Vahtra revolutsiooni juhist tähelepanuväärse portree ning andis kongressist objektiivse pildi. Looming Tema varasemad maastikumaalid on Wilhelms-Karlis Purvitisest mõjustatult impressionistlikus-puäntlikus maneeris. Petrogradis arenes rohkem joone ja vormi üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest (kunstinäitus "Tramvai V", 1915) oli mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega kubo-futurism, mis avaldub eriti natüürmortides. Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete lokaaltoonide eelistus. Edukas oli Vahtra graafikas, kus lõi kaks tuntud puulõigete mappi "Blanc et noir" (1921) ja "Konstruktiivsed rütmid" (1924). Kui esimeses on veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane saatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku stilisatsiooni. Kubistlik
Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi. Armastati kujutada peamiselt jõulisi, võimukaid inimesi. Ajastu suurimaid maalijaid oli Hollandist pärit Rembrant, kes lõi üle 700 maali ja graafilise lehe. Itaalia meistritest oli kuulsaim Caravaggio. Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke. Skulptuuri vormikõne oli maaliline. Seda saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste ja valguse-varju kontrastiga. Inimesi kujutati otsitud poosides, lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Skulptuuride piirjooned on sopilised, ebamääraselt laialivalguvad. Tolle aja mõjukaim skulptor oli Giovanni Lorenzo Bernini. Baroki kunstiteosed on keerukad, mõnikord meelega välja venitatud, taotledes ebapoportsionaalseid vorme.
Skulptuur 12. A.L. Weizenbergi loodud tööd olid loodud kirjanduslikel ainetel, elava modelli järgi. Skulptuurid on profesionaalse oskusega modelleeritud ja ilmestatud. Kõigis neis leidub nukrutsevat romantilist tundelisust. Üldmõju selge, allutatud tervikule. 13. Loomingu intensiivseks õitseperioodiks peetakse aega kui ta elas ja töötas Roomas. 14. Weizenbergi skulptuurid valmisid kirjanduslikel ainetel nt. Linda, Kalveipoeg, hamlet. 15. A.H. Adamsoni vormikõne muutus pärast enesetäiendamist Pariisis vabamaks ja elavamaks. 16. A.H. Adamson valmistas kaluriainelisi figuure, rahvaluuleainetel figuure, portreid ja allergoorilisi teoseid. 17. A.H. Adamsoni modelleerimisviis on elav, detailide töötlus täpne, kusjuures üksikasjad on allutatud terviku üldmõjule. 18. A.L. Weizenbergi iseseisev ateljee asus Roomas ja A.H. Adamsoni ateljee asus Paldiskis. Arhitektuur 19. 19.saj. II poolel ja 20. Saj
urbanistliku pargi konkursitööde vaatamine. Ka sealt leidsin omale mõned lemmikud. Rosenbaumi näitus tekitas kindlasti majade äratundmisrõõmu ja uusi teadmisi nende majade kohta, millest ma igapäev mööda kõnnin. Treubluti maja (Draakoni galerii) Jacques Rosenbaum, Pikk 18, 1909-1910 Selle maja juures kasutas Rosenbaum esmakordselt juugendi vormikõne ning dekooriga. Alumise korruse fassaadil jääb silma suur kaarjas vitriinaken mida ümbritsevad draakonid. Ülemisel korrusel jäävad silma naisfiguurid, mis Tallinnas, erinevalt Riiast, olid väga haruldased. Maja fassaadi pole võimalik korraga haarata, see vajab pisut süvenemist. Majas asus Treubluti värvi, tapeetide ja rohtude kauplus
Kõrgrenessanss kujutavas kunstis Tatjana Laius ja Anneli Teiste Kõrgrenessanss e. cinquecento Itaalia, Rooma ja Firenze 16. sajandi esimene kolmandik üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine Idealiseeritud tõde Leonardo da Vinci (1452-1519) Maalija, skulptor, arhitekt, graafik, muusik, luuletaja, insener, leiutaja, teadlane Uued ideed, katsetamine Tähelepanu inimeste sisemaailmale Suur osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite väljakujunemisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kalligraafiat oli Hiina visuaalsete kunstide seas ülim. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on vähe kuna see on kunstnike jaoks liiga raske töö ja seda teevad tavaliselt lihttöölised. Kiviehitistes on üle võetud puuarhitektuuri konstruktsioon ja vormikõne. Enamasti tehti kivist müüre. Müüridega sai kaitsta losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuur ei olnud muistes Hiinas kõrgete kunstide ulgas nagu olid maalikunst ja kalligraafia. Sellest hoolimata on skulptuure tehtud üsna palju. Materjali valik oli üsna laialdane: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus, jne. Tarbekunst Tarbekunst on Hiinas väga kõrgetasemeline. Põhilised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid, email- ja
Second level Third level Fourth level Fifth level Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist, kelle töödes leiavad realistliku suuna iseärasused kõige järjekindlama kehastuse. Maalis ainult seda, mida silmad näevad. Väldib ebamäärasust ja ilmetust Vormikõne on alati oivaliselt selge ja kindel Pintslitehnika voolavalt mahlakas Näeb kõike suurelt ja lihtsalt, ka piltide formaadid on suured. Töid iseloomustab rahulikkus, dünaamika puudub. toonitab alati väga tugevasti plastilisust ja püüab kõiki vorme varjude abil selgelt ning ümaralt modelleerida. Korraldas kontranäituse Eluajal oli väga vähe pooldajaid. Ametlikud ringkonnad ja laiem publik olid tema vastu
juures kus kaunistatavat pinda oli kõige enam. Materjalidest eelistati tamme asemel pähklit, selle lihtsama töötlemise poolest. Intarsiates kasutati sooja pruuni pähklipuu paarilisena musta eebenipuud, värvitud mööblit kasutati suhteliselt harvemini. Seega vastas maneristlik mööblikäsitlus kunstitaotlustele, kus sooviti näha teostaja fantaasiarikkust kui ka tehnilist virtuoossust. Vitruvius Pollio,,Kümme arhitektuuriraamatut"-,,Templi vormikõne rajaneb sümmeetrial , millest arhitektid peavad piinliku täpsusega kinni pidama. See aga omakorda toetub proportsioonidele, mida kreeklased nimetavad analogia`ks. Proportsiooni saab määrata , kui kõikidel hoone liikmetel ja ehitisel tervikuna on üks arvutatud liige(modulus) kui ühtne põhimõõt." Portaal- hoone arhitektooniliselt kujundatud sissepääs Voluut -.spiraalselt rulluva otsa v. otstega arhitektooniline ehismotiiv v. ornament joonia kapiteeli iseloomulik ornament.
EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides
1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59). 4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga (Vaja 1999:556). Enamik El Greco maalidest kujutab piiblitemaatikat või legende pühakutest (Krausse 2006:25). Lisaks religioosse temaatikaga piltidele valmis EL Greco pintsli all rida suurepäraseid portreid (Corrain 1999:59). Oma portreedes esineb El Greco väga peenetundelise, kuigi subjektiivse meistrina; kõik kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena (Vaja 1999:557).
· Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse nissidega. · Uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. · Kirikuid püütakse kaunistada ilusa kupliga. · ,,Villa Rotonda" Skulptuur ja maalikunst: · Itaalia kõrgrenessansi maalijad võtavad omaks kõik 15. saj. saavutused (üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine), kuid arendavad neid edasi ideaalse suurejoonelisuse ja ühtsuse suunas, lihtsustavad ja jätavad kõrvale kõik juhusliku. · Idealiseeritud tõde on kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemus. · Omane on viimase võimaluseni tasakaalustatud kompositsioon, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide harmoonia, üksikasjade täieslik kooskõla tervikuga, üllas hingestatus.
Kunstiajaloo Arvestustöö 1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi
raudbetoonkonstruktsioonile, *Lintakem, *Vaba põhiplaan, kaldtee, *Lamekatus ja katusead. Mason Cook, Villa Meyer, Graches´i Villa, Poissy Savoye Villa, Mason Dom- Ino. Frank Lloyd Wright ja tema loomingu erinevad etapid (preeriastiil, orgaaniline arhitektuur, Broadacre City) Linna vastane. Katsatas raudbetoonist konsoole. Arhitektuuril USA ühiskonda ümberkorraldav roll.USONIA Preeriastiil- traditsioonilised materjalid ja ehitusviis. Maalähedane vormikõne. Raudbetoon ja klaas-kuubiline, tahuline arhitektuur, klaas. tekib hoone kaalutu efekt. Postideta põhiplaan. Orgaaniline arhitektuur- betooni kasutamine looduläheda vormina.vormi ja ruumi ökonoomset loomist kooskõlas looduses peituvate põhimõtetega. Broadacare city- tulevikulinn on kõikjal ja ei kusagil. See kerkib ise ja juhuslikult. Mehaniseeritud väiketööstused. Mies van der Rohe looming Euroopas (funktsionalism) ja USA-s (minimalism) Bauhausi direktor
ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal). Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana. Hoone arhitektuur ja ruumid Kuressaare linnuse arhitektuuri lihtne ja karm, kuid võimas vormikõne pääseb välisarhitektuuris mõjule kogu oma suurejoonelises monumentaalsuses. Kuressaare linnust kui kaitseehitist iseloomustab range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadidel. Linnuse põhjküljel asuval peafassaadil on kaks torni, neist suurem on läänepoolne, müüripinnaga ühel joonel asuv ,,Sturvolt". Torni nelja avaga osa pärineb ümberehituste ajast eelmise sajandi algul. Idapoolne, ümardatud nurgaga torn, tuntud nime all ,,Pikk Hermann",
arvukad õpilased, vaid ka teised, temaga võistlevad meistrid. Midagi uut ega huvitavat pole neist ükski loonud. Arvukalt tekib tol ajal eriti puhtdekoratiivse laadiga töid. Just nüüd täituvad Rooma ja ka teiste Itaalia linnade väljakud ning pargid arvukate kaevude ja monumentidega, kirikute ja losside fassaadid külvatakse üle ülirikkalike plastiliste ilustustega, kirikutes luuakse need lugematud altarid, hauamonumendid, seina- ja laekaunistused, mis oma materjali toreduse ja vormikõne efektsusega mõjuvad peaaegu väsitavalt. Armu heitmata kõrvaldatakse sealjuures, kujundatakse ümber ja moonutatakse minevikukunsti mälestisi. Maalikunst Ka maalikunstis ei saa rääkida mingist järsust lahtiütlemisest senisest kunstiviisist; muutus tekib siingi pikkamööda. Aste-astmelt püüab maalikunst vabaneda renessansi ideaalstiili pidulikust tasakaalust ja eestvaate rõhutamisest, toonitades liikumist,
kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. 17.Milline Itaalia 16.saj. kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. klassikalisest ilust?(Raffael) Millist teost seostad kl-se iluga?(Sixtuse madonna) Kas maalil on ka sügavam tähendus? Milline? kompositsiooni täiuslikkuse vormikõne suursugususe, figuuride sügava hingestatuse ja koloriidi mõjukusega esindab see tahvelmaal renessansi kunstiideaali klassikalist väljendust. Mis on eriline tema teoses ,,Ateena kool"? on pühendatud filosoofia ülistamisele suurimad antiikmaailma vaimukangelased elavalt diskuteerimas üksteisega. Kompositsiooni kesksed figuurid on Aristoteles ja Platon. Teos on vaba, loomulik, liikuv, kuid jääb äärmiselt sümmeetriliseks, tasakaalustatuks ja harmooniliseks. Suure
postamentide vahel on kolm sissekäiku. Portikusest pahemal ja paremal pool olevad fassaadi osad on mõlemad kaheks pinnaks jaotatud, mis on käsitletud üksteisest kaunis erinevalt: seespool olevatel pindadel on vööde simsid teise ja kolmanda korra akende vahel, äärmistel pindadel aga täidised, siin peale selle veel kaks laia pilastrisarnast eendit. Nagu öeldud, on selles kavandis ilmne varaklassitsismi (Louis XVI stiili) vormikõne. Ühtluse puudus fassaadi liigendises, peened sambad ja suur vahe nende vahel, rusteeritud postamendid sammaste all, madal talastik, ümmargune aken viiluväljal, lõpuks katuseakende kujundus need kõik on motiivid, mis võõrad rangele, antikiseerivale klassitsismile. See üldiselt mitte just väga õnnestanud projekt lükati tagasi ja juba märtsi lõpul esitas Krause kaks uut projekti, mis aga pole säilinud ning ka heakskiitmist ei leidnud. Järgmine säilinud projekt on 21
seisev leitnant erekollases kaftanis moodustab eraldi värvilaigu. Need kaks figuuri on vastukaaluks teistele, kes on nihutatud poolpimdusse tagaplaanile ning tasapisi mitmekesiselt astmestatud hämarusse kaovad. Laskurid aga lähevad juhtide järel rännakule, valvekorda või paraadile, nagu tundub seda pilti vaadanud asjasse pühendamata vaatajale. Selles värvitoredust hõõgavas, unistuslikku heledusse ja tumedusse uppuvas maalis on Rembrandt enese vormikõne lõplikult välja kujundanud. Paraku ei meeldinud maal tellijale, sest kõik olid maksnud võrdväärse osa pildist, kuid kahjuks ei tundnud mõni end pildil äragi. Sellest sündmusest hakkab periood, kus Rembrandti sügvalt subjektiivsed tööd vaatajates järjest vähem ja vähem poolehoidu leiavad. Algab kunstniku majanduslik allakäik. Suur osa rikastest teellijatest pööravad Rembrandtile selja. Muutus üldine soosing ning selle tagajärjel sai Hollandi suurimale ja geniaalsemale
Idaseina kompositsiooni ,,Viimne kohtupäev" maalis ta hiljem. Suured kunstnikud töötasid ja Veneetsias. GIORGIONE (1478-1510) oli aktimaalija, kuulsaim neist on luulelise meeleoluga ,,Puhkav Veenus". TIZIAN (u1480-1576) andis oma sõnumit edasi just värvide abil. Ta looming on mitmekülgne, kuid eriti tuntud on tema portreemaalid ,,Karl V". BAROKK Barokk-kunsti sünnimaaks sai Itaalia, kus asus varareformatsiooni vaimne keskus Rooma. Looduslähedane vormikõne oli sügavalt juurdunud Euroopa kunstikeskkonnas. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Elu ei saanud aga ometi näha enam harmoonilisena, mõistusepärase ja ideaalsena, vaid ägeda võitlusena, mis oli täis vastuolusid ja vapustusi. Pidulik ja rahulik sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole. Tähelepanu koondus inimese tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste hämmastamisele ja rabamisele
mitme sajandi jooksul eeskujuks euroopa arhitektidele. Villa Rotonda põhiplaan 16 KÕRGRENESSANSI MAAL JA SKULPTUUR ITAALIAS Itaalia kõrgrenessansi maalijad võtavad omaks kõik 15. saj. saavutused (üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine), kuid arendavad neid edasi ideaalse suurejoonelisuse ja ühtsuse suunas, lihtsustavad ja jätavad kõrvale kõik juhusliku. Idealiseeritud tõde on kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemus. Omane on viimase võimaluseni tasakaalustatud kompositsioon, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide harmoonia, üksikasjade täieslik kooskõla tervikuga, üllas hingestatus. Need on kõrgrenessansi tähtsaimad iseärasused.
Palju oli sambaid ja suuri kaari. · Itaalia teerajajaks Firenze, Medicite perekond. Kujunes välja lõplikult palazzode süsteem. Alumine korrus oli teostatud rustikas suurtest tahumata kiviplokkidest, maalähedane. Ülemised korrused läksid aste- astmelt pehmemaks ja õhulisemaks. Palazzo Pitti, Medici, Strozzi. 15. saj keskel ilmus uus palazzode tüüp. Palazzo Ruccellai, mille teostas arhitekt ALBERTI (1404-1472). Rustikaalsus kadus ja kõigil kolmel korrusel oli antiigi vormikõne pilastrite näol (neljakandilised, poolikud sambad). Alberti üritas antiiki kõige järjekindlamalt jäljendada. San Francesko kirik Riminis, San Andrea kirik Mantognas. BRUNELLESCHI (1377-1446) projekteeris Firenze toomkiriku kupli ja väikesemaid hooneid antiikse portikusega (alumine toestik), leitud laste kodu, Capello Pazzi Santa Croce kiriku ümber. Hakkas ümber ehitama San Lorenzo kirikut. Tuntumad vararenessansi arhitektid: da Sangallo, da Laurana, Lambardi, Tullio Kõrgerenes
arhitektuuri osad. Kokku on loetletud üle 350 üksikfiguuri. Firenzes tellisid Medicid oma hauakambri, kus kasutas allegooriaid. 1536-1541 tegi gigantse maali Sixtuse kabeli idaseina, mis kujutab viimset kohtupäeva. Viimaseks skulptuuritööks oli Pieta Firenze toomkiriku jaoks. RAFFAEL (1483-1520) sai oma esimesed oskused oma isalt, siis suundus õppima Perugino ateljeesse, lõi esimese suurema töö ,,Maarja laulatus". 1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: ,,Madonna roheluses", ,,Madonna kadakaoksaga". Mütoloogia ainetel ,,Kolm graatsiat". Firenze perioodi lõpus ,,Kristuse haudapanek". 1508 asus Rooma, kus pidi kaunistama Vatikanis kolm stanzat (Vatikani lossi piduruumi). I stanza (allkirjade ruum): laevõlvile maalis usu-luule-filosoofia-õiguse allegoorilised figuurid. Seintele nendele figuuridele vastavad pildid: usukangelased, Ateena kool, Parnass (muusade elukoht), õiguse valitsemine
● Palladio oli väga mõjurikas arhitekt, tekkis Palladio laad ehk PALLADIANISM, mis oli mitme sajandi jooksul eeskujuks euroopa arhitektidele. Villa Rotonda põhiplaan KÕRGRENESSANSI MAAL JA SKULPTUUR ITAALIAS ● Itaalia kõrgrenessansi maalijad võtavad omaks kõik 15. saj. saavutused (üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine), kuid arendavad neid edasi ideaalse suurejoonelisuse ja ühtsuse suunas, lihtsustavad ja jätavad kõrvale kõik juhusliku. Idealiseeritud tõde on kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemus. Omane on viimase võimaluseni tasakaalustatud kompositsioon, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide harmoonia, üksikasjade täieslik kooskõla tervikuga, üllas hingestatus. Need on kõrgrenessansi tähtsaimad iseärasused.
endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 194050ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL Klassitsism, kui viimane terviklik kuntsi- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, et neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19.saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: · Romantiline etapp 19. saj 30.-50. aastad · Stiilipuhas etapp 19. saj 50.-70. aastad · Eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid
gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad
Saksa renessansi suurimateks kunstnikeks olid Albrecht Dürer (1471-1528), kes võitles loomingus Saksa hilisgootika ja Itaalia renessansi vahel; Matthias Grünewald (1470-1528), kelle kunstile on iseloomulk suur ilmekus ja traagiline paatos; Lucas Cranach vanem (1472-1553), kes hävitas oma ande kiir- ja paljumaalimisega; Hans Holbein noorem (1497-1543), kes omandab saksa kunstnikest kõige paremini renessansi vormikõne ja kujundab välja iseseisva suurejoonelise stiili; Ulrich Apt vanem (1460-1532), kes karakteriseeris julgelt nägusid. Kui XVI sajandi esimesel poolel on palju ka häid teisejärgulisi kunstnikke, siis sajandi teisel poolel hakkab valitsema manerism ja toimub saksa kunsti allakäik. (Vaga 2004: 510) Saksamaal tegeldi plastikaga XV ja XVI sajandil, kuid seal ei tekkinud kunagi tõelisi suurmeistreid. XV sajandil on küllal vähe kiviplastikat, rohkem saavutab saksa plastika
konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina
kujul kaheksa tugevamat tööd. Nende kõrval sünnib teisigi märkimisväärseid töid (nt ,,Skulptor", linoollõige). Sügavtrükitehnikates hakkab Viiralt pidevamalt töötama pärast Dresdeni kunstniku Georg Kindi asumist ,,Pallase" graafikaõpetaja kohale 1921. aasta oktoobris. 1921. aasta sügisest 1922. aasta algusest pärineb hulk lehti kuivnõelas ja ofordis. Võrreldes linoollõigetega, milles grotesksuseni teravdatud ilmekus, rahutu, sageli murtud vormikõne ja pateetiline valguskiirgus on ekspressionistliku iseloomuga, kujutavad sügavtrükilehed endast enamasti realistlikke portree- või figuurietüüde, tehnilisi katsetusi. 1 Ofort - sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus, söövitatakse happes metalli, kaetakse plaat värviga ning trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise. 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878-1925) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog
Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid. Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis-vormina. Kapiteeli
(pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS.
Läänefassaadi kaks alumist korrust on kaunistatud sammaste ja pilastritega. Esimese korruse sammaste vahel on kaaraknad, teise korruse akende kohal vahelduvad kolmnurkviilud kaarviiludega. Kolmanda (pool)korruse aknaid raamivad reljeefsed kaunistused. Fassaadi ilmestavad veel rikkalikult teostatud friis, nissidesse paigutatud skulptuurid, dekoratiivsed plaadid ja medaljonid. Lescot` kõige suuremaks teeneks oli see, et ta leidis esinduslossile iseloomuliku arhitektoonilise ja dekoratiivse vormikõne, mille peen mõõdutunne sai eeskujuks ka hilisematele Louvre`i ehitanud arhitektidele. Kõrgrenessansi teine tuntud meister Philibert Delorme (1512-70) sai tuntuks ka teoreetikuna. Tema praktilistest töödest on säilinud suhteliselt vähe. Anet` lossi (1552-54, säil. Osaliselt) arhitektuuris on tunda itaalia renessansist ülevõetut (näit. Kuulub lossikompleksi Bramante Tempietto järgi ehitatud kabel). Õukonnaarhitektina kavandas Delorme Louvre`i lähedale ka
Stiili teine kujundaja George Smith avaldas oma interjööri ja kodukujunduse alase teose 1808.aastal. Stiil kaldus 1830.aastate lõpuks historitsismi. HISTORITSISM Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 9 Klassitsism kui viimane terviklik kunsti- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, st neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19. saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: romantiline etapp 19. saj 30.–50. aastad stiilipuhas etapp 19. saj 50.–70. aastad eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS.
Paul Signac (1863 – 1935): Paavstide loss Avignonis (1900) Paul Signac (1863 – 1935): Felix Feneoni portree (1890) POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus
merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus
merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS.
annaabi.ee 
