, mis on tegelikult tõde. Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid
intensiivselt esiletulevad iseloomujooned loovad elus probleeme nii nende joonte kandjale kui temaga lävivaile kaasinimestele. Iseloomu käsitluse ajaloos Karakter tähendas algul kreeka keeles asjade märgistamise tööriista, hiljem tähistatud märke endid, veel hiljem tunnustekogumeid, millega asju omavahel eristati.Karakter esitab nähtuse selle välisjoonte, tüübi kujul, mille põhitunnuseks on selge piirilisus, rõhutatud lihtsajoonelisus. 30 erinevat negatiivset inimtüüpi- silmakirjatseja,lipitseja,laterdaja,mühakas,labatseja,koonerdaja,rõvetseja,ülipüüdlik,tore, sõgeusklik,iriseja,räpakas,eneseupitaja, kergats,ahnitseja- neile iseloomulikes käitumisviisides. Mõnede Theophrastose inimtüüpide kirjelduste näiteid 10 Laterdaja on selline, kes, sättinud end istuma kellegi kõrvale, keda ta ei tunne, esitab kõigepealt kiidulaulu omaenda naise kohta; siis jutustab ta seda, mis unenägu ta öösel nägi,
eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist eitab siiani kõrgeimaks peetud inimtüüpi (head, heasoovilikud ja heategijaid) ning moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalina iseeneses (kristlikku moraali). Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Headuse ning heasoovlikkuse ülehindamine on laias laastus decadence`i tagajärg , nõrkuse sümptom. Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond.
o N. ei kõnele kunagi massidele, ta ei soovi mitte mingeid ,,usklikke" ja arvatavasti on ta selleks liiga õel, et iseennastki uskuda. Ta ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse, enne on ta juba tola Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? o Inimene, kes eitab head inimest ja kehtivat kristlikku moraali. Inimesed kasvatatakse headeks ja seega on nad juba sünnist saati halvad o Immoralist hõlmab enesesse kaks eitust inimtüüpi, keda siiani on kõrgemaiks peetud, nimelt häid, heasoovlikke, heategevaid inimesi; teiselt poolt eitab ta moraali Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o N. arvab, et kristlik moraal on tegelikult koobas, millest maailmateostuse mürgiaurud vastu hoovavad
Võivad sekkuda poliitikasse mõjutuste tõttu. Võivad pidada vajalikuks osaleda poliitikas murrangulistel aegadel. Siis nad otsekui tunnetavad, et nüüd peab, nüüd on minu tund löönud. Nt Heinz Valk. Alo Mattiisen. Selle etapi möödumisel pöörduvad nad oma professionaalse tegevuse juurde. Osa aga nakatub poliitikast ja jäävad aktivistide hulka. See inimtüüp on tavaliselt väga autoriteetne. Neil on suur mõju teistele isikutele. Sageli esineb seda inimtüüpi kirjanikke ajakirjanike (nt Juhan Aare), muusikute, teadlaste ja teiste loomeinimeste seas. Nt ka Lennart Meri, Marju Lauristin, Egdar Savisaar, Jaak Jõerüüt, Enn Põldroos (maalikunstnik), Mati Hint (keeleteadlane) jpt. Pole kahtlust, et niisugused inimesed on ühiskonna arenguks väga vajalikud. 3. Pädevad kriitikud erinevad eespool nimetatutest, eelkõige selle poolest, et nende suhtumine poliitikasse ja võimu on selgesti eitav. Suur huvi poliitika vastu
isiklike teemade juurde. Kombitakse inimene läbi sellistes teemades, mis on neutraalsed, kus ei ole ohtu konfliktiks või ebamugavaks olukorraks; otsitakse midagi ühist. · Grupitaju: pilt eri rühmadest · Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Stereotüübid ja eelarvamused Kui teine inimene on paika pandud, läbi kombatud, on olemas mingisugune pilt, suhtumine. Püsiv üldistatud suhtumine mingisse gruppi, inimtüüpi, mis põhineb varasematel kogemustel ning ei arvesta indiviidi eripärasusi. · Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid · Solomon Aschi pildikatsed Kõikidel inimestel on stereotüübid. Stereotüübi uurijad on välja toonud hulgaliselt funktsioone, mida stereotüübid täidavad: 1) lihtsustavad maailmataju 2) on viisiks, kuidas lapsel kujuneb pilt sotsiaalsest ümbrusest 3) pinnapealsustavad taju
" (1937: 304) · Isiksusesõnade algallikaks on kaks väga erinevat motiivi: (a) tähistada kalduvusi, mida saab järeldada oma kaaslaste käitumisest nt sõbralik, jutukas; (b) väljendada ajastuomaseid teooriaid ja uskumusi inimestevaheliste erinevuste päritolu kohta nt joviaalne (< Jupiteri mõju), melanhoolik (< palju musta sappi), südametu, külmavereline. Inimtüübid · Theophrastos (u 372-288 eKr) kirjeldas 30 inimtüüpi, millest ükski ei olnud kaugeltki meeldiv. Hiljem on "karakterikirjandus" olnud aeg-ajalt väga populaarne. 19: Räpakus on ebameeldivust tekitav keha hooletusse jätmine, räpakas aga keegi selline, kes käib ringi leeprahaigena ja lööbes ja pikkade küüntega ja väidab, et need on tal pärilikud tõved, sest needsamad on temal endal ja ta isal ja vanaisalgi, ja et ei ole kerge end nende suguvõssa sokutada. Isiksusesõnavara "koondamine"
Esimest korda teatri ajaloos tekib lukuaugust piilumise ehk neljanda seina efekt. Minnakse üle puhtale draamale ja tavalisele argisele kõnele. Toimub üleminek proosale. Tüpoloogilised protsessid. Kesk-atika komöödias säilinud vaid Rooma komöödiad, originaalis pole säilinud ühtegi näidendit. Kui teater ära sureb, siis saab sellest komöödia ja puhas filosoofia. Aristotele õpilasel Theophrastosel raamat ,,Inimtüübid", selles raamatus kirjeldab ta 30-t inimtüüpi normist kõrvalekaldumist. Umbes sama protsess toimub ka teatris. Inimtüüpidega hakkas teater tegelema enne filosoofiat. Vahe selles, et teater (komöödia) vajas lavaefekter (huvitavat süzeed) ning selleks oli vaja sobivaid tegelasi (erinevad inimtüübid). Varem või hiljem toimus lihtsustamine, sest keerulise tüübiga on raske töötada. Filosoofide jaoks sellist tehnilist probleemi ei eksisteerinud. Nemad võisid rahulikult mõtiskleda nende inimtüüpide üle
Ego Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime.
Kantil on keskne originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane on. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Kanti geenius ei tõuse massist kõrgemale ta kehtestab endale normid, kuid neil on väärtust niivõrd, kui need saavad univeraalseks, üleüldise meeldivuse esemeks.Rääkides geeniusest ei pea Kant silmas mitte tingimata kõrgeimat, vaid üksnes erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti, mida võib leida paljudel. Kant ei vastanda geenisut teistele inimsetele, vaid üksnes eristab teda neist, kuna tollele omane kunstilooming erineb põhimõttelsielt õpetlaste teoreetilisest mõttetegevusest. Geeniuse looming ei allu ratsionaalsele seletusele, see ei järgi loodusreegleid, vaid loob ise reeglid, mis saavad esteetilisteks normideks. Ülejäänud kunstnikel jääb üle jäljendada mitte loodust, vaid eeskujusid, misa andis geenius
Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (13041374). karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. karikatuur pilkepilt, pilakirjeldus, kus liialdatud suurendamise või vähendamisega toonitatakse inimese või mingi nähtuse negatiivseid omadusi või külgi. Karikatuur võib sisaldada heatahtlikku nalja või ka teravat pilget. kataloog nimestik, mis tutvustab raamatukogus leiduvaid teoseid. Tähestiku järgi korrastatud kataloogi nimetatakse alfabeetiliseks; ainealade
Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest tegelaskujudest millegi poolest ka erinema. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses, tal on enamasti kõrvalosa. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Kirjandusliku karakteri loomisel toetuvad kirjanikud tavaliselt elukogemustele, tähelepanekutele ja fantaasiale. Tegelastes võivad olla ühendatud erinevate inimeste iseloomujooned, kuid seejuures peab ta mõjuma eluliselt ja usutavana. Vahel loovad kirjanikud tegelaskuju mõne elust võetud inimese ehk prototüübi põhjal
annaabi.ee 
