Folkloristika kordamisküsimused (0)

1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta .
Vana vara – arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt .
Rahvamälestised – käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost.
Folkloor – termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore
Rahvaluule – folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis „Sõnakene luuldest“. Laiemalt defineeris Mathhias Johann.
2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.
Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv.
3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut.
Rahvaluule on nt traditisooniline (kandub edasi põlvest põlve), anonüümne (mingi kindla folkloori jäädvustuse autor ei pruugi olla teada), suuline (seda kantakse edasi suulisel teel, lauldes, jutstades, rääkides.. jne. Kuid kõik folkloor ei ole kindlasti suuline).
4. Missuguste tunnuste alusel saab folklooriks pidada kaasaja meedia vahendatud kummituslugusid, vandenõuteooriaid, sotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju?
Paljude selliste folkloorivormide autor ei ole teada; nad levivad kirjalikul teel või piltide kaudu(mis on uuema aja tunnus); need folkloorivormid on lühikesed ja kergesti loetavad,
5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas.
Üks määratlus on näiteks aineloendi kaudu: seal öeldi, et vana vara ehk rahvamälestised on vanads rahvalaulud , vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, najatamised jne. Teine määratlus on nt kommunikatsiooni laadi kaudu: öeldakse, et rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika .
6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest?
A. Dundese arvates võib mõiste ´rahvas´ tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. pole tähtis, milline see siduv tunnus on – kas ühine elukutse , keel või religioon . On tähtis, et see, mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Varasemas määratluses on öeldud, et sõna ´rahvas´ määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimese hulka, kes moodustasid alamkihi, vastandina sama ühiskonna ülemkihile e eliidile.
7. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Mille poolest erineb “nähtamatu” folkloor “nähtavast” folkloorist?
Folklorist läheb mingi rühma juurde, tegeleb vahetult jälgimise ja tegevustes osalemisega, teeb kirjalikke märkmeid, kui saab midagi uut teada. Viib läbi küsitlusi, teeb intrevjuusid jne.
8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
„Esimene elu“ ehk kuidas folkloor nähtamatust nähtavaks tehakse.

• Folkloori osaline äratundmine seestpoolt
  

Toimub pärimusteadlikkuse sünd rühma sees, folklooriliikide äratundmine ja määratlemine, pärimuse spetisalistide (nt šamaanid, preestid,
teadjad) oluline roll teadlikuse loomisel

• Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel
  

Toimub uurija ja uuritava vahelise distantsi vähenemine, luuakse koos tõlgendusi, aidatakse kogukonda ja leitakse koostöölisi/abilisi rühma seest

• Folkloori arhiveerimine , pärimuse konserveerimine
  

Kogutud folkloor tehakse kättesaadavaks neile, kes ei osalenud kogumises, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsioonidega. Saadakse arhiveeritud ainese õigused
9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.

• Folkloori „teine elu“
  

Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse.. nt folgifestival Viljandi Folk

• Folkloori kaubaks muutmine
  

Folkloori autoriõiguste küsimus, folkloori kaubastamine turismis ja muusikaäris
nt tehakse uusversiooni kunagi tuntud viisidest .

• Folkloor kooli õppeprogrammides
  

Folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel, korraldatakse folkloori uurijakoolitusi jne.
10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub.
Mingit reisisihtkohta reklaamides, mis võib olla nii kodumaine kui ka välismaine sihtkoht(mida näidatakse näiteks teles, ajakirjanduses-lehtedes, internetis, välisreklaamides või kus iganes) kasutatakse näiteks selle koha rahvariideid, rahvalaule ja vanasõnu. Kohapeal müüakse kohalike motiividega ehteid , igasuguseid esemeid. Nii muutub folkloor kommertslikuks. Siin lähevad kokku kõik kolm ehk turism , reklaam ja meedia.
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?
Keskaja kroonikad : nt vanavene leetopissid (11.saj), Saxo Grammaticuse „ Gesta Danorum“ (12.saj), Läti Henriku „ Liivimaa kroonika“ (13.saj).
Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri „Cosmographey“ (1588).
Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta.
12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu.
August Wilhelm Hupel ( 1737 -1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose „Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland“.
Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel „Scienza Nuova“ on oluline mõju järgmistele uurijatele.
Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt.
13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist?
Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest
(Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist);
eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni
“Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus)
14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.)
Kristjan Jaak Petersoni teos „ Finnische Mythologie“ ( 1821 ) Soome mütoloogiast; see on kommenteeritud ja tõlgitud versioon 1789. aasta teosest „Mythologia Fennica“.
Fr. R. Kreutzwaldi teos „Kalevipoeg“ (1857-1861), „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ (1866). Tegeles muistenditega;
15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju.
Ta oli rahvusliku liikumise eestvedaja , pani aluse teaduslikule süstemaatilisele rahvaluule kogumisele ja kirjastamisele. Avaldas lehes kuulutusi, ärgitas inimesi talle rahvaluulet saatma, et ta seda koguda saaks. „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele“ (1888). See sisaldas esimest palvet koguda murdekeelt, teine palve koguda rahvaluulet ja peale selle küsitluskavad rahvakommete rahvausundi kogumiseks. Tema üleskutsed rahvaluulet koguda jõudsid rahva hulka, hiljem oli tal koguni 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk materjali.
Viieosaline „ajaraamatu“ idee; „Eestirahva ajaraamat “ (1876). I. Vana kannel , II. Vana tarkus, III. Vana usk, IV. Vana jutt, V. Vana kombe.
Veel nt „Setukeste laulud“ I-III ( 1904 -1907)
16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
J. Hurda arvates oli rahvaluule kui „üks suur ja elav ajaraamat“ folkloori tähendus rahvasliku ajaloo kontekstis.
17. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus?
O. Kallas tegi 1893. ja 1901. aastal välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumisaktsiooni; üks ERM(Eesti Rahvusmuuseum)’i asutajatest.
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Geograafilis-ajalooline meetodi(e. Soome meetod) põhimõtted on nt: uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid , eesmärk on selgitada välja tekstide algupära, genees ja levikuteed, väärtustab suuri rahvaluulekogusid, on mõjutatud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast.
Selle meetodi esindajad: Kaarle Krohn, Axel Olrik
19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine ? Missugused arengud sellega kaasnesid?
See toimus 20.sajandi alguses; Toimus teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine. Eraldi hakkasid seisma rahvaluule/folkloor, muinasteadus – arheoloogia , rahvateadus – etnograafia /loogia.
Asutati Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool 1919. aastal Tartu ülikoolis ja esimesteks professoriteks olid Walter Anderson ja M. J. Eisen .
20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid?
Eesti Rahvaluule Arhiiv asutati aastal 1927 ERM’i allüksusena, et „majutada“ J. Hurda rahvaluulekogu. Üks asutajatest oli Oskar Loorits. ERA kujunes välja keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud.
Sellega kaasnes registrite , kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine (Kogud korda!), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale.
21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused.
Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt
alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse
interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus , toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;;
Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond . 1947 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ja selle juurde folkloristika sektor; 1978 lisandus etnomusikoloogia sektor. Tunnused: oli tsensuur , toimus suur kontroll kõige tehtava/uuritava üle
22. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.

• Teema allub žanri spetsiifikale
  

Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt

• Žanr määrab kommunikatsiooni piirid
  

Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, žanrite vahel on tööjaotus

• Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu
  

Žanitel on erinevad funktsioonid, žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes.
23. Too kolm näidet, mis peegeldavad žanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt.
Sisu – pühakulegend. Vorm – aheljutt. Kontekst – tantsulaul.
24. Mille poolest sarnanevad või erinevad halloween ja hingedeaeg ?
Hingedeajal süüdatakse küünlad lahkunud hingede auks, pannakse vahel lauale nende jaoks süüa, mälestatakse lahkunuid lähedasi jne. Käiakse katri ja marti jooksmas. Lauldakse, tantsitakse, tehakse etteasteid ja palutakse maiustusi.
Halloween on pigem kommertslik püha, mille juured on pärit paganlikes ja keldi rituaalides. Sõna halloween on kristliku taustaga. Halloweeni ajal käiakse ukselt uksele ja tahetakse maiustusi saada, kuid mingid etteasted(nagu ka mardipäeval ja kadripäeval) ei ole kombeks.
25. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need määratlused erinevad.
Esimene määratlus: rahvalaulud, kui maarahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse)
Teine määratlus: mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale )
26. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu?
Rahvalaule liigitatakse elavas kasutuses „esimese elu“ alla: kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud , vastlalaulud, mängulaulud);
ja arhiivis ja väljaannetes „teise elu“ alla: teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) – teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud).
27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem?
Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal.
28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust ) ja kaks regilaulu- uurijat .
Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV;
Regilaulu- uurijad : Ülo Valk, Tiiu Jaago.
29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule . Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud, sõjateemalised laulud, sentimentaalsed armastuslaulud, mängu- ja tantsulaulud, vaimulikud rahvalaulud).
Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine industrialiseerimine )
30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp?
Tüüp on üldistus, abstraktsioon. Tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ja variandid. Tüübi mõiste vastab arusaamale, et tekst hoiab alal (paindlikult muutudes ) oma põhikuju
31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
ATU - muinasjututüübid
32. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.
Isikliku kogemuse jutt. Kasutame oma lugude jutustamisel kultuurilisi vorme, tarditsioonilisi elemente, vorm võib olla etteaimatav jne. See võib olla nt lõbus juhtum lapsepõlvest, töölt, koolist.. kust iganes, mis iganes. Kokkupuude üleloomulikuga jne. On esitatud mina-vormis, sest tegu on esitaja enda looga. Kui jutt meeldib, siis seda korratakse, räägitakse iga kord uuesti ja uuesti. On olnud alati populaarne
33. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloori žanrid erinevad?
Muinasjutt – konventsiaalne algus tavaline; jutustamise aeg on piiratud; ei ole enamasti usutava sisuga; tegevuse koht & aeg on teadmata ehk ta on kohatu ja ajatu; ( toimumisaeg ebamäärane; toimumiskoht ebamäärane); hoiak profaanne ; peategelaseks inimene või mitte-inimene.
Muistend – puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks lähiminevik; toimumiskohaks tänapäeva maailm; hoiak püha või profaanne; peategelaseks inimene.
Müüt – puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks kauge minevik ; toimumiskohaks teine maailm; hoiak püha; peategelaseks mitte-inimene.
34. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb?
Lohetapja müüt on müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare , röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. Ta on iidse initsiatsiooniriituse peegeldus
Lohetapja muinasjutt – arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks mitmepealine madu , kuri vaim, mis tihti seotud veega. Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn.
Lohetapja legend – kristluse võit paganausu üle. Tegelasteks üle 60 erineva katoliku pühaku, eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta.
35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet.
Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm.
Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel „Mõisalegendid. Harjumaa “ (2008) ja Vaido Valper „ Metsast leitud kirik . Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“ (2010).
36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud , rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud?
Rahvapärased muinasjutud on need, mis on ammustest aegadest alates levinud ühelt inimeselt võu rahvalt teisele. Need on põlvest põlve edasi kandunud, kuid siiski on neil ka omad tunnused. Näiteks need muinasjutud algvad aeglase tempoga ja ka lõpevad aeglaselt, kasutades enamasti kolme peategelast. Vestlused toimuvad paaris(mitte nt kolm tegelast korraga) jne. Rahvapärased muinasjutud on mõeldud eelkõige täiskasvanutele.
Rahvamuinasjuttude töötlused on tänapäevased variandid vanadest rahvapärastest muinasjuttudest. Sinna on võib-olla lisatud midagi uut, midagi on ära jäetud või siis midagi on hoopis muudetud. Need on mõeldud eelkõige lastele.
Kunstmuinasjutud on need, mis on hilisemal ajal kindla autori poolt välja mõeldud, kuid on tehtud kunagiste rahvapäraste muinasjuttude ja nende töötluste eeskujul.
37. Nimeta folkloori lühivormide hulka kuuluvaid folkloori žanre. Iseloomusta lähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.

• Vanasõna, kõnekäänd, mõistatus
  

Vanasõna on lühike, õpetliku sisuga üldistav mõtteavaldus, mis on öeldud ühe lausega. VS allvormid: vanasõnamodifikatsioonid, abivanasõnad, uusvanasõnad, vanasõnaparoodiad, antivanasõnad, vellerismid.
38. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis.
Vanu vanasõnu tehakse tänapäevasemaks ümber/antakse neile uus kuub (nt häda ajab härja kaeva uusversioon on häda ajab härja raevu).
Vanasõnu vormimalle kasutatakse reklaamides, ajalehtedes/kirjades, et mingit tooded vms reklaamida. Nt Estonian Air’i reklaamlause „Mida ilusam lind, seda kaunim lend“.
Vanasõnu kasutatakse visuaalsete internetimeemidena meelelahutusmeedias.
39. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid.
Need jagunevad selgelt. Tsentrikesksed on tavaliselt välisel vaatlusel põhinevad mõistatused. (nt lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata ) Perifeeriad ei põhine kirjeldustel, vaid küsimustel ja mõistatustel. (nt Millal hakkavad pardid ujuma ? Siis, kui jalad põhja ei puutu .)
40. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada?
Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja
mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja.
A) indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri. C) minakeskne grafiti. D) sina- ja teie-pöördumised. E) süntaktilised stereotüübid või vormelid. F) Vellerismisugemetega Loesje-postrid.
41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik , varieeruv ja horisontaalne. See on avatud süsteem, mis pidevalt täieneb(vastupidiselt kõrgreligioonile, mis on fikseeritud). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus ja ta seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga.
42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest?
Vernakulaarne usund : religioon, nii nagu seda elatakse, nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad, praktiseerivad. See ei ole ametlike insitutsionaalsete religioossete vormide vastand , vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni ega ole vana termini asendus. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused.
Vanema mõiste järgi on rahvausund pidevalt muutuv ja täienev avatud süsteem, uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab ebaloogilisus, vastuolusus, heterogeensus.
43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloori žanri võrdluses muistendiga.
Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest. Sellel võivad puududa poeetilised tunnused, ei pruugi olla traditisiooniline. Markeerimata; mitte väga pikk aka üsna lühike;
Erinevalt memoraadist ei ole muistend mina-vormis, tal on traditisioonilisi elemente, mida memoraadis alati ei kohta. Samuti markeerimata; lühike jutt.
44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.
Oskar Loorits. Teos „Eesti rahvausundi maailmavaade“ (esimene väljaanne 1932), teine teos “Endis- Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001).
Ivar Paulson . Teos „Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseesid“ (esimene väljaannes 1966)
45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta.
Toimuvad teatud toimingud , kui liigutakse ühest eluetapist teise. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist (nt. sünnipäev – täiskasvanuks saamine). Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded (nt pulmad).
46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud?
Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis. Sellest on saanud norm. See on seotud viimase aja ’internetistumisega’, kus arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine on igapäevane tegevus. Samuti on meedia palju kergemini kättesaadav kui kunagi. Selle alla käib ka matusetööstus vs matuseäri.
Mälestamise ’kolimine’ internetiavarustesse. See on samuti internetiajastu fenomen . Nii tehakse, et ei peaks matustele kohale minema, pluss internetipõhist mälestamist näevad paljud inimesed, ka need, kes muidu matustele polnud kutsutud.
Matustel mitte käimine/seal mitte pildistamine. Kunagi oli see väga suur komme, matuste piltidest tehti isegi albumeid jne. Tänapäeval on see tegevus taunitav, lahkunut soovitakse mäletada elusana, mitte surnuna..
47. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
Folkloorsete väljendusvormide ja ka konkreetsete lugude, laulude ja uskumuste järjepidevus sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: elujõulised on
need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ning mida nad saavad muutuvate olude ja vajadustega kokkusobivaks kohandada .
48. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik?
Traditsioon kui rahvaluule püsivust, kestvust, muutumatust väljendav mõiste.
Traditsioon kui sotsiaalne nähtus – mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunktist tulevikku silmas pidades.
49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjalipõhises folklooriuurimises.
Tüüpe on alati vähem kui variante ; Tüüp on kasutusel arhiivimaterjalide süstematiseerimisel; ta on üldistus, abstraktsioon. Tüübi sisse koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ehk variandid. Variant on pm iga konkreetne rahvaluule esitus.
50. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
See ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, kuid folkloristika vajab mõistet ’autentsus’ allikakriitilises töös.