Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel)
sajandil hakkas levima mittekujutav kunst (vabad kunstid). Naturalism jäljendab valimatult tegelikust. Stilisatsioon on looduslike vormide muutmine süsteemi sobivuse huvides. Idealiseerimine on looduslike vormide parandamine ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaarselt hakkasid need toimuma aga 18. saj. Visuaalse kunsti liigid on arhitektuur (oluline ruumimõju, mahulised objektid ruumis, nende vorm liigendab seda, hoone jaguneb peafassaadiks ja külgfassaadiks, alati ühiskonna ja ideaalide kehastus, ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega, jaguneb sakraalseks e. kiriklikuks ja proffaannseks e. ilmalikuks), skulptuurikunst (mahuline vorm, 3D, väljaraiumine (kivi, puit, jää; lõikamine, tahumine, nikerdamine; kõvast materjalist tükke välja lüües; vabalt välja raiumine (silma järgi),
· Tahvelmaal · Miniatuurmaal · Momentaalmaal Maal-Värvidega loodud kujund tasapinnal Graafika ehk joonekunst: · Kõrgtrükk · Sügavtrükk Graafika-tasapinnaline kujund luuakse trükkides Tarbekunst: · Keraamika · Tekstiil · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö Skulptuur: · Reljeef · Ümarplastika Arhitektuur ehk ehituskunst: · Kiriklik ehk sarkaalne · Ilmalik ehk profanne Vastavus oma ülesandele, ruumimõju, Osa visuaalsest ümbrusest Keraamika(põletatud savist esemd): · Fajanss(glasuuritud savinõud) · Terrakota(glasuurimata savinõud) · Portselan
San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace Rooma, 1503 1506 San Pietro in Vaticano Vatikan, Rooma, 1506 Cortile del Belvedere ·Väiksemad tööd Roomas ja Bolognas ·Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule. ·Bramante kavandatud kirikud on peamiselt kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. ·Projektid paistavad silma oma selguse, harmoonia ning tervikliku ja avara ruumimõju poolest Kasutatud kirjandus: · http://www.nndb.com/people/700/000084448/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Donato_Bramante · http://en.wikipedia.org/wiki/Bramante · http://architects.greatbuildings.com/Donato_Bra mante.html Tänan!
· ümarplastika · reljeef SKULPTUURIDE LOOMISE KOLM PÕHILIST VIISI · väljaraiumine · modelleerimine · abstraktne mahuline kompositsioon MAAL värvidega loodud kujund tasapinnal · tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL KERAAMIKA põletatud savist esemed · terrakota glasuurimata savinõud · fajanss glasuuritud savinõud · portselan
Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Looming Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt Kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule. Projektid paistavad silma oma selguse, harmoonia ning tervikliku ja avara ruumimõju poolest Ehitised San Pierto in Vaticano Santa Maria della Pace Ehitised Santa Maria presso San Satiro kiriku San Pietro in Montorio kabel kooriruum Ehitised Spiraaltrepid Vatikani muuseumis Santa Maria della Grazie Kasutatud kirjandus http://www.nndb.com/people/700/000084448/ http://et
Arhitektuur 9. sajandil hakkas levima viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia kirik Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse Hoone põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni. Ehitised tsentraalehitis Hagia Sophia kirik e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri
seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi-näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigud.Lagedele maaliti pivi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. 3. Baroksed laemaalid-mida ja kuidas kujutati? Maalides taotleti piltliku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigus.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelesad antiikmüütidest
piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal
sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa silueti.
Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küünib 132 meetri kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku kompositsiioniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, aga ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiulikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tomasso Cavalierile.
viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga.
.......................................................................................14 5.1. Arhitektuuri iseloomustamine...........................................................................................14 5.2. Vararenessansi arhitektuur Itaalias....................................................................................14 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris..........................................................................14 5.4. Tervikliku ruumimõju loomine.........................................................................................15 5.5. Kirikuehitus.......................................................................................................................15 6. RENESSANSI SKULPTUUR.............................................................................................16 6.1. Ghiberti looming...............................................................................................................16 6.2
Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile
üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. Kui türklased 1453
antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile
sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi
Panteon Antiikajast peale on Panteoni ruumimõju ja konstrukstiooni näiv lihtsus tekitanud imetlust kõikides, kes on seisnud selle suure kupli all. Vaatamata 2000 aasta jooksul tehtud muudatustele ja korduvatele purustustele on Panteon siiski üks paremini säilinud Antiik-Rooma ehitusmälestisi. Panteon ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastatel 120-125. Varem oli sellel kohal olnud tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 e.Kr. ja mis sai 110. a.p.Kr
loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et Kirik on kokku ehitatud kahest erinevast ehitustüübist: basiilika ja kuppelehitis. Siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel.Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum.
Maalikunstid, mis said üle maailmselt kuulsaks: "Sixtuse kabel" ( pilt 1 ), "Taavet ja Koljat", "Viimne kohtupäev". Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist 4 iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Thea Sester 1532. aastal valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud
docstxt/.txt
nimena võeti see kasutusele 19. sajandil. Gootika omapära väljendub eriti sakraalarhitektuuris, millest sõltusid ka teised kunstiliigid. Gooti ehituskunsti peamiseks tunnuseks on teravkaare maksimaalne rakendamine ja hoone üksikute ruumiosade endisest seaduspärasem seostamine ühtseks terviklikuks süsteemiks. Vertikaalsete kostruktsioonielementide reeglipärase rõhutamisega saavutas gooti ehituskunst fantastiliselt kõrgusse pürgiva ruumimõju. Sakraalne arhitektuur - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. Roidvõlv - e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel; lõikumiskohtadel moodustuvaid liiteid nimetatakse servjoonteks. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. Teravkaar - kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes
Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000 inimest
skulpuuride ja dekoratiivdetailide kasutamisega. Kõik see võimaldab hästitöötava valguse ja varjude mängu, mida ilmestavad kõverad ja lainetavad jooned. Lõpptulemuseks on rahutus ja teatraalne efektsus, kusjuures mitte ainult ekterjööris, vaid ka interjööris, kus pannakse rõhku ruumide otstarbekale planeerimisele ja mugavusele. [3] Barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [1] 2 LAUPA MÕIS 2.1 Ajalugu Eesti üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas
poolrigikujulise põhiplaangia võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole. o Enamasti tornita o Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil o Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad: 1) Santa Costanza (4. sajand) 2) Santa Maria Maggiore (5. sajand) 3) Santa Sabina Roomas (5. sajand)
Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruumid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka marmor, mosaiigid, kullatud pronksilustused. · Diocletianuse termid Roomas. Keiser Diocletianus valitses 284-305. Mahutas 3000
Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. sinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. BAROKMUUSIKA Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend
· Skulptuur · Graafika · Arhitektuur · Tarbekunst Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi · Väljaraiumine · Modeleerimine · Abstraktne · Mahuline · Kompositsoon Maal Värvidega loodud kujund tasapinnal · Tahvelmaal · Seina ehk monumentaalmaal (fresko- seina maali thenika)(suur!) · Miniatuurmaal Graafika Tasapinnale kujund trükkimise abil · Kõõrgtrükk · Sügavtrükk Arhitektuur · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub Arhidektuur jaguneb · Kiriklik ehk sakraalne Tarbekunst · Keraamika · Matallehistöö · Klaasehistöö · Mahkehistöö · Tekstiil Keraamika · Terrakota o Glasuurimatta savinõud · Fajanss o Glasuuritud savinõi · Portselaan Metallehitustööd · Juveelikunst o Ehk ehtekunst · Sepised
· Esimene renessanssiaegne kunstnik Masaccio- uued taotlused, esimesi töid Aadam ja Eeva, püüab edasi anda ümarusi, kauguste vahe edasi andmine. ,,Kristus", ,,Kristus ristil." Kõrgrenessanss: · Püüded ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. Arhitektuur: · Püha Peetruse Kirik - Harmoonia ja tasakaal. · Püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmisele. · Teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. · Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. · Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik. · Iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. · Loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt.
peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö ,,august laes". Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis
Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma 5 üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. (4) 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile
Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8. Milliseid teemasid eelistasid Bologna koolkonna kunstnikud? Maalisid usulise sisuga pakjufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. 9. Mida imelist oli Andrea del Pozzo suurtes baroklikes laemaalides? Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju. Tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. 10. Mis iseloomustab barokset skulptuuri? Kes oli selle kunstiliigi peaesindaja? Säärased motiivid, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimisstseenid. Lorenzo Bernini. 11. Jutusta tema kahe tähtsama teose sisu. Kuidas see avaldub teose välises vormis? ,,Apollon ja Daphne" ja ,,Püha Teresa ekstaas". HISPAANIA HA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL 1
Sel ajal loodi ka Bütsantsi kõige kuulsam ehitusmälestis – Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis, mis valmis Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna. Sophia kiriku eripäraks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum – varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel. Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum.
aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi
ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga.
15.saj alg ehit läänetorn ja võlvit kirik uuest võlvide toex lisat 3piilarit muutsid hone 2löövilisex. Läänem vanim ja huvitav on Karuse,Hanila,Ridala ja Haapsalu toomkirik. Kaarma, Pöide, Märjamaa kirikuile lisat torn juba keskajal, Karusel, Kullamaal, Kihelkonnal 19saj. Kesk-Est- ehit 13-14saj 3lööv kodakirik, kus võlvd toetuv ümarpiilareile enamus läänetorn. Vain Ambla ja Koeru, ka Türi kirik-sai endale läänetorn ales 19.saj. K-E kirik on laiemad ja ruumimõju avar,kesklöövi ülaosa hämar-salapärane. Põj-Est- lääneosas ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14.saj Keila kirik(torn19) Virumal ehit enams 3-löv kodakirik. 14saj pär Viru-Nigula, 15.saj Haljala ja Viru- Jaagupi kirik. 14.saj ehit kindlut tsistertslaste mungaklost Padisel 1343.a Jüriöö õlestõusu ajal est vallut selle ja klost ehit üles võimsa kindlusena, mida kaits ringmür ja vallikraav.
aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi
löövideks. Kiriku uks asetses lääne poolses osas. Ida poolses osas võis olla transpent. Transeptist ida pool asetses poolringi kujuline apsiid. Sambaile toestuv talastik võis olla sirge või ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem, kui ülejäänud kaks kõrval olevat. Aknad olid külglöövide seintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks pikiküljel, kuid kui ukse asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilme tornita (kiriku kõrval seisis kellatorn, mis oli hiljem juurde ehitatud). Kirikute ees oli sammaskäikudega piiratud aatrium. Suuremates kirikutes võis olla kolme löövi asemel ka viis löövi. Kolmelöövised kirikud: · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Esimene viie lõõviline kirik oli Peetri kirik, mis ehitati Püha Peetruse hauale, kui lammutati
Nime saanud märtrisurma surnud paavst Sixtus III järgi. 6. Michelangelo-tema ,,Taavet" on jõuline ja kaunis mees, mitte enam leebe nooruk, nagu teda kujutasid veel Donatello ja Verrocchio. 7. Taavet-piiblis noor karjus, kes võitis hiiglasliku Koljati tänu oma nupukusele, sai hiljem Juudamaa ja Iisraeli kuningaks. Ta oli kangelane, kunstnikud vaimustusid just väljapaistvatest persoonidest. 8. Projekteeris Peetri kiriku kupli, tegi keskkupli kõrgemaks ja avaramaks, suurendades selle ruumimõju. 9. Aktimaal-alasti inimkeha kujutamine. Veneetsia kunstnik Tizian lõi vanuil päevil palju aktimaale, nt ,,Urbino Venus". Samuti Giorgione ,,Puhkav Veenus". 10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi. Võeti kasutusele õlivärvid, mis sobisid Veneetsia niiske kliimaga. 11. Giorgione maal ,,Äike"-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat. Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 1
Ruum oli jaotatud löövideks(3-5 löövi). Nii kõrgem keskvõlv kui ka madalamad külglöövid olid võlvitud ristroidvõlvidega, mis kujutas endast kimppiilarite jätku- see võte tekitas katkematu vertikaalsuseefekti, põrandast võlvitippudeni välja. Ruumi suhtes Oli oluline ka selle perspektiivne koondumine kõige olulisema elemendi- altari suunas. See teostus kindlas rütmis paiknevate , lööve kandvate piilarite kaudu. Kogu ruumimõju oli üheselt arhitektuuri vahenditele rajatud, muud kunstid ainult sekundeerisid seda, mitte saades iseseisvateks osadeks(maal, skulptuur, vitraaz, mööbel). Skulptuuri ja maalikunsti suurepäraseks sümbioosiks kujunes gooti kappaltar, suurtes katedraalides hiigelmõõtmetega, haarates enda alla kogu koori idakülje, ning külgkabelites paiknevad kõrvalaltarid. Mõnikord suleti koor, kui eriliselt püha paik tavalise uskliku jaoks letneriga- koorivõrendiga või terve ehisseinaga
muutunud parimate kunstnike kogunemiskohaks ja siia asunud meistritele anti suurejoonelisemaid võimalusi. Roomas oli arhitektidel võiamalus igal ajal tutvuda antiikarhitektuuriga ja selle najal vormitunnetust arendada. Ka nüüd suhtuvad itaalia arhitektid antiikmälestistesse iseseisvalt antiigi vormid on kõrgrenessansi ehitusmeistritele ainult abinõuks algupäraste ideede teostamiesl. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega
kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga.
Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem. PALAZZO PITTI- linnaloss, mida ei kaitse tarad. Meenutab kindlust; rasked, rustikaalsed kivid, 2.korrus poolrustika, 3.korrus madalkivi. Lähtub uuest mentaliteedist. Ühe rikka perekonna elamu. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris. Range, kindlusetaoline, pidid kaitset pakkuma. Kodanluse elupaik. 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised 4-nurkse siseõuega. Katus madal. Laotud tellistest, kaetud suurte, jämedate, tahutud kiviplokkidega
teravate joontega, tegelased paigutatud ridamisi, puhtad värvitoonid, tegelased pole taustaga seotud. 16.saj kõrgrenessanss Itaalia Arhitektuur: mõõtmete suurendamine ja Arhitektuur: esimene ruumimõju tõstmine, üksikute ehitusvormide Donato Bramante (1444-1514) kolmandik lihtsustamine ja tugevdamine, dekooririkkusest ja Michelangelo Buonarroti ( 1475-1564) detailide kuhjamisest loobumine, suurejooneline Andrea Palladio (1508-1580) lihtsus, ülevaatlik, iga üksikvorm on kooskõlas Maal ja skulptuur:
suurejoonelisemaid võimalusi. Roomas oli arhitektidel võiamalus igal ajal tutvuda antiikarhitektuuriga ja selle najal vormitunnetust arendada. Ka nüüd suhtuvad itaalia arhitektid antiikmälestistesse iseseisvalt – antiigi vormid on kõrgrenessansi ehitusmeistritele ainult abinõuks algupäraste ideede teostamiesl. ● Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd mõõtmete suurendamise ja ruumimõju tõstmise, teiselt poolt üksikute ehitusvormide lihtsustamise ja tugevdamise poole. Loobutakse vararenessansi dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest. Kõik peab olema suurejooneliselt lihtne ja ülevaatlik, iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. 19 ● Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt
valgeks ja rahulikuks. Nagu tavaliselt dominiiklaste kirikus, nii puudus ka siin läänetorn. Osaliselt seda asendas hoone kaugnurgas kerkiv 4-tahuline väike trepi- ja kellatorn. Niguliste: 13.saj püstitatud lai madal kodakirik rekonstrueeriti matkides suuri katedraale kõrgeks basiilikaks. 4-nurkne koor, mis oli jäänud väikeseks ning maitselt aegunud, lammutati ja asendati uuega. Vastavalt hilisgooti ühtse tervikliku ruumimõju taotlusele ei ehitatud uut koori enam iseseisva hooneosana, vaid basiilikaks muudetud pikihoone otsese pikendusena. Koori idasein kujundati polügonaalsena. 2 viimast piilarit, mis teistest erinevalt olid 8-tahulised, paigutati teineteisele lähemale ja lõpetati nendega kõrge kesklööv. Mainitud piilaripaariku taga mõlemad madalad külglöövid ühinevad ja moodustavad avara kooriümbriskäigu. Tornialune kõrge
skulpuuride ja dekoratiivdetailide kasutamisega. Kõik see võimaldab hästitöötava valguse ja varjude mängu, mida ilmestavad kõverad ja lainetavad jooned. Lõpptulemuseks on rahutus ja teatraalne efektsus, kusjuures mitte ainult ekterjööris, vaid ka interjööris, kus pannakse rõhku ruumide otstarbekale planeerimisele ja mugavusele. [15] Barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [3] 1.3 Laupa mõis Eestis vaieldamatult üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis (vt joonis 1.3) asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa
Maavärinaterohkes piirkonnas vajus 21 aasta pärast kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 aastat. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi.Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Bütsantsi põhilisteks välispoliitilisteks konkurentideks IV-VII saj. olid: Sassaniidi Pärsia idas, Germaanlased ning langobardid läänes ja slaavlased põhjas
Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Lossid ja pargid Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi
1258). Suhteliselt madal väljavenitatud pikihoone on läbi lõigatud kahe jõuliselt eenduva transeptiga. Nii kiriku interjöör kui ka eksterjöör on vähese dekoratiivse kaunistusega. Pikema põiklöövi ja pikihoone ristumiskohal kõrguv võimas saleda teravatipulise kiivriga 124 meetri kõrgune nelitistorn pärineb aga hilisemast ajast (14.saj.). Kui inglise varagootikat iseloomustas suhteline kainus ja rangus, siis kõrggootika (Decorated Style) püüdles eeskätt intensiivsema ruumimõju poole. Selle saavutamiseks hakati kasutama arvukate roietega varustatud võlve. Suhteliselt lamedakaarsed laiad aknad on rikkaliku ehisraamistikuga (Exeter´i katedraal, 14.saj.; York`i katedraali läänefassaad, 14.saj. lõpp). Rakendatakse uusi ja keerukamaid ehituskonstruktsioone, mille parimaks näiteks on 14.saj. pärinev Westminster Abbey kesklöövi katusekonstruktsioon, kus 20 meetrise läbimõõduga kaar toetab sõrestikuna konstrueeritud sarikaferme.
annaabi.ee 
