Missugused olid J G von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?

Vastus leiad õppematerjalist: Folkloristika alused.

Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv?

Vastus leiad õppematerjalist: Folkloristika alused.

Missugune on klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus?

Vastus leiad õppematerjalist: Folkloristika alused.

Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?

Vastus leiad õppematerjalist: Folkloristika alused.

Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: Folkloristika alused.

Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse?

Vastus leiad õppematerjalist: Folkloristika alused.

Folkloristika alused. (0)

Tartu Ülikool - Kultuur-Kunst - Folkloristika alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes on A Dundesi järgi rahvas?
Missugused olid J G von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?
Missugune oli J Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetes?
Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv?
Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine?
Missugused arengud sellega kaasnesid?
Missugune on klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus?
Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse?
Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas?
Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik olevik ja tulevik?
Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?

Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015.

Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.
Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku)
Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost)
Folkloor - termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna
Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis „Sõnakene luuldest“
Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel
Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest , nt lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants
Vaimne kultuuripärand- kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta
Folkloori hakati käsitlema kui suuremat nähtust. Folkloor on nii minevikus, kui ka tänapäeval. Folkloor saab olla kas territooriumi piires või mõne tegevusega seostatud , tervel rahval või vaid pärimusrühmal (kus rahvus ei oma tähtsust)

Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut.
Rahvaluule on(olemuslike tunnuste kaudu): kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne.
Rahvaluule mõiste tähendabki seda, et see on mingi vaimne looming, mis levib peamiselt suuliselt (vahel ka kirjalikult), aga sellel ei ole autorit ning see on kollektiivne, sest see looming on rahva poolt „koostatud“, mitte aga kellegi ühe inimese looming. See, et see looming on traditsiooniline, seob neid inimesi (rahvast) rahvaluule „koostamisel“ ja levikul.

Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, nt facebooki pildinalju ja grafitit folklooriks?
Minu arvates saab grafitit ja facebooki pildinalju pidada folklooriks olemuslike tunnuste kaudu- see tugineb mingisugusele traditsioonile, varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme, tavaliselt on anonüümne (kuigi grafiti ei ole päris anonüümne ja pildinaljadel on vahel autor teada) ja väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet (edastab mingi mõtte)

Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas.
Nii olemuslike tunnuste kaudu, kui ka kommunikatsiooni laadi kaudu saab rahvaluulet määratleda mitme ühise joone kaudu. Kommunikatsioon tähendab seda, et kokkukuuluva rahva maailmavaadet jagatakse üksteisega. See omab mingit kindlat kunstilist kuju ning tugineb traditsioonidele, omab mingid informatsiooni, teadmisi ja oskusi.

Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest?
A.Dundes defineeris „rahva“ mõistet nii: „Mõiste rahvas võib tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Pole tähtis, milline see siduv tunnus on- kas ühine elukutse , keel või religioon-, tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Teoreetiliselt peab rühm koosnema vähemalt kahest inimesest, kuid üldiselt koosneb enamik rühmi paljudest inimestest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa, neid traditsioone, mis aitavad rühmal tajuda oma identiteeti.“
Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal .

Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga?
Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud.
Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb „nähtamatust“ folkloorist „nähtava“, kirjandus on aga juba nö „nähtav“.

Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi „esimese elu“ etappi ja selgita, mille poolest need erinevad.

Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas:
- (idealiseeritud olukord, mitte reaalne)
- Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina
7.1.2 Folkloori osaline äratundmine seestpoolt:
- Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas
- Folklooriliikide määratlemine ja „äratundmine“
- Pärimuse spetsialistide (nt šamaanid, preestrid , teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel
7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt:
- Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi
- Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama
7.1.4. „Õige“ folkloori määratlemine:
- Toimub uurija ja uuritava koosmõjus
- Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine
7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas:
- Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada
- Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur
7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool:
- Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel
- Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale
7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel:
- Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused
- Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest
7.1.8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine :
- Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi
- Fikseeritud pärimustekstid vs soov kirjeldada tähenduste maailma, milles need tekstid elavad
7.1.9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine:
- Teha see kättesaadavaks neile kasutajale, kel pole kontakti kogumisaja kultuurisituatsiooniga
- Folkloristi, antropoloogi ja sotsioloogi lähenemise erinevus
- Arhiveeritud ainese õigused ( kogukond , koguja, informant )
7.1.10. Tagasiside uurijalt uuritavale:
- Uurimisainese (fotod, salvestused , uurimistulemused) jagamine uuritava rühmaga
7.1.11. Uurija ja uuritava vaheline koostöö:
- Pärimusrühma osalemine uurimistöös
- Ühiste ürituste korraldamine
- Uurimustulemuste rakendamine kogukonna hüvanguks
7.1.12. Folkloori teaduslik analüüs:
- Uute teaduslike teadmiste loomine
8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi „teise elu“ etappi ja selgita, mille poolest need erinevad.

Folkloori „teine elu“:

Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse
Folklorismi mõiste

Pärimusrühma solvusest või kitsendusest vabanemine (emantsipatsioon):

Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega
Uurijakogukonna rollide ülevõtmine
Eestkõneleja küsimus

Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine:

Pärimusrühma võõristus „ülevalt poolt“ peale pandud ülesannetele
Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama

Folkloori kaubaks muutmine:

Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO)
Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis

Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine:

UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel

Folkloor kooli õppeprogrammides:

Folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel
Uurijakoolitus

Pärimusrühma vajaduste rahuldamine:

Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms

Folkloori esitajate toetamine :

Esitaja õiguste küsimus

Rahvusvaheline koostöö ja võrgustamine:

Nii kogukondade kui uurijate võrgustikud

Folkloori asendi määratlus :

Kultuurilise identiteedi toetamine

Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi. Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta.

Sportlased ja sporditegelased (kõige kitsam ja spetsiifilisem folkloori kandjaskond, tegelevad spordiga ise, huvituvad konkreetsetest spordialadest, kasutavad oma sõnavara nt treeningutel):

Sportlased
Spordipedagoogid ( treenerid , kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud)
Sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud, -meedikud, jne)

Spordihuvilised (arvukas ja aktiivseim seltskond . Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne):

Fännid
Juhuharrastajad
Võistluspublik
Nn tugitoolisportlased

Spordivõhikud (kõige laiem folkloorikandjate rühm, spordiga seonduv arusaam tekib kellegi v millegi vahendusel. Vaatlevat sporti must-valgelt, omavad emotsionaalset tausta , nt skandaalid , kuulujutud jne)

Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused.

Lugejale antakse teada, et tegemist on kettkirjaga, mis jõudis temani kellegi vahendusel.

Lugejale tehakse korraldus kettkirja ettenähtud viisil levitada, kusjuures levitamine võib toimuda ka mingi kindla eesmärgi nimel (nt võib olla ainult tüdrukute hulgas ringleva kettkirja eesmärgiks mõni poiss ennast armastama panna).

Lugejalen- lubatakse midagi positiivset (tavaliselt õnne) kettkirja nõuetekohase edasisaatmise eest ning ähvardatakse kahjulike tagajärgedega (õnnetusega) edasisaatmiskäsu eiramise korral. Võidakse tuua ka väidetavalt reaalselt aset leidnu kohta näiteid ketti jätkanutele ja selle katkestajatele vastavalt osaks saanud heast ja halvast.

Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?

, sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?

Valgustusajastu vaimsed otsingud:

Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste Kolleegium)
Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
Rahvaluule kui „üks suur ja elav ajaraamat “; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis.
Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste
Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul
Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija
Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Soome meetod ehk ajaloolis -geograafiline meetod:
- Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid
- Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed
- Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
- Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist
- Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926)
Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson , Carl Wilhelm von Sydow jne
Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda
Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt jutustajatelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides)
Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud?
ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907.
ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi.
Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi.
Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse.
Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi.
Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi.
Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad.
Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine ? Missugused arengud sellega kaasnesid?
Rahvusvaheline taust
The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878)
American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888)
Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898)
Meetodid ja koolkonnad :
Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod:
- Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid
- Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed
- Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
- Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist
- Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926)
Folklore Fellows
Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows
Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa)
Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt:
- Antti Aarne : Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911)
- Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU
Distsipliinide iseseisvumine:
Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine;
- Rahvaluule/folkloor- folkloristika
- Muinasteadus- arheoloogia
- Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia ( etnoloogia )
Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen.
Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas.
Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991)
- Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud
- Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine
- Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus
Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood)
- Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine
- Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine
- Teooria viimistlemine
Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
Teema allub žanri spetsiifikale:
- Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni
- Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt
Žanr määrab kommunikatsiooni piirid:
- Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid
- Žanrite vahel on tööjaotus
Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu:
- Žanritel on erinevad funktsioonid
- Žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes
Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.
Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl
Ammune täbar eksitus , mis tänapäeval koomiline
Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel , vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel
- Etteaimatav vorm
- Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
- Traditsiooniline eesmärk
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, seda korratakse
Olnud alati populaarne
Missugune on „klassikaliste rahvajuttude“ põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad?
Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid.
Muistend- kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud , vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline.
Muinasjutt - teadlikult väljamõeldud teos, millel ei pruugi olla mingit seost pärismaailmaga ja tõestisündinud sündmustega.
Kirjelda muistendit kui folkloorižanri.
Kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline.
Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta.
Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm.
Kohapärimuse väljaanded:
- „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 ( koost Mari-Ann Remmel )
- „Rõuge kihelkond . Paigad ja pärimus“, 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter , Heiki Vaik )
- „Mööda maad ja piki randa . Kohajutte Kuusalu kihelkonnast“, 2004 (koost Melika Kindel)
- „Mõisalegendid. Harjumaa “, 2008 (koost Mari-Ann Remmel)
- „Metsast leitud kirik . Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus“, 2010 (koost Valdo Valper)
- „Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast “, 2011 (koost Mari-Ann Remmel)
Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi.
See on selgelt väljamõeldis- jutustaja ei usu seda tegelikult. Toimumiskoht ja –aeg on umbmäärane (Ükskord ammu ühes kuningriigis…). Seal juhtub midagi üleloomulikku, mille tagajärjel pahad saavad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu.
ATU kataloogi jaotus (muinasjututüübid):
- Loomamuinasjutud
- Imemuinasjutud
- Legendilased muinasjutud
- Novellmuinasjutud
- Jutud rumalast vanapaganast
- Naljandid
- Vormelmuinasjutud
Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
ATU on muinasjutukataloog. ATU- Aarne-Thompson-Utheri klassifikatsioonisüsteem.
Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust.
- Muinasjutu kangelane/ turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratusse, piiripealsesse olukorda
- Aeg ja ruum: turisti/muinasjutu kangelase jaoks voolab aeg teisiti kui tavamaailmas; kiiresti läbitakse suuri vahemaid
- Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid „tõendada“ (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail)
- Nii turisti kui ka muinasjutu esitus peab olema autentne (ehe), et see oleks ihaldatav, mõlemal juhul autentsus konstrueeritakse teadlikult
- Nii turismireisid kui ka huvi muinasjuttude vastu pärineb romantismiajastust
- Sarnasused muinasjutu ja turismireisi üldstruktuuris; analoogiad V. Propi vene imemuinasjuttude tegevuskäikudega: kangelase lahkumine kodust, kinkija ilmumine, kangelase reaktsioon ja võluvahendi omandamine; ümberpaigutamine jne.
- Sarnasused muinasjutu tegelasrollide ja turisminarratiivide tegelaste vahel: kangelane (turist), kinkija (reisibüroo töötaja või appitulijast kohalik), vastane ( turismimaa pahatahtlik elanik ), abistaja (nt turismiteatmik, mis on reisil toeks ) jne.
- Mõlemat võib pidada reaalsusest põgenemiseks
- Neid ühendab narratiivne kogemisviis
- Ajaline ja ruumiline ümberpaigutamine võimaldab tekitada mentaalse muutuse- kangelane muutub seesmiselt.
Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina . Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus , samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja negatiivne suhtumine teistesse kõrgreligioonidesse või rahvausundisse. Kõrgreligiooni iseloomustab ka väljakujunenud institutsionaalne süsteem, professionaalne vaimulikkond ning täpselt kirjeldatud normid ja dogmad.
Rahvausundile seevastu on omane muutuvus ja väga täpsete piiritluste puudumine. See kandub edasi suuliselt ja traditsioonide kaudu kogukonna sees tegutsedes. Rahvausund võib endas ühendada erinevatest kihistustest ja erinevat päritolu elemente (nt kristlik kurat eesti rahvausundis), ilma muretsemata süsteemi ja teisenemises ning realiseerub inimeste tegudes ja uskumustes .
Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned.
- Kõrgema mütoloogia jumalate ja vägimeeste asemel domineerivad alama mütoloogia vaimolendid ( animism - usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse)
- Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk
- Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut
- Pühade puude, kivide ja veekogude austamine
- Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku)
- Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend
- Tänapäeva rahvausundi „lemmikmõisteid“: energia
Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost
Oskar Loorits (1900-1961)
- „Eesti rahvausundi maailmavaade“ (1932, 1948, 1990)
- „ Endis -Eesti elu-olu“ I-IV (1939-1941, 2000-2001)
- „Grundzüge des Estnischen Volksglaubens“ I-III (1949-1960)
Ivar Paulson (1922-1966)
- „Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid“ (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge)
Uku Masing (1909-1985)
- „Eesti usund “ (1995, 1998)
Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
- Kristlik taust: Tours ’i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483)
- Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon ( regilaulud , mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus „surmahaldjas“ ja hingesandid Mulgimaal)
- Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus)
- Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori)
Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta.
- Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist
- Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus)
- Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded
- Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne
Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris?
- Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine
- Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise „kolimine“ virtuaalkeskkondadesse
- Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias)
- Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine
Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.
Vanasõnad:
- Vanasõna on terviklik otsustus , lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline , õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena.
- Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi
- Distsipliini, mis tegeleb vanasõnadega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändudega), nimetatakse parömioloogiaks
Kõnekäänud :
- Kõnekäänud on oma vormilt mõnevõrra ligidased vanasõnadele, ometi sisult ja funktsioonilt erinevad
- Kõnekäänd annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse.
- Kõnekäänd on mittetervikulises väljenduses mõtteavaldus. Üldistav rahvatarkus teeb süntaktiliselt vormilt intertekstuaalse hüppe, väljendite puhul üldiselt kõnevoolust otsest kõrvalehüpet ei toimu.
- Lingvistika poolelt tegeleb eriti kõnekäändude, aga ka vanasõnade uurimisega fraseoloogia
Mõistatused:
- Mõistatused on olendi, eseme, nähtuse või olukorra poeetiline kirjeldus, mis sisaldab ülesannet mõistatuse objektide vabalt valitud tunnuste alusel välja selgitada tekkinud kujutelma taga peituv olend, ese, nähtus või olukord.
- Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast- küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist), mis kokku moodustavadki mõistatuse.
- Distsipliin , mis tegeleb mõistatustega, nimetatakse enigmaatikaks.
Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis.
Kasutatakse grafitis vanu vanasõnu või natuke muudetud tänapäeva kohaseks.
Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide
Uuema mõistatusainese puhul on oluline nalja - ja koomikaelement. Keerdküsimused (naljaküsimused) vs anekdoodid . Nt: „-Kes on optimist ? –See, kes pilvelõhkuja otsast alla kukkudes hüüab igast lahtisest aknast sisse: „Siiski läheb kõik hästi!““; „ Juku küsib isalt: „Isa, mida tähendab optimist?“ Isa vastab: „Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaaži ehitama“
Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost
Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid , Anne Hussar , Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas.
Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis?
- Üldistavad väited ; sh ka parafraasid, mugandused
- Aforistlikud mõtteterad
- Minakeskne grafiti
- Sina-pöördumised
- Süntaktilised stereotüübid
Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks.
Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses („esimene elu“) ja väljaannetes ja arhiivis („teine elu“).
Väljaannetes ja arhiivis:
- Teksti väliste tunnuste e vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul )
- Teksti sisemiste tunnuste e sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud)
Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust.
Regilaulu eelsed vormid:
Hüüded:
- Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused)
- Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel)
- Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga
Loodushäälendid:
- Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil)
- Maagilise (nt lindude äratamine)
- Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga
Loitsud:
- Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne)
- Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)
- Majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamise, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne)
- Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne
Lastelaulud :
- Äiutused ja hällilaulud
- Hüpitus- ja mängituslaulud
- Lastele loetud loitsud
- Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole
- Liisklugemised
Itkud :
- Surnuitkud
- Mõrsjaitkud
- Nekrutiitkud
Regilaulud:
Töölaulud
Kalendrilaulud
Mängulaulud
Pulmalaulud
Jutustavad laulud
Lüürilised laulud
Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa .
Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust ).
Regilaulu väljaanded:
- Monumenta Estoniae Antiquae
- Eesti rahvalaulud . Antoloogia. I-IV, 1969-1974
- Eesti regilaulude andmebaas
- Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003)
- Piirkondlikud kogumikud: nt „Lähme Loojale loole“
Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
- Siirdevormilised laulud
- Lõppriimilised laulud
- Olustikulised laulud
- Sõjateemalised laulud
- Sentimentaalsed armastuslaulud
- Mängu- ja tantsulaulud
- Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid)
Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises .
Tüüp ja variant:
- Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel
- Tüüp on teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes ) oma põhikuju
- Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid)
- Variant- iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne)
- Nt regilaulu tüüpe on u. 3000, variante u. 205000; vanasõnatüüpe on EVs 15140, variante 81500
Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas?
Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik?
Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 11 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katikiisu Õppematerjali autor

Kordamisküsimused ja vastused, aine Folkloristika alused õppeaastal 2014-2015.

folkloristika folkloor Tartu Ülikool küsimused vastused regilaulud mütoloogia kultuur

Sarnased õppematerjalid

docx

Folkloristika alused 2014-2015

Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4

Folkloristika alused

rtf

Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)

3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?

Kirjandusteadus

docx

Folkloristika alused eksami kordamisküsimused

kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest; Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust; Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet. 13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15

Folkloristika alused

docx

Folkloristika eksam: kordamisküsimused

leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;

Kultuur

docx

Folkloristika eksami kordamisküsimused

''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid

Kultuuriajalugu

docx

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)

poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses, esmamuljelisuses, elamuslikkuses nt „Pärisorja kaebelaul“, ei lubatud lühendada. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert

Eesti filoloogia

doc

Folkloristika kordamisküsimused

koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) • Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu. • Herderi arvates oli oluline folkloori kirja panna ja seda säilitada. Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) - estofiil • “Finnische Mythologie” (1821) – kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust “Mythologia Fennica” (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)

Kirjandus

docx

Folkloristika kordamisküsimused

Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus) 14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J

Folkloristika alused

Rohkem sarnaseid