· Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Luulede struktuur · Kareva kujundid on võimalikult puhastatud liigsetest kõrvalassotsiatsioonidest, luuletus keskendub ühele nägemusele, pildile või kesksele motiivile. · Kareva armastuslüürika on originaalne, liigub tundeväljenduses pigem ütlematajätmistes kui otsesõnu väljendatud tunnetes. Reliigiast · Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: "Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekraani kaudu" (Väljataga 1991). Sakraalsus, religioossus Paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena
maalinud palju autoportreid, päevalilli, natüürmort. Postimpressionistid pidasid oluliseks näidata vaimset ja tunneslikku maailma, hingeelu. "Tähisöö"1889 "Saapad"1887 "Kirik Auvere'is"1890 PAUL GAUGUIN Töötas maaklerina, pangandues. Kunstnik, samuti paar skulptuuri, ka luuletaja. Naine Tehura, elu ja loomingut mõjutas sakraalsus, kõrtsi stseenid, dekoratiivne (kaunistuslik) maal. Puhtad ja säravad värvid, ühtlased värvipinnad ja tumedad kontuurid. "Kollane kristus"1889 "Night cafe" "Nägemus pärast jutlust"1888 "Autoportree"1888 "Kust me tuleme?Kes me oleme?Kuhu me läheme? 1897.
vahetus kultuuriga seotud esemete nt rahade aga ka töövahendite jne valmistamine ja vahetus. Kui mõõdame eesti kultuurilugu paleotasandit (ürgseim) same kujutluse arheoloogiliste säilmete kaudu. Seostub omakorda geokultuurilise tasandiga. Need kaks tasandit loovad igas kultuuris aluskihi. 4. Reformatsiooni (resp religiooni) osast eesti kirjakultuuri kujunemisel Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust. Piibli ja ülepea sakraalse teksti hajumine erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks
kaitsepositsiooniga. Alguses vastandumine sakslastele, siis venelastele need teised andsidki tõuke eesti rahvuse kujunemiseks. Viimase aastakümne jooksul on rahvuse ühtse identiteedi positsioon kõikunud, sest ei suudeta otsustada, kas tuleb vastu võtta multikultuursuse idee või mitte ( kas tuleb vastandada end maailma teiste kultuuridega). 4. Reformatsiooni (resp. religiooni) osast eesti kultuuris: Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust. Piibli ja ülepea sakraalse teksti hajumine erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks
pilastrid Skulptuur hakkas 15 sajandil taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Pühakufiguurid hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. LORENSO GHIBERTI (1378-1455) kuulsamaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed. DONATELLO (1386-1466) marmorfiguuris "Püha Jüri" on ühendatud maisus ja sakraalsus. Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulik tagajärg oli portreekunsti taassünd. See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste individuaalsed jooned ja inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. Maalikunstis jätkus 15. sajandil freskomaali õitseng. MASACCIO (1401-1428)
printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus „Maailma asemel,“ 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja – seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991). Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja
Siis mitut rauda tules hoidev teismeline tütarlaps (Sandra Uusberg), siis kaks tibi (provintsitüdruk ja pealinnabeib), kellest ühel sureb isa ära ja teisel murdub konts. Lõpuks jäävad söögikoha juhataja, igavene üliõpilane ja vana mees (Priit Võigemast) kolmekesi laua taha istuma, igaühe ees üks pisike valge E-tabletike. Lugesin kusagilt kellegi arvamust, et Võigemast tõi selle lavastusega teatrisse sakraalsuse. Kui see tõepoolest nii oli, siis oli see sakraalsus väga korralikult ketšupi-majoneesikastmega üle valatud, peale selle veel igasuguseid muid maitseaineid lisatud. Kokkuvõttes on võimatu öelda, mis see täpselt oli, mida söögiks pakuti. "OPis" ütles näidendi autor Paavo Piik, et selle näidendiga tahetakse inimestele korralikult vastu hambaid laksata. No ei laksanud. Kuigi ... autori noorust arvesse võttes on ta teatavas mõttes tänapäevast kiirtoitumist (loe: kiiret elu) väga hästi tabanud. Tüübid kui sellised on ehedad
Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus ,,Maailma asemel," 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991). Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja alumisi ruumiosi: Sest sealpool on
Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Me ei tea täpselt, kui kaugele ulatub nõue kontrollida oma sõnakasutust. Millal juba kehtis karistus sõnutsi kurja jõu juurdekutsumise eest, valetamise või sõnamurdmise eest? Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna loits. Loitsud toimisid ja distsiplineerisid. Loitsud olid enamasti salastatud, nad kuulusid tarkade valdusse ja olid nende "sõjariistad". Sõna sakraalsus väljendus nii palvetes kui ka tänuhümnides, mida tunnevad kõik rahvad ja mis hämmastavad meid oma emotsionaalsuse, täpsuse ja jõulisusega. Nendes loitsudes-palvetes oli tegemist eriti kontsentreeritud 6 sõnaenergiaga, kuid ka tavakeeles oli kõikidel rahvastel keelatud tühi sisutu jutt loba. Huvitavaid
rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ,,Püha Jüri" uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud ,,nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks". ,,Taavet" kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello ,,Taavet" (u. 1430) on androgüünne habras nooruk, seda skulptuuri peetakse esimeseks lääne kunsti iseseisvaks alastiskulptuuriks antiikajast arvates. Õige anatoomiaga, mõjub küll veidi reljeefselt (parim on eestvaade).
sajandist. Selle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. · Christian Kelchi ,,Liefländische Historia" (1695). Arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääseb esmakordselt trükki eesti rahvalaul. Läti Hendriku ja Balthasar Russowi kroonikad: · Idee. · Sakraalsus mõlemad Jumala auks. · Mis on võim? · Kolonisaator? Sakslased. · Suhtumine türklastesse kui ristiusu pärisvaenlastesse BR. · Mis on sõda, mis on vägivald? · Hendrik lihtsalt kirjeldab. · BR taunib seda, sest on ise selle sees. · Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid. Kolonialism: · Kõrgaeg 15.19. sajandil. Seostub ennekõike Euroopa renessansiaegse ekspansiooniga.
rakendatud – maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ● DONATELLO (1386-1466) ● Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ● „Püha Jüri“ – uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud „nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks“. ● „Taavet“ – kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello „Taavet“ (u. 1430) on androgüünne habras nooruk, seda skulptuuri peetakse esimeseks lääne kunsti iseseisvaks alastiskulptuuriks antiikajast arvates. Õige anatoomiaga, mõjub küll veidi reljeefselt (parim on eestvaade).
Nt ei leia sobivat seksuaalpartnerit. Seksuaalset sobimatut füsioloogilises mõttes ei eksisteeri. Seksuaalne indentiteet. Inimene on seksuaalne koguaeg. Isegi kui loobunud, siis negatiivne. Seksuaalne eesmärk võib olla ka midagi muud kui enda heaolu või liigi jätkamine. Seksuaalsus õigustatud ainult laste saamise eesmärgil katoliiklik kirik. Seksuaalsus ei saa olla kahe inimesi asi. Lapse saamine ka riigi asi. Toetused Sakraalsus e. pühitsetud seksuaalsus. Näiteks ümberlõikamine ja tsölibaat suguelust loobumine. Seks seksi pärast ammendub väga ruttu. Oluline vastutus. Üheks mõõdupuuks võimelisus vastutada seksuaalsusest tulenevate tagajärgede pärast. Laps ei ole tagajärg, vaid eesmärk. SEKSUAALSUS SEKS 1.) ühendus/ühendamine ühendab inimesi. Jagatakse piiratud arvu inimestega 2
siinkohal ka armuandmise õigus. Valitseja oli vaid jumala tahte täideviija. Dekaloog avaldas läbi aegade mõju kriminaalõiguse süstemaatikale. 2.5.2. Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst Igal tekstil on oma struktuur ja kontekst, mis määravad ühe või teise teksti toimeulatuse kultuuri "kogutekstis." Mõne teksti tähendus võib olla nii suur ja kaugeleulatuv, et neid nimetatakse kultuuri tüvitekstideks. Sageli iseloomustab tüvitekste sakraalsus. Tüvitekstiks muutub mingi tekst või ka kultuuriavaldus just oma 1. siirete rohkuse tõttu teistesse kultuuri valdkondadesse 2. seotuse tõttu teiste tekstidega 3. mõjuvälja tõttu kogu ühiskonnale. Tüvitekst on mingi kultuurilise identideedi keskmes. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri tüvitekst, kõrvuti CIC. Mis võiks olla eesti õiguskultuuri tüvitekst? 4. LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST BÜTSANTSI ÕIGUSAJALUGU Rooma õiguse pärijateks keskajal olid: 1
2005. a ilmus luulekogu "Aja kuju". Kareva loomingus domineerib enesetunnetuslüürika, mis esineb sageli valusa pihtimusena. Üha intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja hilisemas luules armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Ta püüdleb valguse poole, järjest tähtsamaks muutuvad inimolemise põlised küsimused elu ja surm, ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. Oluline on sakraalsus: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. Hoiak on eetiline. Esindab eesti luule kõige naiselikumat vaatepunkti. ja ma ei lahku kuni seda palud on võlutud mu jaoks see tühi rand teeb ikka imelikult palju valu kõik mida ükskord oled armastand puud laotusesse tõusevad kui oiged kus pilveõite lõppematu ränd teeb ikka imelikult palju haiget kõik mida on su hingus puudutand kõik mida puudutanud on su hingus
annaabi.ee 
