Renessanssi sünd Itaalias (4)

Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520 /30-1650
GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon , keskaegne moraal . Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat . Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e. vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused.
Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo -sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ­ ümarkaar, silindervõlv, kuppel . Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil
GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik . Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi , paremal fassaadi rustikaalsed kivid . Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello . Taavet. Andrea del Verrocchio . Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli . Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad ( Primavera ). Fra Angelico . Maarja kuulutus . Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio . Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca . Kristuse ristimine . Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna . Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi . Madonna lapse ja kahe ingliga . Giovanni Bellini . San Zaccaria kiriku altarimaal . Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil
GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante . Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo . Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio ( 1508 - 1580 ). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad . Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias.
Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo Raffael Veneetsiast: Giorgione ja Tizian . Andrea del Verrocchio. Kristuse ristimine. Vasakpoolse ingli ja maastiku inglite pea kohal maalinud tema kuulsaim õpilane
Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci (1452-1519). Esimene ja kõige suurem renessansiaja meister, oma ajastu geenius .
Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev skulptor , insener, arhitekt , filosoof , loodusteadlane ning leiutaja (kavandas alles sajandeid hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev ). Võttis kasutusele pehmete värviüleminekutega maalimislaadi (nn. sfumaato), hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Leonardo da Vinci (1452-1519). Anatoomilised joonised. Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused. Joonised figuuridest. Leonardo da Vinci joonistus inimese keha proportsioonidest Leonardo da Vinci. Tehnilised joonised (jalgratas, soomusauto, suurtüki mudel, lennumasin). Leonardo da Vinci. Vasakul Daam hermeliiniga, paremal Madonna Litta e. Madonna lapsega. Leonardo da Vinci Mona Lisa e. Gioconda . Leonardo da Vinci. Autoportree. Marcel Duchamp . Mona Lisa vurrudega 1919 Vasakul ("L.H.O.O.Q." Elle a chaud au cul ­ pr. k.), paremal Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana . Mona Lisa reklaamiobjektina. Leonardo da Vinci. Vasakul Anna ise kolmas, paremal Madonna kaljukoopas. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. Milano , Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaal. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci. Anghiari lahing. Michelangelo Buonarroti (1475-1564). Skulptor, maalija , arhitekt, luuletaja. Renessansiajastu geenius, barokkstiili teerajaja. Tema looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Töötas peamiselt Firenzes ja Roomas. Michelangelo. Pieta. Vasakul Palazzo Vecchio, selle ette väljakule sai loodud Michelangelo Taavet. Michelangelo. Taavet. Michelangelo. Püha perekond. Michelangelo. Julius II hauamonumendi joonis. Vasakul Surev ori, paremal Mooses . Michelangelo. Mooses ( 1515 ). Michelangelo. Julius II hauamonumendi valminud küljesein (1545). Michelangelo. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalingud. Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaali fragment ja üldvaade (13x48m, 1508-1512). Michelangelo. Fragment Sixtuse kabeli laemaalilt Aadama loomine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: Pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine. Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: vasakul Jeremias, paremal Delfi sibüll. Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel. Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici, paremal Lorenzo de Medici hauamonument . Michelangelo. Üleval Öö allegooriline figuur Giuliano de Medici hauamonumendilt, all Hämariku allegooriline figuur Lorenzo de Medici hauamonumendilt. Michelangelo. Viimne kohtupäev Sixtuse kabeli idaseinal. Michelangelo. Viimne kohtupäev. Michelangelo. Detailid Viimselt kohtupäevalt: vasakul Kristus, paremal Püha Bartolomeos. Michelangelo. Pietad: 1499 , -, 1550 Raffael (1483-1520).
Maalikunstnik ja arhitekt. Töödes väljendus püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole. Töötas Firenzes ja Roomas, kus täitis paavsti tellimusi. Raffael. Vasakul Madonna della Sedia, paremal Madonna Connestabile. Raffael. Vasakul Madonna roheluses, paremal Ilus aednikunaine. Raffael. Stanza della Segnatura. Raffael. Stanza della Segnatura, Ateena kool. Raffael. Fragmendid Ateena koolilt. Vasakul Platon ja Aristoteles , paremal Pytagoras oma õpilastega (tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos ). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios , paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael. Ateena kool. Raffael. Stanza della Segnatura, Dispuut (Disputa). Raffael. Stanza della Segnatura. Parnass. Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine. Raffael Stanza dell´ Incendio. Borgo tulekahju. Raffael. Vasakul Paavst Julius II, paremal Paavst Leo X kardinalidega. Raffael. Sixtuse madonna. Giorgione (c 1478- 1510 ). Äike.
o Elas ja töötas Veneetsias. Näitas inimese ja looduse vastastikust seost. Hülgas esimesena Veneetsias usulise temaatika . Giorgione. Magav Veenus . Giorgione. Vasakul Kontsert vabas looduses (viimasel ajal on omistatud Tizianile), paremal Judith . Tizian. (c 1490 - 1576 ).
16. saj. Veneetsia maalikunsti väljapaistvamaid esindajaid. Loonud portreid, mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Väljapaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga, paremal Urbino Veenus. Tizian. Vasakul Maarja Magdaleena , paremal Neiu puuviljavaagnaga. Tizian. Vasakul Paavst Paul III, paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism
Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline.
GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco ( 1541 -1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus , paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).