Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku
3 ÜRO STRUKTUUR ÜRO liikmeteks on suveräänsed riigid, kes on võimelised täitma ÜRO põhikirjas fikseeritud eesmärke ning põhimõtteid. Juhul kui liikmesriik rikub põhimõtteid võidakse talt ära võtta hääleõigus Peaassambleel. Praegu on ÜRO-l 192 liiget. ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotisaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus, Sekretariaat. 3.1 Peaassamblee (General Assembley) on ÜRO keskne organ ning ta koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Tema funktsioonid on määratud ÜRO põhikirjas. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi aga New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr.
Lapse õiguste konventsioon Vastu võetud 26.09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku
juunil 1945 ning jõustus 24.oktoobril 1945. Põhikiri tõlgiti viide keelde(inglise, prantsuse, vene, hispaania ja hiina), millest said ÜRO ametlikud keeled, hiljem lisandus veel araabia keel. Hästi on tuntud selle lepingu sissejuhatus, mis algab sõnadega "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud..." Igal aastal ÜRO päeval peab ÜRO peasekretär kõne. http://www.youtube.com/watch?v=dWJIKx9JIKU ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus ja sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Rahvusvaheline kohus Sekretariaat Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid Peaassamblee PAs on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee tööd aitavad koordineerida: 1.komiteedesarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek 2.komiteemajandus ja rahandus 3.komiteesotsiaalsed, humanitaar ja kultuurilised küsimused 4.komiteepoliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine 5
-------------------------- ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ------------------------- Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. ------------------------- Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu
EESMÄRK JA SUUNITLUS • ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. • Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ÜRO STRUKTUUR Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. • Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. • Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga- aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab
austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks. 3. Arendada rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ning lugupidamise kasvatamisel ja süvendamisel inimõiguste ja kõigile mõeldud põhivabaduste vastu, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel. 4. Olla rahvaste tegevust kooskõlastavaks keskuseks nimetatud ühiste eesmärkide taotlemisel. 2. ÜRO Peaassamblee roll Peaassambleed volitatakse arutama mis tahes küsimusi, mis kuuluvad käesoleva põhikirja piiridesse või kehtivad ükskõik millise käesolevas põhikirjas ettenähtud asutuse volituste ja funktsioonide kohta, ning tegema taoliste küsimuste osas soovitusi ÜRO liikmeile või Julgeolekunõukogule või nii organisatsiooni liikmeile kui ka Julgeolekunõukogule. Peaassambleed volitatakse läbi vaatama üldisi koostööpõhimõtteid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Globaalne, eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu
ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme 4 (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad
Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni, seades ülla rahvaste ühinemise idee tahaplaanile. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik "organisatsiooni"-lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee." ÜRO struktuur Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
10.1945. Peakorter NEW YORGIS. Peasekretär Ban Ki-moon. Eesti ühines 1991.a. Peaeesmärgid: tagada rahvusvahelise rahu ja julgeolek; tagada inimõigused ja rahvusvaheline koostöö; lahendada majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvahelisi probleeme ÜRO struktuur 1.PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest; korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini. Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele 2.JULGEOLEKUNÕUKOGU - püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest 5 on alalised ja omavad vetoõigust (USA, UK, PR, VENE, HIINA). Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks 3.Majandus-ja sotsiaalnõukogul 9 alalist komiteed, lisaks ekspertorganid ja regionaalkomisjonid 4.Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi 5.Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume 6
täitma põhikirjas sätestatud kohustusi. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel peaassamblee otsusega. ÜRO peaorganid: ÜRO Peaassamblee- koosneb kõikide riikide esindajatest ja tuleb istungile kokku kord aastas. Igal riigil on viis esindajat ja neil on kokku vaid üks hääl. Õigus arutada kõiki küsimusi mis on seotud põhikirja regulatsioonialaga ( ei kuulu riigi siseasjadesse). Õigus edastada soovitusi liikmesriikidele, julgeolekunõukogule või mõlemale korraga. Peaassamblee töö eesmärk on: ·edendada rahvusvahelise õiguse arengut ja kodifitseerimist, riikide majanduslikku, poliitilist, kultuurilist ja sotsiaalset koostööd; ·aidata kaasa inimõiguste garanteerimisele. Õigus valida kohtunikud ja julgeolekunõukogu mittealalised liikmed. Nimetab ametisse julgeolekunõukogu soovitusel peasekretäri jne. Kontrollib ja kinnitab organisatsiooni eelarve. Võib
aastal 24. oktoobril. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon loodi 51 riigi poolt, mis oslesid fasismivastases võitluses, tagamaks rahvusvahelist rahu ja ühiskondliku elu demokraatlikke põhimõtteid. Tänaseks on sel 191 liiget. See tähendab, et peaaegu kõik maailma riigid kuuluvad ÜRO-sse. ÜRO pidi looma rahumeelse ja õiglase maailmakorralduse peale sõja lõppu. ÜRO-l on kaks põhilist kokkulepete sõlmimise viisi: 1. Liikmesorganisatsioonid kirjutavad oma arvamused üles. Kui Peaassamblee nõustub, siis nimetatakse seda Resolutsiooniks või Deklaratsiooniks 2. Liikmesorganisatsioonid võivad kirjutada ka rahvusvahelist seadust.Seda nim. Riikidevaheliseks lepinguks või Konventsiooniks. Konventsioon on ka suurema võimuga kui Deklaratsioon. ÜRO-d juhib peasekretär Ban Ki-moon, töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peakontor asub ÜRO-l New Yorgis, kus toimub siis põhiline ÜRO asjade toimetamine.
liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. · Peaassamblee Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani, kuid vajadusel võidakse korraldada ka PA erakorralisi istungjärke. Kuigi PA otsused ei ole kohustustava iseloomuga, on neil ometi rahvusvahelistes küsimustes tugev kaal. Olulistes küsimustes (rahu ja julgeolek, liikmete vastuvõtt ja väljaheitmine, eelarve) võtab PA otsused
ÜRO Koostaja : Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO loomine Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ÜRO peasekretär ÜRO peasekretär juhib ÜRO sekretariaati, mis on üks olulisemaid ÜRO organeid. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast. ÜRO embleem Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. * Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV on alalised ja omavad vetoõigust
· Inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine · Majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine ÜRO · Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945 · ÜRO peakorter asub NEW YORGIS ÜRO peakorter New Yorgis ÜRO peasekretär BAN KI-MOON EESTI ühines ÜRO-ga 1991 · T.H.Ilves esinemas ÜRO Peaassambleel ÜRO Euroopa peakorter Genfis ÜRO STRUKTUUR · PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest · Korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini · Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele ÜRO STRUKTUUR · JULGEOLEKUNÕUKOGU on püsivalt tegutsev organ · Koosneb 15 liikmest, kellest · 5 on alalised ja omavad VETOÕIGUST: USA, UK, PR, VENE, HIINA · Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks JULGEOLEKUNÕUKOGU · Vastutab
Asutatud 1945 Peakorter New Yorkis ja Viinis Peasekretär Ban Ki-Moon 192 riiki Eesti liitus 1991 Eesmärgid: · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on valitud Peaassamblee poolt 2 aastaks
· Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tegemist on globaalse organisatsiooniga. ÜRO peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Igal aastal toimuvad foorumid septembrist detsembrini. Peaassambleel on 6 peakomiteed(julgeolekunõukogu, majandusnõukogu, sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus, hooldusnõukogu, sekretariaat). Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15. liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust
5. Milline on ÜRO peasekretäri roll? 6. Millist tähtsust omab ÜRO peasekretäri visiit Eestisse novembris 2013? 1. ÜRO eesmärgid vastavalt organisatsiooni põhikirjale on alljärgnevad: · Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek; · Arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid; · Saavutada rahvusvaheline koostöö rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel; · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas. 2. Peaassamblee roll on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri. Julgeolekunõukogu roll on ravusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone).
John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 millioni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le.Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide rühm mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid mitmed tuntud arhitektid nagu näiteks Le Corbusier (Prantsusmaa) ja Oscar Niemeyer (Brasiilia). Lõplik projekt koostati Le Corbusier-i visnadtud idee põhjal, mis koosnes vastandite taskaalust kõrge klaasist kontorihoone ja ja madala ümmarguse kupliga Peaassamblee hoonega. Valmides peeti lõpliku lahendust üheks modernsemaks arhitektuuri näiteks Manhattanil. Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39-korruseline marmorist ja klaasist Sekretariaadi hoone. 1952 valmisid ka konverentside ja Peaassamblee hooned. ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza, New York, NY 10017, USA. 4
ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank IMF – Rahvusvaheline Valuutafond UNESCO – ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon UNICEF – ÜRO Lastefond WHO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon jt 2) NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ka: allianss)
See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 1945 San Franciscos 51 riigi poolt. Eesti ühines 1991. Nüüdseks liikmesriike 192. Eesmärk: Ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt 5 aastaks valitud peasekretär (Ban Ki-moon). Peasekretär peab seisma kogu organis ja maaima tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜROtegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt. Tegeleb arenguprogrammidega, mille kaudu roetatakse majanduslikku ja humanitaarset progressi maailma vaesemates maades. Nt. Toidu- ja meditsiiniabi andmine Aafrika riikides. ÜRO allorganisatsioon UNICEF Haridust ja kultuuri edendav UNESCO ÜRO allasutused: 1)Julgeolekunõukogu üks olulisem kogu
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, ...
julgeolekuorganisatsioon. Asutati 26.juunil 1945 san fransiscos 51riigi poolt. ÜL:rahvusvaheline koostöö,rahu,julgeoleku ja inimõiguste kaitse. Tähtsaim dokument on ÜRO põhikiri.Peakorter New Yorgis, liikmesriike 192.Eesti liitus 17.sep 1991a.ÜRO-d juhib peasekretär Ban-ki-moon. Töökeeled: inglise,araabia,vene,prantsuse,hiina,hispaania. Peaassamble koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. 6peakomiteed: Julgeolekunõukogu-15liiget,mis valitakse peaassamblee poolt 4a viis neist on alalised liikmed kellel on õigus panna ka VETO ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.PÕHIÜLESANDEKS-on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi,ennetada ja maha suruda agressioone,tagada rahu, juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele. kohustuslikud. Peaassamblee-koguneb kord aastas New Yorgis mis kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Igal riigil õigus sinna saata 5delegaati. Peaassamblee
a. Kohandatud 1940.a. Samuti: “God Save the Queen” (Jumal kaitse Kuningannat“ (sama mis Inglismaal), mis omab rahvushümniga võrdset staatust 1977.a. Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. [15-16 Viktoria valitsemise aasta, 72 peatükk] Uus-Meremaa kolooniale esindusliku Konstitutsiooni kinkimise Akt [30 juuni 1852.a.] 1-31. [Tühistatud.] 32. Peaassamblee asutamine. Uus-Meremaa koloonias asutatakse Peaassamblee, mille koosseisus on Kuberner, [Seadusandlikust nõukogust *. (*See on välja jäetud kooskõlas 1(2) Seadusandliku nõukogu likvideerimise 1950.a. Aktiga.)] ja Esindajatekojast. 33-43. [Tühistatud.] 44.Peaassamblee kokkukutsumise koht ja aeg. – Uus-Meremaa Peaassamblee peab tulema kokku sellisel ajal ja sellises kohas Uus-Meremaa territooriumi piirides, millised hakkab Kuberner aegajalt oma spetsiaalse
niivõrd, kui see osutub vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeolek · ÜRO ei tohi sekkuda riikide pädevusse kuuluvatesse küsimustess ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul. ÜRO põhiorganid ja struktuur ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn `ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon
Keeled: araabia, inglise, hiina, hispaania, prantsuse, vene EESMÄRK!?! Eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ja ÜRO Ühines 17.september 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon = United Nations Hoiuraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogu ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja sotsiaalnõukogu Rahvusvaheline Kohus Hooldusnõukogu Sekretariaat ÜRO katusorganisatsioonid ● spetsialiseeritud valitsustevahelistele •ning ÜRO abiorganisatsioonid: organisatsioonidele: •ÜROLastefond(UNICEF), •ÜROToitlus-jaPõllumajandusorganisatsioon •ÜROArenguprogramm(UNDP), (FAO), •UNEP, •RahvusvahelineRekonstrueerimis-ja •UNCHR,
toitumisharjumused · Rahvastiku kiire kasv Toidupuuduse leevendamine: · Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. · Tunduvalt enam tuleks kasutada toiduks kalatooteid. · Toiduks peaks kasutama spetsiaalselt kasvatatud vetikaid, pärmseeni ja isegi baktereid. · Arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja tehnikat. · Vältida mulla vaesumist, erosiooni. Mida on toidupuuduse leevendamiseks juba ära tehtud? · ÜRO peaassamblee võttis 2000. aastal vastu aastatuhande deklaratsiooni, hiljem koostati selle alusel 8 arengueesmärki, tähtajaks sai aasta 2015. · Kahjuks prognooside kohaselt ei suudeta seda eesmärki täita. Probleemi lahendus seisab poliitiliste prioriteetide taga 2005. aastal kulutati sõjalistel eesmärkidel kokku 1.1 triljonit USD Faktid:
Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents) heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa 3 arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud
Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents) heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Organisatsioonist Loodi 26. juunil 1945. aastal San Franciscos. 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja koostöö tagamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri ehk harta. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945>ÜRO päev Liikmesriike 193. Peasekretär Ban Kimoon. Töökeelteks inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. ÜRO lipp 20. oktoober 1947 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti ja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 17. september 1991. Ametlik hoiuraamatukogu: Eesti Rahvusraamatakogu Struktuur Peaassamblee koosneb liikmesriikide de...
kuulub: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Liit (EL) ÜRO Loodud 1945 Peakorter New Yorgis Peasekretär : Ban KiMoon 192 liikmesriiki Eesti ühines : 17.september 1991 ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ÜRO peakorter New Yorgis NATO Loodud 1949 28 liikmesriiki Eesti liitus 2004 ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks
Peamised julgeolekuorganisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Vajadust rahu kindlustamiseks midagi ette võtta tajusid poliitikud eriti teravalt Teise maailmasõja lõppedes ning loodigi rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). ÜRO eesmärgiks seati ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt viieks aastaks valitav peasekretär. Peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜRO tegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt. Globaalse julgeoleku seisukohast väärivad ÜRO allasutustest tähelepanu Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee. Julgeolekunõukogu on ülemaailmses rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemis üks olulisemaid kogusid, mille põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi,
assotsiatsioonidevahelisi erikomisjone ja luuakse sättimise ja edasiarendamise vastavalt tekkivatele ühiskasutuses olevaid andmebaase. vajadustele. GGOS peaks tublist kaasa aitama nii Interdistsiplinaarsete uurimistulemuste geodeesia kui ka teiste geoteaduste evolutsioonile. tutvustamiseks ja aruteluks kutsub IUGG iga nelja aasta Mitmekesiste loodusnähtuste tänapäevasel seletamisel järel kokku Peaassamblee. Peassambleede vahelistel käsitletakse meie planeeti terviksüsteemina, mille tahke, aastatel korraldab iga assotsiatsioon veel täiendavaid vedela ja gaasilise komponendi vahel toimuvad teaduslikke sümpoosiume. Kõige hilisem - XXIII ulatuslikud ja keerukad protsessid. Seega tulebki GGOS Peaassamblee toimus 30.06. 11.07.2003 Jaapanis, põhirõhk Maa deformatsiooni ja geosfääride vahelise
- majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Organisatsiooni aluseks on ÜRO põhikiri e harta. - Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 ja seda tähistatakse ÜRO päevana. - ÜRO peasekretär on Ban Ki -moon. - Peakorter asub New Yorgis . - Töökeelteks on inglise, vene, araabia, prantsuse, hispaania ja hiina keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid toimuvad igal *Julgeolekunõukogu aastal oktoobrist tähtsaim detsembrini. püsivalt tegutsev organistatsioon, koosneb 15 liikmest. *Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 9 alalist komiteed, millele lisanduvad ekspertorganisatsioonid, funktsioonaal- ja regionaalkomisjonid. *Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid piirkondi
see osutub vajalikuks ÜRO rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks; tegevuse ÜRO ei tohi sekkuda riikide d pädevusse kuuluvatesse küsimustesse, välja arvatud ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul. Rahvusvaheline kohus Majandus ja sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Struktuur Sekretariaat ja Julgeolekunõukogu juhtimine Peaassamblee Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid Liikmed ja ÜRO peasekretär on liikmeks António Guterres saamine Lastekodudes kasvanute RKO-le lastekodu aastate eest EVP-de lisamine. Lastekodulaste kodakondsuse probleemi lahendamine. ÜRO Koostöö sotsiaalabiametite ja Sotsiaalministeeriumiga, riigikogu saavutus liikmete ning Riigikogu ed Sotsiaalkomisjoniga.
Vähendada 3 korda sünnitusel või vahetult pärast seda surevate naiste arvu. Saavutada HIVi, AIDSi, malaaria ja teiste haiguste leviku vähenemine. Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kel pole juurdepääsu puhtale joogiveele, parandada 100 miljoni kodutu olukorda ja lõpetada loodusressursside jätkusuutmatu arendamine. Luua ülemaailmne koostöövõrk arengu edendamiseks. ÜRO Lastefond (UNICEF) Aastal 1946 ÜRO Peaassamblee loodud hädaabifond Eesmärgiks oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga. Aastal 1953 sai algsest ajutisest missioonist ÜRO iseseisev allasutus ja ta nimi muudeti ÜRO Lastefondiks. Tänan kuulamast!
Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002
- Harta ei sea protseduure o Teadlikkus o Ideede vahetus o Avalikustamine o Standardid Edasine ajalugu Külma sõja lõpuni - Esimesed 10 aastat – normiloomine - 50ndate keskelt 60ndate keskpaigani o Optimistlik – edendamine ja kaudne kaitse o Pessimistlik – tegevusetus - Alates 60ndate keskpaigast – aktiviseerumine ning konkreetsete õiguste kaitse Peamised organid - Julgeolekunõukogu - Peaassamblee - Peasekretär - ECOSOC - Inimõiguste komisjon/nõukogu (alamkomisjon) - Inimõiguste ülemkomissar - Lepingupõhised organid Julgeolekunõukogu Kuidas siduda inimõigusi RV rahu ja julgeolekuga? - Rahu ohustamine - Rahu rikkumine - Agressiooniakt Külma sõja mõju ja lõpp Vastutus kaitsta (R2P) Peaassamblee ja ECOSOC Peaassamblee - Edendamine – ülddeklaratsioon - Inimõiguste nõukogu ülemus - 3. komitee ECOSOC
UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee
1942: esmakordne “Ühinenud rahvad” kasutamine (F.D.Roosevelt) – United Nations – United States 1943: “Ühine Julgeolekudeklaratsioon” Moskvas 1943: Teherani kohtumine 1943 – suurte riikide valmisolek uueks organisatsiooniks Jalta konverents- Loodav hääletussüsteem, N.Liidu 16 vabariiki, Ukraina ja Valgevene San Fransisco 1945- Vaidlused (suured ja väikesed riigid) Julgeolekunõukogu (JN) ja viie riigi priviligeeritud staatus, Väikeriikide katse end kaitsta, Peaassamblee (PA) ja Kohus, Suurte riikide pettemanööver ÜRO loomine Ametlik algus: 24.oktoober 1945 Ametlikud töökeeled: 6 (JN), Pakutakse juurde Esimene istungjärk: 10.jaanuar 1946 Londonis Rockefelleri kingitus ÜRO-le (dets. 1945), uus peakorter New Yorkis. Esimene peasekretär: Trygve Lie Organisatsiooni eesmärgid: 1. Rahu ja julgeolek 2. Sõbralikud suhted 3. Majanduskoostöö 4. Kultuuriprobleemid 5. Inimeste põhivabadused ja inimõigused Põhimõtted: 1. Suveräänne võrdsus 2
juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Eesti ühines 1991. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (UNICEF) on aastal 1946 ÜRO Peaassamblee loodud hädaabifond, mille eesmärgiks oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga. Aastal 1953 sai algsest ajutisest missioonist ÜRO iseseisev allasutus ja ta nimi muudeti ÜRO Lastefondiks Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) on loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit last pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida- Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengueesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015); üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja nälja vähendamine maailmas (sh vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonoodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (ka Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmitud vabakaubandusleping. ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Ee...
lokaalselt. Kliimasoojenemine- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Juhtivaks autoriteediks teadusmaastikul globaalse soojenemise alal on IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change),ÜRO tegeleb Vaesus- Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Põhjustab terviseprobleeme. Tegeleb ÜRO Peaassamblee Human Rights Watch on pühendunud inimõiguste kaitsmisele üle kogu maailma. HRW teeb koostööd aktivistide ja ohvritega, et ennetada diskrimineerimist, hoida poliitilist sõltumatust, kaitsta inimesi ebainimliku kohtlemise eest sõjaoludes ning et tuua süüdlased kohtu ette.HRW on iseseisev valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon. HRW-s töötab rohkem kui 150 professionaali üle kogu maailma.
organisatsioonide poole Eestis Rahvusvahelisel tasandil ● Institutsionaalne - kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid läbi oma asutuste ● Lepinguline - kaitse, mille osas on riigid omavahel kokku leppinud erinevate lepingute kaudu ÜRO INIMÕGUSTE NÕUKOGU ● eesmärk on tõhustada rahvusvaheliste kanalite ja sammude kaudu inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ● koosneb 47 valitavast liikmest ● asutati PRO Peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006 Kokkuvõte ● Inimestele tuleb anda ulatuslik iseotsustamise ja tegevuse vabadus ● Võrdne võimalus kasutada vabadust ● inimõigused on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega Kasutatud kirjandus ● 1. http://humanrights.ee/inimoigused/ ● 2. http://vm.ee/et/uro-inimoiguste-noukogu ● 3.https://www.eesti.ee/est/kodakondsus/inimoi guste_kaitse/inimoigused_1 ● 4. http://vm.ee/et/node/6990 ● 5
1. 60 päevaga pidi USA lahkuma Vietnamist 2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3. Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv 2. SÜND Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel MÕJUD 1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis 1967 sõda kus Iisrael okupeeris Siinai ja Golani kõrgendikud ja sõda 1973 << Jom kippuri sõda>> Tänapaev
ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕ...
Organisatsioonile heidetakse tihti ette liigset bürokraatiat ja asjaajamise aeglust. ÜRO väikese efektiivsuse peamine põhjus on ilmselt siiski liikmesmaade äärmiselt erinevad huvid (arenenud ja arengumaade vastuolud), samuti puuduvad ÜRO-l sunnimehhanismid, millega kohustada liikmesriike vastuvõetud otsuseid ka ellu viima. Globaalse julgeoleku seisukohast väärivad ÜRO allasutustest tähelepanu Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee. Julgeolekunõukogu on ülemaailmses rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemis üks olulisemaid kogusid, kelle põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu. Iga ÜRO liikmesriik võib pöörduda nõukogu poole palvega lahendada teda puudutav konflikt. Teisalt on igal liikmesmaal kohustus anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu käsutusse, kui seda nõuab rahvusvaheline olukord.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
