Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust. Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama, rohunõid, soonõid, tuulenõid, põuanõid, tuulenõia õde, vastlanõid Peategelase kirjeldus Peategelane on väike nõid. Ta oli 127 aastat
Paljud vaimud olid pärit allilmast; sealt on päit ka vampiiri taolised olevused elluärganud surnud. Need saabusid vahepeal maale, et teisi kiusata ja neist verd imeda. Halbade vaimude eest sai end kaitsta amulettide, salasõnadega jumalatele ohverdamisega ning häid vaime endale appi kutsudes. Russalkade, ehk vetevaimude ning surnus hingete elupaik oli jõgedes- järvedes, kuna just neid pidi sai otseteed allilma. Kevadeti tulid vetevaimud ja surnud hinged tärkavast loodusest rõõmu saama. Slaavlased ei pidanud surma elu lõpuks, vaid üleminekuks teise maailma. Et surnud selle pika teekond ette saaks võtta, paigutati surnu paati koos relvade, ehete ja surnule kuulunud sõjaratsu korjus. Kui surnule oldi kõik kaasa pandud, pandi paat põlema koos surnuga. Surmapaiga kohale kuhjati suur küngas kurgaan. Kui lahkunu oli silmapaistev inimene, siis võisid alustada teekonda ka tema naine ja orjad
Aastaid ja järjekindlalt pildus keegi basseini mulda ja rohtu täis topitud plekist joogipurke ja ükskord tabas purk Ambra silma. Mõne aja pärast sai kellegi viskest vigastada ka tema teine silm. Tulemuseks oli kae, mis nõrgestas Ambra nägemist. Paljudel inimestel on komme visata basseinidesse ja purskkaevudesse münte. Arvatavasti on see komme kunagise vetevaimudele ohverdamise tava rudiment. Arusaadav, vetevaimud on tõsised müütilised tegelased ja alateadlik soov mõnd punast krossikest annetades ennast nende vastu kaitsta, ei kujuta iseenesest midagi halba. Välja arvatud olukorrad, kus münte või ükskõik mis muid esemeid visatakse veekokku, mis on kellegi püsikodu. Mündid kujutavad endast vase, tsingi ja nikli sulamit. Need metallid satuvad vette ja oma mikrokogustes stimuleerivad vetikate ning sinibakterite arengut. Soojade päikesepaisteliste
toob see nii rikkaliku saagi kui ka ei midagi. Kalaisa – fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude- haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A
midagi. Kalaisa fantastiline, eriskummaline kala, mingite kindlate tunnusmärkidega (mitu silma vms). Imekalad võivad olla ka vetevaimude-haldjate koduloomad (oinad, kitsed), need on mõjutused germaanlastelt. Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A
Igavesti eksimine ei kesta, kuid kui kaua ta kestab, seda ei saa prognoosida. Teine valdkond loodusvaimudest on igasugused veega seotud olendid. Üle-Eestiline mütoloogiline olend on Näkk. Sõna on rootsi algupäraga. Stereotüüpne näkk on ilus kalasabaga naine, kes istub kivil ning kammib juukseid, kuid see ei ole sugugi ainuke kujutus. Võib olla ka mees või hobune, kes tuleb veest välja ning meelitab lapsi endaga kaasa. Lõuna-Eestis on vetevaimud, kuid need on üldjuhul samalaadsed tegelased ning nad on halva iseloomuga. Võivad ennustada ka peatset uppumist. Ka inimene, kes vette sureb, võib saada näkiks, kuna ta vaim jääb sinna kinni. Näkk on sedavõrd võõras ning ohtlik, et temaga ei otsita sidet isegi ohverdamise läbi. See on täiesti teine maailm, millega inimene ei püüagi kontakti otsida. Omaette olendite rühmaks on kalade kaitsehaldjad, kes vahel satuvad kalameeste
annaabi.ee 
