kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse
· Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema. Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse. Nüüd on targal raua üle võim, ta manitseb rauda ja käsib tehtu parandada. * Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale
Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu, metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eepose, koolilugemike ja laulude kaudu jõudis Taara kuju ja nimi rahva sekka. 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus. Nemad tõlgendasid Taarat deistlikult: "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse
on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas
surnuaiale toitu viia ja seal süüa. · Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Ralf 15 · Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. · Üheks taeva ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. · Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. · Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandikspaariliseks oli arvatavasti Maaema. · Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama
lahkumine" 13. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. 14. Eesti mütoloogia tegelased: Vanaisa- kutsutakse ka taeva- ja äikesejumalaks. Taevataat, Uku või Ukko Taara- Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose "Kalevipoeg" kaudu. Taarausuliste arvates "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Murueide tütred- laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja
Lõpuks ehitab ta selle asemele kandle kasepuust, mille mänguga ta lummab jälle kogu eluslooduse. 45.46. Runo Louhi saadab Kalevala rahva hävinguks mitmesuguseid tõbesid, kuid Väinämöinen suudab neist kõigist jagu saada. Louhi saadab karu karja murdma aga Väinämöinen tapab tolle. Peetakse kombekohased karupeied. 47.48. Runo Põhjala emand peidab kuu ja päikese ning varastab tule. Ülijumal Ukko lööb tuld uueks kuuks ja päikeseks, kuid tuli kukub suure kala kõhtu. Väinämöinen püüab Ilmarise abiga kala ja paneb tule inimesi teenima. 49. Runo Ilmarinen taob uue päikese ja kuu, kuid ei jõua panna neid valgust andma. Peale võitlust Põhjala väega pöördub Väinämöinen tagasi, et tellida Ilmariselt võtmed, mille abil päike ja kuu Põhjala mäest vangistusest valla päästä. Ilmarise töötades
suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi
Internetist leiab väga põhjalike ja kasulike allikaid autorist. 2. Autorist Aleksis Kivi (kodanikunimega Alexis Stenvall; 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond 31. detsember 1872) oli Soome kirjanik. Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel, kust 11-aastasena (1846) viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Esmalt õppis Kivi rootsi keelt Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal rootsikeelsed ja üldiselt oli väga haruldane, et talurahva seast pärinevat last koolitati). Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel 1847-1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal 1852 pidi ta otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal
Läänes kompaktne külaasustus ja põlluharimine, idas majad hajali, alepõllundus (kuni 20. saj) 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. Läänes saunaviht vihta, idas vasta. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1
Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandi- ja Pärnumaal. Pekko setude viljakuse, karjaõnne ja koduhaldjas. Pekko kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule. Väljas pidi Pekko olema peidetud. Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla Skandinaavia päritolu jumalaga, kuid samas võis ta olla ka Soome-Ugri päritolu. Uku (Ukko) tähendab vanameest. Mida ta kaitses, pole päris selge. Virumaal talle ohverdati. V OHVERDAMINE Ohverdamiskohad Ohvriannid Loodetav kasu, tulu Veekogud, allikad Hõbe Saada nägijaks v mingist haigusest terveks
mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse; Lääne-Eestist on teada hilisemal ajal kristliku pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Lahtine on küsimus saarlaste ülemjumalast Taarapitast, keda mainib Läti Henriku "Liivimaa kroonika". Tema nimes on nähtud nii laenu Skandinaaviast (vrd. Thor) kui
1)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),kollaab jumala(müristab) Vepse jumou(jumal);väljendid:g'umalang'uru,samui jumalankusak(vikrkaar)? 2)haldjas:eestii haldijas,haldjas,hallijas,halljas,haldja,halgijas,halgjas ka all,aljas.? 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1)vana mees: eesti kõu(vana mees,vanaisa),eesti äike-äi(vanaisa,ka vadja öö),soome-karjala-isuri ukkonen-ukko 'vanaätt',vadja vana iza(vanaisa).soome isäinen(pikne). 2)deskriptiivsõnad(pikk,valge,väle):eesti pikne(pikk),soome pirkäinen,pitkäinen(piiblitõlgetes ja murdesõnades),liivi pit'ki,pi'kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor'it(äike) 3)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),vepsa jumou;väljend:g'umalang'uru(pikne'jumala mürin') 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud
· Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga (lms jumal(a), kurat, perkele, vrd leedu velnias) Piksega seotud sõnavara lms keeltes 1) vana mees · eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, täi) · eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriää (müristab), vrd ka Äio · soome-karjala-isuri ukkonen < ukko 'vanaä', ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, ,,piksevai") · vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) · liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)-iza; · vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana-taat toriseb, vahn-ezä tõrõlõs, taevaä nuhtleb. · soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 12/1/16 7
elemendiga (must härg). Mees kuradit näinud – sellest käegakatsutav jälg jäänud. Uuemates usundulistes arusaamades kardetakse ka keravälku.Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi selle kohta, et jumal riidleb vanakurjaga. 20. Kirjelda läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. • Vana mees – eesti ’kõu’, ’äike’→’äi’(vanaisa); soome-karjala-isuri ’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin) • Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin) • Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 2 21
[‘Taeva Isa’]) Vrd PF *taivas (‘taevas’) < indoiraani *daivas (‘jumal’) 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1) vana mees eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, t äi) eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriJää (müristab), v rd ka Äio soome‐karjala‐isuri ukkonen < ukko ’vanaä’, ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, „piksevai”) vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)‐iza; vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana‐taat toriseb, vahn‐ezä tõrõlõs, taevaäJ nuhtleb. soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 2) deskripiivsõnad (pikk, valge, väle)
on, et äikse ajal peab uksed ja aknad kinni panema, muidu võib kurat majja peita. 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? On seotud väe või elujõu ideega, teda iseloomustab eemalviibivus, seega pole tema kohta palju informatsiooni müütides, samastatakse päikese, loomade või lindudega. 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin. Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile
Nõnda sattusid ka solaarmütoloogia motiivid eestlaste kiigelauludesse - seega peaksin uurimust suhteliselt adekvaatseks. 10. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Missuguste valdkondadega on piksejumalat seostatud karjala loitsudes ja Erastvere külamehe piksepalves? Vana mees eesti: kõu vana mees, vanaisa äike vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari vikerkaar liivi: vana iza, pitki iza deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega
muutumust aja jooksul. Võrdle taivas (taevas) indoiraani *daivas (jumal) 54. Võrdle lännemeresoome rahvaste pikesõnavara. Piksega seotud jumalanimetused - 1) vana mees - pikne eestis kõu (vanaisa vana mees), soomes kouku (surm, tont, suur loom, karu täi) eestis äike < äi (vanaisa), väljend: äiä hoog ehk piksetuul, soomes äijä jyrittää ehk müristab soome-karjala-isuri ukkonen < ukko ehk vanaätt, samas ukon kaari on vikerkaar ja ukkosen vaaja välgunool vadjas ukoo jürü ~ ukuo jürü tähendab piksemürinat, ukoolookka vikerkaart liivis vana iza ehk vanaisa, ka pitki(z)-iza eestis taevataat, taevaisa soomes isäinen, isänen pikne 2) deskriptiivsõnad kust pikse nimi tuli vist ? (pikk, valge, väle) eesti pikne < pitk (pikk) vikerkaar sama tüvega seotud soome pitkäinen, pitkänen
Punamuld- uriin, rauapuru, munad jne 3. läänes on juust pereteema ja pitkepiimä, idas pirukad, kalapirukas, lihakuivatamine, seente söömine, alepõllundus, läänes Erinevused tekkisid juba hõimuasustamisest, rannikul olid germaani hõimude mõjud suuremad ja idas väiksemad. Kujunes välja 1000 a. Või varem. Ida oli alesoome, said varem perekonna nimed. Läänes oldi paikne oma põlluga. Antti Valerius tõmbas ida ja lääne vahele piiri. 4. muinasusk- peajumal ukko (äike, vanamees), naine rauni, tüli ajal müristas, taeva tegi ilmarinen, kuu oli tähtis, kuu tõrvaja Rukkoo- kahandas kuud, kasutatakse kuukalendrit, Psaltaris on kirjeldatud (agricola 1552) 12 häme ja 12 karjala jumalat. Uskusid haldjatesse, kratid varjasid varandust, surnutele viidi toitu, kodutud vaimud enesetappudest. Kananteri kirjutas hea mütoloogia plevaate. Tänapäeval maksavad soomlased kirikumaksu KOV-ile
Üliolend kui taevajumal/taevas, äikesejumal, hele valguskuju. Seotud väe/elujõu ideega, iseloomustab eemalviibivus, samastatakse ka päikese, linnu/loomaga. (päike ja kuu üliolendi hüpostaasidena, looma/linnu seostamine üliolendiga kütikultuurides.) 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. • Vana mees – eesti ’kõu’, ’äike’→’äi’(vanaisa); soome-karjala-isuri ’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin) • Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin) • Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 58
ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Turu piiskop Mikael Agricola “Karjala jumalate loend” aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale “äratuslaul” suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Sˇpmele(Semele)) (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel
puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. · Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Turu piiskop Mikael Agricola "Karjala jumalate loend" aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale · Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale "äratuslaul" suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. · Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Spmele(Semele)) · (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel soome vanades rahvalauludes.
Kääpa jõe äärde, proovis, kas mõõgale pandud needus töötab ning mõõk võttiski jalad maha(317- 319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320) Kalevipoeg-tugev, vaikne, väga verehimuline, kättemaksuhimuline, uudishimulik Kalevipojaga seotud tegelased ja kohad Jumalad Ilmarine (Ilmarinen) | Taara (Ukko, Uko) | Pikker (Äike) | Vanaisa | Vanemuine (Väinämöinen) Kangelased Alevipoeg | Linda | Kalev | Kalevipoeg (Sohni) | Olevipoeg | Sulevipoeg Negatiivsed tegelaskujud Sarvik | Sortsid | Soome tuuslar (tuuletark) Ülejäänud tegelased Härjapõlvlane | Muruneiud | Mardus | Penilased (Penisabalised) | Põrgupiigad | Raudmehed | Salme | Soome sepp | Saarepiiga | Varrak (Lapu tark) | Vetevaim | Väikemees
Ohvriloomaks oli enamasti valge emane põhjapõder. Päikesele võidi ohverdada ka haiguse puhul, iseäranis kui tegemist oli meelehaigusega. Äikest, mille nimetusteks olid ka Paijan ehk ,,See, kes on üleval," ja Äijih ehk Vanaisa, on ühendatud nii hantide ja manside taevajumalaga kui Skandinaavia Tor-jumalusega (sest ka saamide jumalal on vasar, millega ta halbu vaime karistab). Luteri usku Soome saamidel oli tema nimetuseks Ukko. Tiermese vibuks oli vikerkaar, noolteks välgud. Siiski on T. I. Itkonen avaldanud arvamust, et saamide Tiermes võis küll võtta üle teatud lisajooni skandinaavlaste uskumustest, kuid on siiski looduseilmingu ja selle haldjana saami uskumustele iseloomulik. Tiermes annab inimestele elu ja kaitseb nende tervist ning hoiab jahilkäikude ja kalapüügi ajal pahad vaimud eemal, seepärast peetakse teda eriti tähtsaks muude jumalolendite seas
annaabi.ee 
