Reklaam (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
XXX
XXX
REKLAAM
Essee
Õppejõud: Eva Vahtramäe , MA
Mõdriku
2014
Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Kirjad ja sümbolid kaubapakenditel, pilkuköitvad kaupluseaknad, plakatid ja elektroonilised tablood majadel ning teede ääres, reklaamiga kirjutatud autod, reklaamipausid TVs, brošüürid ja kataloogid, banneritega üleküllastatud internetiväravad ning veel palju muud on saanud tavanähtusteks. Eestikeelne termin reklaam pärineb ladina keelest, kus reclamare tähendas karjumist, kõvasti hüüdmist. Tavainimene mõistab reklaami all kõiki tegevusi, mille najal ja abil püütakse teda meelitada ostma mingit kaupa. Turunduses mõistetakse reklaami all vaid ühte konkreetset edustustegevuse liiki.
Mõistmaks reklaami psühholoogilist olemust, peame kõigepealt leidma vastuse küsimusele, miks reklaam kui selline üldse eksisteerib. Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon. Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse, nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest – ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! – lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast kahekordselt. Esiteks seetõttu, et informeerimine ise ei ole peaaegu kunagi mõjuvaba. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjustamast inimest ostma tõepoolest head ja ausalt edutatud kaupa, annab ta suurema tegevusvabaduse nendele firmadele, kes ei pruugi üldse mõelda humaansetele aspektidele ja kelle toodang on vilets. Nimetagem sellist olukorda tarbimisturule suunatud ausa tootja saatanlikuks lõksuks.
Reklaami põhi- või võtmeelemendiks on: pealkiri, visuaal , alapealkirjad, põhitekst , logotüüp ja/või allkiri, reklaamiapelleering ja modell. Olulisemate suvaliste elementide hulka kuuluvad pildiallkirjad, kastid ja paneelid, loosungid, kvaliteedimärgid. Eetrilevi ja kaabelsidesüsteemide kaudu edastatavas reklaamis on põhitekst ning muu sõnaline osa esitatud tavaliselt kõnena, mis on reklaamistruktuuris nn audio-osaks või audioreaks. Audio-osa võib näiteks olla kaadritagune diktoritekst TV-reklaamis; see võib aga olla ka visuaalselt jälgitav dialoog diktori, intervjueeritava või näitlejate vahel, kes mängivad teatud rolle. Kui tekst on esitatud kirjatekstina ekraanil, siis kehtivad selle kohta kõik need mõisted, mida kasutatakse ka trükireklaami kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Raadioreklaami elemendid on samuti taandatavad reklaami elementideks ning me saame neid analüüsida samu mõisteid kasutades.
Esimene küsimus, mille peame seoses reklaamiga esitama, on : kas see on tõsi? Seda võib olla raske kindlaks teha, sest vaid väga väike osa tänapäeva reklaamist apelleerib põhjendatusele. 19. sajandil lubasid reklaamid üheainsa tabletiga ravida tervet hulka füüsilisi vaevusi. Tänapäeval võtavad üha enamad riigid kasutusele ranged reklaamireeglid, mis keelavad valeväidete esitamise. See on positiivne areng. See ei pruugi takistada kõiki valesid, kuid annab igaühele, kes tunneb, et teda on eksitatud, võimaluse edasi kaevata. Teine võte, mida reklaamindus kasutab, on sideme loomine toote ja meie vahele. Reklaamitegijad teavad, et tänapäeval on enamik meist reklaamialal kirjaoskajad ja meid ei ole niisama lihtne mõjutada. Nad teavad, et oleme küünilised ja väga kriitilised uute kampaaniate suhtes. Seepärast püüavad nad meid kas rabada kunstimeisterlikkusega, et reklaamidest saaks jutuaine, või panna meid naerma , et tunneksime müüdava suhtes poolehoidu. Veebivestluste analüüsimine tõstatab küsimuse manipuleerimisest ja privaatsuse rikkumisest. Kuigi me tunnistame reklaami vajalikkust, imetleme loomingulisemaid reklaame ja võime isegi tunda poolehoidu mõnede reklaamide või plakatite vastu, tunneb suurem osa meist ebamugavust seoses enda valikute jälgimise ja seirega andmete kogumiseks ning vastustab mõtet sihitud psühholoogilisest veenmisest.
Reklaam on populaarkultuuri valdkond , mis demonstreerib märkimisväärset loovat leidlikkust kõrvuti võimalusega manipuleerida ja petta. Paljud reklaamid on heaks näiteks sellest, kuidas kunst on pandud teenima äri, vormides keerukad ideed löövateks piltideks ja vähesteks sõnadeks. Loovisikutena peame olema ausad ja lugupidavad nende suhtes, kelle poole pöördume. Tarbijatena peame olema tähelepanelikud, vaatama ette, et meie heakskiitu pälviv loovus ei imbuks meie meeltesse, ja kartmatult astuma vastu reklaami tungimisele era- ja avaliku elu igasse nurka.

Kasutatud kirjandus

Bachmann , T. (2009). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: AS Kirjastus Ilo.
Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Turner , S. (2014). Populaarkultuur . Tallinn: MTÜ Allika Kirjastus.