Renessanss (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Renessanss :

Manufaktuuride teke, kaubanduse areng.
Hõbe ja kulda kooti kangasse mustriks.
Hakati losse ehitama, Itaalia esimesed palazzod .
Kõik pööratakse antiiki.
Inimese tähtsustamine.
Sünnikoht valdavalt Itaalia.
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus.
Muutus mood, määrati kes võis mida kanda.
Lauakombed .
Arenes loodusteadus , kunst, muusika , kirjandus.
Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg)
Mitmekülgsed kunstnikud .
Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt.

Vararenessanss :
Arhitektuur :

Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris.
Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart.
Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus.
Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid.
Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside,petikakende ja nissidega.
Tihti dekoreeritakse seinapindu väänlevate taimedega.
Eelistati kassetlagesid.
Kuppelehitised.
Hakati ehitama palazzosid- vanim Palazzo Medici .
(I korrus-majandusruumid, teenijad, II vastuvõtu toad, ballisaalid, IIIprivaattoad, külalistetoad)
Kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid.
Akende ja uste kohal kasutati viile.
Korruste vahel kaunistuseks tihti friis või antiigipärased kaunistused.
Palazzo Rucellai Firenzes
San Andrea kirik Mantovas

Skulptuur :

Tähelepanu proportsioonidele.
Hakatakse kasutama modelle.
Pühakud tavainimeste sarnased.
Iseloomustab värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon.
Tähtsaim skulptor Donatello.-
„Taavet“, ratsamonument Gattamelata (1453).

Maalikunst :

Fresco maali õitseaeg.
Liigne süvenemine pisidetailidesse.
Lähtuti loodusesse .
Loomulike pooside edasiandmine.
Ruumikujutamine.
Õpiti inimesti anatoomiliselt õigesti kujutama.
Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
Esimene renessanssiaegne kunstnik Masaccio- uued taotlused, esimesi töid Aadam ja Eeva , püüab edasi anda ümarusi, kauguste vahe edasi andmine. „Kristus“, „Kristus ristil .“

Kõrgrenessanss:

Püüded ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole.

Arhitektuur:

Püha Peetruse Kirik - Harmoonia ja tasakaal.
Püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmisele.
Teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole.
Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest.
Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik.
Iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga .
Loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt.
Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega.
Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse niššidega.
Uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad.
Kirikuid püütakse kaunistada ilusa kupliga.
„Villa Rotonda“

Skulptuur ja maalikunst:

Itaalia kõrgrenessansi maalijad võtavad omaks kõik 15. saj. saavutused (üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine), kuid arendavad neid edasi ideaalse suurejoonelisuse ja ühtsuse suunas, lihtsustavad ja jätavad kõrvale kõik juhusliku.
Idealiseeritud tõde on kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemus.
Omane on viimase võimaluseni tasakaalustatud kompositsioon , joonte võrratu selgus ja ilu, värvide harmoonia, üksikasjade täieslik kooskõla tervikuga, üllas hingestatus.
Kõrgrenessansi kunsti keskse tähtsusega meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael.

Sandro Botticelli (1445- 1510 ):

Firenze vararenessanssi maalikunstnik .
Hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast.
Tema maalidelt on selgesti loetav renessanssiaegne naise iluideaal .
Esimene kelle madonnad pole ebamaised.
Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid.
„Veenuse sünd“, „Kevad“, „Manificat“.

Michelangelo (1475-1564):

maalikunstnik, arhitekt, skulptor, luuletaja, insener, leiutaja.
Sündis Firenzes.
Isa oli kaupmees .
Elasid hästi.
Joonistas kodus kõikvõimalikke kohtadesse.
Tahtis minna ateljesse->lühikest kasvu->ei saanud. Kuid sõbra kaudu sai.
Kõige enam meeldis talle skulptuur.
Äärmiselt rahutu ja keerulise temperamendiga isiksus.
Tegi marmorist amori ja üritas müüa. Keegi ei uskunud, et see tema tehtud.
Jätkas õpinguid.
Konkurssid Firenzes.
Marmori tükist tegi seisva Taaveti, mida loeti kõige ilusamaks Taaveti kujuks.
1498 Fieta-> üks ilusamaid fietasid.
Mich., oli võimeline otse kivisse raiuma.
Reljeefid : Trepi Madonna, Kentauride lahing, Lahing Arno jõel
Tegeles maalimisega: “Dontando perekond”
Teda märkas paavst . Valmis Sixtuse kabel , kuhu tegi maale.
Maalis Piibli lugusid .
Oli kutsutud Meidicite perekonda.
Kui ta sai valmis oma suure laemaali, arvas , et ta on vaba mees, kuid paavst palus tal maalida Sixtuse kabeli otsaseina-> maalis sinna “Viimase kohtupäeva”
- dramaatiline ja vägivaldne joon – peegeldab ajastu olemust;
- täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides;
- jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud;
- tuntuim stseen „Aadama loomine“.
Skulptuur: Grüpke Madonna”.
Vatikani aedadesse plaanis tega mitukümmend figuuri.
Hauamonumendid. „Seotud ori“, „Kükitav poiss“

Raffael (1483- 1520 ) :

Töötas Vatikanis .
Sündis Kesk – Itaalias Giovanni Santi pojana .
Loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus , samuti ka salapärane romantika.
Äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali , suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse.
Laenab palju nii minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes elemendid sulatada isikupäraseks tervikuks.
Väga produktiivne .
Maalinud hulga altari maale ja madonnapilte.
„Maarja laulatus“, „ Ateena kool“, „Sixtuse madonna“, (luule ülistamiseks) „ Parnass “.

LEONARDO da VINCI (1452-1519) :

14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees.
Alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega.
Maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana.
teadlane , matemaatik, insener, leiutaja, anatoom , maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik , muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius .
Leonardo looming on tervikuna ilmekas.
Täis romantilist salapära.
Tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale.
Tema maale on säilinud vähe – põhjuseks värvide halb kvaliteet.
„Püha õhtusöömaaeg“ Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495-1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul.
Iseloomulik on:

suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria;
figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik;
perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse;
harmoonia maali terviku ja detailide vahel;
täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid;
„Püha õhtusöömaaeg“ on esimene täiuslikult realiseeritud kõrgrenessansi kunsti ideaal.

● „ Mona Lisa“ ehk „ Gioconda “ c. 1503-05
Iseloomulik:

hele-tumeduse meisterlik käsitlus – sfumato;
salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus;
karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed;
kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon:
täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik

uue suuna portreemaalis – suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele.
„Madonna kaljukoopas“ 1483, (säilinud ainult koopia).

VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL:

Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga.
Saavutati see kihiti maalimisega:
alusmaal
pruunid toonid
värvid
ühtlane laseeriv kuldne toon.
Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga.
Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised.

Koolkond:

Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad.
Enamus kunstnikke kasutab punakaskollakat koloriiti.
Erksad toonid.
Giorgione 1478 -1510: maalidel sume unistuslik meeleolu, loodus on tähtis. "äike".
Mahe , sulnis meeleolu, Lüüriline.
" Kontsert vabas looduses". " Puhkus", " Uinuv veenus".
Soojad , mahedad, kaunid toonid.
Maalinud mitmeid portreesid
Tizian 1476-1576 : Maalis praktiliselt.
"Maarja taevaminek", "Maarja magdalena".
Portreed, autoportee.
" Danae " looming on suur ja põhjalik.
"Tütarlaps valges"," Maksuraha ", "Maine ja taevane armastus" .

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadrilajal Õppematerjali autor

See on renessanssi aja kokkuvõte väga lühidalt ning selle aja kunstnikest. Seega väga hea materjal kontrolltöö jaoks õppimiseks.

renessanss kunstiajalugu da vinci koolkond raffael arhitektuur skulptuur maalikunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnu

Kunstiajalugu

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Renessanss oli sügav murrang nii vaimselt kui kultuuriliselt. Homo universalise ilmumine maailma on tänapäeva jaoks olulise tähtsusega, sest just renessanss andis võimaluse hinnata inimest tema isiksuse omaduste põhjal. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste

Arhitektuuri ajalugu

116

pdf

Renessanssi sünd Itaalias

Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1

Kunst

116

pdf

Renessanss

Ajalugu

doc

Kunsti konspekt: renessans

RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi aj

Kunstiajalugu

doc

Renessanss muusikas

Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa.

Muusika

doc

Ajalugu - konspekt ja pildid

: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose re

Ajalugu

docx

RENESSANSS

Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Powerpoint'i fail kõrgrenessansi maalikunstist RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid