100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katikiisu
Õppematerjali autor
Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4
nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu. Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendaja; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1. Rahvaluule aktuaalse kasutamise fraas (rahvaluuleteos on üldiselt tuntud ja üldiselt käibel/kasutusel) 2
Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus) 14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J
vaimset kultuuri. Vene folklor , ,,narodnaja poesia" , ,,narodnaja slovesnost"pole nii laiatähenduslikud kui Eesti folkloor, hõlmates sõnaloomingut, tantsu, mänge, rahvadraamat ja muusikat. Mõiste ,,folklore" võttis kasutusele Inglise teadlane W. J. Thoms 1846. aastal ja tähistas sellega lihtrahva pärimuslikku kultuuri (kogemusi ja teadmisi). 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule · valgustusajal aset leidnud muutused · Ossiani laulud James Macpherson tõlkis ära viikingiaegsed Ossiani kirjutatud laulud ja lisas nendele oma loomingut. Teema kerkis esile rahvusliku liikumisega. Samuti tõlgiti 18. saj alguses inglise keelde ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · valgustuslikud ideed panid poliitikud oma rahvast huvituma, sellega seoses tekkis Saksamaal
folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja“
Trükikalender rahvakalender 18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi. Lauri Vahtre (eestlase aeg, 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles. Teaduslik antoloogia " Eesti rahvakalender" Selma Lätt ( 1. osa) Mall Hiiemäe (2.-7. osa) Rahvakalender · Kui liik: Mall suhestab rahvakalendri kui folkloristika liigi · Tõlgendusevõimalusi kultuuritüpoloogiast lähtudes: Arhailine mõtteviis tsükliline ajatunnetus- lineaarne ajatunnetus suuline-kirjalik ( puukalender, kalendri kirjandus) · kui kommunikatsioon. Liigikeskne lähenemine võimaldab vaadelda piparkoogi traditsiooni teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi. Kui vaadelda rahvakalendrit kui kommunikatsiooni ilmnevad ilusasti ka teatud rollid ja tähendused. 18.10
Põhja-Euroopas (v.a Soome) rahvakultuuri uuriva teadusena enamasti üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses teaduses tehakse vahet Euroopa etnoloogia (Volkskunde) ja etnoloogia (Völkerkunde) vahel: esimesel juhul uuritakse Euroopa pärimuskultuuri, teisel juhul Euroopast väljapoole jäävate regioonide kultuuri. Sellise vahe tegemine ei ole tänapäeval lõpuni loogiliselt seletatav, sest see tuleneb teaduspraktikast ja teadustraditsioonist. Ingliskeelses teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis (nagu ka Soomes) on folkloristika ja etnoloogia iseseisvad teadusharud. Rahvusvahelise üksteisemõistmise nimel püütakse teaduspiirkondade erijooni ületada (ühtlustades terminoloogiat vms). Kuid sellegipoolest on iga teaduspiirkond seotud oma kultuuri erijoontega ja teatavad lahknevused eri teadustraditsioonides jäävad püsima. Euroopas ei olnud rahvaluuleteaduse sünni
Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid