Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb dokumendihaldust riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"õppematerjalid", ,,dokumendihaldus", ,,riigiasutused", kataloog "E- Ressursid" Porila, H. (1998) Asjaajamise korraldamine riigiasutuses [Võrguteavik] Tallinn : Riigikantselei. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ISBN/ISSN " 1406-9938" Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov
Alver ; 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt.] 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: ISBN/ISSN otsingusõna 1406-9938 Tulemus: Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/)
Põhjalaius tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu Idapikkus tundides Aleksandriast itta või läände Parasjagu vigane, sest kellad polnud tol ajal veel nii täpsed. Vahemere pikkus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase "Geograafia" Kaardid 26 üksikut ja 1 maailmakaart Jacopo Angeli da Scarperia 1406-1409 Ptolemaiose autoriteedi tõus keskaja lõpus Tabula nova Maade avastused Eesti ja Ptolemaios Kesk-Euroopa kaart koos selgitavate märkustega Algridas Gustaitis Jõed Viiest kolm on küll mitte lõplikult tuvastatud Kahe viimase võimalikeks vasteteks on välja pakutud ka Pärnu ja Narva jõgi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
FILIPPO LIPPI ANNA-MARIA OTSA ELULUGU • Itaalia maalikunstnik • Sündis teatavasti aastal 1406 Firenzes ja suri 8. oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena
Vp1 1206 - 109 41,730 IV 3 1215 - 106 - 107+1 43,081 41,866 1301 - 108 - 106 4 1321 41,760 1409 Vp2 1406 - 105 41,761 +1 V 4 1124 - 392 - 392 41,760 1101 - 393 - 391 5 1516 41,369 1494
Arhitektuur Keerukad palkkontsruktuurid (sambad,talad,piidad). Reljeefidega kaunistatud ja värvitud. Mitmekoruselised erilise vormiga katused. Kiviehitisi vähe, olulised olid müürid. Hiina müür: Põhja-Hiina mägisel maastikul; 6000m; h 9m, laius 5,5m; Peking-Beijing-''Keelatud linn'' Peateljele ülesehitatud linnastruktuuriga koos keisripalee, templite, elamute, parkidega ja ümbritsetud müüri ja kaitsevallidega-paik. Templid Triantani tempel(''taeva tempel'') ehiatud 1406-1420. Kaljutempel Heng Shani rippuvad templid Maalikunst Tusi ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikaks inimene, loomad, maastik rullformaadis. Maali vaadati järkjärgult. Songi dünastia maastikumaal hajutatud vormid ja jooned, maailise käsitlusega. Kompositsioon kujutis ühte nurka ja ülejäänud pildipind tühjaks, vaba ruum jäeti vaataja ettekujutiseks.
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England conce...
Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/). Missugused märksõnad valisid? Kirjuta (kopeeri) siia päringu tulemus - kirjed ja kirjelda otsingu tehnikat. Analüüsi lühidalt leitud allikaid – keel, sisu jm parameetrid – mida neist essees kasutada saad?
Menlo Park (Calif): Crisp Publications 6. Godin, S. 2000. Promission marketing. Fontes 7. Hayes, B.E. 1997. Measuring customer satisfaction.AQS 8. Hill,N. Allen, R. 2007. Customer Satisfaction: The Customer Experience Through the Customer's Eyes. Cogent Publishing 9. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn: Kirjastus Ilo 10. Mauring, T. 2001. Rahulolematu kliendi hind. Ärielu, 1406 1252 (nr 2), lk 68 11. Mitchell, J. 2004. Kallista oma kliente.Varrak 12. Perens, A. 1998. Teenuste marketing. Tallinn: Külim 13. Tulvi, A. 2004. Klienditeenindus logistikas. Loengukonspekt 14. Vihalem, A. 2001. Turundus uuring. Tallinn: Külim 15. Wilson, C. 2003. Tulusad kliendid. (A. Uustalu ja U. Meister). Tallinn: Eesti Ekspress Kirjastus (Original work published 1996) Projekti koosamise kuupäev:
10 7,0 5040 2135 Sp=50,6 X2=648,9 Y2=591,2 III variant Talu raskuskeskme arvutamine põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades erinevate kõlvikuliikide veokoormust. Tabel 3.4. Raskuskeskme arvutus põllumajanduskõlvikute järgi, arvestades veokoormust. Veokoormus Kõlviku koefitsent nr (k) S*k S*x*k S*y*k 3 0,5 3,4 1122 2686 5 0,5 3,7 1924 1406 6 0,25 2,4 1248 1908 7 0,25 1,225 918,75 1016,75 8 1 7,1 6248 4544 9 1 7,8 6786 3354 10 1 7,0 5040 2135 S*k=32,625 S*x*k=713,8 S*y*k=522,6 Vastused küsimustele: 1) Miks on vaja leida maakasutuse raskuskeset. Maakasutuse raskuskese leitakse, et saada teada, kuhu on optimaalseim rajada
tegutsenud vennaskonna õigusjärglasena ,,Tallinnast pärit Mustpeade vennaskonna" nime all. Vennaskonna ametlikuks asukohaks jäi registreerimise koht Hamburg. 1973. aastal võeti vastu tänaseni kehtiv skraa, mis suures osas põhineb 1938. aasta skraal. Varasemaga võrreldes on aga muudetud liikmeks vastuvõtmise tingimusi: vennaskonda võib vastu võtta ,,iga laitmatute eluviisidega kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane ja mitte üle 45 aasta vana". Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Mustpead jäid oma majast ilma 1940
Guild had the right to belong to the town council and could be elected for mayor. Tallinn's small coat of arms is also the Great Guild's coat of arms. Guild was led by Alderman, with the assistance of two advisers. Guild only accepted merchants, who had a house, wife and who was local. Great Guild activity ended in 1920, when Estonia abolished guilds. The Great Guild Hall The Great Guild Hall is one of the most outstanding buildings of medieval Tallinn. In 1406, it was purchased Burgomaster Gosschalk Schotelmund's house on Pikk street. In 1410, the construction was completed. Same year the Great Guild moved into the building. The facade was designed in a style characteristic of gothic Tallinn. The 16th century witnessed the addition of a gable tower with wind vane, as well as a light latern above the main portal. In 1551, the excise chamber was built at the end of Börsi passage facing Pikk street. The Great Guild Hall
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks
Andmebaasid võivad tulemusi anda sel põhimõttel. Kirje elemendid/ raamat · Harvard'i süsteem: Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Hamburg, I. (2001). Eesti bibliograafia ajalugu: 1901-1917. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu. ISBN xxxxxxxxx. (näide) Virkus, S. (1997), Rahvusvaheline koostöö kaugkoolituses. Infofoorum, 3, 6 lk. URL http://www.tpu.ee/~i-foorum/inst.htm. ISSN 1406-2001 (20.11.2008) (näide) URL = uniform ressource location Paraku peab viitama ka ajale, mil konkreetset inforessurssi on kasutatud! · Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. In: kogumiku pealkiri, leheküljed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Kuurme, T. (2000). Õppimine kui loomus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste vaateviisis. In: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus, 18.....
Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas. A. Suurgildi hoone Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast. Suurgild ostis oma seni puudunud hoone ehitamiseks 1406 raekoja läheduses asuval krundil. Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis Hoonel on kõrge viilkatus mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks. B. Tallinna raekoda
Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" Filippo Lippi (u.1406 1469) ,,Madonna lapsega" · Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument",
1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks
jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti
aspx?pid=028692&mid=61&sort=0&dir=1 http://www.navely.ee/index.php?p=productsMore&iProduct=84 http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1329 http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1328 http://www.cellbes.ee/Product/index.aspx?pid=032023&oc=7 http://www.phleidy.ee/gal.php? lang=est&pid=6&id=12&kus=arhiiv&table=gallery&width=509&height=775 http://www.halens.ee/ProductPage.aspx?pid=032237&mid=139&sort=0&dir=1 http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1406 http://www.halens.ee/ProductPage.aspx?pid=032398&mid=61&sort=0&dir=1
Adam Smithi,referaat annab ülevaate tema teooriatest. 1.Majandusteaduse ajalugu Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid. Kõige tähtsam neist on Aristoteles.Keskaja araabia mõtlejatest, kes on majanduse mõistmisse oma panuse andnud, on üks tähtsamaid Ibn Khaldun Tunisest (1332-1406), kes näiteks näitas, kuidas rahvastiku tihedus on seotud tööjaotusega, mis viib majanduskasvule, mis omakorda suurendab rahvastiku tihedust.Keskaegses Lääne-Euroopas arutati näiteks seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda.16. sajandi ususõdade aegu tekkisid vabakaubanduse ideed. Need sõnastas hiljem juriidilises vormis Hugo Grotius.Merkantilistid jõudsid lähemale majandusteooriale. Nad rõhutasid maksete positiivse bilansi säilitamise tähtsust
näiteks fokusseerimist, mida varem polnud keegi veel oma töödesse sisse toonud, samuti hakkas ta oma maalides kujutama realismim, eemaldudes varasemast gooti stiilist. Masaccio sündis Itaalias. Ta isa oli notar ning ema oli võõrastemajapidaja tütar. Masaccio perekonnanimi Cassai on pärit tema vanaisalt Simonelt ning vanaonult Lorenzolt, kes olid puusepad tislerid (itaalia keeles ,,casse" ning sellest tuletatult ,,cassai"). Ta isa suri 1406. aastal, kes samuti oli maalija, hüüdnimega ,,Scheggia", mis tähendas pinda, peergu. Pärast seda abiellus Masaccio ema uuesti, seekord eaka apteekri Tedescoga, kes kindlustas Masacciole ning tervele perele mugava lapsepõlve. Pärast ema uue mehe surma, 1417. aasta augustis, kolis perekond Firenzesse. On teada, et enne seda, kui Tommaso ühines 7. jaanuaril 1422. aastal ühega seitsmest suurimast gildist Firenzes, sai ta uues elukohas omale hüüdnime ,,Saamatu Thomas"
relvastatud mehed sõjaohu korral olema valmis linna kaitsma. Selleks vajalikke oskusi omandati vennaskonnas korraldatavatel sõjalistel harjutustel ning omandatut oli võimalik näidata ka iga-aastasel linnulaskmisel. Linna kaitsjate hulgas paistsid mustpead eriti silma Liivi sõja ajal. 11. septembril 1560 toimus tänapäeva Pärnu maantee ääres mustpeade osalusel Vene vägedega lahing, kus vastast hämmastas tallinlaste väikese väesalga vaprus. Maja ja vara Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks
Volodsa juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletavad kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud. · 1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1480 - Novgorodi allaneelanud Moskva Suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, moskoviitide röövretked Tartu Piiskopkonda. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu
Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. · 1406 - Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 14211422 - hakati pidama Liivimaa Maapäevi · 1435 - Valga konföderatsiooni sõlmimine. · 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris
ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat. · Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes. Coluccia Salutati (1331-1406) juhtis tähelepanu sõnale humanitatis (,,vooruslikkus ja õpetatus") Kirjutas: ,,Kõige tähtsam on olla suursugune..." Sotsiaalne seisund ei takista väärikust. · Humanistid olid valitsejate nõunikeks, kardinalid, koguni Rooma paavstid: Vatikani raamatukogu rajaja Nicolaus V (1447-1455), antiigiharrastuslane Pius II (1458-1464) ja ka Leo X (1513-1521). Medicite parekonna võimu ajal sai humansitist filosoof, kes jätkas vanakreeka mõttetarga Platoni tegevust
Paradiisist välja aetavat Aadamat ja Eevat kujutab ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunab ta figuurile ühelt küljelt, mis võimaldab kehadele ümaruse edasiandmist valguse ja varju abil. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just selline objekt, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. Firenzes töötas peale Masaccio veel FILIPPO LIPPI (1406-1461), kes maalis kaunivärvilisi pühakupilte. DOMENIKO VENEZIANO (1400-1461) freskodes on pildi ruum täpselt ja selgelt määratletud arhitektuurilise tausta abiga. PAOLO UCCELLO (1397-1475) ja PIERO della FRANCESCA (1416-1492) maalisid enamasti religioossetel teemadel, nad otsisid matemaatilisi seaduspärasusi ja katsetasid perspektiiviga, samuti hakkasid detailsemalt kujundama maastikulist fooni. 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks SANDRO
loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega
kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Maalikunst ja käsitöö Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt
Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). 10 Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. 11 Kokkuvöte Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama
aastate s.h. Tobolski 2031 56 3 Tomski aktiivsusest 377 oli see kord 59 elavam, kord loium. lõpul ja 40 1860-ndate algul järgnes poole sajandi Jenissei Koldeliselt 1406 levivate, uutele 51 väljaränderajooni- 3 jooksul 22mitu uut. 1868.-69. aasta näljahäda, Amuuri ja Primorje dele 73 suunatud intensiivsemate 52 rändelainete - mis puudutas
noored. Meeste tööpuuduse määr on Ungaris kõrgem kui naistel. Registreeritud töötuse määr juunis 2009 oli 12,5% tööealisest elanikkonnast ehk 8,3% tööjõust. Ungari Tööturuameti andmetel oli meeste tööpuuduse määr 2009. aasta juunis 9,8% ning naiste tööpuuduse määr 8,1%. Kõige kõrgem tööpuuduse näitaja on 25-29 aastaste meeste ja 24-30 aastaste naiste grupis. Noorte (15-24 aastaste) tööpuuduse määr oli 2009. aasta juunis keskmiselt 25,2 %. (http://www.eures.ee/1406) MAKSUD Eesti ja Ungari vahel on sõlmitud Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping. Füüsilise isiku tuludest arvestatakse järgmiseid sotsiaalkindlustusmakseid: 1. maksab tööandja: - pensionikindlustusmaksu 24%; - ravikindlustusumaksu 4,5% ja ravikindlustusteenustele rahas 0,5%; - pensionikindlustusmaksu ennetähtaegselt pensionile minekul 13% (50% kaetakse
kaob, pühakud hakkasid sarnanema kaasaegsete Giotto di Bondome ( 1266-1337) inimestega Fra Angelico (1400-1455) Maalikunst: piiblitegelastest püüti teha elavaid Fra Filippo Lippi ( 1406-1469) inimesi, tekib ettekujutus ruumist, valgus on Sandro Botticelli (1444/45-1510) suunatud figuuride ühele küljele, looduslähedus, Piero della Francesca ( 1410/20-1492) kolmemõõtmeline tegelikkus kahemõõtmelisel Andrea Mantegna (1431-1506)
1324 7,76 1326 7,67 1328 7,59 1330 7,51 1332 7,43 1334 7,35 1336 7,26 1338 7,17 1340 7,09 1342 7,01 1344 6,92 1346 6,84 1348 6,76 1350 6,68 1352 6,59 1354 6,51 1356 6,43 1358 6,35 1360 6,27 1362 6,18 1364 6,1 1366 6,01 1368 5,93 1370 5,85 1372 5,78 1374 5,7 1376 5,62 1378 5,54 1380 5,46 1382 5,37 1384 5,3 1386 5,23 1388 5,15 1390 5,06 1392 4,99 1394 4,91 1396 4,83 1398 4,76 1400 4,68 1402 4,6 1404 4,53 1406 4,45 1408 4,37 1410 4,29 1412 4,22 1414 4,15 1416 4,07 1418 3,99 1420 3,92 1422 3,84 1424 3,77 1426 3,69 1428 3,62 1430 3,55 1432 3,47 1434 3,39 1436 3,32 1438 3,25 1440 3,18 1442 3,1 1444 3,03 1446 2,96 1448 2,89 1450 2,82 1452 2,74 1454 2,67 1456 2,6 1458 2,53 1460 2,46 1462 2,38 1464 2,3 1466 2,23 1468 2,17 1470 2,1 1472 2,03 1474 1,95 1476 1,89 1478 1,81 1480 1,74 1482 1,68 1484 1,61 1486 1,54 1488 1,47
MAALIKUNST: Tervikuna olid tulemused kõige hiilgavamad. Itaalia: Vararenessanss: Suunad: ) Idealistlik suund jäädi truuks keskaja käsitlusele, olid konservatiivid. FRA ANGELICO (1400-1455) omas gooti pärast värvikäsitlust: kuldsära e. oreool peade kohal, kuulsaim töö ,,Maarja kroonimine". Kõik vägivaldne ja inetu oli talle võras. Oli tunda perspektiivi. ,,Madonna lapse ja inglitega". FRA FILIPPO LIPPI (1406-1469) oli algselt munk, kes oli saanud paavstilt mungatõotusest vabastuse. Kuulsaim töö on ,,Kristuse kummardamine", mida hinnati juba tema kaasajal. ,,Madonna lapse ja kahe ingliga", ,,Maarja kroonimine". 2)Radikaalne/realistlik suund püüdis hüljata gooti traditsioone. MASACCIO (1401-1428) kelle töid ei eristata kaasaegse Masolino omadest. Täiesti uudne oli tema ruumi ja kehade loomutruu kujutamine. Valitses perspektiiv, oskas jaotada valgust ja varju
Kanuti gildi hoone (Pikk 20) Mainiti esmakordselt 1326. Gildi vanast hoonest, mis ehitati ümber XIX sajandil, on teada ainult fassaad. See oli ehitatud Tallinna XV sajandi arhitektuurile omases laadis. Püha Kanuti gildi kuulusid need tsunftid, mida peeti parimateks ja üllasteks; peamiselt olid seal saksa meisrid. Kanuti gildi hiigelaeg saabus alles 16. sajandil. Kanuti gild suleti 1920. aastal. 1326. aastal oli gildil üks maja, 1406. aastal osteti ka naabermaja. Uue maja asemele ehitati 1470-ndatel aastatel gildisaal, mis jäi praeguse hoone keskosa kohale. 1800. aastal osteti kolmas maja. Nii tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone, mis aastatel 1863-1864 inglise gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati. Hoone kolmeosaline fassaad säilis ka ümberehitustega. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Suurgildi hoone (Pikk 17)
kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). C.Sluter. Figuur P. Parler. T. Riemenscneider. Philippe Julge Autoportree Autoportree hauamonumendilt Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Bernt Notke. u. 1440-1509. Saksamaa/Eesti. Bernt Notke. Surmatants. XV sajandi Bernt Notke. lõpp. Osa algselt ligi 30 m
Ratsanik Idealistlik suund. Pieta - püha, õnnistatud. 11. Fra (munk) Angelico, Bato Angelico - 1387-1435. Nõretavalt religioosne, kuldne, kiirgab, kujundatud nimbused, lokaaltoonid - varieeritud. Parim loodusekujutaja. Taevas ja pilved esimest korda välja joonistatud... Perspektiiv "puu otsas" SLAIDID Neitsi Maarja kroonimine Ilmutamine Jeesus ja Maria Magdaleena Püha Franciscuse tuleproov 4 12. Fra Filippo Lippi - 1406-1469, oli munk, ümarpilt, inimlikkuse tasand, lõi tugevalt plastilisi mullatoonis pilte. selge kompositsioon, perspektiivitaju, quattrocento (vararenessanss) Krakelüürid - praod värvikihis SLAIDID Madonna Jeesuse, Johannese ja ingliga (piparkoogitiivad). Nimbus vaevumärgatav, sinise ja pruuni tooniga. Augustinus - paremal oja, laps mängib. 13. Benozzo Gozzoli - 1420-1497, detailimeister, idealistlik, trecentole omane perspektiivi ja maastikukujutamine, freskomeister SLAIDID
Laevaomanikud vaidlustasid seda ja andsid kohtusse. (Leiti, et kalamehed on sõja ajal puutumatud) I aste leidis, et see on õige (et võib lastiga ära võtta) → läks Ülemkohtuni välja. Süütud kalalaevad on sõjaolukorras puutumatud – on rahvusvaheline TAVA (konventsioonis kirjas) See on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ajaloos kokku lepitud juba; va Pr revolutsiooni ajal seda põhimõtet ei tunnustatud. 1406 andis kuningas Henry VI teada, et kõik kalalaevad on tema kaitse all. SS Lootuse kaasus: Pr ja Türgi laevad põrkasid kokku. T läks põhja( 8 tükki uppusid). Türgi võttis Pr töölise(leitnandi) vastutusele → 10 päeva iga laiba eest. Pr ütles, kui pole tava, ei saa võtta vastutusele(puudub kriminaaljuristitsioon). T: Pidi tõestama, et pole tava, mis keelaks, siis võib. Vaidluseks läks küsimuses, et kellel on kohustus tõestada
kuulub üks maailma kaart, mille valmistajaks peetakse Agathodaimonit. A-ja B-rühma kaardid erinevad teineteisest teatud määral ning mõlema rühma uurijad pole päris kindel, kas kaartide päritolu ikka ulatub Ptolemaioseni. Osa teadlastest on nimelt arvamusel, et kaardid on koopiad originaalist, mis hävinud. Üksmeelel ollakse vaid selles, et mõlema rühma kaartide hulka kuuluva maailmakaardi on teinud Agathodaimon Ptolemaiose näpunäidete alusel. Aastatel 1406-1409 tegeles Ptolemaiose ,,Geograafia" ladina keelde tõlkimisega Jacopo Angeli da Scarperia ja kuna Ptolemaios oma kaartide koostamisel oli teinud väga korralikku ja põhjalikku töös, siis juhiste põhjal anti algteosest veel tuhat kolmsada aastat hiljem välja kogu teisel sajandil tuntud maailmapilti käsitlevad kaardid. Keskaja lõpuaastaiks tõusis Ptolemaiose mõjukus Euroopas sedavõrd kõrgeks, et
kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440-- 1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. 2.2 Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud,
1368 -0,98 1369 -1,01 1370 -1,03 1371 -1,06 1372 -1,09 1373 -1,12 1374 -1,14 1375 -1,17 1376 -1,19 1377 -1,23 1378 -1,24 1379 -1,27 1380 -1,3 1381 -1,32 1382 -1,34 1383 -1,37 1384 -1,4 1385 -1,42 1386 -1,44 1387 -1,47 1388 -1,49 1389 -1,51 1390 -1,54 1391 -1,57 1392 -1,59 1393 -1,62 1394 -1,65 1395 -1,68 1396 -1,7 1397 -1,72 1398 -1,75 1399 -1,77 1400 -1,79 1401 -1,82 1402 -1,84 1403 -1,87 1404 -1,89 1405 -1,92 1406 -1,94 1407 -1,97 1408 -1,99 1409 -2,01 1410 -2,04 1411 -2,06 1412 -2,08 1413 -2,11 1414 -2,13 1415 -2,15 1416 -2,18 1417 -2,2 1418 -2,23 1419 -2,25 1420 -2,27 1421 -2,3 1422 -2,33 1423 -2,35 1424 -2,37 1425 -2,38 1426 -2,41 1427 -2,43 1428 -2,46 1429 -2,49 1430 -2,5 1431 -2,52 1432 -2,55 1433 -2,57 1434 -2,59 1435 -2,62 1436 -2,64 1437 -2,66 1438 -2,69 1439 -2,71 1440 -2,73 1441 -2,75 1442 -2,77 1443 -2,79
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID 1. ɋȿɊȽȿɃ ȾɈɐȿɇɄɈ. ɉɪɨɛɥɟɦɵ ɩɨɷɬɢɤɢ Ⱥ. Ɇ. Ɋɟɦɢɡɨɜɚ. Ⱥɜɬɨɛɢɨɝɪɚɮɢɡɦ ɤɚɤ ɤɨɧɫɬɪɭɤɬɢɜɧɵɣ ɩɪɢɧɰɢɩ ɬɜɨɪɱɟɫɬɜɚ. Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2000. 162 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 1. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-135-0. 2. MART KIVIMÄE. Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga (lisades tõlgitud R. Koselleck, J. Rüsen, E. Nolte). Historismi muutumise, arendamise, ületamise probleemid. Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000. 201 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 2. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58- 164-4. 3. ɇȺɌȺɅɖə ɇȿɑɍɇȺȿȼȺ
Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. 1396 sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. 1397 Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 1406 Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. 1407 Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. 14211422 hakati pidama Liivimaa Maapäevi 1435 Valga konföderatsiooni sõlmimine. 1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris.
- ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. - koloriit äärmiselt õrn ja hele. - maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. - loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Firenze San Marco kloostri seinamaalid Tahvelmaal ,,Maarja kroonimine" FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune.
Coli järjestused on kõige sarnasemad, kuid sarnane järjestus leiti ka näiteks järgnevates organismides: Shigella Salmonella Klebsiella c.Identifitseerida valgud kasutades DNA transleerimist kõigis 6-s raamis ning otsingut transleeritud järjestuste andmebaasist. gb|CP000948.1| Escherichia coli DH10B, complete genome Length=4686137 Features in this part of subject sequence: aspartokinase III glucosephosphate isomerase Score = 647 bits (1406), Expect = 0.0 Identities = 268/268 (100%), Positives = 268/268 (100%), Gaps = 0/268 (0%) Frame = +2/+3 Query 2 REDN*THVGIRKHNISAAVHGVKISYAGTAKFGDNNFRHNYLVSGDPFSALAQGKSGRRV 181 REDN*THVGIRKHNISAAVHGVKISYAGTAKFGDNNFRHNYLVSGDPFSALAQGKSGRR V Sbjct 4330836 REDN*THVGIRKHNISAAVHGVKISYAGTAKFGDNNFRHNYLVSGDPFSALAQGKSGRRV 4331015 Query 182 GAERYFATIFTQKCSTTCETPDCERFW*QPRGFSPCSR**TWPAVQSPRRCTPSGVITGL 361 GAERYFATIFTQKCSTTCETPDCERFW*QPRGFSPCSR**TWPAVQSPRRCTPSGVITG L
ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. koloriit äärmiselt õrn ja hele. maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. ● Firenze San Marco kloostri seinamaalid ● Tahvelmaal „Maarja kroonimine“ ● FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) 15 ● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“ ● „Maarja kroonimine“, maalitud 1441-1447. ● SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510)
Hoidsid visamalt kinni paganlikust usust. Et saada endale tunnustust kui Leedu kuningale üritas meeldida ka Paavstile kuulutades tatarlastele esimese ristisõja, jõudes koos abiväega Ordust kuni Korskla jõeni. Selles lahingus sai Vytautas hävitavalt lüüa ja pidi naasema Leetu. Edaspidi Saksa Orduga komplitseeritud suhted. Ordu hakkas küll nõrgenema, kuigi näiteks 1393 suutis Gotlandi puhastada mereröövlitest. Vytautas allutas kindlamalt Leedule Smolenski vürstiriigi. Aastatel 1406-1409 kolm sõjakäiku Moskva vürstiriigi vastu sõlmides lõpuks rahu oma sugulase Vassili I. Leedu dünastilised sidemed venega väga tugevad andes ka 56 õigeuskliku leedu vürsti Venemaale. Peale suhete stabiliseerumist Tatarlaste ja venelastega pöördus jälle Ordu vastu. Zalgerise ka Grünwaldi lahing. 1409 algas Vytautase poolt toetatud Zemaitide ülestõus Ordu vastu, millega algaski Leedu-Poola suur sõda Saksa Ordu vastu
Mustpeade vennaskond. Tegemist oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendusega. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Ka nende vapimärgiks on Püha Mauritiuse pea. Vennaskonna kindlat tekkeaega ei osata määratleda, kuid vanim dokument, milles mustpäid mainitakse on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 1400. aasta algusest. Kuus aastat hiljem, 1406. aastal, rentisid mustpead maja Pikal tänaval. 1531. aastal ostsid mustpead maja välja ning hakkasid seda renesanss-stiilis ümber ehitama. Tänu millele on mustpeade maja jäänud siiani nii Tallinna, kui ka muu Eesti üheks silmapaistvamaks, rohkete detailidega tuntud renesansliku ehitusstiili näiteks.6 Juba enne mustpeade algatatud ümberehitust 1531-1532. aastal oli kaheruumilisel kaupmeheelamul erinevalt teistest omataolistest eeskoja peale ehitatud suur saal.
Suri 1389 ja ilma kellegilt luba küsimata määras oma testamendis oma järglased suurvürsti troonil vanimale pojale Vassilile. 35. Vassili I tegevus Moskva valduste laiendamisel (Sergejev, Vseviov 2002, 322 330).. Kasutades ära võimuvõitlust kuldhordis ostis sealt omale jarlõkis Suzdali Ja Nizni Novgorodi ja veel mitmete linnade valitsemiseks. Timuri vallutusretkedest jäid vene alad valdavalt puutumata. Tõsiseks ohuks kujunes aga leedu kellega puhkes 1406 a sõda.- erilisi tulemusi see ei andnud ja 1408 sõlmiti rahu. Vytautas asus toetama Tohtamõsi kes lootis oma võimu kuldhordis taastada, Vytautas aga kasutades viimase abi vallutada Moskava.12 aug 1399 said nad aga Katlur-Timuri vägedelt rängalt lüüa ja need lootused purunesid. Vene vürstid aga lõpetasid andmai maksmise mis peale mongolid sooritasid karistusretke. 36. Venemaa Vassili II ajal (Sergejev, Vseviov 2002, 330353).
http://www.krisberedskapsmyndigheten.se/upload/3040/cep_handbook_2006. pdf (27.05.2008) 17. IT avalikus halduses. Aastaraamat 2001 - http://www.riso.ee/et/pub/2001it/index.htm (27.05.2008) 18. Kriisikommunikatsiooni käsiraamat. [Tallinn] : Päästeamet, 2006 ([Viljandi : Print Best]) 19. Kriisireguleerimise õiguslike aluste muutuste kontseptsioon 20. Malleus, I. UNDAC Support Team. Häire 112, 1406-6130, (2002) nr. 1/2, lk. 112 21. Mikk, K. Riskianalüüs ja kriisireguleerimine. Tallinn 2006 22. Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007 - http://www.siseministeerium.ee/public/riskianalyysi_metoodika.pdf (27.05.2008) 23. NATO Handbook. NATO Public Diplomacy Division, Brussels, 2006. 24. NATO käsiraamat
annaabi.ee 
