kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15.sajandiga tuli esile ruumikujutse ähmastumine, ebatavaliste värvitoonite eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Inimeste figuurid muutusid ebaloomulikumaks võrreldes 15.sajandiga. Leonardo maalis perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse. Tintoretto maalis on perspektiiv kohati liialdatud. Kristus asetseb küll keskel, aga esiplaanil on hoopiski tema teenijad. Näha võib sügava perspektiiviga ruume. Leonardo ,,Püha õhtusöömaaja" valguse-varju kasutamine on väga kaalutletud ning tundub väga loomulik. Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaja" on varjud kujutatud väga ebaloomulikena, dramaatiliselt mõjuvad värvikasutus. Leonardo maal on värvitud
Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Teosele iseloomulik · suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria; · figuuride asend ning valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; · perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; · harmoonia maali terviku ja detailide vahel; · täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; · suur seinamaal · Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast · Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu varju jäetud · lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhtes harmoonia terviku ja detailide vahel
poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist · Maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu, seal kujutaud hooned või maastikud väga teravate joontega · Vararenessanss alles püüdles täiuslikkuse poole · Portreedest suur osa maalitud külgvaates 2)Kõrg- · Leonardo da Vinci-,,Vitruviuse mees", lennumasin, inimeste lahkamine, uuris loote arengut, ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"-hägustatud piirjooned, horisont erineva kõrgusega, oskuslik perspektiivikasutus · Michelangelo-Sixtuse kabeli laemaaling ,,Maailma loomine, ,,Viimne kohtupäev", ,,Aadama loomine", skulptuur: ,,Taavet", ,,Mooses", ,,Pietà", ,,Donatello" · Raffael-,,Sixtuse Madonna", Raffaeli inglid, ,,Leox" · Tasakaalustatud ülesehitus, püramidutaolised grupid, läbi mõne ümarkaareelise aknaava paistavad maastikud, mis upuvad sinendavasse kaugusesse 3)Arhitektuur:
· ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495-1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. · Iseloomulik on: - suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; - figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; - perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; - ,,Püha õhtusöömaaeg" on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. · ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 · Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus;
kompositsiooniline ülesehitus. Ihulisuse käsitlus sisaldab endas füüsilise ja psühholoogilise aspekti ühendamist, tajukogemuse seisukohalt on oluline Merleau- Ponty huvi gestaltpsühholoogia vastu, mille kaudu analüüsib ta ka Paul Cezanne'i kunsti. Gestaltpsühholoogia põhiteesiks on gestaltide ja tausta eristamine gestaldid on taustast esile tõusvad osad, mis mõjutavad inimest rohkem kui ülejäänud tausta osad. Paul Cezanne' perspektiivikasutus on just gestaldipõhine, ta ei kasuta traditsioonilist perspektiiviskeemi, maalidel on esiletungivad objektid, mis muidu oleksid kujutatud kaugematena. Tajukäsitluses tähendab gestaltide olemasolu, et meie tajukogemus on sõltuv sellest, mida me oluliseks peame, need objektid tõusevad meie jaoks taustast esile, seega on ka iga tajukogemus individuaalne. Inimene, kes on kaua ja süvitsi tegelenud mingi objekti uurimiega, märkab seda suurema tõenäolsusega keerulises
SLAIDID Halastuse madonna 5 Seeba kuninganna Urbino hertsog ja hertsoginna Madonna (jeesus-lapsel korall kaelas, taustal põline põhjamaa mees) Kristuse ristimine 21. Luca Signorelli - 1440-1523, lendlevad inimesed, plastiline vorm, lillad ja rohelised tagumikud, kujutas alasti inimesi keerulistes asendites SLAIDID Viimne kohtupäev Lõuna-Umbrialased (Konservatiivsed) 22. Pietro Perugino - 1448-1523, selge ülesehitus, perspektiivikasutus, malbed näod, idealistlik kuju, sümmeetriline, ümara näoga, harmoonilised, naised 7 kilo maha.. SLAIDID Võtmete andmine Peetrusele 23. Bernardino Pinturicchio - 1454-1513, detailirohke, dekoratiivne, kullavärv, esimesena võttis antiigist üle groteski. SLAIDID Poisike Penelope kangakudumine 24. Andrea Mantegna - 1431-1506, keskendus inimfiguurile, karmid näoilmed, saksapäraselt ekspressiivne, inglid kõhu alt SLAIDID Püha Perekond Elizabethiga (Dresdeni galerii) Kolgata grupp
heletumeda kasutus, äraseletatud näod pehme ja õrna naeratusega. ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495- 1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. Iseloomulik on: - suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; - figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; - perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; - ,,Püha õhtusöömaaeg" on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. ,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; 17
● „Püha õhtusöömaaeg“ Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495- 1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. ● Iseloomulik on: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; harmoonia maali terviku ja detailide vahel; täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; „Püha õhtusöömaaeg“ on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal. ● „Mona Lisa“ ehk „Gioconda“ c. 1503-05 ● Iseloomulik: hele-tumeduse meisterlik käsitlus – sfumato; salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus;
annaabi.ee 
