Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu - konspekt ja pildid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
:
¤Vararenesanssi kujutavast kunstist
¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist
¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest
VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST
15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale , tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune.
Maailma keskvaateks muutus humanism -veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik.
Hakati väärtustama meelelisi naudinguid.
Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris.
Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste.
Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello
Lorenzo Giberti (1378-1455)
Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad.
Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni.
Giberti – Aadam ja Eeva.
Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga . Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süžeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma.
Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest on tema kuju eluline ja sundimatus poosis , lisaks on Taavet väga peene tehnilise teostusega, siluett on terviklik ja kütkestav.
Andrea del Verrochio (1435-1488)- 15.saj II poole tähtsaim skulptor
Algul oli kullassepp , tegeles ka maalikunstiga.Tema üks kuulsamatest teostest Taavet.
Kondotjeer Colleoni ratsamonument Veneetsias.
15. sajandi itaalia maalikunstis domineeris freskomaal, mis sarnaselt skulptuuriga seadis eesmärgiks inimese elavama kujutamise. Selle tarvis õpiti keha ja ilmeid anatoomiliselt õigesti kujutama , millele järgnes eluslooduse ja ümbritseva ruumi õigesti kujutama õppimine. Renessanssiaja maalikunstnikud leidsid lahenduse, kuidas kahemõõtmelisel pinnal kolmemõõtmelist ruumi kujutada - nad võtsid kasutusele tsentraalperspektiivi. Töötati välja perspektiiviõpetus ning mõnikord valiti maalimiseks just selliseid motiive , kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust.
Oluline kunstnik Masaccio ( 1401 -1428)
Tema teos -Püha Kolmainsus
Fresko, 680x475 cm. Asukoht Santa Maria Novella kirik .Oli esimene pagupunkti koonduva joone pilt.
Oluline ruumi perspektiivne kujutamine ( Algselt arvati, et kunstnik on lõhkunud seina, kust läbi paistab kabel , niivõrd eriline oli tema teos.)
Täherlepanuväärve figuuride plastiline, skulptuurisarnane töötlus ja ühtne valgusekäsitlus.
Paolo Uccello (1397-1475)- teos : Jaht Metsas
Perspektiivi joonis.
San Romano lahing I-III
Domenico Veneziano ( 1400 -1461)- tema teos Madonna.
Sandro Botticelli (1445- 1510 )-kuulsaim vararenesanssi esindaja.
Portree medaljoniga.
Veenuse sünd.
Ü
Primavera ja detail
KÕRGRENESANSSI ARHITEKTUUR
16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma , kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks.
Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus . Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse. Antiikarhitektuuri roll eeskuju andjana suurenes veelgi.
16. sajandi suurim ja tähtsaim ehitis oli Rooma Peetri kirik, mille kavandamist ja ehitamist alustati juba 15. sajandil, tööjärje võttis üles Michelangelo Buonarroti, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded .
Donato Bramante (1444-1514)-tema tähendus 16.sajandi arhitektuurile on võrreldav Brunelleschi tähendusega15. sajandi arhitektuurile.
Avastas ehitisosade selged proportsioonid.Püha Peetri kiriku uue ehitise esimene arhitekt .
Tempietto – kõrgrenessansi tähtteos
Katedraal .
Püha Peetri katedraal Vatikanis
Constantinus Suur lasi püstitada 324. aastal Rooma Püha Peetri peakiriku. Lagunenud kujul säilis vana pühakoda paavst Julius II valitsusajani. Julius II otsustas kiriku taastada. 1100 aasta vanuse Rooma Peetri basiilika ümberehitamine toimus aastatel 1506 - 1626.
Uuele kirikule asetati nurgakivi 1506. aastal. Projekteerimise usaldas Julius II kogenud arhitektile Bramantele, kes varasema viielöövilise basiilika asemele projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise.
Peale Bramantet hakkas kirikut ehitama Raffael, viimase surma järel Michelangelo, kes kavandas ristkuppelkirikule 132 meetri kõrguse poolsfäärilise 42 m diameetriga kupli.
Katedraali ehitus viidi lõpule barokiajastul, mil arhitekt C. Maderna lisas kirikule pikihoone ja barokse fassaadi.
Donato Bramante. Püha Peetri kiriku plaan Vatikanis.
Vana Püha Peetri kirik. Kompuuterrekonstruktsioon.
Michelangelo Buanarrotti (1475-1564)- ta ei loonud mitte niivõrd ruume kuivõrd kujundas seinu ja pindu.Tegeles palju arhitektooniliste plaanidega
Püha Peetri kiriku kuppel – peateos.
Linnaehituslikult tõi Michelangelo käiku esindusliku linnaväljaku
Kapitooliumi künkale kavandas ta tähtsamaid riigiasutusi koondava, kolmest küljest hoonetega suletud, ühest küljest trepiga piiratud keskse monumendiga Kapitooliumi väljaku ( Piazza delCampidoglio, 1538- 1650 ).
Laurenziana raamatukogu Firenzes
Medici kabel
Kapitooliumi väljak.
KÕRGRENESANSSI SUURED MEISTRID
Kõrgrenessansi maalikunstis oli oluline tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine.
Üksikasjad mitte üksikasjade pärast nagu 15.sajandil vaid sisemise põhjendatuse pärast, samuti harmoonia pildi terviku ja detailide vahel.
Üks kõrgrenesanssi suurmeistreid oli Leonardo da Vinci ( 1452 -1519)
Kõrgrenessansi kõige tüüpilisem ja kõige täiuslikum esindaja- just nii saab tema kohta öelda.Tegutses peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel.
Ta oli maalikunstnik , kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija.
Kõigil aladel saavutused väljapaistvad, suuremas osas oma ajast ees.
Käsitas loodust kui hingestatud tervikut, samuti käsitles esimesena sfumaatot.
Ehitas pildikompositsiooni püramidaalselt.
Maarja kuulutus
Madonna Benois
Kuulus teos “Püha õhtusöömaaeg” (1495- 1498 ) asub Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis.
Iga nägu pildil maalitud psühholoogilise portreena. Terviklik kompositsioon .
Perspektiiv , valguse-varju kasutamine.
Ginevra
Madonna Litta
Mona Lisa
Da Vinci kuulsaim anatoomiline joonis, seda loetakse üldse üheks kuulsaimaks.
MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) - Teine kõrgrenessansi geniaalne kunstnik, suurim skulptor, arhitekt, maalikunstnik, luuletaja.
Ise pidas ennast ennekõike skulptoriks.Kunstnikuks kujunemisel oli väga tähtis roll tutvumine Medicite antiikskulptuuride koguga ja Masaccio freskode stuudium Barnacci kabelis.
Täiesti vaba antiigi mõjudest ja harmooniliseim skulptuur Michelangelo algusperioodi loomingus on „Pietà“ Rooma Peetri kirikus (1500).
Valmistatud ühest marmorplokist
Mida looming endas peidab on see, et Madonna kurbus – see tähistab klassikalist idealismi ja kristlikkut vagadust ning tema väljasirutatud käed – leppimist saatusega
1504 valmis kolossaalne marmorist „Taavet“ (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria’lsümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. „Taavet“ tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas.
Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas
Julius Teise hauamonument.ja Mooses selle üks osa
Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat)
  • Maailmaloomisne ja Noa lugu.
  • Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid ;
  • Kolmnurksetes võlvisiiludes akende kohal on Kristuse eelkäijad.
  • Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost.
  • Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised . Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi.


Sixtuse kabeli idaseina „Viimne kohtupäev“ 1536- 1541 .
  • Üks mõjuvamaid selleteemalisi teoseid kunstiajaloos – kujutatud on kogu kosmos
  • Keskel Kristus tõstab parema käega headuse üles ja ajab vasaku käega kurjuse minema
  • Kristusest allpool püha Bartholomeus omaenda nahaga ( M. autoportree)
  • Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele).
  • Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis.

Pattulangemine.
Raffael/ Raffaello Santi (1483-1520)- saavutas suure tunnustuse monumentalistina.
Keskseim töö – Vatikani palee esindusruumide - stanzade freskod. Maalis suuri altaripilte, madonnapilte ja portreid.
Püüdles täiusliku ilu ja kooskõla poole,arhitektina juhtis ka Püha Peetri kiriku ehitust.
Teos MADONNA Conestabile.
Maarja ja Joosepi kihlus
Raffaeli loomingus puuduvad salapärane romantika, traagiline paatos ja sisemine rahutus .
Raffael oli tasakaalukas ja harmooniline natuur, kes otsis kunstis tundelist täiuslikkuse ideaali .
Maalis madonnapilte, mille kompositsioonis järgis ta Leonardo da Vinci püramidaalse kompositsiooni skeemi ("Neitsi Maarja ja Jeesuslaps Püha Ristija Johannesega"). Kuulsaim Raffaeli tahvelmaal on 1513. aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. (Praegu Dresdeni galeriis). Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed.
Sixtuse Madonna.
Giorgione da Castelfranco (1477-1510)- Veneetsia kõrgrenessansi esindaja
Paljudes piltides maastikuline taust
Püüdis kujutada looduse erinevaid seisundeid
Tahtis edasi anda inimese ja looduse ühtsust
Oli tuntud ka kui laulja ja muusik.
Varasemad tööd on tehtud piibli teemadel,küpsel perioodil loob peamiselt ilmalikel teemadel: „Äike“, „ Kontsert vabas looduses“, „Magav Veenus
Giorgione pööras suurt tähelepanu koloriidile, oma lõuenditel ühendas julgelt maastiku ja inimfiguuri.
1510. a. Giorgione suri katku,teda nakatas tema enda armastatu
Tema teos Madonna.
3 filosoofi
Juudit
Päikeseloojang.
3 iga
Tizian / Tiziano Vecellio (u.1480- 1576 )-Oli pikka aega Veneetsia Vabariigi ametlik kunstnik ja Karl V õukonnakunstnik
Tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine peamiseks tehnikaks
Suurepärane kolorist
Usuteemade kõrval palju pilte, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu (mõnikord ka erootikat), hingeelu keerulisuse väljendaja
  • Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid .
  • Kunstnikul on õnnestunud tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse . Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes . Käed on üles tõstetud.
  • Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist.
  • Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud.

Karl 5 portree
Paavst Paulus 3 portree
Pattu kahetsev Maarja Magdaleena
Danae . 1554 Kunstniku armastatuim töö, mis oli kogu aeg tema töökojas. Kellelegi ta seda ei müünud, kuigi tahtjaid oli palju. Tizianil on kokku neli maali selle süžeega ja praegu asuvad need erinevate riikide muuseumides.
Vasakule Paremale
Ajalugu - konspekt ja pildid #1 Ajalugu - konspekt ja pildid #2 Ajalugu - konspekt ja pildid #3 Ajalugu - konspekt ja pildid #4 Ajalugu - konspekt ja pildid #5 Ajalugu - konspekt ja pildid #6 Ajalugu - konspekt ja pildid #7 Ajalugu - konspekt ja pildid #8 Ajalugu - konspekt ja pildid #9 Ajalugu - konspekt ja pildid #10 Ajalugu - konspekt ja pildid #11 Ajalugu - konspekt ja pildid #12 Ajalugu - konspekt ja pildid #13 Ajalugu - konspekt ja pildid #14 Ajalugu - konspekt ja pildid #15 Ajalugu - konspekt ja pildid #16 Ajalugu - konspekt ja pildid #17 Ajalugu - konspekt ja pildid #18 Ajalugu - konspekt ja pildid #19 Ajalugu - konspekt ja pildid #20 Ajalugu - konspekt ja pildid #21 Ajalugu - konspekt ja pildid #22 Ajalugu - konspekt ja pildid #23 Ajalugu - konspekt ja pildid #24 Ajalugu - konspekt ja pildid #25 Ajalugu - konspekt ja pildid #26 Ajalugu - konspekt ja pildid #27 Ajalugu - konspekt ja pildid #28 Ajalugu - konspekt ja pildid #29 Ajalugu - konspekt ja pildid #30 Ajalugu - konspekt ja pildid #31 Ajalugu - konspekt ja pildid #32 Ajalugu - konspekt ja pildid #33 Ajalugu - konspekt ja pildid #34 Ajalugu - konspekt ja pildid #35 Ajalugu - konspekt ja pildid #36 Ajalugu - konspekt ja pildid #37 Ajalugu - konspekt ja pildid #38 Ajalugu - konspekt ja pildid #39 Ajalugu - konspekt ja pildid #40 Ajalugu - konspekt ja pildid #41 Ajalugu - konspekt ja pildid #42 Ajalugu - konspekt ja pildid #43 Ajalugu - konspekt ja pildid #44 Ajalugu - konspekt ja pildid #45 Ajalugu - konspekt ja pildid #46 Ajalugu - konspekt ja pildid #47 Ajalugu - konspekt ja pildid #48
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Feya Õppematerjali autor
¤Vararenesanssi kujutavast kunstist
¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist
¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest
Piltidega.

Sarnased õppematerjalid

Renessanss
116
pdf

Renessanss

Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1

Ajalugu
Renessanssi sünd Itaalias
116
pdf

Renessanssi sünd Itaalias

Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1

Kunst
Itaalia renessanss - põhjalik referaat
22
doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnu

Kunstiajalugu
Renessanss muusikas
9
doc

Renessanss muusikas

Kõrge laubaga tädid 26. Francesco del Cossa - 1435-1477, võimsalt tõsine, paiguti kirglikult dünaamiline SLAIDID Kuulutamine - tigu esiplaanil Püha Luciea - silmad käes Veneetsia 27. Gentile de Fabriano - 1370-1427, tobedad, veidrad lapsed, ebaproportsionaalselt kuldne, kõrggraatsiline hoiak. 28. Carlo Crivelli - 1430-1494, varastes töödes gootilikud jooned, harduspildid ja suurejoonelised altarid, ilgelt pikad sõrmed, andekas ka ornamentikavallas veidrad pildid, Veneetsia rikkuse eksponeerimine, pärsia vaibad, paabulinnud, girland, nimbused, kollakad toonid. 29. Antonella da Messina - 1430-1479, portretist (3/4 pöördes), veinipunane, veneetsia sinine, tähtsus seisneb Madalmaade õlimaalitehnika vahendamisel. SLAIDID Püha Sebastianus oranzijuukseline poiss 30. Jacopo Bellini - isa Bellini, 1400-1470, hea perspektiiv, plastilised figuurid. 31. Gentile Bellini - vanem poeg, 1427-1516, Veneetsia doodzide ametlik maalija, kujutas peamiselt linna

Muusika
Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015
66
pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………?

Arhitektuuri ajalugu
Kuldvillak renessansi kohta
75
ppt

Kuldvillak renessansi kohta

arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli ­ Rooma ­ Veneetsia ­ Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri töökoda · Neitsi Maarja

Kunstiajalugu
Renessanss
7
doc

Renessanss

1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: ,,Madonna roheluses", ,,Madonna kadakaoksaga". Mütoloogia ainetel ,,Kolm graatsiat". Firenze perioodi lõpus ,,Kristuse haudapanek". 1508 asus Rooma, kus pidi kaunistama Vatikanis kolm stanzat (Vatikani lossi piduruumi). I stanza (allkirjade ruum): laevõlvile maalis usu-luule-filosoofia-õiguse allegoorilised figuurid. Seintele nendele figuuridele vastavad pildid: usukangelased, Ateena kool, Parnass (muusade elukoht), õiguse valitsemine. II stanza Heliodorosest, mille tegemisel kasutas õpilaste abi. III tulekahju stanza, mis oli maalitud visandite järgi õpilaste poolt. Talt telliti Sixtuse kabeli jaoks suur vaip, millele pidi tegema kartongid/eskiisid (Peetruse-Pauluse lugu). Leo X tellis talt Vatikanis Laggia (kaarkoda) kaunistus, mida tuntakse Raffaeli piiblina (58 pilti piiblist). Villa Parnesesse maalis ,,Galata triumph"i

Kunstiajalugu
RENESSANSS
7
docx

RENESSANSS

Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane, filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik ning muusik (samuti lahkas ta laipu ja valmistas ette võimsaid tuleshowsid õukondlikel pidustustel). Leonardolt on säilinud üle 5000 lehekülje üleskirjutisi koos näitlike joonistega. Renessanss on läinud ajalukku ka graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna. Õpiti tundma puulõiget, vaselõiget ja söövitust. 15. sajandil trükiti Saksamaal esimesed mängukaardid ja pühakute pildid. Trükipress muutus uue ajastu sümboliks. Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. Levis teadmine, et need, kes egoistlikult ja hoolimatult oma eesmärke taotlevad, on enamasti edukad. Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja jäsemeid (näiteks olid härrasmehe sukkpükste sääred erinevat värvi ja naiste heledad juuksed väga trendikad - pleegitati mikstuuride abil päikese käes). 15.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun