OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv
Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Marditoidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus www.folklore.ee www.wikipedia.org www.miksike.ee www.maaleht.ee www.eesti.ca
Mardipäev Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. +Mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. +Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks...
Mardi- ja Kadripäev Mardipäev Tähistatakse 10. novembril. Algselt meeste püha. Mardid tõid viljaõnne. Mardipäev lõpetas hingedeaja. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde. Marti jooksmist alustatu tavaliselt õhtupoolikul Maskeerimine Tütarlapsed meeste riietes. Seljas tumedad rõivad või tagurpidi keeratud kasukas. Kasutati käepäraseid vahendeid, et ennast tundmatuks teha. Maskid olid näo varjamiseks. Kui maski ei olnud, siis lihtsalt värviti nägu. Vahel kasutati ka õlgi, et ennast maskeerida. Kombed Kombeks oli laulda ja pilli mängida. Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või l...
HILISSÜGIS Koostas G.Jalivets HILISSÜGI INIMESTE PÕLLU- S- HILIS- L ON ROHKEM TÖÖD ON SÜGISEL TUBASEID TEGEVU- TEHTU Si D PUUD PÄEVAD RÄNDLIN ON MUUTUVAD - NUD RAAGUS KÜLMEMAKS ON JA LÕUNA- LÜHEMAKS MAALE LENNAN UD VAATA EDASI! HILISSÜGI SEL INIMESED TEEVAD TALVEVARUS KARU JA ID SIIL KEEDAVAD MAGAVAD METSLOOMA MOOSI, TALVEUND D TEEVAD KONSER- TALVE- VEERIVAD. VARUSID ...
(hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Viktoriin 1. Millal on mardipäev? 2. Millal jooksid ringi mardisandid? 3. Missugune püha on mardipäev? 4. Missugused riided on martidel? Mis värvi? 5. Kes on mardiperes kõige tähtsam? 6. Millised tööd lõppesid sellel päeval? 7. Misugust õnne toovad mardid? 8. Missugune toit on mardipäeval? Viktoriini vastused · 10.november · Mardilaupäeval (9.novembril) · Meestepüha · Tumedad tagurpidi pööratud kasukad, maskid · Mardiisa
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa
Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. MARDIPÄEV Mardipäeva tähistatakse 10.novembril ja see on nime saanud püha Martini järgi.Marti joostakse eelneval õhtul ehk 9.november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja
Mardipäev Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda su...
Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes
Mardipäev Laske mardid sisse tulla, Mardid tulnud kaugeelta, Läbi pika pilliroo, Läbi kare kaseheina! Mardi jalad valutavad Mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, Mart tuli vilja õnne pärast!
Mida varem paned seemned mulda vms, seda kiiremini tulevad saadused. Kui viivitad, läheb kauem aega. Rukki-Maarja toob palju marju, Pärt pähkleid ka. Rukki-Maarja päev 15. august, sel ajal saab palju marju. Pärtlipäev on 24. August, millal valmivad pähkild. 3. Millal kelle nimepäev. Jaanil - jaanipäev, 24.juuni Jaagul - jaagupipäev, 25.juuli Toomal - toomapäev, 21.detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused
poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö gurmaanidele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat. Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani. 2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud käsitöö ööst on kujunenud traditsioon. Mardilaada ajalugu Mardilaat nimetatakse mardipäeva tõttu. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile -Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS ...
oli riietatud naiseks. Käidi sanditamas,, lubati karja- ja viljaõnne. Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore
Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundilluba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis mitmete tööde keeld, eeskätt olid keelatud naiste lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas meeste välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse ennast meheks ● Käitakse majast- majja ja saatakse kommi KADRIPÄEV ● Kadripäeval riitutakse naiseks ● Küsitakse tital ...
· Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond Tartu lastepäevakodu Väike Päike · Väiksemad sündmused, tähtpäevad rahvusvaheline keemiaolümpiaad, mardipäev · Autasud Maarja Risti orden, Kotkaristi teenetemärgi I järk · Sõidukid (läbiv SA, võib kasutada jutumärke) purjekas Lendav Hollandlane · Kaubad (SA; jutumärgid pole lubatud) küpsised Meie Märk, Kirde sai
Kadripäev Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom
kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Kardipäev - Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua tähtsaks peetud pühale. Jõulutoidud
Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6. Kas suure või väikese tähega? • Kiigemetsa Põhikool • Kiigemetsa põhikool • kiigemetsa põhikool 7. Kas suure või väikese tähega? • Kalevi Tänav • Kalevi tänav • kalevi tänav • Meie pere lemmikraamatuteks on (A/a) strid (L/l) indgreni "(P/p) ipi (P/p) ikksukk" ja "(B/b) ullerby (L/l) apsed".
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
Riitused Ohverdamisriitused -*Looma tapmine,et saaks jahi õnne juurde,*inimeste tapmi ,et jumal aitaks inimest vanas Aafrikas tehti nii,*looma pea jätmine altari ette ,et jumal saaks süüa,*tapetud kitse verega kokku määrimine ,et jumal annaks talle väe. Tõrjeriitused-loitsulausumine mingi asja või kellegi vastu nt:karja kaitseks huntide vastu või siis näiteks nõia vastu,amuletti või hõbedase amuletti kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus kuningaks saamine või selle sarnane,mat...
väiketäht ametlikkuse rõhutamine mitteametlikus olukorras nt dokumentides nt ajaleheartiklis Rõngu Keskkool Elva gümnaasiumis Haridus- ja andmekaitse Teadusministeeriu inspektsioon NIMETUSED kirjutatakse väikese algustähega · õppeained: geograafia, kirjandus · kuud: detsember, august · nädalapäevad: kolmapäev, reede · pühad/ tähtpäevad: jõulud, mardipäev · aastanimetused: hobuse aasta · ametid/ auastmed: president, major · aunimetused: aasta ema, audoktor · teaduskraadid: füüsikamagister Pane tähele! · Eesti kirjandus · eesti kirjandus (Eesti riigis (eestlaste kirjutatud) kirjutatud) · vene külad Peipsi · Vene külad ääres (Venemaal asuvad (külades elavad
18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Saja...
Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Piip ja Tuut Mängumaja külastamine Koos hea meil olla Peale igat etendust olid lapsed väga heas tujus. Nad joonistasid klounide portreesid ja kirjeldasid oma elamusi. Aasta lõpus koostasime pildialbumi ja kinkisime selle klounidele. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Nukuteatri külastamine Estonia talveaia külastamine Igal asjal oma aeg Pöörati tähelepanu eesti kuulturile, rahvuskommete omandamisele mardipäev kadripäev jõulud rahvariided rahvapillid Igal asjal oma aeg Projekti käigus: Laps tunneb huvi eesti keele vastu. Laps kuulab ja tajub eesti keele kõla. Laps rikastab sõnavara. On tutvutud rahvakommetega. Läbi mängu omandatakse kergemini eesti keel. Laps tunneb rõõmu tegevusest. Igal asjal oma aeg Projekt andis lastele teadmisi linnast, eesti kultuurist , mida saab edaspidi ära kasutada. Suhtlemises on kadunud ära nn keelebarjäär
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine keelatud Hobusega töötamine keelatud, rohu niitmine, puude raiumine, puuviljade korjamine keelatud September- mihklikuu 29.09 mihklipäev Lastel aeg hakata Algasid naiste õppima pirru valgel tubased tööd lugemist ja Põllutööd lõppenud arvutamist ka meestel Kari jäeti koju koplisse November- hingekuu 10.11 mardipäev 25.11 kadripäev Käidi külapeal Käidi külapeal sanditamas sanditamas heledates, tumedates, koledates ilusates riietes riietes Sooviti taluperele Sooviti taluperedele lasteõnne, maa- ja viljaõnne karjaõnne,noorikutele Esitati pererahvale poisteõnne naljandeid, laule, Peeti kadri- ja tantse mardipulma Detsember- jõulukuu 21.12 toomapäev Jõulude algus- Nõgi-
tused,tavakasutuses:vallavalitsus,linnavolikogu,tooteliigid: soolapulgad, õllevorst,sõidukite kõnekeelsed hüüdnimed: mersu,üldsõnad:hommiku-, päeva-ja õhtulehed,kuude, nädalapäevade, tähtpäevade nimetused: märts, mardipäev, jõulud,ürituste narh,monotoonne,montaaz,muhamedi,muuseum,mänedzer,nahaalne,nihilism,nivelleerima,okei,okupeerima,oranz,orientalistiks,orienteeruma,palagan,palkon,p
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir ...
3. mida katsid veel suured lumehanged. 3. metsas olid maha kukkunud puud- mida katsid veel suured lumehanged. 4. mis tundusid liiga ahvatlevad. 4. ahjus olid pirukad, mis tundusid liiga ahvatlevad. 2. Lisa lausetesse loetelu ning pane vajalikud kirjavahemärgid (5p). 1. Rando, Paul ja Jakob lendasid kolmapäeval Pariisi. 2. Reis viis läbi mitmest Euroopa pealinnast: Berliin, Riia ja peaaegu Varssavi . 3. Ostsime mööblipoest neli tooli, uue kummuti ja laua . 4. Jaanipäev, jõulud ja mardipäev - neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse juba sadu aastaid. 5. Ma vaatan telekanalitest peamiselt kolme: TV3, kanal 2 ja ETV . 3. Pane puuduvad liitlause kirjavahemärgid (14p). Küll mul on isaga vedanud, ta on tore ja humoorikas mees. Mihkel õgis nagu ta poleks kunagi varem süüa saanud. Vihma sadas kui oavarrest. Kaarel on pealtnäha rahulik, kuid ta hinges kriipis miski. Mihkel, kes oli eelmisel aastal valitud parimaks sportlaseks, ega Kristi; ei osalenud seekord võistlustel
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Koos tehnika arenguga on maailma inimesed hakanud üksteiselt võtma üle tavasid, mis noortele tunduvad tavalised, kuid mida vanemad inimesed pealesunnitud ebavleva naeratusega või üllatusega pealt vaatavad. Just hiljaaegu, läksin koju ning umbes tunni pärast kõlas uksel koputus, tegin ukse lahti, kui mulle vaatas otsa kaks soditud, jubedate nägudega jõnglast, kes hüüdsid: „Komm või pomm!“. Minu arvates ei ole selline ülevõtmine väga hea, meil on ju olemas mardipäev, mis on sisult sama, kuid põnevam ning sisurikkam. Ma pole kunagi aru saanud halloweenist, aga võibolla ongi see, milles peitub traditsioonide mõte, nende sisust aru saada ja neid järgida. Arvan, et just kombed ongi need, mis muudavad inimesed ühtseks ja panevad uskuma ühte või teist asja. Vaatasin just hiljaaegu videot Peeter Volkonskist, kus ta rääkis, kuidas ta ühel reisil kuulis, kuidas isa õpetas enda lapsele 6000 aasta
Kingitakse raha, nagu oleks mingi sünnipäev. Uuel aastal pole pooli noori koduski, kaasaarvatud minuga, vaid veedavad uut aastat hoopis oma sõpradega. Ehtne näide jällegi traditsioonide muutumisest või siis uuendusest. Üha enam noori läheb ajaga kaasa, mina kaasa arvatud, ja unustavad traditsioonid, mis olid meie vanematele tähtsad. Ma ei taha väita, et kaovad, pigem asenduvad uutega. Näiteks peetakse üha enam halloweene, mida vanasti ei peetud. Kas siis mardipäev pole justkui sama? Minu arvates on sellega seoses tegevused hoopis põnevamad, kui minna ukse taha ja öelda: „Komm või pomm!“ ning oodata kotiga, et keegi kommi annaks. Valiksin pigem mardipäeva. Tahan väita vastupidist, et eestlastel on palju traditsioone ja neid tuleb veelgi juurde. Ei pea olema negatiivne uute traditsioonide suhtes, sest kõik uskumused ajapikku muutuvad. Aga samuti ei tohiks kõiki vanu traditsioone unustada.
Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. · Seitsmevennapäeva (10. juuli) kohta on üksainus uskumus ja just nimelt ilmaenne. ,, Kui sajab seitsmevennapäeva, sajab veel seitse nädalat, aga kui nii palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis jõuab ka heina ära teha."
rütmiline kaasmäng plaksutades, "kehapillil" või rütmipillil jne.). 2. RAHVAKALENDRI PÜHAD Folklooris on mängudel alati oluline osa olnud. Mänge mängisid nii noored kui vanad ka erinevatel rahvakalendri tähtpäevadel. Eesti vanarahval on palju suuremaid ning väiksemaid pühasid. Igaühte neist kirjeldada ma ei jõua, mistõttu valisin välja mõned kõige suuremad, millest põgusalt jutustan, lisades juurde, milliseid rahvamänge nendel pühadel mängiti. 2.1. Mardipäev Algselt tähistati mardipäeva 11. novembril katolikus kirikus Tours'i piiskopi Martini surma mälestuspäevana. Hiljem hakati seda protestantlikus kirikus tähistama 10. novembril kui Martin Lutheri sünnipäeva. Euroopa rahvaste kalendris on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäeval lõpetati sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati vein vaatidesse. Eesti rahvakalendris on mardipäev peale talve alguse tähisena ka
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pe...
valmis äkki vastaspoolelt metsadest esile tulevat, läksid nendele peale; ja sakslased võitlesid keskmisel teel, kus oli nende suurem ja tugevam salk." Eestis on evangelist Matteusele pühendatud Järva-Madise kirik. Albu vallavapil tähistab seda kuldne ratasrist. Üldiselt evangelist Matteus ei ole meil kuigi populaarne. Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: ,,Matsepäeval pöörab uss teise külje", ,,Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama" jt. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai.
andresepäev, peeterpaulipäev, simunapäev jne.). Usu pärast hukatud kristlaste ehk märtrite, samuti kiriku ajaloo silmapaistvate teoloogide, kiriku elu uuendajate, kiriku misjonitöö edendajate ja armastustööle pühendunute jaoks on oma mälestuspäevad. Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on läbi aegade olnud armas mardipäev ja kadripäev - Toursi piiskopi ja kerjuste kaitsja püha Martinuse ja püha Katariina mälestuspäevad. Sirvikalender (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks on võetud nn "Billingeni katastroof", mille daatum on Rootsis viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende
kohanimedes ning mitmetes tähtäevades. Näiteks on nii mõnedki kohad saanud oma nime pühakute järgu nagu näiteks Väike-Maarja, Järva-Jaani, Kadrina ja Martna. Inimestele hakati nimesid panema pühakute järgi ja nii sai Katariinast Kadri, Johannesest Jaan, Georgiusest Jüri, Peetrusest Peeter jne. Tähtpäevade puhul on aga ühendatud eestlaste enda muistsed pühad mõne pühaku päevaga. Tuntuimad neist pühadest on jaanipäev, kadripäev ja mardipäev, kuid võib ka mainida jüripäeva, mihklipäeva, peetripäeva, tõnisepäeva jpm. Muutuseid ja mõjutusi on olnud palju seoses kristluse saabumisega, mis tõi meie rahvale uue tähenduse vaimuelust, mis omakorda lõi uusi vaateid ning andis juurde teadmisi asjust, millest varasemalt inimestel aimugi polnud. Ning jäljed sajandeid tagasi toimunust on püsinud siiani. Me ei mõtle neile asjadele küll tihti kuna oleme juba harjunud sellega, mis meid on terve elu
on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev. Aastavahetus – 31.12-01.01 Jaanipäev – 24.06 Mardipäev – 10.11 Kadripäev – 25.11 Emadepäev – 08.05 Naistepäev – 08.03 Jõulud – 24.12 – 25.12 9. Mida sarnast ja mida erinevat on hingedeaja ja halloween´i kombestikus? V: Mõlemil ajal toimub ohverdamine. On seotud hingedega. Hingedeajal kutsuti hingesid koju ning võeti surnuid igati vääriliselt vastu ning jäeti neile süüa,
................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Kui palju me tähistame vanu rahvakalendri tähtpäevi, mis ei ole nii tuntud kui mõned, nt. jõulud, lihavõtted, jaanipäev ja mardipäev. Me ei pööra vanadele tähtpäevadele tihti peale isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku
................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Kui palju me tähistame vanu rahvakalendri tähtpäevi, mis ei ole nii tuntud kui mõned, nt. jõulud, lihavõtted, jaanipäev ja mardipäev. Me ei pööra vanadele tähtpäevadele tihti peale isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku
kohta, viiakse läbi kampaaniaid. Autor: ,,Mulle on alati meeldinud õpetajate päev, eriti just seetõttu, et õpetajate asemele astuvad õpilased. Enda kogemusest võin öelda, et õpetaja töö pole üldsegi lihtne, kui seda ei oska. Sel päeval viidi õpetajatele lilli tänu märgiks." 24 NOVEMBER TALVEKUU Tähtpäev: Mardipäev 10. novembril Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja
Kirjutamata normid tavad ja moraalinormid kujunevad välja aastakümnete ja sadadega. Neid on rahva kultuuris ja kommetes. Neid antakse edasi põlvest põlve. Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle. (nt rahvakalendris tähistab põllutööde lõppu mardipäev.) Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks),
enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi, ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema. Ehk tänapäeva ühiskonnas sulid, kes võtavad selle, mis lihtsalt näppu jääb ja päris poeröövlid III. Eesti rahvausund ja ,,Rehepapp". 1. Novembris on Kadri- ja Mardipäev, lisaks Andresepäev, samuti hingedepäev/aeg. Hingedeajal oodati koju surnute hingi, kaeti neile laud ja köeti sauna. Pererahvas kutsus neid toitu maitsma ja paluti karja ja põldu kaitsta. Andresepäevast algab jõulueelne advendiaeg, süüdatakse aknal küünlad. See on külmade tuleku ja talve alguse kuulutaja. Esikohal oli tulevase abikaasa ennustamine. Kui näed kedagi unes, ei tohi temalt midagi vastu võtta ega talle anda
Ainult tuli hävitas katku. Nõid- Nõia juurde mindi siis kui Rehepapilt abi ei saadud. Näiteks kui kilter Lembit soovis teada saada kes tema majas nuhkimas on käinud, või sulane Jaan, kes armurohtu käis otsimas. Nõid segas kokku erinevaid võlurohtusid. 2) Kõige koomilisemad oli minu meelest see kuidas Imbi ja Ärni mardisanti käisid jooksmas ja kogu oma kraamist ilma jäid. Oli mardipäev ja Imbi ning Ärni käisid mööda küla uste taga. Aida oskar neid sisse ei laskunud ja nad olid pahased. Kui nad Rehe-Sanderi juurde jõudsid, otsustasid nad, et varastavad puid, panevad puud kelgule ja veavad koju, kuid Rehepapi kratt nägi seda pealt, ning tormas peremehele teatama. Sander saatis kratt Joosepi neid teelt eksitama. Joosep ajas nad eksiteele ja nad jõudsid Rehe-Sanderi maja juurde tagasi. Sander seisis aia juures ja küsis imestunult, et kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
