Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
Eluenergiasse, tervendava jõuga puudutusse Teadvustada inimestele Reikist saadavaid hüvesid UURIMUSTÖÖ STRUKTUUR Alternatiivravist üldiselt Reikist, Reiki olemusest, päritolust, hüvedest Läbiviidud uuring, analüüs Kokkuvõte Lisad TÖÖ ALUSEKS ON: Alternatiivravi ja Reikit käsitlevad andmed internetis ja kirjanduses Suulised allikad: Inge Jalakas, Maie Keinast, Liis Pallas Saare- ja Muhumaal läbiviidud uuring REIKI AJALUGU Reiki õpetuse rajas 19. saj 20. saj elanud Mikao Usui 1926. a määras Usui uueks ülemmeistriks dr Hayashi Hayashi rajas Tokiosse kliiniku, kuhu inimesed said tulla tervendusseanssidele ja Reikit õppima 1935. a tuli kliinikusse ravile Havailt pärit noor naine Hawayo Takata. Temast sai Hayashi õpetusel suurepärane tervendaja ja õpetaja 1941. a määras Hayashi Takata uueks ülemmeistriks
Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer
Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpetas ta GITISe stuudio. 1956. aastal hakkas tegelema rezisööritööga. Filmi muusika: Filmi muusika taga oli palju katsetusi ja otsinguid. Arhiivi väitel kirjutas muusika Andrei Volkonsi, kuid see ei vastanud Kromanovi ootustele. Uno ja Tõnu Naissool
Kunstinäitus Näitus toimus 7.-30. märts raekojas ja selle autor oli Jakob Kipper kes on sündinud Muhumaal, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid
Villem Grünthal-Ridala V.G.-Ridala on sündinud 1885.a. Muhumaal Kuivastus. Aastatail 1897-1905 Kuresaare gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a
* mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel) * ei puudu ka uudised (meelelahutusuudised, igapäevaselt oluline informatsioon) * eestikeelne * levib Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Põlvas, Kesk-Eestis, Saaremaal, Rakveres, Lääne-Eestis, Muhumaal. Raadio Sky Plus * estikeelne juturaadio, kuid samal ajal ka palju muusikat * uudised (kolm minutit enne täistundi ilmauudised ning ka muu oluline informatsioon, ka meelelahutusuudised) * levib üle terve Eesti. * kommerts Power Hit * muusikaraadio Radio * mõeldud eelkõige inimestele vanuses 15-30, mängib viimase aja hitte ning klubimuusikat
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas;
biotoope. Viidumäe rada (1,8km) Rajad on varustatud infotahvlitega. Vaatetorn Viidumäe looduskaitseala keskus Vaatetorn RajatudRauna mäele 1979 Foto 4 . Viidumäe Looduskaitseala vaatetorn Vaade üle Lääne-Saaremaa Näha Saaremaa metsaseim ala Foto 3 . Vaade vaatetornist alla, lõuna poole Viidumäe looduse õpperada Antsülusjärve rannaastang ligi kahe kilomeetri pikkune sisemaine pangajärsak Muhumaal (~2m). Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Kivikangrud -viitavad sellele, et aastasadu tagasi võis siin olla põllumaa Salumetsades elab Eesti suurim mais- maatigu viinamäetigu. Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja
,,Pühapäev" ,,Tartu" ,,Tulease" ,,Kivisild" KULTUURIELU 50ndatel · 1950ndatel algas Nõukogude Liidus ,,sulaaeg". Stalin suri ja partei juhiks sai Nikita Hrustsov. ,,Sulaajaga" kaasnes võimalus veidi vabamaks loominguliseks tööks. · Hakati tõlkima maailmakirjandust · 1955 Eesti Televisioon · 1958 ,,Keel ja Kirjandus" · tekkis raamatukultus kasvas väljaannete arv ja tiraaz JUHAN SMUUL - sündis 1922 Muhumaal - jättis kooli rahalistel põhjustel pooleli - mobiliseeriti tööpataljoni - töötas ,,Sirp ja Vasar" ja ,,Pioneer" väljaannetes - oli aktiivne poliitikas - Lenini preemia saaja - Suri 1971 LOOMING: ,,Karm noorus" ,,Järvesuu poiste brigaad" ,,Poeem Stalinile" ,,Mina kommunistlik noor" ,,Kirjad sõgedate külast" ,,Muhu monoloogid" ,,Lea" ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" ,,Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased Lisaautorid:
Eesti tõusis maailmamastaabis jälle palju kõrgemalt, sest Skype programmi kasutavad väga paljud inimesed. Tegusad kodanikud elavad ka maakohtades, hoides elus väljasuremisohus tõuge. Näiteks kasvatab üks tore saksa päritolu naine Valgamaal tori hobuseid. Vana kehaehitusega tori hobuseid on Eestis ainult paarisaja ringis. Sama on ka eesti raskeveo hobustega. Seetõttu on need inimesed eriti tublid, kellel on võimalused ja tahtmine säilitada Eesti oma hobusetõugu. Ka Muhumaal elab üks mees, kellel on paarsada eesti tõugu hobust,. Ta aretab neid, tuues välja hobuste parimad omadused ja ilusaimad värvid. Tema loomad on väga populaarsed. Mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes ja Lätis kui ka kaugemal maades. Väga tänuväärset tööd teevad kõik eelpool mainitud inimesed, sest nad säilitavad Eesti kultuuri, mis on väga tähtis! Ja kultuur on riigi rikkuse alus!
asjade arutamisel), kelle kaastöölisteks oli nõukogu. Tähtsam administratiivne organ rüütelkonna pealik (aadlikuna oli ta ka maanõukogu liige). Maapäeva istungite vaheaegadel tuli kokku rüütelkonnakomitee, mis tegi mitmesuguseid otsuseid, mida pidi kinnitama maapäev. Kuna rüütelkonna komitee võis igal ajal kokku tulla, siis oli see Eestimaa rüütelkonna käes elegantsemaks ja mõjuvõimsamaks relvaks oma poliitika ajamisel ja soovide läbiviimisel. Saare- ja Muhumaal säilis omavalitsuslik kord. Maapäev oli varustatud suurte volitustega. Samasugustena säilisid ka maanõukogu funktsioonid ning mees- ja adrakohtunike võimupiirid. Johann Reinhold Patkul Haritud, kiusliku loomuga maanõunik. Tõusis Liivimaa aadliopositsooni juhiks. 1694. aastal anti tema ja ta kaaslased mässu õhutamise süüdistusega Stockholmis kohtu alla mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. Kättemaks Liivimaa aadlile
Betti Alver 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu oli eesti luuletaja. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjanuds.Valiku kirjanudse kasuks tegi gümnaasiumi lõpuklassis kui tema kirjutatud romaan ,,Tuulearmuke" sai II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel ,,Lugu valgest varesest" (1931), "Tasakaal"(1982) ,,Tähetund"(1966 ) Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis muhumaal, õppis lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Aastal 1941 mobiliseeriti Punaarmeese. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana. 1943 aastal tegi luuledebüüdi. "Tormi poeg" (poeem, 1947) Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965
unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). · Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning kirjanduslikke uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Juhan Smuul Elulugu: · Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul) sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal. · Suri 13. aprill 1971 Tallinnas · Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. · Aastal 1941 (19.a.) mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.
ise elatist teenida ja mitte kellegi teise alluvuses töötada. Sõnavabadus välja õelda omi mõtteid ja arvamusi ja keegi ei saa seda pahaks panna sest niimodi arvan mina . Vabadus valida just endale sobiv hobi mida mulle teha meeldib ja teha tahaksin. Mulle isiklikult meeldib väga ratsutada. Olen ratsaspordiga tegelenud pea kümme aastat juba ja kellegil pole õigust seda hobi mult ära võtta. Alustasin ratsutamisega 9 aastaselt Muhumaal Kivisoo Martini juures, edasi läksin vanavanemate juurde kus nende külas elas üks mees kelle olid ka hobused, linna kolides kolisin ka oma hobiga linnale lähemale, nüüd tegelen juba neljantat aastat Jaan- Aleksander Rooda hobusekasvanduses, õpetan hobuseid tegelen nendega käin võisltemas, orienteerumas ja kõike muud mis mulle meeldib ja on mulle võimalik. Tuleviksu tahan õppima minna hobuseksavatust, see võimalus on kõigil võrdne, keda asi vähegi huvitab ja õppida viitsib
mõne teise veekoguni. Sealjuures kasutati sama rööpmelaiust kui maa all. Kitsarööpmeline raudtee Eestis Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. PärnuMõisakülaViljandi raudtee). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil. Eestis on olnud kitsarööpmelisi raudteid laiusega 600 mm, 750 mm, 762 mm, 900 mm ja 1067 mm. Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee (Tootsis, Müramaa ja Lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm. Laiarööpmeline raudtee
Lugesin Juhan Smuuli luulekogu "Väike luuleraamat." Juhan Smuul oli kuulus Eesti kirjanik, kes sündis 18.02.1922 ja suri 13.04.1971. Luuletaja sündis Koguva külas, Muhumaal. Preagu asub seal Muhu muuseum. Ta õppis 1930-1936. aastal Piiri algkoolis ja hiljem ka Jäneda põllutöökoolis. Tervise tõttu jäid tal õpingud pooleli. Juhan Smuul käis 1941-1944. aastal sõjaväes ning sealt edasi on töötanud vabakutselise kirjanikuna. Ta on väga tunnustatud kirjanik. Muuhulgas on ta saanud sellised preemiad nagu Eesti NSV teeneline kirjanik 1955. aastal ja ENSV rahva- kirjanik 1965. aastal. Luulekogus on valik erinevaid tema luuletusi ja see on 170 lehekülge pikk
LÄÄNEMERE elustiku väited ka.. Haudel olevad linnud on ranna-aladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud! (munade jahtumine, ülekuumenemine) Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres! Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud! (80% emastest olid 70ndail steriilsed) Tuur võib kaaluda kuni 300 kg ja olla kuni 3m pikkune (Muhumaal). Alates 1996ndast aastast ei ole Läänemerest püütud ühtegi tuura! Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. Liiva-uurikarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu – N/P soolad. Hallhüljes on Läänemere hüljestest arvukaim! Koprad aitavad merereostust vähendada! Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades!
Kõrgperiood teosega"judit 1921, 22"kõrboja peremees", ,,tõde ja õigus"arengu romaan,sai riigivanema auhinna selle teose eest.hilisem looming(,,kuningal on külm" ma armastan sakslast". Ernst enno-sund 1875,tartumaal,lapsepõlves kiindunud loodusesse ja kdukohta, ta hakkas luulet avaldama 1896a, tema esikogu oli"uued luuletused",kunstiliselt kõige kandvam on tema teine luulekogu"hallid laulud",viimased käsiraamtud"kadunud kodu" ja ,,valge öö", oli luuleuuendaja. Ridala sünd 1885 muhumaal,kuivastus, käis kuressaare gümn, omal käel õppis ta itaalia,soome,muid keeli,surmani oli eestikeele lektor.esimene luulekogu oli ,,villem-grünthali laulud", peale seda ,,kanged rannad".need sisaldasid tema kõige kandvamat osa lüürikas, tema aineallikaks on kodusaar,maastikud,raud,meri. Gailit-sündis valgamaal,hariduse sai tarus ja valgas, oli eesti kirjanik,vahepeal töötas riias ajakirjanikuna,tuli eestisse ja töötas ,,tallinna teatajas",tegid koos
Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isikliku aadliõiguse saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander Tõnissoni järeltulijad aadlikud. Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes - 9. mai 1917. aasta kevadel sai A. Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. Sama aasta 6. detsembril nimetati ta 1. Eesti Diviisi brigaadiülemaks. Võttis 1. Eesti polgu ülemana osa lahingutegevusest Riia rindel, Muhumaal ja Haapsalu piirkonnas Lääne-Eesti rannikul Pärnust Paldiskini. Oli formaalselt kõikide Vene sõjavägede juhataja selles piirkonnas. A.Tõnisson, 1. Eesti jalaväepolgu ülemana takistas Haapsalus sõja-revolutsioonikomitee ja tööliste ja soldatite saadikute nõukogu moodustamist ja vahistas agitaatorid. Viimaks võeti Tõnisson, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee otsuse alusel enamlaste poolt vangi.
Preesid olid lamedad sakilise äärega mitmes suuruses rinnaehted ja kui preesi kaunistasid värvilise klaasi tükid, kutsuti seda silmadega preesiks. Sõlgi oli väga erineva suurusega, eriti suured sõled olid Setumaal. Kuigi vanad hõbeehted olid sageli vähese hõbesisaldusega valge metalli sulamist, moodustasid need kokku varanduse. Rahvariideid kanti piduliku riidena kuni 19. sajandi lõpuni ning 20. sajandi algul veel Lääne- Eestis ja saartel, eriti Muhumaal. Tänaseni kantakse rahvariideid Kihnu saarel. Ka on säilinud Eesti kaguosas elavate setude vanad rahvarõivad, kuid neid kantakse vaid esinemisrõivana ja mõnikord pulmades. Kasutatud kirjandus 1. Tuubel, V. 2001 Eesti Rahvakultuur 19. Sajandil. Tõravere Trükikoda 2. Piiri, R. 2011 Ehtimine. OÜ Vali Press 3. Puppart, P. 2011 Eesti rahvarõivas ja mood. TEA Kirjastus
Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi ,,Husqvarna" toodang). Kouseid töid aitasid teha uued kodumasinad, nagu hakklihamasin ja õmblusmasin, enamasti legendaarne ,,Singer". Rahvariie pidas vastu veel vaid mõnes konservatiivses maanurgad- Kihnul, Setumaal, Muhumaal ja rannarootslaste juures (Ruhnul, Vormsil jm.). Mujal mindi lõplikult üle nn. Linnamoele. Linnamoelise rõiva hankimiseks ei tarvitsenud linna sõita, selle võis tellida ka Geord Adniel Kiire tüüpi küla(aleviku-)rätsepalt. Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes. Moodi hakkasid senisest üha enam mõjutama kino ja ajakirjandus, mis vahendasid küllalt operatiivselt
Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp").
Nad andsid 1909. a. välja Liivi luuse valimiku. Alates "Noor-Eestist" võime kõneleda tõeliselt asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakaks ja autoriteetseks kriitikuks kujunes Tuglas, kes harrastas esseistlikku, subjektiivse varjundiga arvustust. Andekaid kunstnikke illustreerijatena kaasa tõmmates ning kunstireproduktsioone avaldades virgutasid nooreestlased ja kunstielu. Villem Grünthal Ridala Ridala sündis 1885. a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa.
Ta oli aktiivne ka televisioonis, tuntuim saade millega ta tegeles oli “Eesti tippmodell”, kus ta oli toimetaja. Peale sarja lõppu 2016. aastal alustas ta oma kirjanikukarjääri. Pauts avaldas oma esimese raamat “Politseiniku tütar” 2016. aastal. See on põnevusromaan, mille tegevus toimub Saaremaal. Teos oli suhteliselt edukas ja sai positiivset tagasisidet. Tema teine teos oli “Tulekandja”, mis ilmus 2017. aastal. Teos on seotud tema eelmise raamatuga ning tegevus toimub Muhumaal. Autori kolmas teos “Öömees” ilmus samuti 2017. aastal. See on jällegi eelmise teosega seotud ja on samuti põnevusromaan. “Hull hobune” ilmus 2018. aastal, ning on jällegi eelmistega seotud nii tegelaste kui üldise asukoha poolest. Pautsi viies teos oli “Minu Muhumaa”, see ilmus 2018. aastal. See räägib Muhumaast ja autori kogemustest seal elades. Tema kuues teos “Marduse tänav” on jälle põnevusromaan, see ilmus samuti 2018. aastal.
1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes Postimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta 1913. aastal. 1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas Narvast ning lõppes Muhumaal ja Saaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot. Pildid on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid. 1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena Esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu
Ta on tõlkinud soome keelest eesti keelde mitmeid teoseid. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Käesolevas referaadis annan ülevaate Villem Grünthal-Ridala eluloost ja loomingust. 3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU Villem Grünthal-Ridala (kodaniku nimega Wilhelm Grünthal) sündis 30. mail 1885. aastal Muhumaal Kuivastu kõrtsmiku perekonnas. 1890. aastal siirdusid vanemad Hellamaa külla kauplust pidama. 1891. aastal asus Villem Grünthal-Ridala õppima Hellamaa kihelkonnakooli, lõpetas selle 1895. Pärast seda õppis 1891-1897 Kuressaares Eisenschmidti erakoolis ja 1897-1905 gümnaasiumis. 1899. aastal ehitas perekond Viira külla kauplusehoone ja asus sinna elama. Pärast vormilist astumist Tartu ülikooli siirdus Villem Grünthal-Ridala 1905. aastal
Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga-selline peabki üks ülemus olema. NB! Koma ei panda: 1.7 hõlmatud aja- või kohamääruste vahele (määrused "mahuvad" üksteise sisse). Ta sündis 13.detsembril 1913.aastal kell 13.00. (võrdle: Me puhkasime detsembris, jaanuaris ja veebruaris; Ta sündis kadripäeval, 25. novembril.) Ta sündis Saaremaal Kärla kihelkonnas Jaagu talus. (võrdle: Ta puhkas Saaremaal, Hiiumaal ja Muhumaal.) 1.8 erilaadiliste täiendite vahele. Väike must karvane koer klähvis kurjalt. (võrdle: Koertenäitusel võis näha nii väikesi, keskmisi kui ka suuri koeri.) 2. Liitlause 2.1 Rindlause koosneb kahest või enamast sõltumatust, võrdväärsest osalausest (lihtlausest). Rindlause kirjavahemärgid: 2.1.1 Sidesõnade ja, ning, ega, või ette rindlauses koma ei panda. Ta ei teinud hüüdest välja ega vaadanud hüüdja poolegi. . 2.1
vaherahuga Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Rahulepingu tingimus: Poola loovutas Rootsile Lõuna-Eesti alad (+ Põhja-Läti alad koos Riiaga). Seega kogu Mandri-Eesti läks Rootsile. Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561. a Harju-, Viru- ja Järvamaa (+Tallinn) alistusid Rootsile 1583. a Pljussa vaherahu; Rootsile jäi Põhja-Eesti ja Hiiumaa 1629. a Altmargi vaherahu; kogu Mandri-Eesti ala Rootsile 1645. a Brömsebro rahu lõpetas Taani aja Saare- ja Muhumaal 1660. a Rootsi ja Poola sõlmisid Oliwa rahu; Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale Põhjasõda (1700-1721) Sõja põhjused: 1. Rootsi vastaste soov hävitada Rootsi ülemvõim Läänemerel ning haarata enesele Rootsi valdusi. 2. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rootsi <---> Venemaa (Peeter I) Karl XII Taani (1697
päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma
Kirjanduse tase oli väga madal. *nõukogude ideoloogia *kirjanduse hävitamine *vaikimine(paljud kirjanikud ei kirjutanud enam) *ridade vahele peitmine Kirjanike liidust visati välja Tuglas. Uued kirjanikud J. Smuul, D. Vaarandi lõid püsiva kunstiväärtusega teoseid. 50. a teisel poolel hakkasid mõned noored kirjanikud maailma omanäoliselt kujutama ( E. Niit, L. Heinsalu) Juhan Smuul (1922-1971) Sündis Muhumaal 18. veeb 1922. a. Õppis piiri algkoolis ja hiljem Jäneda põllutöökoolis. Seal tema õpingud katkesid kehva tervise tõttu. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kommunistlik noor. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Enamus loomingust on rannarahvaga seotud. Ta on kirjutanud jutustusi, luuletusi ja näidendeid. Kirjandusse tuli ta luuletajana. · "Karm noorus" (1946)
etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis liituda loomamaskides tegelasi. Kadrihaned ja muud loomad LääneEestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes on välimuselt ja käitumiselt üpris sarnased jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on esmakordselt haneksolija tõstetud kaevukoogu peale. Kadripäeval kanti ka muid loomamaske (karu, sokk), kuid vähem kui muudel tähtpäevadel. Üksikud kadrinaised Läänemaal ja saartel käisid kadripäeval (või ka mõne päev enne või pärast seda päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed, kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami.
mullal. 3.3 Inimmõju 4 Alvareid on traditsiooniliselt kasutatud karjamaana veiste ja lammaste ning ka hobuste karjatamisel. Maadefitsiidi tingimustes toimus see aktiivselt kuni käesoleva sajandi keskpaigani. Kasutamist heina või põllumaana on takistanud nende madal saagikus. 3.4 Kaitse Alvareid leidus veel 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 hektaril, peamiselt IdaSaaremaal, Muhumaal ja LoodeEestis. 1990ndate lõpuks on neid alles veel kuni 5000 ha kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud. Kaitsealustel maadel asub hetkel umbkaudu 300 hektarit alvareid Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, Matsalu looduskaitsealal, Hiiumaa laidude, Sarve poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 4. LAMMINIIDUD 4.1 Iseloomustus
XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid. 10. Muhumaal: Koguva küla, mille üks osa on Muhu muuseum. NB! Koguva külas elavad inimesed igapäevaselt, vaid osa külahooneid kuulub muuseumile. Muhumaal asuv ajalooline ja ehe kaluriküla Koguva küla on ainulaadne külastuskoht, sest tegemist on nn elus külaga, kus vaid osad hooned kuuluvad Muhu muuseumi kogusse. Ajaloolises ja ehedas kalurikülas jalutades näeb turist nii
Tänapäeval on tihti igal kadril kaasas näiteks vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida. Kadrihaned Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes välimuselt ja käitumiselt sarnanesid jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks paistis suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on näiteks eraldi tähistatud kadrihane seisusesse vastuvõtmist - esmakordselt haneksolija on tõstetud kaevukoogu peale ja kiigutatud. Üksikud kadrinaised Läänemaal ja saartel käisid kadripäeval (või ka mõni päev enne või pärast seda päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed, kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Mõnikord pole aga maski kantudki.
Meel igatseb tolmuta randa, tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab mõrsjaks enesele -- Ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel Kui teede laul, tee helisev meel, Ja kõik on õhtu nii hilja. Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis.
vähe ridu, need küll omalaadselt sisendusjõulised, lihtsad ja helisevad, nagu Enno elamuslik luule üldse: Ma toetan akna servale Ja ootan ei tea mis! Öö valge on vajunud mõttesse, Läind miski nii üle kallaste - Ma ootan ei tea mis. * Villem Grünthal-Ridala Grünthal sündis Muhumaal Kuivastu kõrtsmiku Karl Grünthali pojana. 1910- 1919. a. oli Tartu tütarlastegümnaasiumi eesti keele õpetaja ja andis tunde Kroonugümnaasiumis ning samal ajaltoimetas ajakirja 'Eesti Kirjandus'peale seda läks 'Üliõpilaste Lehte'. 1923. aastast kuni surmani oli Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. 1922. aastal oli juba keskealine eesti teadlane abiellus soomlannannaga ning rajas Helsingisse kodu. Vaba aega täitis Eesti
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge
Eestimaa kohtunikke ja otsustati muid küsimusi. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust. Ülesandeks oli ülema maakohtuna kohtulikud, maksustamine, naturaalkohustuste ja teiste provintsi puutuvate küsimuste arutamine. Liivimaa maapäev- kohtuna ei olnud nii tugev kui E.maapäev, valitsemisalal oli aga võrdne. Tähtsad maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja maanõukogu, mis oli administratiivseks asutuseks, tegutses kahe resideeriva maanõuniku näol. Saare- ja Muhumaal oli maapäev varustatud suurte volitustega. 16. Era- ja kriminaalõigus Rootsi-aegses Eestis. Eraõigus. Kirikuõiguse (?) alal toimus muutus vaimulike ja ka talupoegade suhtes. Vaimulike kohta pandi kehtima Rootsi kirikuõigus. Talupoegadele anti ajastu lõpus suurem õigus- ja teovõime ning kohtulik kaitse. Perekonnaõiguse alal rakendati luteri kiriku printsiipe ja hiljem Rootsi kirikuseadust. Abielu sõlmiti vastava eelteatega kirikus. Abielu lahutamine,
· Meeleolu loovad kordused. · Enno oli silmapaistev ballaadi uuendajana varasem eepiline dramaatiline sisu asendus lüürilise elamusavalduse ja filosoofilise sisuga · Uuendusi tõi ka lasteluulesse õpetusiva v moraal , mida avaldas laste igapäevaste mängude ja elamuste kaudu, puudub tüütu manitsus ,,Üks rohutirts läks kõndima". Wilhelm Grünthal-Ridala · Kodanikunimi Wilhelm Grünthal · Sündis 30.05.1885, Muhumaal · Luuletaja, tõlkija, keele- ja folklooriuurija · Luuletajanime vanemate sünnikoha järgi · Õpingud: Hellamaa kihelkonnakool · 1895-1905 Kuressaare gümnaasium · 1905-1911 Helsingi ülikool (soome keel ja kirjandus) · Oli Noor-Eesti liige (sõprus Aavikuga) · 1905 vangistati kahel korral · Toompea vanglas tutvus Tuglasega · 1910 1919 Tartus emakeeleõpetaja · 1922 abiellus Ida Hokkaneniga
- 1920 ,,Talihari"- sisaldab ajalaule, väärtustavad inimest, emotsionaalne ja enesest lähtuv luule- ,,Sireli" - 1920 ,, Hõbedased kuljused" on jutt täiesti sokeeriv, jahmatav ja väljakutsuv, kirjutab jumalast, räägib temaga nagu mees mehega, algusea arvab et jumalat üldse pole, löpuks avastab et jumal igal pool ta ümber- ,,Kõnelused issandaga" 11. Villem Grünthal-Ridala elulooline ülevaade - 1885-1942 - Muhumaal sündis, õppis kuressares - 1905 löpetas gümn, ta oli sünge ja tösine mees sel ajal, armastas teiste puudusi kritiseerida.- ta ei joonud ega suitsetanud, aga oli neidude seas populaarne uisutamispartner! - Öppis paljusid keeli nt ungari, itaalia, soome, kreeka jt - Edasi öppis soomes, seal 1922 abiellus soomlasega - 1923 kuni surmani oli Helsingi ülikoolis eesti keele ja eesti kirjanduse lektor
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming
lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi pitsimustreid. Mustjala naisekostüümis võib aga leida XVII sajandi barokse särgi iseloomulikud laiad varrukad, pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha. Ka arhitektuuri alal ei jäänud mõjutused saamata
vaimliku Tossa, uuendusi nim. barbarismi Tuglas ja ajaluuleks. Jätsid vastu Under. tahaplaanile tundeelamused, olid pigem analüüsivad. 5 Villem Grünthal-Ridala · Sündis 30.05.1885 Muhumaal. Luuletaja, tõlkija, keele- ja folklooriuurija. · Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis(algharidus), 1895 1905Kuresare Gümnaasium, 1905-1911 Helsingi ülikool(soome keel ja kirjandus). · Oli seotud Noor-Eesti rühmitusega. · Oli hea anne keelte peale. · 1905 vangistati kahel korral. · Toompea vanglas tutvus Tuglasega. · 1910 1919 Tartus emakeeleõpetaja · 1922 abiellus soomlasega
RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit Kalmete tüübid
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada
rändaja mul juhata. Sinu päikse-igatsus sugulased oleme, oma mulda sa mind mata, et ma õitsen sinule. Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja
annaabi.ee 
