aega. Rukki-Maarja toob palju marju, Pärt pähkleid ka. Rukki-Maarja päev 15. august, sel ajal saab palju marju. Pärtlipäev on 24. August, millal valmivad pähkild. 3. Millal kelle nimepäev. Jaanil - jaanipäev, 24.juuni Jaagul - jaagupipäev, 25.juuli Toomal - toomapäev, 21.detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused Vastlapäev (seitsmenda nädala teisipäev enne lihavõtteid) –
Eestis on jõulud kestnud Kristuse sünnist ehk 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis advendist kolmekuningapäevani. 19. sajandil on jõulusid venitatud pikemaks nn järelpäevade ehk lapsepäevade ehk annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi. Tundub, et sel kombel saadi kuni kolm töövaba lisapäeva (jõulu-annepäev, jõulu-juulapäev, pühade emapäev; nääri-annepäev, Anne lapsepäev; kolmekuninga-kaiepäev, Kaie lapsepäev, kolme- kuninga-krõõdupäev). Maja kaunistamine Jõuluõled, jõuluheinad Eestis toodi 19. sajandi lõpuni jõuluks talutarre ja samuti äärelinna tubadesse õled, mistõttu vanemad jõulumälestused on tulvil kirjeldusi sellest, kui tore neis oli hullata. Mõnes peres toodi veel 1950. aastatel õled rehetuppa (nagu näiteks ühes Põltsamaa lähedases peres) ja mürati seal noorte ning lastega. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu
Eestis on jõulud kestnud Kristuse sünnist ehk 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis advendist kolmekuningapäevani. 19. sajandil on jõulusid venitatud pikemaks nn järelpäevade ehk lapsepäevade ehk annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi. Tundub, et sel kombel saadi kuni kolm töövaba lisapäeva (jõulu- annepäev, jõulu-juulapäev, pühade emapäev; nääri-annepäev, Anne lapsepäev; kolmekuninga-kaiepäev, Kaie lapsepäev, kolme-kuninga-krõõdupäev). Jõulukuusk "Kui kuulukse pühad tulema, tuuakse kuldsed kuused tuppa, kased valged kambrisse," teatab Kadrina rahvalaul. Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Täna, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
(14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine – Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30)
jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10), leemetimaarjapäev (21), kadripäev (25), andrusepäev (30)
meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine