Eesti keele õigekirjas ei tähistata palatalisatsiooni, sõnastikus tähistataksent pal'k, kas'k 13. Missugused on kõne prosoodilised tunnused? Inimkõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks · Sõnu on kergem hääldada ja tajuda, kui need on rütmiliselt liigendatud · Rütmilisuse tagamiseks vahelduvad kõnevoolus rõhulised ja rõhuta silbid · Kõne prosoodilised (e suprasegmentaalsed) tunnused on rõhk, põhitoon, kestus (NB! Suprasegmentaalsed tunnused on häälikutest suuremate kõneüksuste (silp, sõna, lause) tunnused) 14. Kirjeldage silbi ehitust (tooge näiteid)? Silp on sõna foneetilis-fonoloogiline üksus, mille aluseks on konsonantide ja vokaalide vaheldumine Foneetiliselt on silp ühest või mitmest häälikust koosnev kõnelõik, millele vastab üks õhurõhuimpulss · Eesti keele silpide määramise põhireegel (ortograafiliselt) on, et silbi piir asub iga CVjärjendi ees va-ba-du-se-ga
ehk tämbriks.Täpsetest uurimustest on selgunud, et pillikeele iga punkt ei võngu nii korrapäraselt nagu pendel või helihark. Pillikeele võnkumine on liitvõnkumine. Liitvõnkumine koosneb lihtsatest võnkumistest. Kõige madalamale sagedusele vastavat heli nimetatakse põhitooniks, kõiki ülejäänud ülemtoonideks. Ülemtoonid on põhitoonidest nõrgemad. Joonisel on kujutatud 440 hertsisele sagedusele häälestunud pillikeele võnkumist. Kõige madalam on võnkesagedus ehk põhitoon 440 Hz. 440 1x 440 Hz Hz Põhitoon 2x 440 Hz 3x 440 Hz 1320 Hz 4x 440 Hz 2200 Hz 4x 440 Hz 6x 440 Hz 3080 Hz Ülemtoonid 7x 440 Hz 6 Kasutatud kirjandus 1. Kaheksanda klassi füüsika õpik peatükk: Võnkumine laine ja heli, Koolibri 2012
elama Brüsselisse. Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Biograafia Kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Itaalia klassilist kunst Maetud Brüsselisse Suurim tõe ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilismoraliseeriva põhitoon ,,Talupoegade tants" Teosed ,,Talupoja pulm" ,,Madalmaade vanasõnad" Kirjandus http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Brueghel/index.html http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Brueghel/index.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/brueghel/tekst.htm Täname kuulamast!
· Partituur noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus vaikuse märk muusikas · Pentatoonika viieastmeline helilaad · Pianissimo õige tasa · Piano vaikselt · Polüfoonia mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad · Rütm helivältuste korrastatud järgnevus · Sünkoop rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale · Tempo helitöö esitamise kiirus · Toonika helilaadi esimene aste ehk põhitoon · Tämber muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärving
suhktuhkur). 32. Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud ehk lisahäälikud hääldatakse 2 kõrvutiasetseva konsonandi vahele. · Svaavokaal tekib, sest enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni (leh m, vihm). · Siirdekosonant tekib nasaali ja sellele järgneva konsonandi vahele (nummer: numri numbri). 33. Mis on põhitoon? Põhitoon on rõhu füüsikaline omadus, suurema sagedusega põhivõnkumine, st rõhulised silbid ja sõnad on tooni poolest kõrgemad. 34. Mis on resonandid ehk formandid? Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega võnkeamplituud on siis suurim
perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustit septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Elupaik ja toitumine
vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. · Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas. · Ta lendab juuni keskelt juuli lõpuni, eriti soistel ja niisketel niitudel ning metsaveertes. · Röövikud toituvad vaarika ja angervaksa, samuti ürt-punanupu, kibuvitsa ja kahkjaspunase sõrmkäpa lehtedel. Päevapaabusilm · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. · Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. · Ta muneb kuni 500 muna korraga.
hilist luuletsüklit: ,,Sonetid Orpheusele" (55 luuletust, 1922) ja ,,Duino eleegiad" (1923, kümme vabavärsilist eleegiat, mis valmisid Duino lossis Aadria mere ääres). ,,Sonetid Orpheusele" sisaldavad Rilke küpseimat hermetismi. Jätkub mõtisklus kõige laiematel üldinimlikel teemadel looja ja loodu vahekorrast, elu pühadusest ja traagikast, elu ja surma suhetest. Jumal, poeet ja maailm samastuvad. ,,Duino eleegiate" põhitoon on traagiline. Luuletaja senine enesekindlus vahekorras Jumalaga on kadunud. See peegeldab ka kaudselt kogu Esimese maailmasõja traagikat. Tsükli keskmes on inimene oma lootuste ja ahastustega. Maailmale vastandub ,,vaimsustatud" siseilm, mille varal inimene võib loodust ennastki rikastada.
kes mängivad Rootsi lipuga ja kujutavad lapsepõlve. Keskmise laeva mast moodustab krutsifiksi, mis viitab Friedrichi sügavale usule, kuid tüüne, läbikumav, poeetiline maal pole tulvil mitte lootust lunastusele ega surmajärgsele taevapääsule, vaid magusmõrudat teadmist sureliku elu väärtuslikkusest ja kiirest möödumisest. Friedrichi maastikupildid olid motiividelt tavaliselt ülilihtsad. Neid valitseb romantiline, sageli traagiline põhitoon. (Pilt 1) Pilt 1 Caspar David Friedrich ,,Eluetapid" (http://uofugeron.files.wordpress.com/2009/03/caspar_david_friedrich_013.jpg) Ta valib looduse seisundeid, mis vastasid romantismi maitsele päikese loojang, kuuvalgus, ja esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus. Näiteks maalil ,,Kahekesi kuud vaatamas" (Pilt 2). Friedrichi maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt
võidu Jukola tallu. Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud. Kümme aastat metsaelu on nad "mõistusele toonud" ja nad taltsaks teinud. Nad on Impivaarasse rajanud avarate viljapõldudega talu ja kavatsevad hooletusse jäetud Jukola talugi korda teha. Kodu- ja vanematearmastus: Vennad tunnevad aukartust oma ema vastu. Kui aga nende ema pole, ei oska nad ise hakkama saada. Huumor ja romaani sugetiivsus: Elu jaatav põhitoon väljendub eelkõige rikkas, kergesti mõistatavas huumoris. See iseloomustab suurepäraselt tegelasi, olukordi, väljendub keeles.
alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti naisteajalirja asutaja), kes oli lõpetanud saksa kooli, ühendas naiste harimise vajalikkuse teema haritud eesti noorte saksastumise vastase võitlusega (jutustus "Liina"). Oma rahvale võõraksjäämise ohust kirjutas ka Elisabeth Aspe (jutustus "Ennosaare Ain"). Rahvusliku jutukirjandust ja näiteloominugut iseloomustas sel perioodil muidugi tugev romantiline põhitoon: "Kõik raskused olid ületatavad, kõik tegelased selgepiirilised-hed või halvad, rahvuslikud või tagurlikud" Rahvusliku teatri algust arvestatakse 1870. aastast, kui "Vanemuise" selts lavastas Lydia Koidula näidendi "Saaremaa onupoeg". Kirjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest, mõisnike ja talurahva suhetest. Carl Robert Jakobson kujutab oma näidendis "Arthur ja Anna" (1872) ideaalset mõisnikku, kes etendab rahva kooliharidust ja armastab eesti soost neidu.
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestiste...
Tegelasteks on isikustatud loomad 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal VALM Muinasjutt võib sisaladda tekkemotiivi „Muinasjutt, lapse arendaja ning lohutaja“ Imemuinasjutud: Ülsloomulikud võimed Tegelased kas inimesed või fantaasiaolendid Kasutatakse imetegevaid esemeid või abilisi Legendilised muinasjutud Piibli motiivid, pühakute lood Õpetlik põhitoon Novellilaadse muinasjutud: Tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides Inimene, kes tegutseb, on täiesti tavaprane, tavaliselt vaene Jutt kulmineerub erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis Terava mõistuse motiiv-targem võidab Kasu saamisega seotud lõpp Juhan Kunder Rahvajututöötlused „ Eesti muinasjutud“ 53 juttu Matthias Johann Eisen Ernst peterson Särgava
elutust langemisest, näost. Rubensi tööl on inimesed maalitud ideaalsete kehadega, ümaralt, lihakalt, kaunites hõlstides. Need jätavad tuules lehvides kohati jumaliku, ingelliku mulje. Rembrandti inimesed tunduvad vaesed ja vaevatud, nende näod on kurnatud, kehad pikad, kõhnad, kuivetunud. Mõlemal maalil on parajasti õhtu. Põhivärviks võib Rembrandtil pakkuda punast või kollast, toonid on soojad, kuid jätavad veidi pleekinud mulje, Rubensil pigem sinakas põhitoon, üldine koloriit veidi külmem, toonid sügavad. Ka Rubensi töö tekstuur on silmale meeldiv pehme, satiinne, Rembrandtil seevastu sile, läikivam. Rõhutatud on muidugi Jeesust ennast. Vahenditeks mõlemal tööl nii valgus, kui kontrast. Valgus on suunatud Jeesusele, tema valge ihu ning surilina on tugevas kontrastis õhtuse tausta ning inimeste tumeda riietusega. Rubensi maal on esmapilgul harmooniline, tasakaalus, kuid jätab lähemal
välteks. Üksikhääliku puhul on võimalik vaadelda kolme pikkust, häälikuühendis mitte laisa laiska ??? NB! Seega on hääliku pikkus kogu sõna iseloomustav prosoodiline nähtus. Välde I välde 1. silp lahtine lühikese vokaaliga, IIIII välte erinevus tuleb kogu sõna hääldusest 1. silp lahtine pika täishäälikuga koo/li, 1. silp kinnine kal/la. Hääldamise kestussuhe Põhitoon = hääle kõrgus II v põhitooni liikumine sama kõrgusega, III v 1. silp järsu tõusuga, lõpp langeb, 2. silp algab sealt madalalt, kuhu 1. silp langes. Võrreldavad: madalaharjalised lained (II v), laulan kõrge + madal laine (III v), laulis Välte määramine ühesilbiline alati III välde kass, maa Kahesilbiline: 1. silp lahtine, tuum lühike I välde vana, köha IIIII välde
Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper ,,Wozzeck" (1921), Lüüriline süit (1926), ooper ,,Lulu" (1935), viiulikontsert (1935). 2 Anton von Webern (1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta ja ilma kordusteta. Valitseb lüürilis-ekspressiivne põhitoon, minimaalne lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid näiteks totaalne serialism.
wikipedia.org/wiki/Diego_Vel Velázquez %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Las_Meninas,_ http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel by_Diego_Vel %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Diego_Vel %C3%A1zquez_048.jpg Francisco de Zurbarán ● 1598-1664 ● Teoste temaatika usuline ● Maalides karge ja askeetlik põhitoon ● Joonistusstiil realistlik ● Mungaordude tellimisel tegi pühakupilte ● ● http://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Zurbar%C3%A1n#mediaviewer/File:Sewilla-pomnik_Zurbarana.jpg „Agnus dei“ - Francisco de Zurbarán http://en.wikipedia.org/wiki/Agnus_Dei_(Zurbar%C3%A1n) Flandria maalikunst – Lopsakus – Liikuvus – Tohutu tunnete väljendus Peter Paul Rubens ● 1577-1640 ●
.................................. 4 Intervjuu................................................................................................................. 5 Sõnumiveerg.......................................................................................................... 6 Kasutatud materjal................................................................................................. 6 Päevapaabusilm Välimus Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun [1]. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. Sigimine Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Rõõvik Röövik on kuni 42 mm pikk
Selle seisnebki Goujoni reljeefide põhiline erinevus pinnast väljatungivate ja pehmelt ümardatud vormidega antiikreljeefidest. Ka itaalia renessansi meistrid kasutasid rütmilisi kontuure, kuid need rõhutasid kehaehituse üldist seaduspärasust, tasakaalu ja keha reljeefsust; Goujoni töödes seevastu on ülekaalus labiilsus ja rahutu voogavus. Goujoni reljeefe peab vaatlema pikemat aega. Süvenenud vaatlemisel tugevneb nende muusikaline põhitoon ja meile saab arusaadavaks, kui tihedalt on reljeefide vormikäsitlus seotud nende sisuliste otstarbega - kaunistada sädelevaaate veejugadega purskkaevu. Goujonilt pärinevad peale selle ka Louvre`I karüatiidid ja marmorist "Diana", mis kaunistas Anet`I lossi sissekäiku (pärast 1548. A., Louvre). Goujoni Diana kuju, mis oma tolleaegse moesoenguga sarnaneb rohkem XVI sajandi naise kui antiikjumalannaga, jätab väga gratsioosse mulje. Koos hirve
üldlaulupidu,kus lauldi"Sind surmani","Mu isamaa on minu arm". Proosa-ja näitekirjandus,et saavutada sealsetes jutustustes õnne siis oli tähtis olla rahvuslikult meelestatud.Tegelastes olid kõik heakskiidetud omadused:haritus,ettevõtlikkus,töökus,õilis iseloom.Peategelane tavaliselt abiellus oma äravalituga,kes oli haritud taluneiu,aga muidugi lisasid kirjanikud igasse juttu ka endale hingelähedasi motiive.Jutustustes käsitleti ka taluda päriseksostmise küsimust.Oli ka romantiline põhitoon. Rahvuslik teater algas 1870 "Vanemuise"selts lavastas L.Koidula "Saaremaa onupoeg",ühe saksa jandi mugandus.Koidula oli peakorraldaja,ta tegi kõike peale näitlemise.Tähtis oli rahvuslike ja valgustusideede levik.L.Koidula"Maret ja Miina ehk Kosjakased".Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu"
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. H...
Rütmid 1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid TA TA-A TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole...
1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul Fontainebleau metsas, hiljem Oise`i jõe orus. Ta on saanud tõuget Rousseau`lt, kuid erineb viimasest kõigepealt oma maalimisviisilt, mis on värskem, vabam ja mahlakam. Ka ei toonita ta nii palju detaile, vaid näeb suuri masse ja taotleb ühtset üldmuljet.
Võnkumist iseloomustab: 1) sagedus, 2) periood, 3) amplituud. Sagedus täisvõngete arv mingis ajaühikus. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Liitheli = liitvõnkumine: koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. Müra on liitvõnkumine, mille siinusvõnkumised asuvad üksteisele nii lähestikku, et ei ole võimalik eristada perioode. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega. Võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite abil on võimalik võimendada valikuliselt teatavaid sagedusi (ülemtoone) liitlaines ja muuta heli tämbrit. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)
2. Periood ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? · Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. · Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? · Põhisagedus=põhitoon: kõige madalama sagedusega võnkumine. · Ülemtoonid ehk harmoonikud: põhisageduse täisarvulised kordsed: 100 Hz põhisageduse esimeseks kaheks kordseks võiksid olla: 200 Hz, 300 Hz. · Formandid ehk resonandid(F1, F2, F3) - kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. 37
sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. - Selgita mõisted ai - seeliku äärispael pätid - riidest suss vatt - lühike meestekuub kapetad - mustriga villased põlvikud
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
Third level Fourth level Fifth level Millet maalid on teostatud äärmiselt lihtsas, kuid jõulises stiilis. Ei maalinud kunagi natuurist. Jalutuskäikudel tegi ta ainult visandeid, koju jõudes maalis seda, mis talle meelde jäi. Töödes domineerib raskepärane ja kurvameelne põhitoon Koloriit on tõsine ja tagasihoidlik. Tema põhisõnumiks on inimesearmastus, headus, ennekõike aga saatusele alistumine. Kogu oma elu elas Millet suures viletsuses, tal oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. Seda suurem oli lugupidamine pärast tema surma vähe on kunstnikke, kelle mõju on nii suur olnud. Viljapeade korjajad, 1857 Angelus (õhtupalve), 19571959 HONORE DAUMIER (18081879) Click to edit Master text styles
igal mandril, saarel. Algvariant ei paku just palju ja on pärast suurt poeemi (või värssluhiromaani) «Lugu valgest varesest» järsk kunstiline tagasilangus. Kuid Oleander kui tüüp oli Alverile nii kiusavalt põnev, et seda ei saanud niisama kõrvale jätta, ja 1988. aasta alguses võttis kirjanik ta uuesti kasile. Tulemus? Monotoonsete pikkvärsside hulga asemel on nüüd lugeja ees energilised, täpsed, hoolikalt liigendatud, mitmele tasandile paigutatud lühivärsid. Romantiline põhitoon on säilinud, aga tasandatud on mõõ- dutundetut hüperboolsust ja otsustavalt kärbitud räiget sõnaliigsust Teost on ideeliselt teravdatud, rõhutamaks kapten Oleandri kalestumust, kodumaatust ia inimlikku väärdumust. Autori hinnang tegelasele on isegi karmim kui algvariandis -- poeemi lõpust on ära jäetud romantiline kontrast. 1932. aasta Oleander päästis toma enda käsul hukatud poja kesköösel, kellegi nägemata, poomisnöörist ja heitis ta surnukeha halastavalt merre
e e Hiiu murdes: leh m, vih m Võib aja jooksul areneda tavaliseks vokaaliks: *põtr >> põder, *atr >> ader, pihl > pihel, *ansambl > ansambel Siirdekonsonant nummer : numri > numbri rootsi minnre > mindre 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Amplituud tugev, väike tugev, nõrk. Lihtvõnkumine kõne seisukohast hüpotees. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Furiet analüüs. Põhisagedus, sagedus, ülemtoonid täisarvkordsed. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)
33. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Sagedus, ühikuks herts, amplituud õhurõhk paskalites, helirõhu tase detsibellides. Heli kõrguse määrab ära võngete arv sekundis e sagedus. Amplituud on võnkumise maksimaalväärtus. 34. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Sinusoidaalne ja liitvõnkumine. Liitheli- palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. 35. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. Nende poolt toodetud kõrihääl on perioodiline, laineprotsessi seisukohalt korduv, sinusoidaalne. Põhisageduse e põhitooni kõrval on olemas ka teised toonid ülemtoonid, mis on põhisageduse kordused. Oma amplituudi ja tugevuse poolest nõrgenevad nad vastavalt sageduse suurenemisele. Kõnetrakti õõned ( nina, suu, neel) töötavad nagu kõrihääle akustilised filtrid
Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed" Ajaliselt paralleelsed arenguromaanid Eesti ühiskonna areng Põhitoon pessimistlik, ühine tegelaste ÜKSILDUS, elult lüüasaamine. Tegelased trotsivad olusid ja püüdlevad parema elu poole. Linnastumine, kodanluse ja haritlaste kujundamine. Ajaloosündmused tagaplaanil. INIMENE ON LIIGA NÕRK, ET ÜLETADA AEGA JA SAATUST! 2. DILOOGIA ,,Kõik, mis kunagi oli" ; ,,Ei juhtunud midagi" Petlik näivus, et midagi ei juhtunud. Tegelikult riigi hukkumine. Eesmärk kujutada inimest ajas. EI OLE KROONIKA!
juhatab aastaid tööliskoore. 1901 abiellub ja siirdub Berliini, 1903 naaseb viini, asutab Loovate Helikunstide Ühingu. 1925 asub tööle Berliini Kunstide Akadeemiasse kompositsiooni klassi õppejõuna. 1933 emigreerub USAsse kuhu jääb surmani. 1951 maetud LA-s. Ekspressionism tuleb Pr keelsest sõnast expression- väljendus. See muusika on teravajooneliste meloodiatega, äärmuslikult kontrastne, suure emotsionaalsusega, sünge, raskemeelne. Atonaalsus tähendab, et teosel puudub põhitoon ehk toonika. See lisab veel raskemeelsust, protesti, piivnavate meeleolude väljendamist.Kõik eelnev viis S.i dodekafoonia leiutamiseni. Dodekafoonia tähendab kreeka keeles 12 heli. LOOMING: olulisel kohal vokaallooming aga mitte traditsioonilisel kujul.S lisas juurde kõnet ja deklamatsiooni. Teostel puudub harjumuspärane ülesehitus ja vorm. Saatepartiisid mängivad kõige erinevamad pillid, mis harva koos kõlavad. Laulud koondunud tsüklitesse või nummerdatud
„Täringumängijad“. ● Koloriit soe, vormikäsitlus ümar ja voolav; teosed kerged, õhulised ja uduses stiilis. Ketrajad (Las Hilanderas) 1657 Õuedaamid (Philip IV perekond) 1656-1657 María Teresa 1652-163 Austria kuninganna Doña Mariana FRANCISCO ZURBARÁN (1598-1664) Velázqueze kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, samas suhteliselt ühekülgne. Tema maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon. Neil kujutab ta alati pühakuid ja munkasid, selles mõttes on ta kõige hispaanialikum kõigist hispaania kunstnikest. Leia tema tööd Internetist.
2.2 El Greco mõju kunstile Tema mõju hispaania barokile oli väike ja tema looming taasavastati alles üheksateistkümnenda sajandi lõpul, umbes samal ajal kui Grünewaldi omagi (Pepier 2006:175). 5 2.3 Teosed Kuulsaim teos ,,Kristuse lahtiriietamine" (Õli lõuendil. 1577-1579. 285x 173 cm), mis säilib Toledo katedraalis. Nagu kõigis hilisemates maalitud teostes, valitseb selles rahutu, süngelt ekstaatiline ja pateetiline põhitoon, ühtlasi mingi visionaarsus, viirastuslikkus. Kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujutus on ebamäärane, valgus järsk, hüplev, rahutu, värvid leegitsevad; figuurid on pikaks venitatud ja väikeste peadega, neis on mingi murtud rütm, nad seisavad ebakindlalt (Vaja 1999:556). ,,Toledo vaade", u 1595-1600. El Greco viimastel aastatel maalitud vähesed väikesed nägemuslikud maastikud, mis kujutavad Toledot Jeruusalemma või Soodomona, on omas ajas ainulaadsed (Piper 2006:175) (Lisa 1.).
19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. SEELIK, SÄRK Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Kriitilise riba laius sõltub tema kesksagedusest. Allpool 500 Hz on kriitiline riba laius pisut vähem kui 100 Hz. Kõrgematel sagedustel moodustab kriitiline riba keskasagedusest umbes 20 %. Niisiis pole kõrgematel sagedustel tegu mitte kindla hertside hulgaga kriitilise riba kohta, vaid kindla sagedusuhtega, mis vastab umbes väiksele tertsile. Kõikesedasilmas pidades on huvitav, kuidas harmooniliste spektri osahelid kriitiliste ribade skaalal jaotuvad. Kui põhitoon asub madalamal kui 100 Hz pole mitte ühelgi osahelil eraldi kriitilist riba. Kui põhitooni sagedus on suurem kui 100 Hz, on olukord teistsugune. Põhitoon nagu ka madalamad osahelid kuniviiendani evivad sel juhul eraldi riba, kuid nii viies ja kuues kui ka kõrgemal asuvad osahelipaarid langevad ühte ja samasse kriitilisse ribasse, kuivõrd nende sagedusteerinevus on pisem kui väike terts. Keerukakujuga heli(kompleksheli) valjus formuleerub kriitilise ribade abil
mõeldud autori poolt järgides muinasjutureegleid). Kunstmuinasjutu kui maailmakirjanduse zanri rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835 aastal. Kuigi Andersenilt on ilmunud ka teistsugust kirjandust põhineb tema maailmakuulsus just muinasjuttudel. Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: ,,Merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Geisri uued rõivad", ,,Metsluiged", ,,Karikakar" Kolmas kuulus muinasjutumeister maailmakirjanduses on prantsusekirjanik Charles Perrault, kelle muinasjutut kogumikust ,,Haneema jutud"sai alguse teadlik rahvaluule kogumine ja ülestähendamine. ,,Punamütsike", ,,Saabastega kass", ,,Okasroosike" selle põhjal lõi Tsaikovski oma balleti uinuv kaunitar
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...
mis kulmineerub tihtipeale samalaadse joonega inimeste suutmatusega üksteiseni jõuda. Kuid samas võib tihtipeale märgata ka teiste maailmaklassikute tsitaate ning seisukohti, näiteks Brecht ja Remarque. Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja Sügisball (Unt, 1979) on esimese loominguperioodi ühed väljapaistvamad ning olulisemad teosed. Nende omapäraks on saatuslik ja salapärane põhitoon ning "piiride ületamine". Tegelased on psühhoanalüütikute patsientide kombel närvilised, tihtipeale abitud. Mati Undi eesmärk nendes teostes on vahendada hetkeemotsiooni, kindlat pilti ja seisundit. Selles mõttes võib võrrelda Undi stiili ka luule- või filmikunstiga. Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui muidusööja moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja ka üllatavalt suurel määral tundeid. Nii nemad kui ka autor ise on küllaltki napisõnalised
pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446) korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur: sisaldavad friisid, kuldlõike reegli kasutamine Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuur: värskus, naiivselt rõõmus põhitoon, Donatello (1386-1466) piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete Andrea del Verrocchio (1436-1488) indiviidinena, läheneti psühholoogiliselt: inimene Maalikunst: kui vaimne ja füüsiline tervik, väline tinglikkus Masaccio ( 1401-1428)
Nende abil saab täpsemalt määrata heliallikate asukohta ruumis. Kõrvalestade suurus ja kuju on küllalt muutlik, mistõttu on ka inimeste kuulmiselamus erinev. Järgnevad helinäited illustreerivad, kui kõrgeid või madalaid hääli loomad teevad. Juurde on lisatud spektrogrammid - joonised, millelt on näha, millisel helikõrgusel häälitseti. Tähele tuleks panna, et tihti koosneb heli eri kõrgusel olevatest osatoonidest, millest üks on siiski tugevaim - põhitoon. Põhitooni kõrgust tajub inimene tegeliku helikõrgusena. Rohukonn 500 Hz Kägu 500-600 Hz Tiigikonn 1500 Hz Aed-põõsalind 2000-4000 Hz Kilk 4000-21 000 Hz Pöialpoiss 8000 Hz Karihiir 13 000 Hz
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile.
vahele. Röövikute toiduks on esmapilgul seedimatuna tunduv materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. Harilik päevakoer Päevakoer on arvatavasti saanud nime oma rööviku järgi, kes on silmapaistev ja liigub ringi päeval. Liblikas ise ta tegutseb hämarikus ja öösel. Karvased ja tugeva kehaga päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega. Päevakoera eestiibade põhitoon on pruun ja muster selle tiiva peal on väga varieeruv. Valmikud toituvad nektarist ja vedelikest. Nende tiibade sirulaius on 2-7 cm. Emased munevad munad söögiks sobivate taimede ümber. Röövikud kooruvad alles augustis ja nad talvituvad. Röövik on karvane, mustjaspruuni värvi. Ta on polüfaag – nii loom- kui taimtoiduline. Päevakoerad on levinud kõikjal Eestis. Kas teatsid et...
· Kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid. · Akende ja uste kohal kasutati viile. · Korruste vahel kaunistuseks tihti friis või antiigipärased kaunistused. · Palazzo Rucellai Firenzes · San Andrea kirik Mantovas Skulptuur: · Tähelepanu proportsioonidele. · Hakatakse kasutama modelle. · Pühakud tavainimeste sarnased. · Iseloomustab värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. · Tähtsaim skulptor Donatello.- · ,,Taavet", ratsamonument Gattamelata(1453). Maalikunst: · Fresco maali õitseaeg. · Liigne süvenemine pisidetailidesse. · Lähtuti loodusesse. · Loomulike pooside edasiandmine. · Ruumikujutamine. · Õpiti inimesti anatoomiliselt õigesti kujutama. · Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
v=_FVQTpWTZK4 Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 343 kJ (82 kcal) › Süsivesikud 20,87 › Kiudaineid 0,9 › Rasvad 0,21 › Valgud 0,65 › Vesi 78,04 g GRANADILLI EHK PASSION Granadilli ehk passioni nimetust võiks tõlkida kui kannatuse vilja. Pärit on see algselt Lõuna-Ameerikast, kuid neid kasvatatakse praegu mitmetes troopilistes piirkondades. Vilja koorel on väikesed valged täpikesed, kuid põhitoon on kollane. Söögiks tarvitatakse vilja sültjat sisemust, millel on pehme magus maitse ning ka väga hea lõhn. Vähivastane toime Teadlased on leidnud, et kollane puuviljaekstrakt võib tappa vähirakud. Fütokemikaalid, karotenoidid ja polüfenool, mis on vähivastase toimega. Kilohind 14,64 eurot (229 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta:Granadill sisaldab mõõdukalt P, K ja C- vitamiini. › Energia 406 kJ (97 kcal)
Häälepilust ülespoole ja allapoole jääv õhurõhk 21. Düsfoonia põhjuseks on a. Häälepaelte sulgus on ebakorrapärane b. Häälapaelad ei sulgu täielikult c. Häälepaelad võnguvad ebaühtlaselt d. Häälepaelad ei sulgu üldse 22. Kas väide on õige või väär? Käitumuslik häälepuue võib sekundaarselt kaasa tuua orgaanilisi muudatusi häälekurdudel a. Õige b. Vale 23. Hääle akustiline omadus ei ole hääle a. Kiirus b. Tämber c. Põhitoon d. Tugevus e. Kõrgus 24. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub esmalt / eelkõige a. Häälekurdude sulguse tihedusest b. Häälekurdude võngete sümmeetrilisusest c. Häälekurdude lainete ebaühtlusest d. Häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest 25. Afoonia on a. Hääletus / hääle kaotus b. Hääle kähedus c. Hääle kõrguse puue d. Hääle katkendlikkus 26. Käitumuslikke häälepuuete põhjuseks võivad olla: a. Traumad b
35. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Selleks, et võnkumist helina tajutakse on olulised heli sagedus ja amplituut (ulatus). Igasuguse võnkumise puhul on tegu helilainega. Mida suurem on sagedus, seda kõrgemana heli tajume. 36. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Suurima amplituudiga (intensiivseim) heli on põhivõnkumine ja teised on osavõnkumised. 37. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Põhitoon tekib siis kui häälekurrud tervikuna võnguvad Ülemtoon tekivad häälekurdude osade võnkumisel, on põhitoonist täistooni võrra suuurem. Suuõõned teatud ülemtoonid võimenduvad, teatud sumbuvad. Võimenduvad need, mille võnkesagedus langeb kokku õhusamba võnkesagedusega. Resonandid ehk formandid Resonantseerumine toimub õõntes. Resonandidega saab hääl endale kvaliteedi. Resonandid ehk
protsess. Lääne muusikas puutub ülemhelidega kokku kõige sagedamini puhpillide mängimisel, kus ainus võimalus helikõrguse muutmiseks on nn ülepuhumine. Võib öelda, et ülepuhumisega on võimalik tekitada helisid ülemhelide reast, kuigi füüsikalisest seisukohast on osahelide teke spektris ning ülepuhumine täiesti erinevad nähtused. Psühhoakustikas on puuduva põhitooni taju sel juhul, kui põhitoon ära võtta, kõlavad ülejäänud osahelid ja me kuuleme ikka põhitooni. Alpi sarvel on 3-oktavi laiune sagedusala. Mazoorse helirea puhul saab kasutada esimest, teist, kolmandat ja viiendat astet. Min oori puhul saab kasut.sol-minoori, kui mängija ja kuulaja ei lase end heidutada pisut ebamääärase kõrgusega tertsist. Minooris saab kasut.esimest, kolmandat, neljandat, viiendat ja kuuendat astet. Minoori eelis-kõik astmed toonikast arvates ühe ja sama oktavi piires
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
