Renessanss (0)

Renessanss
Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.)
Teistes Euroopa riikides 1500-1630
Eestis  1520 /30-1650
GAG, Marju Li dja, 2005
14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades 
esimesed manufaktuurid. 
Ki resti arenes kaubandus ja tärkas  pangandus  (uute 
kaubateede otsinguil võeti ette  pikki  merereise ning leiti tee  Indiasse  ümber 
Aafrika ja avastati Ameerika).
Kri tikatule al a võeti  religioon , keskaegne  moraal .
Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati 
tugevat isiksust, inimest kui  loojat .
Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse 
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus 
graafikale.
Itaalias  korraldati anti kseid väljakaevamisi, õpiti tundma anti kfilosoofide ja 
kirjanike teoseid.
Otsiti ja leiti paral eele anti kajaga.
Anti kkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 
Renessanss Itaalias
14. saj.  trecento  e. eelrenessanss
15. saj.  quattrocento  e. vararenessanss
16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss
Arhitektuur  Itaalias, 
renessansi iseloomulikud tunnused.
Suureneb  ilmaliku  arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse 
raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e.  palazzo -sid).
Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega 
parkide ja väljakute rajamine.
Gooti  kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks 
ja horisontaaljoontele al utatuks.
Väga läheb moodi anti ksammastele  toetuv  
kaaristu – ümarkaar, silindervõlv,  kuppel .
Seinapinda hakkavad kaunistama  poolsambad  ja 
pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lil evanikud).
Vararenessanss Itaalias
15. sajandil
GAG, Marju Li dja, 2005
Filippo  Brunel eschi (1377-1446). 
Leidlaste kodu Firenzes. 
Orbude kodu lähedalt vaates.
Filippo Brunel eschi. Pazzi perekonna  kabel   Santa  
Croce  kiriku juures Firenzes.
Filippo Brunel eschi.  Firenze  toomkirik.
Firenze toomkirik
Palazzo Pitti Firenzes.
Palazzo Pitti
Palazzo Pitti siseõu.
Palazzo Medici
Riccardi , paremal 
fassaadi rustikaalsed
kivid .
Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu.
Palazzo Strozzi Firenzes.
Vasakul Palazzo Piccolomini, 
paremal Palazzo Rucel ai Firenzes.
Firenze  toomkiriku  baptisteerium ja tema idauks.
Lorenzo  Ghiberti.
Lorenzo Ghiberti.
Paradi si väravad.
Üleval Joosepi elu, al   Iisak
saadab  Eesavi jahile.
Donatel o. Taavet.
Andrea del  Verrocchio .
Taavet.
Vasakult: Donatel o, Verrocchio (vararenessanss), 
Michelangelo  (kõrgrenessanss). TAAVET.
Donatel o.  Gattamelata
ratsamonument Padovas.
Andrea del Verrocchio
Col eoni ratsamonument
Veneetsias.
Andrea del Verrocchio
Col eoni ratsamonument
Veneetsias.
Sandro  Botticel i.  Venuse  sünd.
Sandro Botticel i. Kevad ( Primavera ).
Fra  Angelico . Maarja  kuulutus .
Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele 
almust, paremal Noli me  tangere  (Ära puuduta mind).
Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus).
Masaccio . Pearaha.
Masaccio.
Pearaha.
Piero  del a
Francesca .
Kristuse  ristimine .
Piero del a Francesca. Federico da Montelfeltro ja 
tema naise  Battista  Storza portreed.
Andrea  Mantegna .
Püha Sebastian, 
paremal Surnud Kristus.
Filippo  Lippi . Madonna lapse ja 
kahe  ingliga . 
Giovanni Bel ini. San Zaccaria
kiriku  altarimaal .
Giovanni Bel ini. Doodzide portreed. 
Vasakul Leonardo Loredan (1501).
Kõrgrenessanss Itaalias
16. sajandil
GAG, Marju Li dja, 2005
Donato  Bramante . Tempietto San Pietro in
Montorio kloostri õuel Roomas (1502).
Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas.
Varakristliku Püha Peetri basi lika läbilõige, sel e 
kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone.
Peetri kiriku põhiplaan.
Vasakul Donato Bramante,
paremal  Michelangelo .
Michelangelo Buonarroti.
Rooma  Peetri kiriku kuppel.
Püha Peetri kiriku kuppel  Peetruse  haua kohal.
Püha Peetri  kirik  Vatikanis.
Andrea  Palladio  ( 1508 - 1580 ).
Lunastaja  (Redentore)  kirik  
Veneetsias.
Andrea Pal adio. San  Giorgio  kirik Veneetsias.
San Giorgio kiriku  fassaad .
Andrea Pal adio. Vil a Rotonda Vicenzas.
Andrea Pal adio.
Vil a Rotonda Vicenzas (põhiplaan).
Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur 
Itaalias.
Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur 
oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, 
ruumiga ühtseks tervikuks. 
Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset 
kompositsiooniskeemi.
Tähtsamad esindajad:
Leonardo da Vinci
Michelangelo
Raffael
Veneetsiast:  Giorgione  ja  Tizian .
Andrea del Verrocchio.
Kristuse ristimine.
Vasakpoolse  ingli  ja maastiku 
inglite  pea kohal maalinud 
tema kuulsaim õpilane
Leonardo da Vinci.
Leonardo da Vinci (1452-1519).
Esimene ja kõige suurem renessansiaja 
meister, oma ajastu  geenius .
Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev 
skulptor , insener,  arhitekt , filosoof, 
loodusteadlane  ning leiutaja (kavandas 
al es  sajandeid  hiljem kasutuselevõetud 
tehnilisi seadmeid nagu helikopter, 
jalgratas, al veelaev). 
Võttis kasutusele pehmete 
värviüleminekutega maalimislaadi (nn. 
sfumaato), hakkas  figuure  maalile 
paigutama kolmnurkse rühmana.
Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja 
terviklikke  kaasaegseid  inimesi.
Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu 
lõpul Prantsusmaal.
Leonardo da Vinci (1452-1519). 
Anatoomilised joonised.
Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused.
Joonised figuuridest.
Leonardo da Vinci
joonistus inimese 
keha 
proportsioonidest
Leonardo da Vinci. Tehnilised joonised 
(jalgratas, soomusauto, suurtüki mudel, lennumasin).
Leonardo da Vinci. Vasakul Daam hermeli niga, 
paremal Madonna Litta e. Madonna lapsega.
Leonardo da Vinci
Mona  Lisa e. 
Gioconda .
Leonardo da Vinci.
Autoportree.
Vasakul Marcel Duchamp. Mona Lisa vurrudega 1919
(“L.H.O.O.Q.” El e a  chaud  au cul – pr. k.), 
paremal Salvador Dali. Autoportree Mona  Lisana .
Mona Lisa 
reklaamiobjektina.
Leonardo da Vinci. Vasakul Anna ise kolmas,
paremal Madonna kaljukoopas.
Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. 
Milano , Santa Maria del e Grazie kloostri söögisaal.
Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg.
Leonardo da Vinci. Anghiari lahing.
Michelangelo Buonarroti (1475-1564).
Skulptor,  maalija , 
arhitekt, luuletaja.
Renessansiajastu 
geenius, barokksti li 
teerajaja.
Tema looming on 
suurejooneline ja 
kirglik, tema kujutatud 
inimesed on ni  kehalt 
kui vaimult tugevad. 
Töötas peamiselt 
Firenzes ja Roomas.
Michelangelo. Pieta.
Vasakul Palazzo Vecchio, sel e ette väljakule sai loodud
Michelangelo Taavet.
Michelangelo. Taavet.
Michelangelo.
Püha perekond.
Michelangelo.  Julius  II hauamonumendi joonis. 
Vasakul  Surev  ori, paremal Mooses.
Michelangelo. Mooses ( 1515 ).
Michelangelo.
Julius II 
hauamonumendi 
valminud 
küljesein (1545).
Michelangelo. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalingud.
Michelangelo.
Sixtuse kabeli laemaali 
fragment  ja üldvaade 
(13x48m, 1508-1512).
Michelangelo. Fragment Sixtuse kabeli laemaalilt
Aadama  loomine.
Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt:
Pattulangemine ja Paradi sist väljaajamine.
Michelangelo. Detailid Sixtuse kabeli laemaalilt: 
vasakul Jeremias, paremal Delfi sibül .
Michelangelo. Medicite perekonna hauakabel.
Michelangelo. Vasakul Giuliano de Medici,
paremal Lorenzo de Medici hauamonument.
Michelangelo.
Üleval Öö al egooriline 
figuur  Giuliano de 
Medici
hauamonumendilt,                        
al   Hämariku 
al egooriline figuur 
Lorenzo de Medici
hauamonumendilt.
Michelangelo. Vi mne kohtupäev 
Sixtuse kabeli idaseinal.
Michelangelo.
Vi mne
kohtupäev.
Michelangelo. Detailid Vi mselt kohtupäevalt: 
vasakul Kristus, paremal Püha Bartolomeos.
Michelangelo.
Pietad:
1499 , -, 1550
Raffael (1483-1520).
Maalikunstnik  ja 
arhitekt.
Töödes väljendus püüd 
täiusliku ilu ja 
kooskõla poole.
Töötas Firenzes ja 
Roomas, kus täitis 
paavsti tel imusi.
Raffael. Vasakul Madonna del a Sedia, paremal
Madonna Connestabile.
Raffael. Vasakul Madonna roheluses, 
paremal Ilus aednikunaine.
Raffael.  Stanza
del a Segnatura.
Raffael. Stanza del a Segnatura,  Ateena  kool.
Raffael. Fragmendid Ateena koolilt.
Vasakul  Platon  ja  Aristoteles ,
paremal  Pytagoras  oma õpilastega 
(tema kõrval paremal mõtteisse
vajunud  Herakleitos ).
Raffael. Stanza del a Segnatura.
Detailid Ateena koolilt.
Vasakul Eukleides  sirkliga  
geom.  kujundit  joonestamas, 
tema taga maakera ja krooniga
Ptolemaios , paremal  mustas
peakattes Raffael ise ja 
maalikunstnik Sodoma, kes
enne teda stanza juures töötas.  
Raffael. Ateena kool.
Raffael. Stanza del a Segnatura, Dispuut (Disputa).
Raffael. Stanza del a Segnatura. Parnass.
Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine.
Raffael Stanza del ´ Incendio. Borgo tulekahju.
Raffael. Vasakul  Paavst  Julius II,
paremal Paavst Leo X kardinalidega.
Raffael.
Sixtuse madonna.
Giorgione (c 1478- 1510 ). Äike.
Elas ja töötas 
o
Veneetsias. 
Näitas inimese ja 
looduse 
vastastikust seost.
Hülgas esimesena 
Veneetsias 
usulise  temaatika .
Giorgione.  Magav   Veenus .
Giorgione.
Vasakul  Kontsert  vabas looduses 
(vi masel ajal on  omistatud Tizianile),
paremal  Judith .
Tizian. (c  1490 - 1576 ).
16. saj.  Veneetsia  
maalikunsti 
väljapaistvamaid 
esindajaid.
Loonud portreid, 
mütoloogilise sisuga ja 
usuteemalisi maale.
Väljapaistev kolorist, 
iseloomulik kuldne 
üldtoon.
Hakkas kasutama 
diagonaalkompositsiooni 
Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku
altarimaal Maarja taevaminek, 
Tizian. Vasakul Madonna 
Pesaro  perekonnaga, 
paremal Urbino Veenus.
Tizian. Vasakul Maarja  Magdaleena ,
paremal  Neiu  puuviljavaagnaga.
Tizian. Vasakul Paavst Paul III, 
paremal Karl V Mühlbergi lahingus.
Tizian.
Maksuraha v.
Kristus ja 
variser.
Tizian. Taevane ja maine armastus.
Manerism
Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. 
aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, 
levib kuni  -1600.
Maneristid hakkasid massiliselt matkima 
suurmeistrite, eriti  Raffaeli  ja Michelangelo
teoseid, kasutades nende maneeri.
Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja 
fantastilistena, neist õhkub li aldatud tundeid ja 
paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus 
kummaline.
GAG, Marju Li dja, 2005
El  Greco  ( 1541 -1614). Vasakul Püha Martin ja 
kerjus , paremal Püha  Andreas  ja Püha Franciscus.
El Greco.
Krahv Orgazi
haudapanek.
El Greco. Vasakul  Karjased  Jeesuslast
kummardamas, paremal  Toledo  äikeses.
Tintoretto  (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg.
Tintoretto.
Detail Doodzide  palees  asuvast  maalist Paradi s (7x22m).