Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
Ümera lahing võideti tänu kavalale sõjataktikale. Muhu lahing toimus aastal 1227, kus eestlased said lüüa. Muhu lahingut peetakse ka Muistse vabadusvõitluse lõpuks. Peamisteks allajäämise põhjusteks olid sõjalise taseme erinevus ja väike rahvaarv. Eestlased polnud muistse vabadusvõitluse ajal ühtne rahvas, puudus maakondade vaheline koostöö, mistõttu ei olnud eestlastel suurt edu lahingutes. Eestlastel polnud ka sõjalist väljaõpet ja pikemaajalist kogemust. Puudusid liitlasriigid ja abiväed. Saksamaal olid sellel ajal koolid ja teadus oli kõrgemalt arenenud, kui Eestis, seega osati seal teha paremat sõjatehnikat. Sakslased kasutasid kiviheitemasinaid, piiramistorne ja müürilõhkujaid, millest eestlased kuulnudki polnud. Kaitsevarustusena kasutati rõngasturvistikke, lisaks olid sakslastel elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk sõjakogemus. Eestlased pidasid vapralt vastu, kuigi lõpuks andis vastase ülekaal tunda ja tuli
Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa ...
Kas Külma sõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal Saksamaa ja tema pooldajate kaotusega. Saksamaa ja tema pealinna Berliini jagasid Liitlasriigid omavahel okupatsioonitsoonideks, mille eesmärk oli riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda.
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
Saksamaa ja Nõuk. Liidu vallutused 1939.sept 1941.a juuni. Saksamaa NSVL Norra, Taani, Luksemburg, Poola idaosa, Baltimaad, Belgia, Holland, Osa Bessaraabia, Karjala. Prantsusmaast, Poola. 1939 1941 Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa olid liitlased (MRP) 1941 ühines Nõukogude Liit Atlandi hartaga, tekis Hitleri-vastane koalitsioon. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. Murrang II maailmasõjas: Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed: Murrangulised lahingud II maailmasõjas: El-Alameini lahing (1942.a november Põhja-Afrikas Egiptus)
Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks?
· Osalejad: Saksamaa+ Itaalia ja Briti+ USA väed · Saksa- Itaalia üksused piiramisrõngas, 1943 mais olid Saksa- Itaalia väed. Midway lahing · Aeg ja koht: 1942 Iipool (juuni) Vaikse Ookeani sõjatandris Midway saarestikus · Osalejad: USA ja Jaapan · Liitlased vallutasid Jaapani poolt I sõja perioodil vallutatud alad tagasi. Normandia dessant · Aeg ja koht: 6.juuni 1944 Põhja-Pr. Normandias · Osalejad: lääneriikide sõjajõud+ saksa liitlasriigid (ingl.,USA). · Saksa väe kokkuvarisemine, 25. august 1944 vabastati pariis liitlaste poolt. 7. Hitleri vastase koalitsiooni koostöö. Atlandi harta · 1941.a. 14.aug. Atlandi ookeanis sõjalaeva pardal · Roosevelt ja Churchill (Stalin) · tähtsamad otsustajad- kõigis riikides taastada söjas okupeeritud iseseisvus v.a. MRP-ga NSVL eraldatud alad. Teheran 28.okt-1.dets. 1943.a. · Teheranis(Iraanis) · lääneliitlased ja NSVL Roosevelt, Stalin, Churchill.
Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid,
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik. 4. Slovakkia – liitus kolmikpakti...
(Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia (kokku 61 riiki). jt kokku 11riiki) Hitleri-vastane koalitsioon (liit) 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. 1
Sõna otseses mõttes liitlaste käsul loodi Austria, et sealsed sakslased ei saaks ühineda Saksa Vabariigiga, mille poolt nad olid ülekaalukalt hääletanud. Ning kuigi Austriast sai iseseisev riik, pidi see maksma reparatsioone. Ka Türgi ja Bulgaaria kaotasid maid Türgi määratud suured territooriumid Lähis-Idas loodud riikidele, sealhulgas ka Palestiina, anti Suurbritannia hallata. Alasid pidi loovutama ka Ungari. Ühesõnaga pidid Saksa liitlasriigid kõik kandma karistusi sõja kaotamise eest. Taolised karistused soodustasid kõikides kaotajamaades aga äärmusliikumiste ülestõusu, mis kulmineerusid järgmise maailmasõja alguseks. Euroopa oli dramaatiliselt ümber kujundatud, kuid rahvuslik vihavaen polnud kuhugi kadunud. Lääne suurriigid kuulutasid oma ülimat moraali ning kaotajamaades jäi püsivaks emotsiooniks pettumus. Esimese maailmasõja näilised võitjad ja kaotajad ei olnud aga
1954.a jagunes Vietnam kaheks riigiks, kus põhjapool valitses NL ja tema liitlased ja lõunapool oli USA mõju sfäär, kus valitses ebademokraatlik riigikord, seetõttu soodustas kommunismi mõju kasvada. 1964 a. astus USA Vietnami sõtta, sest neil oli hirm, et kui nad kaotavad Lõuna-Vietnami, siis kogu Ida-Aasia langeb kommunismi küüsi. Sõda muutus veriseks, ameeriklased kaotasid ning Vietnem jäi kommunismi mõjusfääri. Ma arvan, et kui ameeriklasi oleks aidanud ka tema liitlasriigid oleksid USA suutnud oma tahte teostada ning päästa Vietnami langemast kommunismi. 1968 aasta sündmusi kutsutakse Praha kevadeks, kus Tsehhoslovakkia riik muutis oma turumajandust, kus loodi väikeettevõtteid ning kaotati järelvalveid. Sellised muutusid oli NL pinnuks silmas. Nad ei saanud kuidagi lubada seda, et igaüks mõtleb seda , mida tema tahab. Nad viisid oma tangid Tsehhi ning Breznevi doktriini abil surusid Tsehhi turumajanduse isetegevust maha
Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga.
Kuna Venemaal algas revolutsioon astus ta sõjast välja Saksamaale kuulutasid sõja Ameerika Ühendriigid. 1918: Sakslased alustasid uut pealetungi Pariisile, kuid see kukkus läbi Sakslastel sai jõud otsa. Septembris tegi väejuhatus ettepaneku keisrile alustada rahuläbirääkimisi. 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga.
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jä...
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet. 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku ees...
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja
2) mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; 3) lubati taastada kõigi II MS-is iseseisvuse kaotanud riikide (sh ka Baltimaade) suveräänsus. 4) kuu aega hiljem liitus hartaga ka NSVL, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). · Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid domineerivad liitlasriigid mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II MS-i ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. IV Murrang sõja käigus · Sakslaste välksõja plaan luhtus Moskva lahingus detsembris 1941, mil Punaarmeel õnnestus alustada vastupealetungi. Sxm polnud valmistunud sõdimaks talvel, sest lootis NL-i enne purustada. 1941/42 aasta talv oli aga erakordselt külm, tekkisid probleemid armee varustamisega.
taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 2. Sõjategevuse iseloomustus: Vt.õpik lk.4-39. 3. Murrang II maailmasõjas: · Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said sakslased ainult võitluses Suurbritanniaga, keda ei
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
1939-1945 TEIN E M A A ILM A S Õ D A Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri...
Soome ja NSVL vahel, loodi Barbarossa plaan 1940-1941- NSVL I okupatsioon 1941- Itaalia vallutas Kreeka ja Jugoslaavia; algab holokaust, Leningradi blokaad, käivitati Barbarossa plaan 14.juuni 1941- Juuniküüditamine 1941-1944- Saksa okupatsioon 1942- Britid asusid ründama Saksa-Itaalia vägesid Egiptuses, Stalingradi lahing 1943- Kurski lahing, avati „teine rinne“; Sitsiilia alistumine 1943- Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin) 1944- liitlasriigid vallutavad Saksa okupatsioonis olnud riigid 1945- loodi ÜRO; alistus natsi Saksamaa; lõppes II MS 1945- Jalta konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin) 12 1945- Potsdami konverents (Stalin, Truman, Chuchill/Attlee) 13
niiditõmbel 2. üksikisiku poolt hääletamine, millega kaasneb erakondade mõju ja võimu vähenemine 3. riigikogu liikmete arv 100 pealt 50-le · erakondadevahelised suhted väga teravad · AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK 6. Eesti Teises maailmasõjas · 1939 1940 Baaside aeg · 1940 1941 Esimene nõukogude aasta · 1941 1944 Saksa okupatsiooni aeg · 1944 (- 1991) Nõukogude okupatsioon · teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan · liitlasriigid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, NSVL · 23. august 1939 MRP · 28. september 1939 VAP (baaside lepe) · 18. oktoober 1939 baaside sissetulek · 17. juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus · 21. juuni meeleavaldused; EV valitsus vahetatakse nõukogudemeelse valitsuse vastu (Johannes Vares/Jüri Uluots) · 6. august Eesti liidetakse > liiduvabariik KAS EESTI OLEKS PIDANUD 1939. AASTAL VASTU HAKKAMA? · Päts: "Mitte keegi ei tule Eestit aitama NL rünnaku korral." (1925) · J
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ü...
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjav...
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleae...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 2.4. Teise maailmasõja sõjategevus 1939-1942: 1.septembril 1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat (sks k Blitzkrieg; suurte motoriseeritud üksuste kasutamine, mida õhust toetas lennuvägi ning jalaväe ülesandeks oli ümberpiiratud vaenlaste
Saksamaa lahkus ise. Ainukesed kes väga pingutasid sinna saamiseks olid väikesed riigid. Lepiti ka kokku, et enam ei ole mingit sõjakuulutamist, sellest peeti ka kinni ja nt Poola üks hommik ärkas ja ta oli vallutatud. Mis viis teise maailmasõja tekkeni? ressursside puudus, majanduskriis, Suur Depressioon, aktsiaturgude kukkumine. Euroopa natsionalismi tõus + Jaapani imperialism. Teine Maailmasõda 1939 1945, Teljeriigid vs liitlasriigid Tulemuseks sõja lõpus Eesti enam ei eksisteerinud, oli Saksamaa uus alistamine ( Saksamaa tükeldati 4-ks ja hiljem jäi alles 2 Saksa demokraatlik vabariik ja saksa kommunistlik), uus Euroopa kaart, VMN ( vastastikune majanduslik abistamine, lõi Nõukogude liit) ja NATO, kadusid mitmed riigid. Bibolaarsus maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega. Trumani doktriin USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi
See pärineb aastast 1947 – lagunes üks ÜRO liikmesriik (India). Tekkis küsimus, mida nüüd teha Pakistaniga. Pretsedent lahendati nii, et see riik, kes oli olnud ÜRO liige, säilitas kõik õigused. See, kes eraldus, pidi hakkama taotlema oma vastuvõttu ÜROsse. Laienemise murdepunktid: o 10 aastat peale ÜRO asutamist, 1955-56 võeti vastu 15 uut riiki: suur osa nendest mahtus ühte kategooriasse – Saksamaa liitlasriigid, kes olid paremates suhetes liitlasriikidega (Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Portugal, Austria, Itaalia) o 1960. aastal võeti vastu 17 uut riiki (Aafrikas) ja Küpros, kes olid pea kõik endised kolooniad. o 1991-1992 toimus viimane suur laienemine on seotud Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemisega Viimane ÜRO liige, kes võeti vastu, oli Montenegro 2006. aastal. Praegu on 192
Moodsa natsionalismi areng. Suurbritannia vastu kuulutab Napoleon 1806 kontinentaalblokaadi Suurbr likvideerimiseks (ebaõnnestub). 1807 sõlmivad Napoleon ja Venemaa Tilsiti lepingu. V koalitsioonisõda allutas Austria (1809). Koalitsioonisõdade tulemus: suveräänne Napoleon lõi Euroopasse oma riigisüsteemi, kuhu kuulus kogu Euroopa (v.a Suurbr ja Türgi). Riigisüsteem on mitmeosaline: I) vasallriigid (võimul Napoleoni sugulased-sõbrad), II) allutatud liitlasriigid (Austria, Preisimaa, Venemaa), III) Prantsumaaga suurenenud valdused. Napoleoni tipphetk oli 1811: ta on kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja. Napoleoni lõpp algab 1812 sõjaretkega Venemaale. Napoleoni Grande Armee hukk (400 000 meest). Kaotus Venemaal süütab Euroopa rahvaste vastupanu. Algavad vabastussõjad (1813 15). 1814 sõlmitakse Pariisi rahu Prantsusmaale jäävad 1792. a piirid. Euroopa edasine saatus otsustatakse Viini kongressil (1814 15).
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 84* Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 2. Sõjategevuse iseloomustus: Vt.õpik lk.4-39. 3. Murrang II maailmasõjas: 10* Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia, Gallia, Germaania, Hispaania, Kreeka, Juudamaa, Mesopotaamia jne. 2saj pKr toimub oluline muutus, Rooma loobub aktiivse välispoliitika ajamisest ja ajapikku tema alad hakkavad vähenema, piirialad langevad naaberriikide alla, liitlasriigid, mis olid Roomast sõltuvad iseseisvusid. Rooma suurriik hakkabki 2saj pKr paiku hääbuma. Hilise keisririigi ajajärk algab keiser Diocletianuse valitsemise algusega aastatel 284-305pKr. Oluline tema juures on see, et ta viis läbi mitmeid reforme, püüdes lagunema hakkavat riiki tugevdada, tänu haldus- ja maksureformidele tal see siiski ei õnnestunud. Pärast teda sai keisriks Constantinus I (Constantinus Suur), kes jätkas eelkäija reforme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
