Reklaamipsühholoogia seaduspärasused (0)

1 Hindamata

Reklaamipsühholoogia seaduspärasused
- mõjustamisreeglid põhinevad eksperimentides saadud andmete üldistamisele ning on väljendatavad tegurite toime ja koostoime funktsioonidena
- funktsiooniks on nõustumise tõenäosus(sagedus), hoiakumuutused, eelistatud alternatiiv
_ sõltumatuks muutujaks on tingimused, mõjurid või omadused, millest funktsioon sõltub

Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja asjatundlikkusest: Muude tegurite võrdsuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on ekspert, võrreldes juhuga, kui esitaja kompetentsus on madalam.

Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja atraktiivsusest: muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on atraktiivsem, võrreldes juhuga, kui esineja on vähem atraktiivne .

Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja tuntusest: Muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui seda esitab tuntud isik

Reklaamitava margi/toote eelistatavuse sõltuvus tema tuntusest: muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui selline mida ära ei tunne. Hästimeenuv bränd on üldiselt eelistatum kui halvastimeenuv. See kehtib eelkõige madala osalusmääraga olukordades .

Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teates kasutatud kõne esitamiskiirusest. Muude tegurite muutumatuse korral ja eeldades, et ei kannata kõne mõistetavus, on kiiremas kõnes esitatud taotlused ja soovitused mõjukamad võrreldes aeglasemalt esitatud kõnega.

Reklaamiteate edastaja ja teate enda meeldivuse mõju sõltub osalusmäärast. muude tegurite muutumatuse korral on vormiliselt meeldivam reklaamteade ostukavatsuste loomisel mõjukam võrreldes vähemmeeldivaga.(märgatavam madala osalusmääraga reklaamides ).

Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus apellatsiooni põhisuunast:

toote või teenuse kvaliteedile ja parematele omadustele apelleerivad argumendid on mõjusamad tugeva osalusmääraga olukordades(kui võrrelda madala osalusmääraga asju)

Teate allika või teate meeldivusele apelleerivadreklaamid on mõjusamad nõrga osalusmääraga olukordades, võrreldes tugeva osalusmääraga olukordadega.

Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates sisalduvate argumentide kvaliteedist(veenvusest, loogilisusest, arusaadavusest): kvaliteetsem argumentatsioon omab suuremat positiivset müju mõjustatavale sisendusele, võrreldes vähemkvaliteetsega. Kusjuures see seaduspärasus ilmneb selgesti just tugeva osalusmääraga tingimustes. Madala osalusmäära korral pole tugevad argumendid oluliselt edukamad nõrkadest. Mõistusele apelleerivate argumentide mõju põhineb arutluskäigu ja veenmisväidete loogilisusele ning tõendusmaterjali tugevusele.

Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates sisalduvate argumentide kvaliteedist ja reklaamteate vastuvõtja tunnetusvajadusest: kvaliteetseb argumentatsioon viib suurema nõustumiseni, see seaduspärasus ilmneb tugevamini suurema tunnetusvajadustega isikutele.

Läbimüügi edukuse sõltuvus turgutavate meetmete koosjõust: läbimüügi edustamisele erinevate vahendite üheaegne kasutamine ei anna summaarset efekti, vaid multiplikatiivse, sünergilise efekti. Edustatavateks mõjudeks võivad olla hinna soodus, õnnestunud ajalehereklaam, spetsiaalsed kulutused müügikohal, reklaamüritused.

Reklaamteate mõjukuse sõltuvus reklaamiteate vastuvõtukordadest: korduvalt esitatud reklaamteate mõju on maksimaalne optimaalse arvu korduste puhul. Optimaalnekordustearv sõltub muudest subjektiivsetest ja objektiivsetest teguritest, kuid kõige sagedamini on selleks näitajaks 3-4 korda antud vastuvõtja suhtes. Samas reklaamteate mäletamine paraneb korduste kasvades pidevalt.
Reklaamteate argumentidega nõustumine sõltuvus teate esitamissagedusest ja argumentide kvaliteedist. Tugevate argumentidega reklaamteatega nõustumine suurendab teate korduste arvu suurenedes, nõrkade argumentidega reklaamteatega nõustumine hakkab vähenema kohe korduste arvu suurenedes. Tugevad on need argumendid teemakohase ja reklaamitavat objekti soodsalt arvustava mõtlemise, nõrgad argumendid on need, mis kutsuvad esile eelkõige ebasoodsaid mõtteid seoses reklaamitavaga juhul, kui argumentide sisusse viitsitakse või osatakse süveneda.
12. Nõrga osalusmääraga vastuvõtutingimustes esitatud reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teate esituskordadest ja teostuse varieeruvusest: nõrga osalusmääraga reklaamiteate vastuvõtu puhul positiivne hoiak reklaamitava objekti suhtes tugevneb korduste arvu kasvades juhul, kui reklaamiteate teostust varieeritakse (põhisisu samaks jättes) ning tugevneb ja seejärel nõrgeneb juhul, kui teostust ei varieerita. (Kõrge osalusmääraga vastuvõtuolukorras tekib tüdimusefekt ka teostuse varieerimisel.)
13. Reklaamiteate mõjul kujunevate toote- või margihoiakute sõltuvus esilekutsutud tundmuste värvingust (väärtusest) ja ajast reklaamiteate esitamise ning hoiakute realiseerumise (mõõtmise) vahel: positiivseid tundeelamusi esile kutsuv reklaamiteade kutsub esile positiivseid hoiakumuutusi nii lühiajaliselt kui ka pikema ajavahemiku järel; emotsionaalselt neutraalne reklaamiteade on soodsam kui negatiivseid tundeelamusi esile kutsuv teade lühikese ajavahemiku järel, kuid vähemsoodus kestva ajavahemiku järel.
14. Reklaamiteate tajutud huvitavuse ja meeldivuse sõltuvus tema
keerulisusest: reklaamiteate huvitavus kasvab tema keerulisuse ja ebatavalisuse suurenedes, samas kui meeldivus esialgu kasvab ja alles seejärel hakkab vähenema (on olemas keerulisuse/ebatavalisuse optimum).
15. Margiteadvuse sügavuse sõltuvus reklaamitea(de)te esitamissagedusest: margiteadvus on seda tugevam (sügavam), mida enam on inimene selle margiga ja/või selle reklaamiga kokku puutunud.
16. Reklaamiteate argumentidega nõustumise sõltuvus teate esituse järgsest tähelepanu koormamisest ja argumentide kvaliteedist: tugevate
argumentidega teatega nõustumine väheneb tähelepanu häirumisel, nõrkade argumentidega teatega nõustumine suureneb tähelepanu häirumisel.
17. Reklaamiteate argumentidega nõustumise sõltuvus teate allikate tajutud arvust ja argumentide kvaliteedist: tugevate argumentidega teatega nõustumine suureneb, kui tajutakse seda teadet vahendanud teabeallikate rohkust; samadel tingimustel aga nõrkade argumentidega teatega nõustumine väheneb.
18. Reklaamiteate argumentidega nõustumise sõltuvus argumentide
tugevusest ja teabevastuvõtu häirimisest: mõjutatava isiku poolt teabe vastuvõtmise häirimisel (müra, ajapuudus , tähelepanunappus) on tugevatel ja nõrkadel argumentidel sama mõju, kuid häirevabal teabevastuvõtul on tugevate argumentide mõju oluliselt tugevam. (Praktiline järeldus – kui endal pole võtta tugevaid argumente või kui vastased hakkavad esitama oma tugevaid argumente tuleb luua häireid sihtrühmade teabevastuvõtus kõrvaliste teemade, nalja , segavate tegurite lkasutamisega.)
19. Reklaamiteate argumentidega nõustumise sõltuvus teabe edastaja asjatundlikkusest või kuulsusest, argumentide tugevusest ning
osalusmäärast: teabe edastaja asjatundlikkus (kuulsus) mõjub soodsalt sõltumata argumentide kvaliteedist juhul, kui on tegemist madala osalusmääraga; kõrge osalusmäära korral mõjub oluliselt just argumentide kvaliteet, asjatundlikkusel või kuulsusel on minimaalne mõju.
20. Reklaamiteate argumentidega nõustumise sõltuvus argumentide
tugevusest, argumentide arvust ning osalusmäärast: kõrge osalusmäära korral on nõustumine suurem argumentide suurema hulga korral siis, kui tegemist on tugevate argumentidega ja väiksem argumentide suurema hulga korral siis, kui on tegemist nõrkade argumentidega (nt 3 või 9 argumenti); madala osalusmäära korral suureneb nõustumine seda enam, mida rohkem on argumente ning seda nii tugevate kui ka nõrkade argumentide korral.
21. Reklaamiteatega nõustumise sõltuvus teabeallika usaldusväärsusest ja teabevastuvõtu häirimise tasemest: ühe ja sama mõjustava teate häirevabal ja süvenenud vastuvõtul ei mängi teabeallika usaldusväärsus otsustavat rolli; teabevastuvõtu tugeva kõrvalise häirimise korral on nõustumine samas teates esitatuga tugev teabeallika kõrge usaldusväärsuse korral, kuid nõrk teabeallika madala usaldusväärsuse korral. Seega madalat osalusmäära eeldades tuleb kasutada vaid kõrge usaldusväärsusega teabevahemndajaid ja –allikaid.
- enamik sellistest reeglitest on statistilise iseloomuga , mitte absoluutsed või sajaprotsendiliselt deterministlikud

3.12 Eri reklaamiliikide spetsiifika
- teabelevikanali ja potentsiaalse tarbija mittejuhuslik seostatus; reklaami võime jõuda reklaamija sihtauditooriumini -- se lektiivsus
- erinevate reklaamiliikide erinev maksumus nii reklaamiteate valmistamiskulude kui ka reklaami edastamiskulude mõttes
- erinevad kauba- või teenuseliigid sobivad erinevate teabemeediumidega erinevalt
- adressaatide üldhulk või see, kui suur inimkontingent on reklaamiga kaetud
- erinevate teabesüsteemide erinev kiirus inimesteni jõudmisel
- erinev geograafiline paindlikkus
- võimalus oma reklaami paindlikult ajastada; kui kergesti saab reklaami turult “tagasi tõmmata”; kui suur on viivis reklaami teabekanalile üleandmise ja tema ilmumise vahel Üldised reeglid: valiku otsustab kauba või teenuse eripära ning päralejõudu tagab TV, suurt sagedust raadio, selektiivsust ajakirjad
- ratsionaalset (mõtlemisele apelleerivat) psühholoogilist mõjustamist või emotsionaalset mõjustamist taotledes valime erinevad meediumid
- raadio- ja telereklaam, kus apellatsioone kannab kõne, on sobivam : a) emotsionaalsete protsesside kaudu mõjustamiseks ning
b) nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus (vrdl rootsi ja vene või siis jaapani ja hispaania tarbijaid !).
- ratsionaalsele apelleerivate reklaamide meelespidamine on üldjuhul parem kui emotsionaalsete reklaamide meelespidamine TV-reklaami korral
Televisioonireklaam.
Ajakirjareklaam.
Ajalehereklaam.
Raadioreklaam .
Plakati- ja tänavareklaam.
Inimesele saadetud kirjas edastatav reklaam (reklaamkirjad, otsepostitus).
Transiitreklaam ( reklaam liikuvatel transpordivahenditel).
Interneti kaudu reklaamimine.

4. Tarbijapsühholoogia ja reklaam
4.1 Turu segmenteerimine
Turu segmenteerimine on strateegiline protsess, mida iseloomustavad: 1) tarbijate rühmade eraldamine mõtestatud osadeks (segmentideks), selgitamaks, millised nendest on tulusad turud ;
2) toodete spetsiaalne väljatöötamine nende segmentide jaoks ning
3) reklaami- ja turundustegevuse suunamine nendele gruppidele.
- Turu segmenteerimisel on psühholoogilised diagnoosimis-, testimis- ja katsetamismeetodid asendamatud: kus asub ja kellest koosneb mingi segment , millised on iga segmendi vajadused ja eelistused , kaasa aidata eelistatavate toodete väljatöötamisele ( tajud , otsustamine, vilumused) ning edustada, st reklaamida ja kättesaadavaks teha vastavaid tooteid segmente moodustavatele tarbijatele
- siht- ehk eesmärgiturg on segment või segmendid , kellele tootja soovib apelleerida (näiteks reklaami vahendusel) ja kelle tarvis ta oma tooted välja töötab
- segmenteerimise korral on meil tegemist nn vintpüssimeetodiga reklaamis (vs haavlipüssimeetod)
Geograafiline segmenteerimine.
Demograafiline segmenteerimine. olulisemad demograafilised tunnused:
iga
sugu
haridustase
perekonnaseis
amet
elukutse
rass ja rahvus
sissetulek
laste arv
laste keskmine vanus
pere suurus
pere keskmine sissetulek
religioon
- erinevatele ealistele segmentidele on suunatud eatüüpilised kaubad
Psühhograafiline ja käitumuslik segmenteerimine.
- tarbimise maht, kasu, positsioneeringust ja imagost sõltuvus, lojaalsus, elustiil
- VALS -- values and lifestyles -- Arnold Mitchelli poolt firmas SRI International 1970-ndatel loodud klassifikatsioonisüsteem elustiili ja isiksuse psühhograafiliste tunnuste käsitlemiseks; VALS2.
- küsitlusmall sisaldab 4 demograafilist ja 42 hoiakutega seotud alajaotust; kaheks põhifaktoriks on (1) ressursid , nt sissetulek, haridustase, tervis, enesehinnang , intelligentsus , ostuaktiivsus ja toimekus; (2) eneseorientatsioonid ja motivatsioon , nt põhimõtetest lähtuvus (oma arvamus domineerib emotsioonide ja teiste arvamuste üle), staatusele orienteeritus (tundlikud teiste arvamusele ning püüd tunnustust saada), tegutsemiskihk (otsitakse kehalist või ühiskondlikku tegevust, vaheldusrikkust, riski)
- süsteemi raames moodustatakse hierarhiline struktuur kaheksast peamisest psühhograafilisest tüübist:
1. Kiratsejad. Nad on margilojaalsed, odavale väljamüügile orienteeritud,
“reklaamiusklikud”, televaatajad, kollase ajakirjanduse lugejad ning naisteajakirjade ostjad .
Kõige madalama ressursiga. (16% USA populatsioonist.)
2. Uskujad. Tagasihoidlike ressurssidega põhimõtetele orienteeritud inimesed. Madala haridustasemega, moraali- ja eetikatundega, kivinenud arvamustega, patriootlikkusele kalduvad, harjumuste orjad . Vaatavad TV-d üle keskmise taseme, huvitatud pensioniküsimustest, üldhuviperioodikast, kodu- ja aiatarvetest. (17% USA populatsioonist.) 3. Püüdlejad. Tagasihoidlike ressurssidega ning staatuse saavutamisele orienteeritud inimesed. Töölisklasii tagapõhjaga edasipüüdlikud isikud, kes püüavad jäljendada edukaid .
Tundlikud imagole, kokkuhoidliku pangakontoga; suhteliselt palju riietusele ning isiklikele hooldusvahenditele kulutavad. Vaatavd rohkem TV-d kui loevad . (14% USA populatsioonist.) 4. Tegijad. Tagasihoidliku sissetulekuga, tegevusele orienteeritud inimesed.
Nooremapoolsed, ise endaga toimetulekut hindavad isikud. Materiaalsed huvid ja varanduse omamine ei huvita väga; väärtustavad perekonda, tööd, füüsilisi vaba aja veetmise vorme.
Eelistavad mugavaid, töökindlaid, hea hinna ja kvaliteedi suhtega kaupu. Tihtipeale iroonilised luksuskaupade suhtes. Kuulavad palju raadiot ; jälgivad vaba aja veetmise, autoasjanduse, kalapüügi, koduehituse, amatöörinsenerluse perioodikat. (12% USA populatsioonist.)
5. Rahuldunud. Üle keskmise ressurssidega, põhimõtetele orienteeritud inimesed. Küpsed, vastutustundlikud, kõrgepalgalised, hästiinformeeritud, haritud inimesed (enamasti üle 50 aasta vanad). Rahul oma perekonnaeluga; tarbivad kvaliteetsemat kaupa. (12% USA populatsioonist.)
6. Saavutajad. Üle keskmise ressurssidega, staatusele orienteeritud inimesed. Edukad oma tegevusalal, kõrge palgaga, huvitatud tööst ja perekonnast, poliitiliselt konservativsemad ning autoriteedikuulekad. Ei otsi muutusi, tahavad esmaklassilist kaupa, tarbivad mitmekesiseid tootekategooriaid; keskmised TV- vaatajad , loevad palju teatmeteoseid, käsiraamatuid, jälgivad uudiseid, äriperioodikat. (10% USA populatsioonist.)
7. Kogejad. Üle keskmise ressurssidega, tegevusele orienteeritud inimesed. Energiliste noorte inimeste grupp, kulutab palju aega spordile ja seltsielule ning sõpradele. Tarbib palju muusikakaupu, riideid, toitlustusettevõtete teenuseid. Avatud uuele, valmis riskeerima.
Kõrgema või lõpetamata kõrgema haridusega. Suure osa vabast rahast kulutavad seltsielule.
Selles segmendis on palju impulsiivsete ostude tegijaid. Jälgivad reklaami. Kuulavad rokkmuusikat ja moodsat sisukamat levimuusikat; nende hulgas on džässihuvilisi. (11% USA populatsioonist.)
8. Aktualiseerijad. Suurimate ressurssidega, staatusele orienteeritud inimesed.
Enesekindlad, suure sissetulekuga, hea haridusega, saavutustega inimesed. Omavad vahendeid tegeleda sellega, mis kõige rohkem huvitab . Kasutavad oma võimalusi selleks, et taotleda isikupära, stiili, erilisi hobisid, maitsekust, ainuomast karakterit. Võivad omada kõige erinevamaid hobisid ja huvialasid. Nende hulgas on reisijaid, ekstreemspordi harrastajaid, metseene, amatöörkunstnikke, kollektsionääre, hasartmängijaid, jahimehi, alpiniste, lennundushuvilisi, jne. (8% USA populatsioonist.)
- segmenteerimisele tuginev reklaamija arvestab inimeste mõtete, harjumuste, tunnete ja tüüpiliste toimingutega; Leo Burnett ’i reklaamiagentuuri kasutatud psühhograafilise segmenteerimise tunnuseid:
1. Tegevused. Töö, hobid, sotsiaalne aktiivsus ja seltsielu, puhkuseveetmine, meelelahutused, tarbimiskäitumine, sport .
2. Huvid. Perekond, kodu, töö, puhkus, mood, toit(umine), teabelevivahendite vaatamine/ kuulamine /lugemine.
3. Arvamused. Iseendast, ühiskonnaelu nähtustest, poliitikast, ärist, majandusest, toodetest, kultuurist.
- tähtis on tarbija minakontseptsioon, arvamus iseenda kohta; aitab leida võtit sobiva tooteimago loomiseks ning argumentatsiooni ülesehitamiseks (emotsionaalsus, avarahingelisus/kitsarinnalisus, loovus, pealehakkamisvõime, huumorimeel, lahkus, reserveeritus/seltsivus)
- ostuharjumused -- reklaami uskumine , tootelojaalsus, ostmisel teiste eeskuju järgimine, riskeerivus, uudishimulikkus (katsetamine), stiilitunnetusest lähtuvus, kokkuhoidlikkus
- trendide ja erinevate tarbijakategooriate muutlikkuse tundmine !
- eri ringkondadel ühiskonnas on oma psühhograafia
- viimaste aastate ja aastakümnete trendid on muutnud reklaamiapellatsioone
- sobiv strateegia trendide ohvriks mitte langeda on toetuda psühhograafias inimeste püsiväärtustele; väärtused on kestvad ja püsivad tõekspidamised sellest, et mingi käitumine või käitumise tulemus on soovitatav ja hea (õige) ( Milton Rokeach)
- mõned väärtused on hierarhias kõrgemal, teised madalamal
- põhi- või süvaväärtused patriotism, eetika , religioossed väärtused, vabadus, ohutus, saavutused, perekond ja sõprus, elu on tugevad motiveerijad ning on raskesti muudetavad
- reklaamitegevuses tüüpiliselt arvestatavad väärtused: praktilised materiaalsed väärtused, tegevusväärtused (töö, kehaline aktiivsus, mäng), koduga seotud väärtused, perekesksed väärtused, tervis, mõnu- ja naudingutundega seotud väärtused, tehnoloogiaväärtused, generatsiooniväärtused (eakad, noored)
- margilojaalsus, brändilojaalsus; segmentide liigitamise oluline alus on margilojaalsete ja mitte-margilojaalsete tarbijate eristamine; alles neljas mingi margi ostukord tekitab tugevama sideme tarbija ja kauba vahel -- nn maagilise nelja reegel
- noored tarbijad on kergemad oma margieelistusi muutma kui vanemasse ikka jõudnud
- Maineri ja Slateri printsiip, mille järgi tarbija psühhograafiaks piisab kuuest teabetüübist: 1. margiteadvus;
2. margieelistus;
3. viimatiostetud margi nimetus;
4. ostuahelate kirjeldus;
5. toodete ostumahud ja -sagedus;
6. tegelikult välja makstud hind.
4.2 Positsioneerimine
- perspektiivse sihtrühma inimeste edukaks mõjutamiseks peab osakama inimeste vajadused ja eelistused kokku viia toodete/teenuste omadustega ning tegema seda sobivate reklaamisõnumite vahendusel; selleks on paratamatu (1) tunda teavet toote omadustest, nähtuna läbi tarbija tajude ja suhtumiste prisma , ning (2) omada teavet turul olevatest võistlevatest toodetest, neile tarbija poolt antavatest hinnangutest
- kõige selle arvestamiseks on välja kujunenud meetod, mida nimetatakse paigutamiseks ehk positsioneerimiseks (ingl positioning ); (Al Ries , Jack Trout)
- Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetusssüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast j omadustest ning sihtturgude iseloomust; positsioneerimise uurimine reklaamija poolt on eduka reklaamikampaania võtmeküsimuseks.
- positsioneerimine reklaamipsühholoogilises mõttes on tunnetusprotsesside tagajärg ning toetub mälule ja hoiakutele
- positsioneerimise olulisemaid aluseid on (a) toote/teenuse tegelike omaduste põhjalik tundmine ja rpojekteerimine ning (b) tarbijate margiteadvus; positsioneerimine ei ole toote enda paigutamine , vaid tootele vastavate vaimsete protsesside ja hinnangute juhtimine;
“Positsioneerimine on see, mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega” (Ries, Trout, 2003, lk 3)
- positsioneerimise kaks peamist aspekti: (1) Toote ja selle margiteadvuse asetamine oma kohale kõikide samaliigiliste toodete (nt autod, jalanõud, kulleriteenused) pingereas. (2) Toote paigutamine oluliste tooteomaduste mitmemõõtelisse ruumi vastavalt sellele, millised on selle toote omadused ning kuidas tarbija seda toodet nende omaduste ja oma kogemuste alusel tunnetab
- paigutamine on toote imago ja margiteadvuse asetamine tooteruumi ja/või tururuumi
- üldine reegel: tootesuunas valitsevas markide hierarhias (“margiredelil”) eelistatakse kaubana esimestel positsioonidel olevaid marke ja eelistatavus väheneb sedamööda, kuidas me hierarhia astmeid pidi (“redelipulki pidi”) allapoole liigume; eriti raske on redelil ülespoole liikuda uutel markidel, kuna nende jaoks ei ole tunnetussüsteemis veel kohta või mälupesa -- puudub margiteadvus
- positsioneerimise kui reklaamitegevuse üheks põhivõtteks uue seostamine vanaga, juba tuntuga, ning selle kaudu enese väljendamine
Number ühe strateegia
Number kahe strateegia
- positsioneerimisel on väga oluline toote või firma nimi
- paigutamine nõuab reklaamijalt lõpuni aus olemist
- esimeseks sammuks on tajuhinnangute, hoiakute ja suhtumiste mõõtmine, mis tarbijatel on kõnealloleva firma toote ja võistlevate toodete suhtes: nende alusel tuleb leida tooteruum :tooteruum on antud tootekategoorias olevate kättesaadavate markide kohta tarbijate poolt esitatud arvamiste, tõekspidamiste või hinnangute geomeetriline esitus(kava)
- tooteruumi kõrvale on tarvis leida nn tarbijaruum
tarbijaruum on tarbija poolt ideaalse toote kohta esitatud hinnangute geomeetriline esitus
- tooteruumi ja tarbijaruumi võrdlemisel tuleb välja tegeliku olukorra ja tarbija poolt ihaldatava olukorra erinevus, mille kaudu on näha, millised tooteomadused või liigid on jäänud tootjate poolt kahe silma vahele ning milline on võistlevate markide omavaheline asetus tarbija tunnetussüsteemis
- Tururuum on tarbijaruumi ja tooteruumi kombinatsioon, mis saadakse ühe
teisele asetamise teel; tururuum illustreerib erinevate saadaolevate markide paigutusi ja tarbija ideaali paigutust ühe ja sama teoreetilise ruumi raames
- printsiip, mille alusel uut toodet või toote reklaamiargumente valitakse: Cherchez le creneau -- “otsi auku ”; leidnud katteta augu , lükatakse oma toode sellesse positsiooni ning reklaamitakse vastavalt selle positsiooni võtmeomadustele
- põhireegel: uus toode või toote reklaamiapellatsioonid peavad olema üles ehitatud selliselt , et see toode oleks nii lähedal kui võimalik ideaalpositsioonile ning ühtlasi nii
kaugel kui võimalik lähemate konkurentide positsioonist (ohutum võistelda + lihtsam leida tootele ainuomast müügieeldust, mis teeb toote lihtsamini eristatavaks ja meeldejäävamaks)
- erinevatel turusegmentidel võivad olla erinevad tururuumid
Positsioneerimise kolmeks põhistrateegiaks on:
1. toote modifitseerimine või uue toote loomine selliselt, et see asetuks võimalikult lähedale ideaalpositsioonile, sattumata tugevate konkurentide ohtlikku naabrusse (st augu otsimine tootele);
2. tarbijate harimine reklaami kaudu, informeerides neid, et toode on tegelikult lähedal ideaalile, kuid tarbija seda ei tea või siis peab oluliseks tegelikult mitte nii olulisi tunnuseid (mõõtmeid);
3. tarbijate teadvusega manipuleerimine nii, et tarbijal tekiks mulje tootest kui ideaalpositsioonile lähedasest, mis ei vasta tegelikule asjade seisule.
- paigutamisel saab kasutada ka teavet eri kultuuride ja rahvuste erinevuste kohta tarbimistavades ning suhtumises toodetesse
4.3 Psühholoogilise mõjustamise mudelid
- eristatakse:
1. diferentseerimata mudeleid ,
2. ahelmudeleid ja
3. küberneetilisi mudeleid.
liigitus lähtub (reklaami)teate poolt käivitatud psühholoogiliste protsesside järgnevuse ja olemuse kirjeldamisest
Diferentseerimata mudelid: lihtsalt loendatakse need tegurid ja muutujad, millel teatakse olevat oluline mõju reklaamiteate vastuvõtja käitumisele (“kolme I mudel”, AIDA, AUB) Ahelmudelid: üksikute tegurite või mõjumomentide ja psühholoogiliste protsesside järjestamine vastavalt sellele, millises järjekorras kulgevad reklaamiteate esitamisele järgnevad vastusprotsessid ( Mõjude hierarhia mudel – esitamine, teadvustamine , teadasaamine/mõistmine, meeldimine, eelistamine, kindlusetunne otsuse õigsuses, ostmine /tarbimine; William McGuire’i reklaami efektiivsuse infotöötlusmudel -- teate esitamine, tähelepanu teatele, teate mõistmine, järeleandmine teate argumentidele, teate säilitamine mälus, käitumine vastavalt mõjustusele + eeldatakse, et igal reklaamiteatel on mingi tõenäosus, millega selle teate töötlemine mingil ühel etapil sellest etappide ahelast realiseerub)
ahelmudelid:
mudelid on rakendatavad ja välja arendatud üksnes tugeva osalusmääraga ning verbaalsetele/loogilistele protsessidele toetuvate teabetöötlusnähtuste puhul mudelid eeldavad, et isik alati töötleb mõjuvat teavet aktiivselt ja aktiivselt leiab ka vastuargumente
hoiakute moodustamist ja muutusi käsitletakse kui verbaalseid protsesse (kuid on ka tajuhoiakud ning toimingulised hoiakud)
ootuste ja hoiakute loomine ja muutumine käib toote omaduste suhtes (kuid on ka hoiak reklaamiteatesse ja imagosse)
katsed, mis on olnud nende mudelite aluseks, on enamasti olnud sellised, kus registreeritakse isiku üksikuid sõnalisi väiteid tema jaoks olulistel reklaamitavaga seotud teemadel .
- ahelmudelites jäävad välja paljud tegelikult olulised mõjud ja protsessid; päevakorda tõusid (1) täielikuma teguriteloendi koostamine ja vastavate mõjude uurimine, ning (2) mudelite muutumine küberneetilisteks (mittelineaarsed mõjud, tagasisidestused ja paralleelsed toimekanalid jms) + eksperimentaalne lähenemine
- peale suure osalusmääraga töötlussituatsiooni käsitletakse ka nõrga osalusmäära puhul toimivaid mõjustusteid; lisandunud on afektiivsete/tundeelamuslike reaktsioonide mõjud ning visuaalse teabetöötluse seaduspärasused
Richard Petty ja John Cacioppo:
üksikasjaliku töötluse tõenäosuse mudel ELM (“elaboration likelihood model”)
- põhivaldkonnaks, millele mudel on suunatud, on reklaamitavasse kujuneva hoiaku muutumine; iga lüli ELM mudelis on justkui test või “kontrollpunkt”, mille reklaamiteates olev “informatsioonisaadetis” peab läbima ning mille läbimise suunast sõltub teate mõju laad ; sõltuvalt sellest, kuidas seda teavet psühholoogiliselt töödeldakse ja millistele mõjutustele see allub, leiavad aset järgmised etapid:
Reklaamiteate “teabesaadetisel” võib olla 12 “saatust”:
1. Vastuvõtja ei ole motiveeritud teadet töötlema (huvi puudus, täielik ükskõiksus vms), ta ei märka ka mõjustamistunnuseid ja reklaamiteadet kui sellist ning tagajärjeks on endiste hoiakute säilimine.
2. Vastuvõtja ei ole motiveeritud, kuid mõjustamistunnused on psühholoogiliselt esindatud ja reklaamiteade iseenesest märgatud -- sellele järgneb ajutine hoiakunihe ning kerkib uuesti küsimus reklaamiteate argumentide psühholoogilisest töötlemisest.
3. Vastuvõtja on motiveeritud teadet töötlema, kuid ei ole võimeline seda tegema (teda häiritakse, ta ei saa näiteks keelest aru, segab liigne erutus vms); edasi järgneb üks kahest esitatud võimalustest (kas (1) või (2)), jne.
4. Vastuvõtja on motiveeritud ja võimeline teadet psühholoogiliselt töötlema, kuid kognitiivse töötluse tulemusena ei teki soodsaid ega ebasoodsaid mõtteid reklaamitava suhtes (või domineerivad neutraalsed mõtted); edasi järgneb üks eelmistest variantidest.
5. Vastuvõtja on motiveeritud, võimeline teadet töötlema ja saab seda teha, ning tal tekivad domineerivana ebasoodsad mõtted reklaamitava suhtes, kuid püsivaid muutusi selle kõige mõjul mälus ei teki; järgneb üks eelmistest võimalustest.
6. Vastuvõtja on motiveeritud ja ka võimeline töötlema reklaamisõnumit ning tal tekivad domineerivatena soodsad mõtted reklaamitava suhtes, kuid püsivaid muutusi mälus ei teki; järgneb üks eelmistest võimalustest.
7. Vastuvõtja on motiveeritud ja võimeline teadet töötlema, tal tekivad domineerivana ebasoodsad mõtted reklaamitava suhtes ning sellega seoses ka püsivad
tunnetusstruktuuri muutused (näit mäletab püsivalt, kui ebameeldiv on antud kaup või et tal on selle suhtes tõsiseid intuitiivseid eelarvamusi) -- aset leiab püsiv negatiivne hoiakumuutus ehk bumerangiefekt mõjustava reklaamiteate suhtes.
8. Vastuvõtja on motiveeritud ja võimeline töötlema reklaamisõnumit, tal tekivad domineerivana soodsad mõtted reklaamitava suhtes ning sellega seoses ka püsivad tunnetusstruktuuri muutused (näit on tekkinud püsivad meeldivad mälestused reklaamitava margiga seoses) -- aset leiab püsiv positiivne hoiakumuutus ehk teiste sõnadega, mõjustamine on realiseerunud.
Variandid (4)-(8) on tugevasti kaasatud ehk suure osalusmääraga töötluse näited; nad eeldavad nn tsentraalse mõjustustee kasutamist; variantide (1)-(3) puhul on nõrga osalusmääraga olukorras väiksem tõenäosus hoiakuid tegelikult muuta
- mõjustus on tagajärjekas eelkõige siis, kui reklaamiteates sisalduvate argumentide ja teabe sisuline töötlus reklaami vastuvõtja poolt on suure tõenäosusega aset leidev Teine põhimõtteline mõjustustee on nn perifeerne mõjustustee; eeldatakse reklaamiteatesse kujuneva soodsa hoiaku ülekannet reklaamitavasse tootesse, poliitikusse või teenusesse (kui reklaami vahendatakse köitvalt, esteetiliselt, humoorikalt, autoriteetsetele isikutele või usaldusväärsetele teabekanalitele tuginedes, oma ala asjatundjaid toetajatena kaasates, argumentide hulka ja teate esituskordi suurendades, siis sageli ka madala osalusmäära korral omab mõjustus efekti)

4.4 Reklaamipsühholoogia elluviimisest
- praktikud-intuitivistid, teadlased- teoreetikud , teadlased- uurijad
- hea reklaami tagab teooria ja praktika ühendus, olgu siis kollektiivi näol või ühe inimese isikus (nii loomise kui hindamise puhul)
- lisaks intuitsioonile peab reklaami hindamisel kasutama objektiivsemaid meetodeid , millega mõõta ja hinnata reklaami vastuvõtu ja mõjuga seotud reaalseid nähtusi ja reaktsioone
- reklaami loomisel põimuvad originaalne idee ning mälus säilivad näidised (mudelid) varem nähtud või kuuldud reklaamidest
- probleem: reklaamiteadete ning -kampaaniate edukuse ja kvaliteedi hindamine; eksperthinnangud, zhüriid, konkursid, fookusgrupid, mõõtmine; subjektiivne Mida täpsemini suudame reklaame , nende poolt esile kutsutud efekte ning tagajärgi hinnata ja mõõta, seda kiiremini hakkame vältima vigu, paremini planeerima uusi reklaame ning kindlamini leidma neid olulisi tegureid suure hulga tegurite seast, mis on kriitilised ja kohustuslikud
Suurem osa reklaamijaid huvitavaid mõõtmisi seostub järgmiste küsimustega:
kas reklaam on märgatav või kas teda märgati
kas reklaam on mõistetav või kas teda mõisteti
kas reklaam on mäletatav või kas ta jäi meelde
kas reklaami mõju põhjustas ostmise või tarbimise
kas reklaami seostatakse reklaamijaga
millised on tarbija olulised psühholoogilised omadused, mis seaduspäraselt seostuvad reklaami mõjudega
millised on tarbija psühholoogilised ja füsioloogilised protsessid seoses reklaami vastuvõtuga ning kuidas neid objektiivsemalt mõõta või fikseerida
milline on sihtrühma(de) psühhograafiline profiil
milline on reklaamis esitatava toote/teenuse/isiku imago profiil sihtrühma isiksusega (tema imagoga) seoses; milles esinevad erinevused ja kokkulangevused
kas reklaamitava positsioneering on psühholoogiliselt põhjendatud ja adekvaatne.
Laias laastus võime mõõtmisi jagada:
1. reklaami omaduste mõõtmiseks ja
2. vastuvõtja reaktsioonide mõõtmiseks
Reklaami edukuse mõõtmise tüüpmeetodid:
1. reklaamiteate subjektiivse meeldivustaseme mõõtmine küsitluste ja hinnanguskaalade abil (tarbijaid või eksperte kasutades);
2. reklaamiteate mäletamise efektiivsuse mõõtmine;
3. inimeste tegeliku käitumise uurimine vastusena reklaamile (reklaami mõju mõõdetakse tegeliku eelistuse ja ostustatistika kaudu autentsetel tarbijatel või katses osalenud katseisikutel).
- Tänapäeva reklaamipsühholoogiat iseloomustab see, et reklaami mõjukuse peamise näitajana kasutatakse tegeliku reklaami või eksperimentaalreklaami mõjul aset leidva käitumise või käitumismuutuse mõõtmist (registreerimist)
- enne mistahes reklaamiefekti või reklaami efektiivsuse mõõtmist peab
selgesti määratlema reklaami eesmärgi ning tegema seda lõplikes,
mõõdetavates näitajates (nt suurendada ostuvõimeliste isikute arvu, kes on tuttavad antud tootega , kolmekümnelt kuni kuuekümne protsendini planeeritud segmendist ja saavutada see ühe aasta jooksul)
- eeltestimine (ingl pretesting) ja järeltestimine (ingl posttesting); mõõta inimeste seisundeid, objektiivseid füüsilisi reaktsioone, hoiakuid, teadmisi, hinnanguid, arvamusi , ostuvalmidust, soove, ostukiirust, ostukordi, ostukohti, suhtlemise käigus edasi antud teavet, jne
- reklaamiuuringutes on asendamatu olla kursis maailmas tehtavaga ning uuemate know -how ja teoreetiliste saavutustega; selleks tuleb lugeda erialaajakirju ning käia konverentsidel mõjukamaid
teadusajakirju:
1. Journal of Advertising Research. 6 nr aastas (aastatellimuse hind 75 $). Väljaandjaks Advertising Research Foundation, New York .
2. Journal of Advertising. 4 nr aastas (29 $ või 44 $ - aastatellimuse hind väljaspool USA-d; vastavalt maapostiga või lennupostiga saatmisel). Väljaandjaks oli American Academy of Advertising, Athens ( Georgia ). Praegu kirjastab CTC Press/JOA.
3. International Journal of Advertising. 4 nr aastas (aastatellimus 75 naelsterlingit).
Väljaandjaks The Advertising Association ’i palvel Cassell Educational Ltd. , London.
4. Psychology & Marketing . 8 nr aastas, John Wiley kirjastuses New Yorkis (aastatellimus: USA-s 135 $ organisatsioonidele ja 49 $ üksikisikutele; väljaspool USA-d vastavalt 169 $ ja 69 $).
5. Journal of Consumer Research. 4 nr aastas (aastatellimuse 75 $ USA-s ja 81 $ mujal), väljaandjaks University of Chicago Press, Chicago.
+ Journal of Marketing (USA), Journal of Marketing Research (USA), International Journal of Research in Marketing ( Holland ), International Journal of Market Research (USA), Journal of Consumer Research (USA), Journal of Economic Psychology (Holland), Journal of Business and Psychology (USA), Public Relations Review (USA)
mõjukamad populaarsed väljaanded:
Advertising Age (nädalaväljaanne, Crain Communications, Inc. , Chicago; üksiknumbri hind 2 $); Marketing News (kahe nädala tagant ilmuv väljaanne, International Headquarters of the American Marketing Association, Chicago; üksiknumbri hind 2 $)
- reklaamiuurimustes on neli põhilist küsimusteringi:
1. teemauurimused - mida tuleb tarbijale teadustada;
2. vormiuuringud - kuidas tuleb seda teha;
3. teabelevimeediumide uuringud - kus, kuna ja mille kaudu seda teha;
4. efektiivsusuuringud - kui efektiivne see oli ning milles väljendus efekt.
D: reklaamiuuringud on süstemaatiline teabe kogumine ja analüüs selleks, et edustada või hinnata reklaamistrateegiaid, reklaamiteateid ja reklaamikampaaniaid
- arvesse tulevad kõik psühholoogia meetodid, mille puhul ärritajana saab vaadelda reklaamiteadet või selle aspekte ning käitumuslike tingimustena reklaami vastuvõtu ja sellele reageerimise situatsioone
Rakenduslike reklaamiuuringute etapid ja nende iseloomustus
- eeltestimise meetodeid trükireklaamis:

otsene küsitlus
rühmaarutelu
järjestustestid (nähtud reklaamid tuleb järjestada meeldivuse alusel) paarisvõrdluse meetodid
albumitestid (reklaamidega albumeid näidatakse katse- ja kontrollgrupi liikmetele ) spetsiaalselt testimiseks valmistatud ajakirjade kasutamine
tahhistoskoopilised hinnangu- ja tajumeetodid
psühhofüsioloogiliste meetodite kasutamine silmaliigutuste trajektooride mõõtmiseks ja registreerimiseks, autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse mõõtmiseks ning aju bioelektrilise aktiivsuse fikseerimiseks
semantilise diferentsiaali kasutamine konnotatiivse tähenduse mõõtmiseks (näit kui “soe” või “külm” on reklaam, kui “raskepärane” või “kergekaaluline” ta tundub jms)

- eetrilevireklaami puhul lisanduvaid meetodeid:

projektsioonitestid keskses kohas (näit kaubamajas)
treilertestid
kinotestid
telesaatetestid (kaabeltelevisiooni kaudu esitatakse reklaam ning mõõdetakse selle mõju)
müügieksperimendid -- kahes või enamas piirkonnas või kahele või enamale grupile näidatakse erinevaid reklaame ning võrreldakse nende mõju ostukäitumisele või näidiste (kingituste) valikule
kirja teel saadetud testid

- psühhofüsioloogilised meetodid: pupillomeetria, okulograafia, naha elektrijuhtivuse või galvaanilise refleksi mõõtmine, hääle füüsikaliste tunnuste mõõtmine, aju biopotentsiaalide ning aju eri piirkondade erinevatasemelise aktiivsuse mõõtmine reaalajas EEG, MEG, PET, fMRI, TEG meetoditega
- üksikute reklaamiteate elementide mõju võrdlev uurimine: nt maskeeritud äratundmismeetod, binokulaarse võistluse meetod, dihhootilise kuulamise meetod
- järeltestimise tüüpmeetodeid:

suunatud meenutamine

vaba meenutamine
hoiakutestid
pöördumistestid -- reklaamiteates esitatakse toote kohta käiva lisateabe preemiapakkumine, ning juhul kui inimene vastab, saab ta pakutu endale; reklaamiteated, mis kutsuvad esile suurima arvu vastuseid on efektiivseimad
läbimüügitestid

- tarbija käitumise analüüsi tüüpmeetodeid:
- formaliseeritud otsustusmaatriksid
- tootekarakteristikute eelistuste jaotuse uurimine sundvalikukatsega (igaüks valib vaid enda jaoks kõige meeldivama):
1. Määrata toote füüsiline tunnus, mis on tarbijaile ilmselt oluline.
2. Moodustada võrdsete intervallidega väärtusskaala selle tunnuse hindamiseks (näiteks hapukoore “siledus”, plastiksuusa elastsus või mobiiltelefoni gabariit ).
3. Mõõta tarbijate eelistused paarisvõrdluse meetodiga.
4. Analüüsida kõigi testide tulemusi korraga toote iga karakteristiku jaoks, määramaks antud tunnustaseme osas seda eelistavate tarbijate protsent.
5. Seostada eelistusi lõpliku kasutamisega.
6. Leida eelistusväärtus (eelistatavale vastav skaalapunkt) iga turul oleva kauba jaoks.
7. Analüüsida, mis suunas saab ja tasub muuta antud tunnust või kaupa, et tarbijad suhtuksid sellesse soodsalt (st leida valged laigud tururuumis).
- reklaamipsühholoogilise reklaamijast sõltumatu teenistuse eelised:
1. objektiivsemat väljastpoolt tulevat vaatenurka pakkuv instants, keda ei sega sisemise hierarhia ja subjektivismi piirangud, rutiinid antud toodangu osas;
2. instants, kellel on kogemused ja teadmised just sellel alal - - reklaami mõjumismehhanismide tundmises (üks asi on valmis meisterdada toode, teine asi see inimestele tuntavaks ja ihaldatavaks muuta);
3. üksus, kellel on hea ligipääs erialasele teabele ning pidevalt uuenevatele uurimisandmetele;
4. loovisiksusi kasutav grupp, kelle põhitegevus ongi suunatud uue väljamõtlemisele, lähtudes inimtunnetuse psühholoogilisest olemusest, kelle tegevust ei saa segada kõrvalised tegurid sedavõrd, nagu nad võivad segada “seesolijaid”.
- reklaamipsühholoogilise teenistuse põhivormid:
1. Konsultatsioonid.
2. Ekspertiis
3. Andmepankade loomine, kasutamine ja tasuline teabetarne reklaamipsühholoogiat puudutavates küsimustes
4. Sihteksperimentide läbiviimine eel- või järeltestimiseks.
5. Tasulised loengud , õppepäevad
6. Praktilis-teoreetiline (täiendus)koolitus
7. Lepingulised tööd

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 26 allalaadimist

Reklaamipsühholoogia seaduspärasused #10

Reklaamipsühholoogia seaduspärasused #11

Reklaamipsühholoogia seaduspärasused #12

Reklaamipsühholoogia seaduspärasused #13

Reklaamipsühholoogia seaduspärasused #14

Reklaamipsühholoogia seaduspärasused #15

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina.tammik Õppematerjali autor

reklaam sõltuvus segment vastuvõtja Reklaamipsühholoogia seaduspärasused Reklaamipsühholoogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Reklaami psühholoogia

Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV,

Meedia

pdf

Talis Bachmann "Reklaamipsühholoogi a"

Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.

Reklaamipsühholoogia

docx

MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS

Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui:  Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi  Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis

Psühholoogia

doc

Reklaamipsühholoogia

SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"............................................

Psühholoogia

doc

Reklaamipsühholoogia kautamine turunduses

Ettevõtluse Instituut Majandusõiguse eriala REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA KASUTAMINE TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA TÄHTSUS..............................................4 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste..................................................................................... 4 1.2. Reklaami psühholoogiline olemus...............................................................................4 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM..................................................................7 2.1. Turu segmenteerimine..................................................................................................7 2.2. Positsioneerimine ehk paigutamine................

Ainetöö

docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse

Reklaamipsühholoogia

doc

Turundus

Me saame pöörata tähelepanu potsensiaalsetele ostjatele, mitte umbmäärasele inimmassile ning seega hoida kokku nii aega kui raha. · ostuotsustusprotsessi lõpetamine 15 Isiklikul müügil on väga oluline mõju tarbija ostuotsuse langetamisel. Üldiselt on nii, et pärast müüjaga otsekontakti on ta ostuvalmidus palju suurem kui näiteks reklaami lugedes. Reklaam on peibutis toomaks tarbijat kauplusesse, kuid lõpliku valiku teeb ta üldjuhul konsulteerides müüjaga näiteks ka selliste teemade osas, mida reklaamis üldse polnud mainitud-garantii, järelhooldus, remont jne. Isikliku müügi puudused: · suunatus ühele tarbijale Sama momendi tõime välja ka eeliste osas. Siiski, isikliku müügi korral suudab müüja suhelda vaid ühe

Turundus