M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis
Kui Arno süsteemianalüüsi jõudis, oli… Töö juba alanud do not fuck up eks? <3<3<3 1. Miks analüüsi üldse vaja? Mis on süsteemianalüüs? Valdkonna paremaks mõistmiseks, ühise arusaama nimel, konkurentsis püsimine jne. Seos modega - asju on lihtsam analüüsida kui nad on keskkonnas asuvad elemendid, mis omavad kindlat käitumist ja struktuuri. Parem küsimus on, kas neid slaide oli üldse vaja? Süsteemianalüüs on (mudelipõhine) struktuurne arutelu asjaosaliste vahel (tellijad, arendajad, sponsorid etc.) süsteemist (toode, teenus, protsess) ühise arusaamise kujundamise eesmärgil. 2. Analüüsi osad ja liigid Valdkonna (äri)analüüs ● Organisatsiooni (kes?) ● Eesmärkide (miks?) ● Protsesside (kuidas? millal?) ● Objektide/ressursside (mis?) - analüüs Tarkvara nõuete analüüs ● Usecase/Usestory analüüs
Tammsaare Ärikeskuse 5.korrus, avatud tööpäevadel 9.00 17.30 Telefon: 664 6470 E-post:tao(at)datel.ee Asukoht internetis: www.datel.ee 2. Tarkvaraarendus Osakond 2.1 Missioon Parandada ettevõtete äriprotsesse läbi professionaalsete Infotehnoloogiliste terviklahenduste. 2.2 Tegevusvaldkonna üldkirjeldus Tarkvaraarenduse osakond koostab kliendile funktsionaalse ja laiendatava tarkvara ning koolitab ja toetab klienti tarkvara kasutamisel. Tegevused: äriprotsesside analüüs, süsteemianalüüs ja infosüsteemide projekteerimine, originaaltarkvara arendus ja juurutamine, valmis rakendustarkvaratoodete kohaldamine ja juurutamine, tarkvarasüsteemide tugiteenused. 2.3 Turg, tooted, teostatud tööd, kliendid 2.3.1 Tarkvaraarenduse valdkonnas on pikaajalised kliendid: · Maa-amet; · Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; · Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lisaks eespool nimetatule on Dateli klientideks avalik-õiguslikud organisatsioonid, aga ka
organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega. Süsteemina mõtlemine üritab näidata, et: · keerulistes süsteemides üks väike sündmus võib põhjustada suuri muutusi · süsteemi ühe osa paremaks tegemine võib ebasoodsalt mõjutada süsteemi teisi osi
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutuslo...
suhtarvu analüüs majanduslike nähtuste analüüs, mis toimub mitut liiki suhtearvude vahendusel (ratio analysis) SWOT analüüs- ettevõtte sisemiste ja välimiste ärikeskkonna tegurite (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud) analüüs süsteemanalüüs analüüs, mille puhul keskendatakse eriline tähelepanu analüüsitava nähtuse kui süsteemi eriomadustele, mis väljendub selles, et süsteem on küll nende osade summa, ent sisaldab veel midagi, mida elemendid ei sisalda süsteemianalüüs süsteemi uurimine tema funktsioneerimise mõjutamise nt optimeerimise eesmärgil. Süsteemi uurimine toimub enamasti tema osade ja nendevaheliste suhete kaupa. süsteemianalüütik infosüsteemide analüüsi ja projekteerimise spetsialist, kes operatsiooniuuringute ja matemaatiliste mudelite kasutamise teel püüab tasakaalustada tulusid ja kulusid organisatsioonides, mille puhul turuanalüüsi ei saa kasutada (system analyst) tootlikkuse mõõtmine 1
Selleks on palju põhjusi ning peamiseks põhjuseks on fokusseeruda oma valdkonna peale ning hoida kokku kulusid. o kommunikatsioon ISP (Internet Service Provider) o serveri pinna rent o arvutitöökohad o IT personal o teenused ASP (Application Service Provider) Näiteks: tarkvara rent, IT-tugiteenus, kaughooldus jne. 41. Kirjelda IS elutsüklit, selle muutumist ajas Infosüsteemi elutsükkel · süsteemianalüüs idee analüüs · projekteerimine · kodeerimine ja testimine · juurutamine · hooldus ITIL raamistiku põhjal (IS ja infotöötlus teenusena): · teenuse strateegia · teenuse disain · teenuse juurutamine · teenuse opereerimine · teenuse pidev uuendamine Ajaline areng · on muutunud üha mahukamaks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri)
poolest. Probleemide modelleerimise üldpõhimõtted. Probleemi identifitseerimine Sobiva mudeli valik Mudeli analüüs Mudeli testimine Ebarahuldav tulemus, siis uuesti sobiva mudeli valik Mudeli rakendamine Otsustamine erinevates olukordades (kindlas olukorras, riski olukorras, määramatuse tingimustes). Otsustamist normatiivses olukorras on statistiline otsustamisteooria, operatsiooni- ja süsteemianalüüs, ratsionaalse isiku kontseptsioon, mänguteooria, koalitsioonide teooria jt. Otsustamine riski olukorras Riskist räägitakse siis, kui tuleviku oodatav muutuja väärtus on juhuslik suurus, mis allub teatud kindlale tõenäosusfunktsioonile. Juhusliku suuruse jaotusseadus mitmesugusel kujul kirjeldab täielikult juhuslikku suurust väärtuste esinemise võimalikkuse seisukohalt. Sageli pole eesmärgiks juhusliku suuruse üldiste seaduspärasuste tundmaõppimine, vaid tema üksikute aspektide
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon
muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks 2. Näited tarkvara probleemidest tulenenud rasketest intsidentidest. Tarkvara probleemide ulatuse ja maksumuse hinnangud · A booster(rakett) went off course during launch, resulting in the destruction of NASA Mariner 1. This was the result of the failure of a transcriber to notice
produktini 5. süsteemi koostamine taaskasutatavatest osadest 6. tarkvara tehased (Toshiba Software Factory) 53. ,,Kosk-mudeli" kirjeldus, eelised, puudused, kasutatavus RAS korral. Kosk mudel iseloomustab klassikalist tarkvara elutsüklit, kus on seitse etappi: 1. Vajaduste kirjeldus 2. Disain 3. Koodi kirjutamine (konstrueerimine, teostamine) 4. Integreerimine 5. Testimine ja silumine 6. Paigaldus 7. Hooldus Süsteemianalüüs, Analüüs, Kavandus(projekteerimine), Kood, Test, Hooldus. (ja siis algusesse tagasi) · Eelised 1. Sunnitud distsipliin 2. Igas faasis määratud dokumentatsioon 3. Kvaliteedikontroll igas faasis · Puudused 1. Produtseeritakse suur hulk dokumentatsiooni, alati pole see kõik kasulik 2. Valmisprodukt hilinemisega 3. Puhas `ülalt-alla' lähenemine on raske, eriti algajatele 54. Prototüüpmudeli kirjeldus, eelised, puudused.
.. · Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine. · Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. · Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest. · Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks. · Vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks. Tarkvara nõuded Funktsionaalne nõue - Vastavad küsimusele: ,,Mida peab tarkvara tegema?" (Ärinõudmised, ärireeglid, standardid) Mittefunktsionaalne nõue Vastab küsimusele: ,,Kuidas tarkvara peab vajalikke funktsioone täitma?" (Süsteemsed nõudmised ja piirangud, Tõhusus,
• Metoodika: tulemuste kasutamine, tulemuste edasiarendamine, uute arenduste tegemine • Projektdokumentatsioon kasutamise kohta(kasutajajuhendid), objektsüsteemi(nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta, loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon), installeerimise ja seadistamise kohta, arenduse (sh testimise) kohta • Teadmised projekti tulemuste kasutamisest, objektsüsteemist(süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses), projektist, arendusest • Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks • Vahendid hoolduseks, muudatuseks, arenduseks. Nõuded Mida klient tahtis -> Mida sai aru projektijuht -> Mida analüütik pani kirja -> Mida programmeerija tegi - > jne ... Erinevad inimesed näevad nõudeid erinevalt. Erinevatel osapooltel on erinevad nõuded: • Omanik võib nõuda, et süsteem oleks kuluefektiivne
Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadmise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist( süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest. Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks Vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks. o Tarkvara kvaliteet= toode + nõuded +protsessid Testimine o o Põhimõtted Kitsamas mõttes on testimine tarkvara täitmine/ käivitamine kontrollimaks, kas ta vastab ettenähtud nõuetele ning
kontseptuaalmudeli (e. mõistete kaardi) loomisel, mis on omakorda aluseks andmebaasi koostamisele. · Süsteemse mõtlemise mõiste Infosüsteemide valdkonnas kasutatakse organisatsioonist ja tema infosüsteemist arusaamiseks süsteemset mõtlemist (systems thinking). See on probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemat, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega. · Süsteemi mõiste Süsteemi defineeritakse kui igasugust vastastikku sõltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogumit, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet -
vormidega suhestuvad ajaloolise aspekti väljatoomine – põhirõhk on sellel, kuidas org. tekkis ja mida ta tegi; kas teda on võimalik periodiseerida; ei peeta samuti väga tõsiteaduslikuks, kuid mõlemad aspektid on väga vajalikud analüüs – täpsemalt süsteemianalüüs, jagatud kaheks: makroanalüüs – käsitlusviis, kus RV org-i vaadeldakse kui terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need muutused org-is avaldavad teatud mõju (nt ÜRO) mikroanalüüs – vaadeldakse org-i kui teatud institutsionaalset
- süsteem vajas Y2K parandusi; - vana tehnoloogia; - (automaatselt) porditud vahendist/OSist teise; - muudetud korduvalt, kood meenutab spagettit; - nii vana, et lähtetekst puudub. Haldamise omapärasid: - nende haldajaks ei tohi määrata karistamiseks; - kaalu uue kasutajaliidese lisamist (arendab kasutajat, hooldustiimi); - soovita koolitajatel kursuse ümberdisainimist; - tõsta huvitatust (dokumenteerimata omaduse reklaam vms); - taga asendajate teke; - süsteemianalüüs süsteemi populaarsuse põhjuste tuvastamiseks ja süsteemi taasdokumenteerimiseks; - lisa äriteadmist; - outsource. Millega tegeleb protsessiohje valdkond? Miks seda vaja on? Üheks oluliseks alamteemaks tuleb pidada protsessiohjet (batch job processing, -administration). Üldiselt tuntakse erinevaid protsessiohje liike: - parallel; - distributed; - centralised. Mured mida protsessiohje proovib adresseerida on eelkõige järgmised:
tegemine. ● Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. ● Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest. ● Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks. Kas koodi omand on taellija või arendaja omand? ● Vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks. 57. Nimeta erinevate osapoolte erinevad nõuded. Erinevatel osapooltel on erinevad nõuded (erinevad inimesed näevad erinevaid asju…):
hüpoteeside (oletuste) väljatöötamisest, strateegia eksperimentaalsest kontrollist (vt Kristjuhan, 1994a). Kõige suuremat tähelepanu tuleb pöörata esimesele etapile. Teadmistevajaku otsingul tuleb uurida mõisteid, vastuolusid faktide, hüpoteeside ja teooriate vahel, probleemi lahendamise võimalikke struktuure, lahendamiseks kasutatavaid meetodeid. Nende uuringute puhul on efektiivsed analoogiameetod, morfoloogiline analüüs, süsteemianalüüs jt meetodid, mis võimaldavad leida rohkem variante ning seega efektiivsemalt otsida parimat strateegiat. Eriti efektiivne on analoogia kasutamine. Selleks tuleb otsida analoogia baasalasid kaugemal seisvates teadusharudes. 23. Makroergonoomika Hoopis vähem kui vajalik on seni pööratud tähelepanu makroergonoomikale, mis pakub mitmeid uusi võimalusi inimtegevuse optimeerimiseks (Zink, 1999; Axelsson, Forsberg, 1998; Hendrick, 1993; Imada, 1993).