Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" (1509), kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. 3 VARARENESSANSSI ARHITEKTUUR ITAALIAS Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS. Esimesed uuenduslikud jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Antiikkunsti taassünd arhitektuuris: - proportsionaalsus - baasi ja kapiteeliga sambad - poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) - VIILUD akende ja uste kohal - korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil - fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. - KULDLÕIKE REEGEL ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe
Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele,
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
· Inimese tähtsustamine. · Sünnikoht valdavalt Itaalia. · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. · Muutus mood, määrati kes võis mida kanda. · Lauakombed. · Arenes loodusteadus, kunst, muusika, kirjandus. · Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside,petikakende ja nissidega. · Tihti dekoreeritakse seinapindu väänlevate taimedega. · Eelistati kassetlagesid. · Kuppelehitised.
seina, kust läbi paistab kabel, niivõrd eriline oli tema teos.) Täherlepanuväärve figuuride plastiline, skulptuurisarnane töötlus ja ühtne valgusekäsitlus. Paolo Uccello (1397-1475)- teos : Jaht Metsas Perspektiivi joonis. San Romano lahing I-III Domenico Veneziano (1400-1461)- tema teos Madonna. Sandro Botticelli (1445-1510)-kuulsaim vararenesanssi esindaja. Portree medaljoniga. Veenuse sünd. Ü Primavera ja detail KÕRGRENESANSSI ARHITEKTUUR 16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse
Renessanss Vararenessanss: Skulptuur: Ghiberti. Paradiisi värav Ghiberti. Iisaku ohverdamine Ghiberti. Stseen Joosepi elust Donatello. Taavet Donatello. Gattamelata Donatello. Niccolo Uzano büst
Kõik kommentaarid