ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl. · Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. · Negatiivne pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid.
iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. 1.3Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne valimissüsteem Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud
1. Miks on vaja valimissüsteeme? Et leida igale riigile kõige optimaalsem viis korraldada valimisi ja rahva poolt esitatud kandidaadid valitsusse saata. 2. Iseloomusta proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi? Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on
Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). + selgus ja lihtsus. - annab eeliseid suurparteidele, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega (7% häältest = 7 kohta 100-kohalises parlamendis). Mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. + võrdsemad sansid
nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus nimekirjas oleneb valijate antud häältest.
võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab
* Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus - · Annab eelised juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe
liikmed PIIRKOND Kõrgeim organ on konverents Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed VOLIKOGU Volikogu on esindusorgan Kutsutakse kokku vähemalt 4 korda aastas Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele KONGRESS JA ESIMEES Keskerakonna kõrgeim organ Poolthäälteenamus Esimees: Juhib ja esindab erakonda KESKERAKONNA JUHATUS Asukoht Tallinn Kord kuus saavad kokku Lihthäälteenamus ja konsensus Juhatab esimees ja aseesimees ERAKONNA AUKOHUS Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Aukohtu põhimääruse kinnitab erakonna volikogu ERAKONNA FRAKTSIOON ERAKONNA POLIITIKA DEMOKRAATIA ARENG Parlamentaalne demokraatia Presidendi otsevalimine Inimesed usaldavad riiki Kohtud Kvalifitseeritud riigiametnikud KORRAKAITSE, SISE-JA
koguma parlamenti pääsemiseks Valimiskvood häältemiinimum, mis on vajalik mandaadiks. Elektrooniline hääletamine kaughääletamine interneti teel Eelhääletamine hääletamine enne valimiskuupäeva Valimisaktiivsus valimistest osavõtt Valimispropaganda enne valimisi poolehoidjaid taotlev ideede, õpetuste jms. sihikindel levitamine Valimiskampaania valimiseelne kampaanialik agitatsioon saavutamaks valimistel edu Lihthäälteenamus otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga Absoluuthäälteenamus valimisvõiduks tuleb koguda 50% +1 häältest Avatud nimekirjad suurema hulga saanud hääli kandidaat liigub valimisnimekirjas ettepoole Suletud nimekirjad erakond koostab nimekirja ning see, kes on eespool saab rohkem hääli, sest teiste hääled kantakse üle esimestele Koalitsooni leping koalitsioonis olevate erakondade vaheline leping, millega sätestatakse
-Seadusandlus -Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania Majoritaarne valimissüsteem -Suurbritannia, USA -Ühemandaadilised valimisringkonnad -Võidab vaid üks -Lihthäälteenamus *Presidendivalimistel absoluutne häälteenamus -Plussid- selgus ja lihtsus -Miinused-eelised suurparteidel, häälte kaotsiminek Proportsionaalne valimissüsteem -Eesti, Läti, Rootsi -Mitmemandaadilised valdkonnad -Mandaadid jagunevad võrdselt häältega -Kandidaadid erakondade nimekirjas *Avatud nimekiri *Suletud nimekiri -Plussid-võrdsus -Miinused-keeruline, erakondade suur mõju Eesti valimissüsteem -Proportsionaalne -Mitmemandaadilised ringkonnad *Riigikogu-12 ringkonda
Valmissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad valmimised rahvaesindusorganisse (parlamendi/volikogusse) Majoritaarne valimissüsteem · Vanim valimissüsteem ajaloos · Kujunes välja Inglismaal · Kasutusel Suurbritannias ja tema endistes koloniaalvaldustes, nt Indias, USA's, Kanadas · Valimisringkondasid on sama palju kui kohti parlamendis, ühest ringkonnast üks saadik parlamenti. Parlamenti pääseb saadik, kes saab teistest rohkem hääli (lihthäälteenamus) · Majoritaarse süsteemi tugevused: 1. On reeglina arusaadav (selge ja lihtne) 2. Soosib/loob eeldused üheparteilise valitsuse tekkeks, mille eluiga on reeglina pikem kui mitmeparteilisel valitusel 3. Valija teab milline saadik millist ringkonda esindab · Miinused 1. kaotsi läinud valijatearv on suur 2. majoritaarne valmissüsteem soosib suuri erakondasid, mistõttu poliitiline pluralism on parlamendist väiksem
c) kodakondsuspiirang (kehtib parlamendivalimistel) d) teovõimetute piirang e) vanuseline piirang 2. vabad a) kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul b) kodanikku ei tohi mõjutada 3. ühetaolised ehk võrdsed a) võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks b) kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed 15.03.2010 halduskorraldus 4 Peamised valimissüsteemid 1. majoritaarsed a) Lihthäälteenamus - võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) Absoluuthäälteenamus - valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2. proportsionaalsed a) Nimekirjasüsteemid - kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad) b) süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule
korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt sveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222 küsmist on olnud hääletuse all, seevastu suurbritannias on olnud 1 referendub ja 1 küsimus hääletusel. majoritaarne valimissüsteem-enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus, teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. ühemandaadilised valimissringkond- igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Lihthäälteenamus- saadikukoha võida see, kes saab lihtsalt rohkem hääli, kui teised kandidaadid. kaotsiläinud hääled- hääled, mis ei ole üle kantud või mingi muul arvesse võetud. absoluutne häälteenamus-valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50% pluss üks hääl. proportsionaalne valimissüsteem- õiglane, kuidas kahjuks keerukam kui enamusvalimiste oma. Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega.
*COREPER,liikmesriikide EL suursaadikute poolt ettevalmistatud nõukogu istungid *eritöörühmad nagu põllumaj. erikomitee,laienemisrühm jne igal ministril on teatud arv häälI arv OTSUSTAMINE NÕUKOGUS: *ühehäälsus (vastuh22li ei ole) kui üks riik on vastu siis otsust vastu ei võeta. Maksustamise,sotsiaalkindlustuse ja veel mõndadele üksikute küsimuste puhul *kvalitsifitseeritud häälteenamus.peab olema vähemalt 255 häält 345-st *lihthäälteenamus-14 riiki on poolt peab saavutama riikide vahel balanssi. SEADUSLOOME EUROOPA LIIDUS 4 PEAMIST PROTSEDUURI ÜHENDUSE ÕIGUSLIKUD INSTRUMENDID *Määrus- on nagu seadus.võtab vastu ministrite nõukogu *Direktiiv-õigusakt.kohustuslik saavutada eesmärgi suhtes *otsus-teevad kohtud. Euroopa kohus on mõnesmõttes seadusandja. *arvamused ja soovitused *resolutsioonid *rohelised ja valged raamatud-arengukavad.(kuidas arendada maanteetransporti,lennu, jne) roheline raamat- euroopa liidus
seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid: · majoritaarne (SBR,USA) ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, lihthäälteenamus(presidendil 50%+1). + selgus & lihtsus - eelised suurparteidel, häälte kadu · proportsionaalne (Eesti, Läti, Leedu) mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid jagunevad võrdselt häältega, kandidaadid erakondade nimekirjas(avatud ja suletud nimekirjad) +võrdsus -keeruline, erakondade suur mõju eesti näide · mitmemandaadilised ringkonnad, riigikogus(12), europarlamendis(1) ja KOVis niipalju kui on KOVe. 5% valimiskünnis
Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Parlamendivalimised enamasti iga nelja aasta tagant, presidendivalimised iga viie aasta tagant 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine Peamised valimissüsteemid: 1. majoritaarsed a) lihthäälteenamus. Võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) absoluuthäälteenamus. Valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2. proportsionaalsed ( Eestis) a) nimekirjasüsteemid. Kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad)
kvoot piirang majanduses või poliitikas; majanduses piiratakse kauba sisse- või väljavedu, poliitikas nõutakse valituks osutumiseks kindla arvu häälte kogumist Riigikogusse pääsemiseks lihtkvoodi kogumine valimisringkonnas Kyoto sihtarv 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks leibkond ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased lihthäälteenamus olukord hääletamisel, mil poolthääli on rohkem kui vastuhääli lobby kuluaaripoliitika, mille käigus püütakse mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid üksnes tarbimiseks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on liikmesriikide kauplemisvabaduse tagamine Maastrichti leping 1993.a
4)Valimissüsteem sunnib parteisid ühinema, kuna nii on paremad võimalused propageerida oma vaateid 5) Kujunevad kaheerakonnasüsteemiga esinduskogud 6) Moodustatakse üheparteilised enamusvalitsused, st 1 erakond moodustab valitsuse Majoritaarse valitsemissüsteemi tugevused ja nõrkused: 1) Selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses 2) Väljavaade võita on suurte erakondade esindajatel 3) Palju kaotsi läinud hääli, sest lihthäälteenamus ei arvesta kõikide huvidega Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused: 1) Mitmemandaadilised suured ringkonnad 2) Hääletada saab 1 inimese poolt mitme erakonna nimekirjast 3) Iga erakond saab parlamendis kohti propportsionaalselt e võrdeliselt vastavalt kogu riigi ulatsuses kogutud häälte arvule 4) Eestis on erakonna valimiskünnis 5% ülemaalistest häältest 5) Kujunevad mitmeerakonnasüsteemiga esinuskogud
Nad lahendavad tehnilisi küsimusi ja edastavad dokumendid alaliste esindajate komiteele (COREPER), mis koosneb liikmesriikide poolt Euroopa Liidu juurde lähetatud suursaadikutest ning mis tagab töö järjepidevuse ja lahendab tehnilis-poliitilisi küsimusi enne dokumendi saatmist nõukogule. Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus (liikmesriikide rahvaarvul põhinev häältearvestussüsteem, mida kasutatakse mitmete siseturgu, majandusküsimusi ja kaubandust käsitlevate otsuste puhul) ning ühehäälsus (välis- ja kaitsepoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö, maksundus). Valdaval enamikul juhtudel võtab nõukogu otsuse vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel ja koostöös Euroopa Parlamendiga, kas kasutades
On tõepoolest tõsi, et inimest ei ole võimalik näiteks mingis konkreetses kuriteos osaliselt süüdi mõista - aga just seetõttu, et siin on tegemist jah-ei kategooriatega, kehtibki juuras süütuse presumptsiooni mõiste: kuni süü ei ole tõestatud, on inimene süütu. Just ameerika õigussüsteemis kasutatakse "põhjendatud kahtluse" mõistet, mida ei tohi süüdimõistva otsuse puhul olla ning otsuse poolt peavad olema kõik kaksteist vandemeest, mitte lihthäälteenamus. Kuni sellist kindlust pole saavutatud, ei saa inimest süüdi (ja võimalikult ka surma) mõista. Isegi kui oleks justkui silmaga näha, et ta on mölakas ja pätt. Iraak pole kaugeltki rahuarmastav ja demokraatlik riik, kuid tema probleem pole lahendatav ainuüksi Saddam Husseini isiku või tema kliki võimult kõrvaldamisega. Ka Vietnami sõda andis ju tegelikult loodetule täpselt vastupidise tulemuse. USA tegi punase Vietnami
JUHATUS- esimees, 2 aseesimeest KOMISJONID: 11 alalist komisjoni, ajutised komisjonid II. Poliitiline Fraktsioonid Koalitsioon (pooldab valitsust) oppositsioon (ei poolda) Parlamendi töö Seaduste vastuvõtmine Istungjärgud Seaduseelnõu (koostab harilikult valitsus)-> määratakse juhtiv komisjon-> I lugemine (paranduste tegemine)-> komisjon-> II lugemine-> III lugemine-> lõpphääletus: koosseisu häälteenamus/ lihthäälteenamus Obstruktsioon- parlamendi töö takistamine seaduslike vahenditega Menetlemine- parlamendi töö seadustega Valitsus Täidesaatev võim Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid (kuni 15 in) Portfelliga ministrid- tal on ministeerium Porfellita ministrid- ei ole ministeeriumit Kantsler- ministeeriumi kõrgeim ametnik Valitsuste tüübid: 1. Enamusvalitsus/vähemusvalitsus- toetab parlamendi enamus/ toetab parlamendi
põhiseaduse raames Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Käsumajandus plaanimajandus Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased Lihthäälteenamus poolthäälte arvuline ülekaal; teatud hääletamisprotseduuride puhul on otsuse vastuvõtmiseks piisav, kui esinduskogu kohal olevaist liikmeteist hääletab poolt rohkem kui vastu Maakond regionaalne haldusüksus Eestis Maavalitsus regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks
korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmise/tasumise tingimused on rangelt fikseeritud Kreeditkäive teatud perioodil pangakontole laekunud summa Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Käsumajandus plaanimajandus Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased Lihthäälteenamus poolthäälte arvuline ülekaal; teatud hääletamisprotseduuride puhul on otsuse vastuvõtmiseks piisav, kui esinduskogu kohal olevaist liikmeteist hääletab poolt rohkem kui vastu Liising rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine Maakond regionaalne haldusüksus Eestis Maavalitsus regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus
Riigikantselei EL sekretariaat *koostöö tagab koordinatsioonikoku (KOK) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitline ühendus,millel on 27 liikmesriiki. Parlament,valitsus ja president Demokraatiad: Parlamentaarne (rahvas valib parlamendi,parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse) Presidentaalne (rahvas valib presidendi ja parlamendi,president nimetab valitsuse) Peamised valmissüsteemid 1.Mojaritaarsed a)lihthäälteenamus-võidab enim hääli saanud kandidaat b)absoluuthäälteenamus-valituks osutub kandidaat,kes saab 50% plus 1 häältest 2.Proportsionaalsed a)nimekirjasüsteemid-kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas b)süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c)mitmetasandilised valimisreligioonid 3.Hübriidsed-ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi Valitsuse peamised ülesanded *viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja
Põhimõtted: üldisus (valijate võimalus teostada hääletamist formaalselt võrdsel viisil; vanuse- ja kodakonsuspiirang), vaba konkurents (vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuse järgi), ühetaolisus e võrdsus (võrdsed võimalused propageerimiseks; kõik hääled kaalult võrdsed, igaühel ainult 1 hääl) MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM- ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik, kes saab enim hääli). Lihthäälteenamus: saadikuks saab teistest rohkem hääli saanud. Absoluutne häälteenamus: 50%+ häält. Hea: selgus ja lihtsus. Halb: annab eelised juhtivale suurparteile, diskrimineerib väiksemaid; kaotsiläinud hääled, ei peegelda täpselt valijaskonna eelistusi. PROPORTSIONAALNE- Jagab saadikukohad parlamendis võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (tuleb eelistada üht või teist erakonda)
esinevad erinevad huvid - parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107 Seaduse menetlemise etapid (vt skeem õpik lk.108): - seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) - töö eelnõuga juhtivkomisjonis - esimene lugemine täiskogul - teine lugemine täiskogul (või ka kolmas) - lõpphääletus - president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas - Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) - koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega
Riik sunnitakse lahkuma. Enamasti on põhjuseks liikmemaksu mitte tasumine. - Liikmestaatuse peatamine Otsustamine: - Üksmeel Absoluutne üksmeel Kõik on poolt, mitte keegi ei tohi olla erapooletu või vastu. Nt. Versailles rahukonverents. Suhteline üksmeel Siin ei arvestata erapooletuid. Need, kes kohal, peavad hääletama poolt. (ÜRO julgeoleku nõukogu) - Enamushääletamine Lihthäälteenamus (poolt rohkem kui vastu) Absoluutne enamus (2/3) - Konsensus Ei hääletata. Vaadatakse, kas antakse nõusolek noogutamise teel. - Kaalutushääletamine Riigid ei ole häälte hulgalt võrdsed. Funktsioonid: - Koondamine ja liigendamine. Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. Normid KOOLIASJAD onenote Page 10 Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. - Normid
korda aastas, vaid välis- põllumajandus-, majandus-, rahandusministrid kohtuvad iga kuu. Otsustamine ·70% töögruppides ·10-15% Coreper ·10-15% nõukogu Hääletamine arutelud on avalikud kvalifitseeritud häälte enamus 55% riikidest, 65% elanikkonnast otsuse blokeerimiseks on vaja min 4 riiki, elanikkonnaga 35% kogu elanikkonnast tundlikud teemad (valispoliitika, maksustamine) konsensus (kõik riigid poolt) menetluslikud ja haldusküsimud lihthäälteenamus igal riigil vetoõigus Eesistuja roll vastutab EL õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, tagades tegevuskava järjepidevuse ja koostöö. Peamised ülesanded: nõukogu ja selle ettevalmistavate organite istungite ja koosolekute planeerimine ja juhatamine. Nõukogu esindamine suhetes teiste EL institutsioonidega. 1. Euroopa Liidu Kohtu (Curia) ülesanded ja struktuur 1 kohtunik igast EL riigist ja 8 kohtujuristi Luxemburg
tuleb tagada võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Võrdsete tingimuste tagamiseks on riigi poolt kehtestatud õigusaktid, mis reguleerivad valimiskampaania rahastamist ja määravad rahaliste annetuste ning kampaaniakulude ülempiiri. kõik hääled on kaalult ühetaolised ehk võrdsed ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 VALIMISSÜSTEEMID Majoritaarne valimissüsteem -> Inglismaa,Uus- Meremaa,USA,India Lihthäälteenamus- saadikukoht kuulub sellele, kes saab rohkem hääli Absoluutne häälteenamus-võiduks tuleb koguda 50% häältest + 1 HÄÄL Majoritaarse plussid- selgus ja lihtsus miinused- diskrimineerib väiksemaid erakondi, suurparteid saavad parlamendis rohkem hääli kaotsiläinud hääled- valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate ei kanta üle ega võeta arvesse Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem 1.Mitmemandaadilised valimisringkonnad 2
fraktsioonid, komisjonid). II lugemine toimub sätete arutelu juhtivkomisjon selgitab esitatud muudatusi. Toimuvad läbirääkimised, ettepanekute esitajad võivad nõuda oma ettepanekute läbihääletamist. Pärast II lugemist võib nõuda katkestusi. III lugemine esitatakse lõpptekst. Toimuvad läbirääkimised ja pärast seda hääletamine. Lihtseadusel peab olema osavõtvate RK liikmete poolt lihthäälteenamus. PS muutmist eeldavad 51 poolthäält. Pärast seaduse vastuvõtmist suunatakse see Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks, kellel on veto õigus. Kui VP vetoõigust ei rakenda, avaldatakse RT. Täitmisele kuulub ainult avaldatud seadus. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. Kui RK VP ettepanekul seadust ei muuda läheb see VP poolt esitatuna Riigikohtusse. 30. Notari ülesanded, ametisse määramine. Notar on avalik-õigusliku ameti kandja
hääletamine üksmeele põhimõttel o absoluutne üksmeel – minevikku vajunud, otsus jõustub, kui KÕIK on poolt (keegi ei saa jätta tulemata, hääletada vastu, jääda erapooletuks); tugines kõikide riikide suveräänsusele; hea võimalus mingi org-i tegevuse takistamiseks o suhteline üksmeel – võib jääda erapooletuks (ÜRO Julgeolekunõukogu) või mitte kohal olla enamushääletamine o lihthäälteenamus – poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli (kasutatakse üldreeglina protseduuriliste küsimuste lahendamiseks) o absoluutne enamus – 50% + 1 hääl, sellega võib otsustada tõsisemaid asju o kvalifitseeritud häälteenamus – 2/3 peab olema poolt konsensus – sel juhul ei hääletatagi, kõik lepitakse kokku arutelu käigus (ELi Ülemkogu)
õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik. Krediit võlgu antav raha/kaup , mille tagasimaksmise tingimused on rangelt fikseeritud Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest kes ei pruugi olla omavahel sugulased. Lihthäälteenamus poolthäälte arvuline ülekaal; otsuse vastuvõtmiseks on piisav kui esinduskogu kohal olevaist liikmeist hääletab poolt rohkem kui vastu. Liising rentimine ,üürimine , järelmaksuga ostmine Maakond regionaalne haldusüksus eestis Maavalitsus regionaalne ametkond eestis, teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik eestis ; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted;
saab kõige rohkem hääli). Kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid erakondi. Ajoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest võitja võtab kõik. Mõnes riigis kasutatakse ka absoluutse häälteenamuse nõuet. See tähendab et võitja peab saama kindlasti üle 50% häältest. Kui seda ei juhtu korraldadatse valimiste teine voor. Ja teises voorus võidab see, kes saab rohkem hääli (lihthäälteenamus). Kuna valimised on kallid, siis kasutatakse teist vooru harilikult presidendivalimistele, nt prantsusmaal. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle lihtsus ja selgus. Igaühele on selge kes ja kuidas parlamenti pääseb. Puuduseks on aga see, et annab eelised juhtivatele suurparteidel ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks on lihthäälteenamuse puhul kaotsi läinud hääled. Enamus hääli läheb kaduma ja neid ei
a) Riigikogu, b) president, c) peaminister d) rahvas. [Eesti Vabariigi Põhiseadus (edaspidi PS) §1] 2. Kes kuuluvad Eesti Vabariigi Valitsusse? a) peaminister ja ministrid, b) ministrid ja õiguskantsler, c) president, peaminister ja ministrid, d) ministrid. (PS §88) 3. Kellel on Eestis seadusandlik võim? a) politseil, b) kohtul, c) Riigikogul, d) valitsusel. (PS §59) 4. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav: a) Riigikogu koosseisu lihthäälteenamus, b) Riigikogu 2/3 häälteenamus, c) Vabariigi Valitsuse heakskiit, d) õiguskantsleri soovitus, e) riigikohtu lahend. (PS §122) 5. Eesti kodanik jääb Stockholmis hätta: varastatud on tema dokumendid ja raha. Kelle ülesanne on Eesti kodanikku välisriikides, sh. ka Rootsis, kaitsta ning abistada? Milline järgmistest vastusevariantidest on õigeim? a) välisriikides saab loota vaid iseendale; b) Rootsis kaitseb Eesti kodanikku vaid Rootsi riigivõim;
mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvuga. Vt. http://www.pohiseadus.ee/ptk-4/pg-60/ 3.8.1 ja 3.8.2 Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Majoritaarne – Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne – Jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. 31. Valimiskünnise mõte Valimiskünnise kehtestamine aitab vältida parlamendi killustumist pisifraktsioonideks (ja radikaalsete erakondade jõudmist parlamenti). 32. Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted:
mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvuga. Vt. http://www.pohiseadus.ee/ptk-4/pg-60/ 3.8.1 ja 3.8.2 Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt kogu valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. 31. Valimiskünnise mõte Valimiskünnise kehtestamine aitab vältida parlamendi killustumist pisifraktsioonideks (ja radikaalsete erakondade jõudmist parlamenti). 32. Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted: a
kaudne riiklik maksusoodustused annetustelt mitteriiklik liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005
kaudne riiklik maksusoodustused annetustelt mitteriiklik liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005
kaudne riiklik maksusoodustused annetustelt mitteriiklik liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005
o Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. · Tuleb koostada hääletusprotokoll ja saata osanikele · Otsus vastu võetud kui üle poole osanikest poolt Kirjalik otsus: · Ühe osanikuga OÜ või mitme osanikuga kui kõik on nõus · Allkirjastatakse osanike poolt Hääletamine · Üldreeglina lihthäälteenamus 2/3 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel) o Põhikirja muutmine o Osakapitali suurendamine, vähendamine, o OÜ lõpetamine, tegevuse jätkamise otsustamine, o Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine · 3/4 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel) o Osanike eelisõiguse välistamine · Diferentseeritud häälteenamus
tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid · parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle Seaduse menetlemise etapid: · seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) · töö eelnõuga juhtivkomisjonis · esimene lugemine täiskogul · teine lugemine täiskogul (või ka kolmas) · lõpphääletus · president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas · Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) · koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) · kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle · finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta · muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega
otsene riiklik rahastamine – raha erakonnale riigieelarvest kaudne riiklik – maksusoodustused annetustelt mitteriiklik – liikmemaks, ettevõtlusest Rahastamist kontrollib Riigikogu komisjon (korruptsioonivastane komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse 18 a. enamusprintsiip – demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 6 (jaguneb 2/3; 4/5; koosseisu häälteenamus; koosseisu 2/3; koosseisu 3/5) b. vähemuste kaitse (tasakaalumehhanism, demokraatia võib olla muidu väga „julm“) a. põhiõigused (eelkõige nt sõna- erakonnavabadus) + toimiv põhiseaduslikkuse järelvalve b
esinevad erinevad huvid - parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107 Seaduse menetlemise etapid (vt skeem õpik lk.108): - seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) - töö eelnõuga juhtivkomisjonis - esimene lugemine täiskogul - teine lugemine täiskogul (või ka kolmas) - lõpphääletus - president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas - Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) - koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta 13 - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega
... Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. · Tuleb koostada hääletusprotokoll ja saata osanikele · Otsus vastu võetud kui üle poole osanikest poolt Kirjalik otsus: · Ühe osanikuga OÜ või mitme osanikuga kui kõik on nõus · Allkirjastatakse osanike poolt Hääletamine Üldreeglina lihthäälteenamus 2/3 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel) · Põhikirja muutmine · Osakapitali suurendamine, vähendamine, · OÜ lõpetamine, tegevuse jätkamise otsustamine, · Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine 3/4 koosolekul osalejatest (või osanikest kui kirja teel) · Osanike eelisõiguse välistamine Diferentseeritud häälteenamus · UÜ-ks ümberkujundamine, kus nõusoleku peavad andma täisosanikud Konsensus: TÜ-ks ümberkujundamine
Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmise/tasumise tingimused on rangelt fikseeritud Kreeditkäive teatud perioodil pangakontole laekunud summa Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Käsumajandus plaanimajandus 57 Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased Lihthäälteenamus poolthäälte arvuline ülekaal; teatud hääletamisprotseduuride puhul on otsuse vastuvõtmiseks piisav, kui esinduskogu kohal olevaist liikmeteist hääletab poolt rohkem kui vastu Liising rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine Maakond regionaalne haldusüksus Eestis Maavalitsus regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus
annaabi.ee 
