Konspekt (1)

5 VÄGA HEA

Õigusõpetus
Õppejõud Reet Nurmla – peamajas ruum 126
6. seminari , mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid.
04.09. (L)

EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992

Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides:

tehtav töö

töö tasu

tingimused
Töötaja – füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks.
15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba.
Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus.
Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga).
Näiteks sportlastel ja näitlejatel on teenistusleping.
Vanglakaristust kandes tööd tehes ei sõlmita samuti töölepingut, sest vanglas tehtav töö saab olla ainult vabatahtlik – kuigi seda tasustatakse.
Töövõtuleping:

tellimustöö
ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega
kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada
tasu saab, kui töö valmis

Kindlasti peab eksisteerima tööraamat.

Töölepingu sõlmimine

poolte andmed

töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg

tähtaeg – määratud või määramata ajaks
3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks.

ameti- või kutsenimetus

lühidalt tööülesande kirjeldus

töötegemise koht

palgatingimus

tööajanorm

puhkus

töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad

töölepingu vorm – sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks.
Dokumendid , mis esitada töölepingu sõlmimisel:

fotoga isikut tõendav dokument

tööraamat

iseloomustused / soovitused

lõputunnistus – tunnistus õppimise kohta

tervisetõend – sanitaarraamat (vaja teatud ametitel)

vanemate nõusolek, inspektori luba (alaealise puhul)

autojuhiload

Katseaeg

Eesmärgiks kontrollida töötaja vastavust. Kas sobib tervisele, isikuomadused , teistega sobivus .
Katseaja pikkus võib olla maksimaalselt 4 kuud. Kui alguses määratakse katseajaks 2 kuud, siis seda saab pikendada, kuid mitte nii, et üle 4 kuu kokku tuleks.
Katseaja lõppedes lepingut üle ei tule sõlmida.

Töösisekord

Kehtestatakse igas asutuses, kus on vähemalt 5 töötajat. Riigiasutuses on see alati kohustuslik.
See on kehtestatud antud töökohas ja kõigile kohustuslik täita.
Töösisekorras peavad olema:

tööaeg

puhkeajad

palga maksmise aeg ja koht

tööalaste korralduste andmine (kes/kus/kuna)

üldised tuleohutuseeskirjad

üldised käitumisreeglid töökohal

töökohal viibimine pärast tööaega

puhkepäevad
Sisekorraeeskirja koostab tööandja ja peab kohustuslikus korras andma tutvumiseks töötajatele. 1 nädal on neil aega teha parandusettepanekuid, kuid tööandja ei ole kohustatud neid arvesse võtma. Peale seda läheb dokument tööinspektsiooni, kus uuritakse selle kooskõlastust. Kui kõik korras saadetakse see signeeritult tagasi ettevõttesse. Sellest hetkest hakkavad uued muudatused kehtima.

Lähetusse saatmine

Lähetus on oma töö tegemine väljaspool tavalist töökohta. Muidu on lähetus maksimaalselt 30 päeva, kuid kokkuleppel võib see olla ka pikem. Alla 3-aastase lapse vanemat on õigus saata lähetusse ainult isiku enda nõusolekul. Sõidud makstakse kinni. Makstakse ka päevaraha lähetuses olles, samuti tasutakse ööbimiskulud.
11.09. (L)
I.-M.Orgo, M. Muda , G. Tavits “ Tööõigusloengud” 2005

Poolte õigused ja kohustused

Vastastikused kohustused:

täita lepingu tingimusi

täita töösisekorraeeskirja ja kõiki teisi eeskirju, mis ettevõttes on (töötervishoid, tuleohutus, tööohutus)

hoiduma tegudest, mis võivad kahjustada teise poole vara (kaasa arvatud isiklik vara)

olema vastastikku viisakas

Tööandja kohustused

kindlustada töötaja tööga

maksta töötasu

anda puhkust ja maksta sellega seoses puhkuse tasu

kindlustama ohutud töötingimused

tutvustada kohe tööle võttes kõigi kehtivate eeskirjadega

korraldama omal kulul koolitust (mis otseselt tööprotsessiga seotud)

välja töötama ja tutvustama praagiks kinnitamise korra ja valmistoodanguks kuulutamist.

Töötaja kohustused

teha kokkulepitud tööd

täita kõiki eeskirju ja töönorme

hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma töökohustusi täitmast

teatama oma töötakistusest vahetule ülemusele

kohustatud hoidma tootmis- ja ärisaladusi
Töölepingu peatumine – ajutine töö mittetegemine. Lepingusse ei pea kirja panema .
Peatub:

poolte kokkuleppel (palgata puhkus; algatajaks töötaja)

töötaja haigestumine (ajutine töövõimetus)

puhkuse ajaks (korraline puhkus)

seaduslikus streigis osalemise ajaks (eelnevalt registreeritud)

kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise ajaks

töötaja arestis või vahi all (arestis saab olla kuni 30 päeva; vahi all esmaselt 48h kuni 6 kuud maksimaalselt)

töötaja kõrvaldatud töölt distsiplinaarmenetluse ajaks

kui töötaja tuleb tööle joobeseisundis või jääknähtudega
Töölepingut võib ka muuta. Leping tuleb fikseerida / korrigeerida .
Kui muutub töö sisu, siis üleviimine teisele tööle.
Kui töö sisuliselt sama, kuid töötaja paigutatakse töökoha piires teise asukohta – töötamiskoha ümberpaigutamine.
Kui töötaja viiakse teise paika – üleviimine teise paikkonda.
Ajutine töötingimuste kergendamine – rasedatele .
Tööandjal võimalik häda (loodusõnnetus jne) korral paigutada töötajad ümber (teisele töökohale maksimaalselt 1 kuuks). Tasu töö järgi, kuid mitte alla põhipalga. Tervis ei tohi selle all kannatada saada.

Töölepingu lõppemine.

Etteteavitamine teisele poolele – alati kirjalikult, ilma tingimusteta. Tähtaega kehtestatud pole.

poolte kokkuleppel

tähtaja möödumine

kui leping määratud ajaks, tuleb töötajale 2 nädalat ette teatada kui leping üle 1 aasta pikkune .

leping alla 1 aasta, ette teatada 5 kalendripäeva.

töötaja algatus

ette teatamine 1 kuu (leping sõlmitud määramata ajaks)

katseajal ette teatamine 3 päeva

määratud ajaks

2 nädalat, kui leping kauemaks kui 1 aasta
5 kalendripäeva, kui leping vähem kui 1 aasta

4) kui asud õppima, tervislikud probleemid, asud kodus hooldama invaliidi, siis ette teatamine 5 kalendripäeva

tööandja algatus

ettevõtte likvideerimine

ettevõtte pankrotistumine

koondamine

töötaja mittevastavus oma ametikohale (tööoskused kasinad)

katseaja mittesooritamine

töötaja pikaajaline töövõimetus ( puudunud 4 kuud järjest või 5 kuud kalendriaasta jooksul) - tuberkuloosi puhul on see 8 kuud.

töötaja poolne töökohustuste rikkumine

töötaja on usalduse kaotanud

töötaja on teinud vääritu teo
Viimased kolm lähevad distsiplinaarvastutuse alla.
Koondamine – töötajal ei ole tööd pakkuda. Töömahu vähenemine. Ette teatamine kirjalikult, sõltub selles, kaua samas asutuses töötanud.
Töötanud alla 5 aasta: ette teatada 2 kuud
Töötanud 5-10 aastat: ette teatada 3 kuud
Töötanud üle 10 aasta: ette teatada 4 kuud
Koondada ei tohi rasedaid naisi või alla 3 aastase lapse vanemaid. Samuti puhkuse või haiguse ajal ei tohi koondada.
Koondamishüvist makstakse:
Töötanud alla 5 aasta: tasuda 2 kuu keskmine palk (viimase 6 kuu näitajate alusel)
Töötanud 5-10 aastat: tasuda 3 kuu keskmine palk
Töötanud üle 10 aasta: tasuda 4 kuu keskmine palk

kolmandate isikute nõudmisel töölepingu lõpetamine
Lapsevanem ja tööinspektor – kolmandad isikud

pooltest sõltumatud asjaolud

süüdimõistev kohtuotsus jõustunud

töötaja surm või FIE puhul tööandja surm
Tööleping tuleb korrektselt lõpetada. Lõpetamise kuupäevaks viimane tööl oldud kuupäev.
Tuleb täita tööraamat. Ka lõpparve maksmine viimasel tööpäeval.
Kui tööandja viivitab tööraamatu kätteandmisega:

kohustatud maksma töötajale keskmist päevapalka iga viivitatud päeva eest.
Kui palka ei maksta viimasel tööpäeval:
1) tuleb iga päeva eest maksta keskmist päevapalka, aga mitte rohkem kui 1 kuu eest.
18.09. (Kersti materjal)

AVALIKU TEENISTUSE SEADUS – ATS

Kehtib alates 1.jaanuar 1996
Puudutab kõiki ametnikke, kes on teenistuses (avaliku teenistujad ).

Teenistujad jaotatakse:

ametnikud
abiteenistujad
koosseisuvälised teenistujad

Ametnikud jaotatakse:

kõrgametnikud
vanemametnikud
nooremametnikud

Abiteenistujad on kõik need isikud, kes töötavad töölepingu alusel. Näiteks omavalitsuses koristaja, valvur , riidehoidja, elektrik , kojamees.
Ametnikuks saamiseks peavad noorametnik olema 18, vanem- ja kõrgametnikud vähemalt 21. Peab olema teovõimeline EV kodanik, vähemalt keskharidus , eesti keele valdamine.
Ametnikuna ei või võtta teenistusse neid, keda on karistatud kriminaalkorras tahtliku kuriteo eest või kohtu eelses staadiumis olija, kellel on kohtuotsusega ära võetud teatud ametikohal töötamise õigus. Vahetu ülemus ja ametnik ei tohi olla lähisuguluses või hõimlased (kaasa arvatud seoses abiellumisega).
Teenistusse võtmine käib ametisse nimetamisega, mis toimub käskkirja või korralduse alusel.
Käskkirjas:

nimetada see …. isik ….. ametisse + kuupäev
töötasu, mis alusel teda tasustatakse (toimub palga astmestiku järgi, 7-35)
kas on katseaeg + selle kestvus (maksimaalselt 6 kuud)
avaliku teenistuse staaž ametisse astumise päeva seisuga.

Ükskõik, mis liigutuse puhul antakse välja käskkiri (puhukusele minek, preemia …)
Teenistusse astumiseks vajalikud dokumendid:

isikut tõendav dokument
avaldus
hariduse kohta dokument
omakäeline kinnitus , et värske ametnik vastab tingimustele
tööraamat
soovitused, tõendid, diplomid
esmakordselt ametisse astumisel tuleb anda ametivanne (kirjalikult)
elulookirjeldus

Ametnike õigused:

ametipalk
teenitud aastate eest ( al. 5 aastast makstakse 5% lisatasu ;

10-15 aastat makstakse 10% lisatasu;
üle 15 aasta 15% ametipalgast lisatasu juurde).

kraadid ( magister 10% ametipalgast, doktor 20% ametipalgast juurde).
võõrkeelte valdamise eest lisatasu (max 30%)
lisaülesannete täitmine
töötasu diferentseerimine (suurendada kuni 50%; otsustab ametiasutuse juht)
puhkust saada 35 kalendripäeva (alates 3. aastast saavad ühe lisa puhkepäeva juurde, max 10 puhkepäeva juurde)
preemiat võidakse maksta kuni 1 kuu ametipalga ulatusest

Ametijuhend on kehtestatud igas asutuses ja käib ametikohtade kohta (näiteks spetsialistid ). Kajastab ülesandeid ja kohustusi.
Iga ametniku kohta isiklik toimik (teenistusleht).
Teenistusleht saadetakse Riigikantseleisse töökohtade vahepeal .
Kõik puhkused , atesteerimistulemused, karistused, ergutused.
Ergutamine :

tänuavaldamine (fikseeritud käskkirjaga)
rahalise preemia andmine (fikseeritud käskkirjaga)
hinnaline kingitus
edutamine (kõrgemale palgaastmele üleviimine)

Distsiplinaarvastutuse süütegudeks on:

töökohustuse mittetäitmine
varalise kahju tekitamine
vääritu tegu

Karistused:

noomitus (käskkirjas peab olema süüline rikkumine pikalt väljatoodud; ühekordne akt)
rahatrahv (maksimaalselt 10kordne päevapalk)
töölt kõrvaldamine (maksimaalselt 10 päeva, palka ei maksta)
madalamale palgaastmele üleviimine (maksimaalselt 1 aasta)
teenistusest vabastamine

Kõik ametnikud kuuluvad atesteerimise (hindamise) alla, mis algab ametisse nimetamise päevast. 3- aastaste perioodide kaupa.
Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused , mis tuleb fikseerida kirjalikult atesteerimislehele.
Ametnik saab vestluse käigus omad ettepanekud esitada ettevõtte juhile.
Eesmärk: hinnata oma personali, välja selgitada koolitusvajadus.
2 nädalat enne katseaja lõppu – vestlus .
Atesteerimiskomisjon viib seda läbi ja see on moodustatud oma asutuse töötajatest.
Nõuded on välja töötatud.
Tulemused:

lugeda atesteerituks
lugeda mitte atesteerituks (võib kaasneda töösuhte lõpetamine või muu töö)
lükata atesteerimine edasi 1ks aastaks.

Ametnike reserv :

tööd otsivad isikud
ametiasutused saavad reservist otsida endale töötajaid

Reservis saavad nad olla maksimaalselt 6 kuud. See kuulub tööstaaži hulka.
Kohustuslikus korras arvele võtta kohalikus tööhõiveteenistuses, vastu võtta pakutud koolitused .
Reservis oleku aeg märgitakse teenistuslehel ja arvet selle kohta peab riigikantselei .

Teenistussuhte lõppemine

Kui abiteenistuja lahkub tuleb lähtuda töölepingu seadusest. Etteteatamine ametnikele 1 kuu.

Koondamine

- töötanud üle 10 aasta – 12 kuu ametipalk, mis sõltub kogu teenistusstaažist.
Tööalaseid vaidlusi lahendatakse halduskohtutes. Aluseks käskkirjad.
Abiteenistujad saavad kaebustega pöörduda maakohtu poole.
25.09. (Kairi Kivi)

TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (TPS)

Alates aastast 2002

kes on töölepingu seaduse alusel tööl
kes on teenistusse nimetatud

Töötaja aeg: tööaeg, puhkeaeg (aeg, mis pole tööaeg).
Tööpäev
Töövahetus
Tööaeg

normikohane tööaeg – üldine riiklik tööaeg – 8h päevas 40h nädalas

normiväline

lühendatud – allmaatöödel olijatel ( kaevurid , kaevutite teenindajad)
meditsiinitöölised, tervist kahjustav
13–14- aastastel töötajatel – kuni 5 tundi päevas.
15-aastastel töötajatel – kuni 7 tundi päevas.
16–17-aastastel töötajatel – kuni 8 tundi päevas.
Töökohad (müra, kiirgused ) ning eriiseloomuga töölised ( lennundus , tuukrid, mõned tervishoiutöötajad ( kirurgid ), kohtuarstid – tööaeg 6h päevas.
Pedagoogid – 7h päevas.

Ületunnitöö

Ületunnitöö on töötamine üle kehtestatud aja.
Tohib teha:

mitte rohkem kui 4h päevas

mitte rohkem kui 8h nädalas
200h aastas tohib lisaks teha.

Ületunnitööle tohib töölist rakendada loodusõnnetuste korral.
Ületunnitöö on keelatud:

alaealistel
rasedatel
kes ei tohi arsti otsuse tõttu ületunde teha

Tohib teha nõusoleku alusel:

kuni 12. aastased lapsed peres
puudega laps
hooldab invaliidistunud isikut

Valveaeg

Valveaeg – graafiku alusel ühes kuus 30h ette nähtud. Selle eest tuleb maksta lisatasu.
Õhtusel ajal töötamine: 18.00 – 22.00
Öisel ajal töötamine: 22.00 – 6.00
Öisel ajal ei tohi tööle rakendada: alaealisi; rasedaid; kui arsti otsusega on nii ette nähtud.

Tööaja korraldus

töölepingus

sisekorraeeskirjas

seaduses

Puhkeajad

lõunaaeg: töötanud vähemalt 4h, kestus 30-60 minutit, selle aja sees ei pea viibima töökohal, see on isiklik aeg.
lühiajaline puhkepaus: näiteks suitsetamiseks, 10-15 minutit; lubatud 2 korda tööpäeva jooksul; see on tööaeg.
rasedal arstlik läbivaatus: tööaeg

Igapäevane puhkeaeg – tööpäevade vaheline puhkeaeg;
vähemalt 10h vahet enne, kui töötaja tuleb uuesti tööle
alaealistel 18h
15 aastastel – 16h järjest
16-17 aastastel – 15h järjest
Iganädalased puhkepäevad – 2 päeva nädalas, töövabad päevad.
Puhkepäevadel ei tohi tööle panna:

alaealiseid
rasedaid
arst otsustanud teisiti

Töölt ära lubamine doonorluse eesmärgil – töölt lubatakse ära vere loovutamise ajaks (minek vere loovutamise kohta, ettevalmistus, vere andmine, puhkus, tagasi tööle tulek).
Tööandja võib lubada ka terve päeva vabaks.

Riigipühad

On olemas pühade ja tähtpäevade seadus.
24. veebruar – rahvuspüha; ülejäänud 11 on riigipühad.
Suur Reede
Ülestõusmispühade 1. püha
1. mai
nelipühade 1. püha
23. juuni – võidupüha
jaanipäev
taasiseseisvuspäev
jõululaupäev
1. ja 2. jõulupüha
1. jaanuar
Vahetult enne 24. veebruar, jõululaupäeva, uut aastat, võidupüha on tööaega lubatud lühendada 3h.
Töö- ja puhkeaega kontrollib tööandja.
02.10. (L)

PUHKUSE SEADUS ( PUHK . S)

2002. aastast kehtib töölepingu alusel töötajate suhtes.
Puhkus – puhkeaja liik, töösuhete peatumine.

Puhkuse liigitus:

tööpuhkused – antakse tööaastate eest, öeldakse ka iga aastaline korraline puhkus

põhipuhkus

üldkestvusega puhkus – 28 päeva

pikendatud põhipuhkus – alaealistel 35 päeva
ametnikel 35 päeva
ülikooli õppejõud, õpetaja, kasvataja 56 päeva

lisapuhkused

saavad allmaatöölised, eriiseloomuga tööde puhul, tervist kahjustavate tööde puhul.

vanemapuhkused – seoses laste sünniga / kasvatamisega

palgata puhkused – tavaliselt töötaja enda algatusel kokkuleppel tööandjaga.

Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse:

puhkust antakse tööaasta eest
Tööaasta on aeg, mis algab tööle asumise hetkest.
Tööaasta hulka arvestatakse:

ajutine töövõimetus (haiguspäevad)

puhkuste aeg v.a. palgata puhkus ja lapsehoolduspuhkus

puhkust antakse kalendripäevades
Puhkuse sisse arvestatakse ka laupäev ja pühapäev. Sisse ei arvestata riigipühasid.

puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
Puhkust saab kasutada viimase 4 aasta eest.

puhkust antakse katkestamatult (üldjuhul)
Puhkust ei ole keelatud võtta mitmes osas. Ühe osa pikkuseks peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.
Kasutamata jäänud puhkusega saab käituda järgmiselt:

samal aastal suvalisel ajal

järgmisel aastal suvalisel ajal

liita järgmise aasta puhkusele
Ette tuleb teatada 2 nädalat, kirjalikult.

puhkuse kasutamise aja määrab tööandja
Vaja koostada puhkuste ajakava / graafik . Graafik tuleb valmis teha ja tutvustada töötajatele jaanuari kuu jooksul. Kui ei ole jaanuari lõpuks valmis tehtud, võib töötaja puhkusele minna ükskõik millisel ajal, 2 nädalat ette teatades.
Tööandja peab nõustuma puhkust andma töötaja soovil:

vahetult enne või pärast rasedus - ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust

mehe puhul vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus ja sünnituspuhkuse ajal

alaealistele

nendele lapsevanematele, kes kasvatavad kuni 7 aastast last

7-10 aastase lapse lapsevanemale lapse koolivaheajal
Puhkuste graafikut on lubatud teistega kokkuleppel muuta.
Puhkuse ajal haige olles tuleb sellest teatada. Haiguse aeg ei lähe puhkuse alla.

puhkus on tasuline
Nii puhkus kui ka lisapuhkus. Puhkuse tasu peab olema töötaja arvelduskontole kantud hiljemalt eelviimasel tööl olemise päeval. Viivitatud aja eest õigus nõuda ja saada puhkuse päevi juurde (nii mitu päeva, kui palju üle läks).

Kuidas 1. aastal puhkust antakse:

esimesel aastal antakse, kui töötatud vähemalt 6 kuud, võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
Näiteks: ametnikul puhkus 35 päeva
Tööl on olnud 8 kuud.
35 : 12 = 3
8 * 3 = 24 päeva puhkust.

seadus võimaldab anda ka sõltumata tööajast.
Ka maksimaalset puhkust.
Kollektiivne puhkus – terve kollektiiv samal ajal puhkusele. Tagasi tuleku aeg segane.

Vanemapuhkused

rasedus- ja sünnituspuhkus
140 kalendripäeva. Kui sünnivad mitmikud, siis puhkus 154 kalendripäeva.

lapsendaja puhkus
Lapsendajale 70 kalendripäeva alates lapsendamisest st alates kohtuotsuse kehtima hakkamisest. Antakse kuni 10 aastase lapse puhul.

lapsehoolduspuhkus
Kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Võivad kasutada nii emad kui isad . Ning ka kordamööda.

täiendav lapsepuhkus

Puudutab isasid, kellel on õigus saada puhkust naise raseduse ja sünnituse ajal või pärast lapse sündi 2 kuu jooksul maksimaalselt 14 kalendripäeva.

Kasutab kas ema või isa:

3 päeva puhkust lisaks 1 või 2 alla 14 aastast last

6 päeva puhkust juurde kui 3 või rohkem alla 14 aastast last või vähemalt 1 alla 3 aastane laps.
Kui laps saab näiteks aprillis 14 ja vanem kasutab puhkust augustis, siis viimasel aastal ei arvestata seda alla 14 aastase tingimust.
Tasustamine miinimumpalga päevatasu järgi.

täiendav palgata lapsepuhkus
14 kalendripäeva maksimaalselt. Saab kasutada see, kellel on kuni 14 aasta vanune laps või kuni 18 aastane puudega laps.
Palgata puhkus kokkuleppeliselt tööandjaga.
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust:
1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks;
2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
Õppepuhkus – täiskasvanute koolituse seadus.
09.10. (L)

DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS (DVS)

Kehtib aastast 1993.
Distsiplinaarsüütegu – töötaja poolne oma töökohustuste mittetäitmine või ebaõige ehk mittenõuete kohane täitmine.
Distsiplinaarvastutus – tööandjal on õigus ja võimalus valida distsiplinaarkaristus – tal on distsiplinaarvõim.

Distsiplinaarsüütegu:

kohustuste süüline rikkumine (ka joobnuna tööle tulek, olek)

usalduse kaotamine (vara puudujääk, vara hävitamine/rikkumine, ohtu on seatud vara kaotsiminek, kaastöötajate asju varastatud/lõhutud)

vääritu tegu (kasvataja, pedagoog , õpetaja, avalikud teenistujad)
Töökohustused, mida töötaja täitma peab (igal pool kirjas – tööleping jne).

Karistused, mis järgnevad:

noomitus

rahatrahv (maksimaalselt 10 päevapalka)

töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega (maksimaalselt 10 päeva)

töölt vabastamine TLS §86 järgi.

Karistuste määramise tähtajad:

6 kuu jooksul distsiplinaarkuriteo korda panemisest.
Kui ülemus teost teada saanud, siis aega asja uurida 1 kuu.
1 aasta, kui tegemist inventuuridega, revisjonidega.
Karistuste tähtajad lühikesed, sest vaja distsipliini hoida.

Karistuse määramine

Menetleda vaja. Selleks on tööandjal õigus võtta seletusi teo toime pannud isikult, teistelt tunnistajatelt. Süüdlane võib keelduda ütlusi andmast. Samuti süüdlase lähedased isikud. Teised töötajad ei tohi keelduda. Kui keeldub, võib tema vastu algatada distsiplinaarmenetluse.
Peale ütluste veel õigus koguda dokumentaalseid materjale.
Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult 1 karistuse.

Vormistamine ja teatavaks tegemine

Koostatakse käskkiri. Üpriski detailselt kirja panna süütegu.
Peavad olema käskkirjas:

karistatava isiku nimi

süüteo toime panemise aeg

süüteo asjaolud

valitud karistus

dokumendi koostamise kuupäev

dokumendi koostaja nimi ja allkiri
Karistus loetakse määratuks, kui töötaja on tutvunud selle dokumendiga (peab mahtuma 6 kuu sisse) ja alla kirjutanud. Kui ei kirjuta, siis tuleb 2 tunnistaja juuresolekult ette lugeda.
Ametniku töölehele kirjutatakse distsiplinaarkaristus. Tööraamatusse ei kanta .

Täide viimine

noomitus – ühekordne akt, käskkiri

rahatrahv – kalendriaastas ei tohi seda kasutada üle 20 päevapalga. Pool palgast peab töötajale kätte jääma ja 80 % miinimumpalgast ja 70% raseda naise palgast.
Trahvi kinnipidamist tuleb alustad hiljemalt 2. palgast ja mitte rohkem kui 3 kuud järjest. Trahv ei tohi katkeda antud aja jooksul. Kui katkeb, on karistus läbi.

töölt kõrvaldamine palga kinni pidamisega
Tohib rakendada maksimaalselt 3 korda kalendriaasta jooksul ning mitte üle 20 päeva.
Seda karistust ei tohi määrata:

rasedatele
alla 3 aastase lapse vanematele
lapsinvaliidi vanematele, eeskostjatele
tööseisaku ajal

Rakendamine äärmiselt ebaotstarbeline.

töölepingu lõpetamine

Karistuse vaidlustamine

töövaidluskomisjon

1. astme kohtuna maakohus

avalikud teenistujad (ametnikud) – halduskohtus
Tähtaeg 1 kuu alates hetkest kui on tutvutud antud käskkirjaga.

Distsiplinaarkaristuse kustutamine ja kustumine

Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal).
Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) – töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Kui on inimesel mitu karistust – eeldatakse aasta jooksul korrektset käitumist. Kustuvad kõik korraga viimase karistuse aasta möödumisel kohaldamisest.

Töötaja varaline vastutus ehk materiaalne vastutus

Eeldab, et hüvitatakse varaline kahju, mis on tekitatud töökohal. Vastutada võib mitme eest.
2 liiki:

piiratud varaline vastutus (seotud keskmise palgaga)
Kui tekitab kahju 5000 krooni, keskmine palk 6000 krooni, maksab terve summa kinni.
Kui kahju 9000krooni, siis maksab 6000 kinni.

täielik varaline vastutus (töötaja peab kogu kahju hüvitama)

Et panna vastutama:

kas on põhjuslik seos teo ja tagajärgede vahel

töösuhe

töötaja süü

Täielik varaline vastutus:

lepingu järgne täielik varaline vastutus – saab sõlmida ainult täiskasvanutega

vastutus volikirja või muu ühekordse akti alusel N: transpordis

vastutus kuriteoga tekitatud kahju eest

vastutus puudujäägi või vara tahtliku hävitamise/rikkumisega seotud karistus

eriseadusega vastutus

vastutus välispool tööülesannete täitmist

vastutus ebakainena tekitatud kahju eest
Kahju tuleb arvestada selle hetke seisuga, kui kahju tekitatud (raamatupidamise jääkväärtus). Saamata jäänud tulu eest ei vastuta töötaja.

Kahju hüvitamine:

vabatahtlik
palgast kinnipidamisi teha ei tohi, kaebad kohtusse
16.10. (L)

PEREKONNASEADUS

95ndast aastast kehtib.

Abielu

Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu on sõlmitud hetkest, kui aktile on mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi ühel ajal kohal olla.
Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada.
Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek.

Abielu sõlmida ei saa

lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda)

need isikud, kes juba on abielus

Varalised õigused ja kohustused

ühisvara – abielu kestel omandatud vara

lahusvara – enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed.
Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata , kasutada ja käsutada.
Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingimused (väikeste lastega kodus olev naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud.
Võib eelnevalt sõlmida abielu varaleping. Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka enne abielu, kuid kehtima hakkab alles abielu jõustumisest.
Abielu varalepingusse võidakse kirja panna:

milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks

milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara

kuidas ühisvara kasutada

kuidas ühisvara jagada

ülalpidamiskohustus
Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut saab ka lõpetada.
Ka ühe poole nõudel saab lepingu kehtetuks kuulutada:

kui teine pool kuulutatakse kadunuks
kui teine pool kahjustab vara

Leping lõpeb lahustuse või surmaga.
Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama . Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatud pool selleks üldse võimeline on.
Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära.

Abielu lõppemine

surmaga

lahutusega
Lahutada saab:

perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Mõlemad peavad nõus olema)

kohtus

kui varalised vaidlused

üks pool pole nõus lahutama

lastesse puutuvad vaidlused

ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes)
Abielu on lahutatud hetkest, kui on koostatud abielu lahutuse akt. Kohtu puhul kohtuotsuse kehtima hakkamise hetkest.

Perekond

Lapsevanemad ja lapsed.
Sündinud lapsele pannakse nimi vanemate kokkuleppel 1 kuu jooksul.
31.märts 2005 hakkas kehtima nimeseadus – reguleerib eesnimede panemist.
Eesnimi tohib olla

kolmest eraldi seisvast nimest koosnev
topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna)

Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla.
Nime võib muuta 1 kord elus (v.a. abielludes ).
Isikunimi – ees- ja perekonnanimi .
Perekonnanimi – üks nimi või kaks sidekriipsuga ühendatud (ühel abikaasal õigus saada topeltnimi).
Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi.
Lapse perekonnanimi:

vanemate ühine perekonnanimi

kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi
Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime.
Perekonnanimi seoses abiellumisega – valib uue nime või säilib sama.
Abielu lahutamisel:

säilitatakse abielu ajal olnud nimi

taastatakse abielu eelne nimi
Millal taotleda uut nime:

soovitakse vabaneda tavatust nimest

soov kaitsta oma isikunime

soov kasutada oma esivanemate nime
On 500 perekonnanime , mida ei või võtta (v.a. abiellumisega).
Näiteks: Tamm, Kask, Saar, Kukk, Ilves jne.
23.10. (L)
Vanemate õigused ja kohustused
Ei loe, kas vanemad abielus või mitte.
Vanematel on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest, neid ülal pidada. Kui lapsed üle 18-aastased, aga õpivad põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses, vanematel kohustus ülal pidada last. Kui vanemad lähevad lahku, vanemad otsustavad, kelle juurde lapsed lähevad. Teine vanem ei tohi teha takistusi lapsega kohtumiseks.

lapse ära võtmine vanemate juurest
võetakse ära, kui ohtlik laps sinna jätta

vanema õiguste ära võtmine
võetakse ära kohtu poolt. Eelnev tavaliselt laste ära võtmine.
Vanemaõiguste ära võtmise aluseks

vanemad alkoholi või narkootikume kuritarvitanud
laste julm kohtlemine
kui laps viibib lasteasutuses (lastekodu) ja vanemad ei ole osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel 1 aasta jooksul

Võetakse ära konkreetse vanema ja konkreetse lapse suhtes.
Kui taastatakse kodune normaalne olukord, vanema õigused taastatakse.
Kui laps on vahepeal lapsendatud, siis vanemaõigusi ei taastata, sest kõik toimub laste huvides.
Vähemalt 10 aastase lapse puhul tuleb küsida lapselt arvamust. Küsitakse ka noorema käest – oleneb arengutasemest.
Kui lapsed on paigutatud lasteasutusse ei ole vanemad vabastatud laste ülalpidamisest.
Ülalpidamiskohustus

abikaasade vahel

vanemad oma alaealisi lapsi või õppivaid täisealisi

vanemad oma töövõimetuid täisealisi lapsi

täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma vanemaid (v.a. kui vanemaõigused on kunagi ära võetud). Kohtu poolt vanematele (arvestatakse kõiki lapsi; vaadatakse abivajajat poolt ja abistaja varalist seisu). Summaliselt pole määratud.

Ka vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama, kui puuduvad vanemad

Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama oma vanavanemaid

Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid

Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed
Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist.
Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem.
Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem.
Laste elatisraha
Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele.
Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda.
Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta.
Lapsendamine ehk adopteerimine
Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu.
Lapsendajaks saab olla:

vähemalt 25-aastane isik

teovõimeline

suuteline ülal pidama ja kasvatama last
Lapsendaja ja lapse soovituslik vanusevahe kohtupraktikas on 25-45.
Lapsendajaks ei saa olla:

kui vanema õigused ära võetud

kui laps on ära võetud

eeskostja ametist võõrandatud
Kohtule esitatakse:

lapse vanemate kirjalik nõusolek (sellest võivad loobuda kuni lapsendamise otsuseni). Kui lapse vanematelt on vanemaõigused ära võetud, siis nad ei saa oma nõusolekut anda.

andmed lapse tervise kohta

teade selle kohta, et kas lapsendaja on teadlik lapse arengust ja tervisest

andmed lapsendaja kohta (tervislik, varaline)

lapse enda nõusolek. Nõusolekut ei küsita, kui laps on elanud pikemat aega selles peres, kuhu teada lapsendada soovitakse.
Kohus toimub kinnisel istungil (asjaomased isikud). Sellega kaasneb lapsendamissaladuse hoidmine.
Lapsendama ei pea abielupaar . Kui üks abikaasadest soovib lapsendada, tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek.
Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime.
Kui lapsendaja ei täida oma põhikohustust ja temalt võetakse vanema õigused ära, siis neid ei taastata
Eestkoste
Seatakse laste kasvatamiseks, ülalpidamiseks, kui lapsed on jäänud hoolest ilma (orvuks jäänud, vanemad vanglas, vanemaõigused võeti ära).
Eestkostja määratakse kohtu kaudu. Küsitakse arvamust ja nõusolekut sellelt isikult, kes hakkaks eestkostjaks. Lapse seaduslik esindaja. Arvestatakse ka lapse soovi.
Eestkostjaks ei tohi olla:

alaealine

isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud

isik, kellelt on eestkostja õigused võetud
Piirangud tehingute tegemisel:

eestkostja ei tohi võõrandada lapse vara ( kinkida , pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi loobumise otsusest ). Võib ise lapsele kinkida.

eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande
Eestkostmine lõppeb:

laps saab täisealiseks

vanemlikud õigused taastatakse

laps adopteeritakse
Hooldus
Eestkoste asutuse abil. Määratakse täisealistele isikutele, kes füüsiliste või psüühiliste toimingute tegemiseks vajavad abi. Määratakse hooldaja.
Hoolduse puhul küsitakse, kas soovib seda inimest enda hooldajaks. Lõpeb, kui hooldatav ei vaja hooldajat enam.
RIIKLIKE PERETOETUSTE SEADUS
Eesmärk: abistada lastega peresid (seoses koolitamisega, kasvatamisega).
Liigid:

igakuised makstavad toetused

lapsetoetus (kuni 16 või õppimisega seoses 19. eluaastani õppeaasta lõpuni)

lapsehooldustasu lapse ühele vanemale, kes kasvatab kuni 3. aastast last

üksikvanema toetustasu makstakse kahekordne lapsetoetuse määr – sünniaktis puuduvad andmed isa kohta

ajateenija lapsetoetus – 5kordne lapsetoetusmäär

eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus – 6kordne lapsetoetusmäär

7 ja enama lapselise pere vanematoetus – 2,2 kordne lapsetoetusmäär

ühekordsed makstavad toetused

sünnitoetus (5000 kr lapse kohta)

lapsendamistoetus (500kr)

elluastumistoetus – lastekodulastele, kes täisealised – 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*150 = 4500kr)

kord kvartalis makstavad toetused

kolme ja enama lapselisele perele

kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta)

kord aastas makstav peretoetus

koolitoetus – 3kordne lapsetoetusmäär
Makstakse pensioniameti kaudu.
30.10. (L)

PÄRIMISSEADUS

Kehtib aastast 1997.
Õigusvõime – õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele.
Pärimisõigus –

objektiivses mõttes – kogu seadusandlus , mis pärimise kohta

subjektiivses mõttes – tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele
Pärija – asunud pärandvara valdama ja kasutama.
Pärandaja – surnud isik, füüsiline isik peab olema.
Testaator – inimene, kes kirjutab testamendi.
Testament – viimse tahte avaldamise vorm.
Pärandi avanemine – pärandaja surma aeg.
Teadmata kadunud – isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg.
Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused
Pärida ei ole võimalik

isikuga lahutamatult seotud õigusi (naist, poliitilisi õigusi)
Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo

tapmine

testamendi mõjutamine

testamendi hävitamine

pettusega tehtud testament
Pärimiskõlbamatusse isikusse suhtutakse kui surnusse (tema sugulased saavad pärida tema osa).
Pärida on võimalik:

seaduse alusel

testamendi alusel

pärimislepingu alusel  neist kõige suurema alusega
Pärida võib ka kõigi 3 punkti alusel.
Pärimise puhul jaotatakse vara murdosades mõttelises osas.
Seaduse järgseteks pärijateks on sugulased ja abikaasa. Viimase pärijana tuleks riik.
ülenevad sugulased
1 - pärandaja
2 – vennad/õed
vanavanemad
vanemad
3 – onud /tädid ja
nende lapsed
2
3
1
lapsed
lapselapsed
alanejad sugulased

järjekorra pärijad – alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed)

järjekorra pärijad – vanemad ja nende alanevad sugulased (vennad-õed ja nende lapsed)

järjekorra pärijad – vanavanemad ja nende alanevad sugulased (onud, tädid)
2. järjekorra pärijad pärivad siis, kui 1. järjekorrast pole ühtegi inimest.
1. järjekord
Lapsed pärivad kõik võrdse osa.
Samuti saab oma osa pärandaja üle elanud abikaasa. Abikaasa peab olema pärandaja surma ajal seaduslik abikaasa. Kui on pärandaja endine abikaasa, siis temale ei ole midagi ette nähtud.
Lapsed pärivad võrdse osa abikaasaga, kuid abikaasa osa ei tohi olla väiksem kui ¼.
Näiteks: kui on 2 last ja abikaasa, siis igaüks saab 1/3 mõttelist osa. Kui aga on 4 last, siis abikaasa saab ¼ ja ülejäänud ¾ jaotatakse 4 lapse vahel võrdselt.
Lapselapsed pärivad siis, kui tal vanem surnud. Pärida saavad selle osa, mis oli õigus saada tema vanemal. Laste abikaasad ei päri midagi.
Pärandivaraks on tema lahusvara ja pool ühisvarast.
2. järjekord
Pärivad vanemad võrdsetes osades. Kui üks vanematest ei ole elus, pärivad tema osa alanejad sugulased. Kui pärandaja üle elanud abikaasa on elus, siis temal ½ mõttelist osa.
3. järjekord
Vanavanemad pärivad kõik võrdse osa.
Abikaasa, kui elus, ½ mõttelist osa ja ka selle vara, mis kuulub surnud vanavanemale.
Kõige rohkem jagamisi tuleb praktikas ette 1. järjekorra alusel.
Abikaasal õigus eelosale – kodused tarbed ja sisustuselemendid v.a. mitte 1. järjekorra puhul.
TESTAMENDID
Ühepoolne tehing, millega tehakse või antakse korraldused vara suhtes pärast testaatori surma. Testament tuleb teha isiklikult (alates 18. eluaastast), noorem saab kirjutada vanema teadmisel.
Testamendid jagunevad:

notariaalne

notariaalselt tõestatud testament – teksti koostab notar , kontrollib vara

notari hoiule antud testament – testaator on testamendi valmis teinud, paneb ümbrikusse ja viib suletud ümbriku notarile. Notar vestleb ja selgitab, et kas testaator on teo- ja otsustusvõimeline. Testamendi sisuga notar tutvuda ei saa.

kodused – omakäelised

tunnistajate juuresolekul kirjutatud – testaator kirjutab testamendi ja kinnitamiseks tunnistajad kirjutavad alla. Tunnistajad ei tohi olla selle sisust huvitatud. Testamendil peab olema kuupäev ja aasta, muidu tühine.

omakäeliselt kirjutatud testament – ilma tunnistajateta.
Mahatõmbamisi testamendis olla ei tohi.
Kodused testamendid kehtivad 6 kuud.
Kui inimene ei ole suuteline oma haigusliku seisundi tõttu alla kirjutama, kirjutab aseallakirjutaja. Peab olema täiesti sõltumatu isik (ei tohi olla notari abikaasa, notaribüroo töötaja, sugulane).
Notariaalselt kinnitatult 2 allkirja alla (kui ei suuda kirjutada) samuti nende andmed.
Kodus tehtud testamendid ei pruugi minna kasutusele.
Kõik notariaalsed testamendid on kirjas pärimisregistris, mida peetakse Harju maakohtu juures. Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse.
Abikaasade vastastikune testament – abikaasad tunnistavad teineteise suhtes kauem elava isiku pärijaks.
Berliinitestament – abikaasade vastastikune testament, kus määratakse kolmas isik, kes mõlema surma korral pärib.
Testamenti võib ka mitu korda teha.
06.11. (L) Pärimisseaduse jätk
Testamendi järgne pärija
Kui isik pärib üksinda, on tegemist ainupärijaga. Kui on rohkem, siis kaaspärijad.
Kui testamendis nimed kirjas, kuid saamisosad määramata, siis eeldatakse, et mõeldud on võrdse osa saamist.
Asepärija nimetatakse kui testaator arvab , et pärija sureb ära või ei võta pärandust vastu või osutub pärimiskõlbmatuks. Asepärijaid võib nimetada ka mitu.
Järelpärija – määratakse teatud tähtpäeva või sündmuse saabumisega. Võib olla ka vara koosseis määratud.
30 aastat võib oodata tingimuse saabumiseni. Kui selle ajaga tingimusi ei täideta, siis pärand jääb eelpärijale.
Annak
Ära määratletud kindlad asjad või rahasumma .
Annaku saaja – see kes saab annaku.
Annaku saaja ei ole pärija. Annaku saajal ei ole kohustusi pärandvara haldamise, hooldamise ja võlgadega. Pärijad kohustatud annaku andma.
Võib määrata ka aseannaku saja.
Sihtkäsund testamendis – korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid kohustused. Näiteks: kuidas matusetalitlus läbi viia.
Sihtmäärang – testaatori korraldus. Antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtostarve. Näiteks: kooli finantseerida mingi summaga .
Määratakse ka isik, kes vastutab selle tegemise eest.
Testamendi täitja – valvab , et testament täidetakse.
PÄRIMISLEPING
Leping vähemalt kahepoolne . Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatud. Ühepoolselt seda tühistada või muuta ei saa.
Sisuks tavaliselt – pärijale pannakse teatud kohustused

ravikulude tasumist

ülalpidamist elu lõpuni

vara korras hoidma
Meil on küllalt uudne asi, kuid eriti ei kasutata.
Sundosa – kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid – abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad.
Kui on sõlmitud pärimisleping ja testament ning lähemad isikud välja jäetud, õigus neil sundosale, kui pärandaja surmahetkel on ta töövõimetu.
Sundosa – pool sellest osast, mida nad päriksid seaduse alusel.
Pärimise käik.
Pärand vastu võtta või loobuda sellest. Kui pärandi kohta otsus tehtud, siis ümber mõelda ei saa.
Pärandi vastuvõtmise tähtajad – 2 kuud kuni 10 aastat.
Avaldus tuleb esitada pärandaja elukoha järgsele notarile.
Pärandi hooldaja – testamendi täitjaga analoogne . Ei ole eelpool ära määratletud – 1 isik pärijatest.
Kui päris selge pole pärijate ring, siis ei tohi vara võõrandada.
Pärandi vastuvõtmine

lihtsalt asutakse pärandvara kasutama

avalduse esitamine notarile
Notar annab pärimisõiguse tunnistuse

pärijate nimed
murdosad mõttelistes osades
jagamist mingisugust ei toimu

Pärandvara inventuur – nimekirja koostamine, millest pärandvara koosneb.
Praktiline tähtsus – kui nõutakse inventuuri, siis pärandvara vastuvõtmisel vastutatakse võlgade üle pärandvaraga.
Kui inventuuri ei ole nõutud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga.
Eelpärand – tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed).
Kui fikseeritud, siis võetakse tema pärandvarast maha.
Kohustuste täitmise järjekord

järjekord

tasutakse matusekulud

teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskulude tasumine 1 kuu jooksul pärast pärandaja surma

pärandi hoiu ja hooldamisega tehtud kulud

inventuuri tegemise kulud

järjekord

rahuldatakse võlanõuded

järjekord

täidetakse annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud
Pärandvara jagamine
Vara jagada kokkuleppeliselt.
Enne midagi jagada ei tohi, kui pärijate ring selgeks tehtud.
Tuleb arvestada kaaspärijate erivajadusi / huve / soove.
Kui perekonnale erilisi mälestusväärtusega esemeid, siis neid ei tohi müüa, kui kõik nõus ei ole ( piisab ka vähemal ühest vastu olevast pärijast).
Pärimisregister asub Harju maakohtus.
Pärandvara tulumaksuga ei maksustata.
Notariaaltoimingud maksustatud. Notariaalseadus / notari tasu seadus
13.11. (L)

KOHTUTE SEADUS

Kehtib alates 2002 aastast seoses viimase kohtureformiga. Annab ülevaate õiguse mõistmisest ja kohtu teenistusest.
Kohtunikud on ametisse nimetatud eluaegsetena.
Kohtu töökeel on eesti keel, aga menetlusseadused lubavad kasutada ka muud antud piirkonnas kõneletavaid keeli.
Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, e venib pikemaks.
3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast.

astme kohus

maakohus

halduskohus

astme kohus

ringkonnakohus

astme kohus

riigikohus
1. astme kohus

maakohus – neid on 4 praegu

Harju
Tartu
Pärnu
Viru (asub Jõhvis)

halduskohus – neid on 2

Tartu
Tallinn

Maakohtud lahendavad :

tsiviilasju

kriminaalasju

väärteoasju
Kõik süüteod jaotatakse kaheks:
I järgneb vabaduse kaotus

kuriteod – nähakse ette vangistus (alates 1st kuust kuni 20 aastani)

väärteod – arest maksimaalselt 30 ööpäeva
II järgneb rahatrahv

määratakse päevamäärades iga isiku kohta eraldi eelmise aasta sissetulekute põhjal

3 – 300 trahviühikut (1 trahviühik = 60 krooni)
Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja.
Kohtu esimehe ülesanded:

mõistab kohut ja peab kohtuistungit

juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd

peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle

vastutab kohtunike koolituse eest

kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele.
Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad:

kinnistusosakond – kinnistusraamat , abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid)

registriosakond – peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid)

kriminaalhooldusosakond – ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle
Kriminaalhooldusalused on:

isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud
ennetähtaegselt vabastatud isikud
isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasulik töö

Kriminaalhooldusabilised – teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu.
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud – kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused.
Kes saavad rahvakohtunikuks:

valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja

25-75 aasta vanused isikud

teovõimeline Eesti kodanik

antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta

sobivad kõlbelised omadused
Kes ei saa olla rahvakohtunik:

isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos

isik, kes on pankrotivõlgnik

kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri , politsei koosseisus

notar, advokaat
Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest.
Halduskohtutes arutatakse haldusasju – igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine.
Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja saab olla maksimaalselt 2 ametiaega. Funktsioonid on samad, mis maakohtu esimehel.
2. astme kohus
Ringkonnakohtud – neid on 3

Tallinn
Tartu
Viru (asub Jõhvis)

Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale.
Vaatab asju apellatsiooni korras.
Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja.
Lahendavad asju kolleegiumi kaudu

tsiviilkolleegium

kriminaalkolleegium

halduskolleegium
Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus.
Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes.
3. astme kohus
Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask .
19 riigikohtunikku
Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel

tsiviil

kriminaal

haldus

põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku)
Õiguse mõistmine Riigikohtus:

asjade läbivaatamine kassatsiooni korras

põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtuvigade parandamine

teismismenetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel
Kolmeliikmeline kogu vaatab asja läbi ja annab menetlusele, kui annab. Kuskil ¼ asjadest võetakse riigikohtus arutlusele.
Riigikohtus töötab kohtunõunik, kelle ülesanne on kohtupraktika üldistamine. Osaleb ka kohtuasjade ettevalmistamisel.
Kõik oma kohtu kohtunikud moodustavad üldkogu.
Täiskogu – kõik Eesti kohtunikud.
Kohtunikuks nimetamine

haridus õigusteaduse alal

eesti keele oskus kõrgtasemel

kõrged kõlbelisuse omadused

kohtuniku tööks vajalikud omadused ja isikuomadused
Peavad läbima ka julgeolekukontrolli.
Vanuselist alammäära ei ole, ülemine piir on 67 aastat.
Vaja läbida 2 aastane ettevalmistusperiood, kuskil kohtuniku juures. Periood lõpeb eksamiga Riigikohtus.
Esimese ja teise astme kohtunikuks nimetatakse EV presidendi poolt.
Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt.
Riigikohtu kohtunikuks saamiseks ei ole vaja alamaid astmeid läbida. Iga tunnustatud jurist võib kandideerida riigikohtusse.
Kohtunike kohustused:

õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest

vaikimiskohustus – ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta

nõupidamissaladuse hoidmise kohustus

juhendamiskohustus

enesetäiendamise kohustus
Kinniseks kuulutatakse

lapsendamissaladuse kaitseks

perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks

kurjategijad (osad) vabadused
20.11. (L)

KRIMINAALMENETLUS SEADUS

Menetlejateks on

kohus

prokuratuur

politsei

Menetlusosalised

kahtlustatav

süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik

kohtualune

kannatanu

tsiviilkostja

Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused

õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse

õigus anda ütlusi

õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale – Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3, ei pea olema advokaat (välja arvatud Riigikohtus)
Kaitsja on kohustuslik, kui:

tegemist on 14-17 aastase isikuga (17 kaasa arvatud)
tegemist psüühiliste häiretega inimesega
tegemist füüsiliste puuetega inimesega
alust arvata, et võidakse määrata eluaegne

õigus avaldada taandusi – võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest.

õigus esitada taotlusi ja kaebusi

õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel)

Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused

ilmuda kutsete peale kohale

alluda seaduslikele korraldustele
Kannatanu – isik, kellele on tehtud kuriteo läbi materiaalset, moraalset või füüsilist kahju.

Kannatanu õigused

anda ütlusi

esitada omapoolseid ütlusi

anda taotlusi

tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis)

õigus esitleda taandusi menetlejate vastu

õigus kaevata
Kannatanu kohustused

peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse
Kui ei ilmu võib rakendada sundtoomist või rahatrahvi. Maksimaalselt 48h võib kinni pidada sundkorras.
Tsiviilkostjaga tegemist, kui kuriteo toime pannud alaealine isik ja tehtud varaline kahju.
Tsiviilkostja – vanemad, eestkostja.

Tsiviilkostja õigused

vaielda hagile vastu

õigus anda seletusi

esitada taotlusi ja tõendeid

avaldada taandusi

soovi korral õigus tutvuda toimikumaterjaliga

õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest

TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD

kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis

milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida

isiku süü

kurjategijat iseloomustav materjal
Tõenditeks on:

ütlused, mis saadakse ülekuulamisel

ekspertiisid

asitõendid

uurimistoimingute protokollid
Üle tuleb kuulata kõik asjasse puutuvad isikud. Kõik kuulatakse ühekaupa üle ja fikseeritakse. Enne hoiatatakse valetunnistuse eest (teadvalt valetamine ) ning seejärel peale allkirja võtmist asutakse üle kuulama . Kõigepealt räägib kõik ise ära. Suunavaid küsimusi ei tohi teha. Ütluste andmisest võib keelduda lähedaste vastu.

Isikud, keda ei tohi üle kuulata

advokaadid

vaimulikud pihisaladuste kohta
Ei või saada ütlusi järgmiste võtetega:

vägivald

ähvardus

petmine

meelitus

TOIMINGUD

vastastamine – 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupidi käivaid ütlusi. Käib küsimuste ja vastuste kirja panemise meetodil.

ütluste seostamine olustikuga – sündmuskoha ette näitamine

äratundmiseks esitamine – võib esitada isikuid, esemeid, laipu. Peab olema ka võrdlusmaterjal (vähemalt 2 veel)

vaatlus – kõige rohkem vajalik sündmuskoha vaatlus. Kõige esimene toiming politseil. Kõik protokollitakse ja tehakse fotod. Asitõendid – kuriteo toimepanemise vahendid.

läbiotsimine – võib otsida läbi korterit, eluruumi, paikkonda, kui võib arvata, et seal on tõendeid kuriteo lahendamise kohta. Vaja kohtuniku luba. Erandkorras võib politsei ilma loata läbi otsida, kuid ka siis on 24h jooksul vaja kohtu luba. Esmalt vaja öelda, et andke vabatahtlikult kõik paha.

ekspertiisid

kohtu psühhiaatriaekspertiis – vaja läbi viia, kui ülekuulamiste käigus tuleb välja, et kunagi pikalt haiglas uuringutel olnud, erikoolis käinud

kohtu psühholoogiaekspertiis – vestluse käigus toimub ekspertiis. Võib ka kuu aega hoida kohtupsühhiaatria haiglas (kuu aega on maksimaalne).

daktüloskoopiaekspertiis – sõrmejäljed

ballistika ekspertiis (relvad)

käekirjaekspertiis

kohtumeditsiiniline ekspertiis
Eksperdid – eriväljaõppega isikud
TÕKENDID

allkiri elukohast mittelahkumise kohta
Ei või lahkuda enda elukohast ilma kooskõla saamata kauemaks kui 1 ööpäev.

vahistamine
Raskemad kuriteod või alust arvata, et võib teha veel kuritegusid või võib hoida kõrvale kohtust või hakata jälgi segama .
Vahistada ei või kauemaks kui 6 kuud. Erandkorras 12 kuud.
Kui tähtaeg saab täis on kaks varianti – lasta isik vabaks või minna kohtusse.

kautsjon asendustõkend vahistamise puhul
Minimaalne suurus 500 päevamäära – iga isiku puhul erinev, sõltub eelmise aasta sissetulekust . Kokkuvõttes küllaltki suur summa.
Isik lastakse kautsjoni vastu vabaks kui kautsjoni summa on üle kantud kohtu arvele. Määratakse allkiri elukohast lahkumise kohta.
Kui süüdistatav täidab kõiki talle pandud kohustusi, kautsjoni rahad tagastatakse kriminaalasja lõppedes. Aga kui hoiab kõrvale, teeb kuritegusid jne, siis tagasi ei saa. Läheb riigi tuludesse peale kahjude hüvitamist (kohtukulud, kannatanule hüvitus).
LIHTMENETLUSED
Lihtsustatud menetlusvariandid:

lühimenetlus – toimub süüdistatava enda taotlusel ja prokuröri nõusolekul. Ei tehta eluaegse puhul või mitu süüdistatavat ja üks pole nõus. Koostatakse süüdistusakt ja saadetakse kohtusse. Kutsutakse:

prokurör

kaitsja

süüdistatav
Kohus vähendab karistust 1/3 võrra.

kokkuleppemenetlus – lepitakse kokku karistuse osas enne kohut. Kohaldatakse seda kergemate kuritegude puhul – kuni 5 aastat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll , kuis märgitakse ära karistus. Kutsutakse:

prokurör

kaitsja

süüdistatav

käskmenetlus – võimalik kohandada rahalist karistust ja kuriteo asjaolud selged. Seda ei kohaldata alaealiste puhul. Prokurör koostab süüdistusakti. Kohtunik vaatab selle läbi ja kui nõus, siis aktsepteerib seda ja teeb otsuse. Otsus saadetakse 3 päeva jooksul kohtualusele.
Uurimisalluvus – uuritakse kuritegu antud piirkonnas. Asi antakse antud piirkonna kohtusse.
27.11. (L)

Kohtuliku arutamise üldtingimused

Kohtuistungit juhib kohtunik ehk kohtu eesistuja.
Kohus peab uurima järgmisi tõendeid:

üle kuulama tunnistajaid, kannatanuid, kohtualuseid

ära kuulama ekspertide arvamused

vaatlema asitõendeid

avaldama protokollid
Kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Ilma kohtualuseta tohib istungit pidada, kui teada, et kohtualune hoiab sihilikult kohtuistungist kõrvale või ei ole riigi piires. Muidu tuleb edasi lükata kohtuistung .
Võimalused teha midagi, kui kohtualune ei tule kohtuistungile:

kohaldada tema suhtes sundtoomist

määrata aresti

muuta tõkendit
Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata.
Kaitsja osavõtt kohustuslik. Kui kaitsja kohale ei ilmu, leitakse võimalusel asendaja . Kui ei leita, lükatakse edasi.
Kui kannatanu kohale ei ilmu otsustatakse, kas saab temata arutleda.
Tsiviilkostjateta saab asju ajada, kuid kohtunik enne mõtleb ja siis teeb otsuse.
Istungil on lubatud süüdistust muuta. Ühest kriminaalasjast saab teise materjale eraldada.

Kohtuistungi kord

Juhib kohtunik ja tema korraldustele peavad kõik alluma . Keelatud on kohtuistungile minna tulirelvaga või muu enesekaitsevahenditega. Alla 14 aasta vanused võivad siseneda ainult kohtuniku loaga.
Kui kohtunik saabub/lahkub tõustakse püsti. Kõik kohtu poole pöörduvad isikud teevad seda püsti seistes.
Kohtunikul on õigus:

piirata saalis viibivate isikute hulka

õigus keelata ära pildistamine ja filmimine, kui see segab istungit

võib eemaldada saalist iga isiku, kes häirib istungi korda
Kohtu saalist võib eemaldada ka kohtualuse. Kutsutakse tagasi siis, kui loetakse otsust ette.
Kohtuistungile eelneb:

kohtunik vaatab toimiku läbi ja kontrollib kohtu alluvust

koostada kohtu alla andmise määrus

määratakse kindlaks kohtuistungi aeg ja koht

saadetakse välja kutsed

kui vaja, siis kohtukorraldatav istung
Kohtuistungi osad:

kohtuistungi ettevalmistav osa ehk rakendamine – kohtunik kuulutab kohtuistungi avatuks ja teatab milline asi arutlusele tuleb, kes menetluse osalised

sekretär kannab ette, kes menetlusosalistest ja tunnistajatest on saabunud

kohtunik selgitab tõlgile tema õigused ja kohustused ja teda hoiatatakse teadvalt vale tõlke eest

kohtunik selgitab kohtualuse isiku ja kas ta on kätte saanud süüdistuskokkuvõtte

tunnistajate hoiatamine teadvalt valetunnistuste andmise eest (võetakse allkiri) ja tunnistaja eemaldatakse kohtusaalist

kohtunik selgitab kohtualusele õigused ning kohtualusel endal õigus avaldada taotlusi ja taandusi – kohtunik otsustab kas rahuldab neid

kohtunik teatab, et algab kohtulik uurimine

süüdistuskokkuvõtte ettelugemine

kas kohtualune tunnistab end süüdi

järgneb kohtualuse ülekuulamine

tunnistajate kuulamine (kes üle kuulatud, see saab istungile jääda)

kannatanu ülekuulamine

tsiviilkostjate ülekuulamine

kohtulik vaidlus ja kohtualuse viimane sõna

süüdistaja saab sõna

kannatanu või tema esindaja

kaitsja

kohtualune
Vaidluste kestvust üldjuhul ei piirata. Samuti kohtualuse viimast sõna.

kohus lahkub nõupidamistuppa

otsuse ettelugemine – tehakse Eesti vabariigi nimel.
Kohtuotsuseid on 2 liiki:

süüdimõistev

õigeksmõistev
Nõupidamisruumis ei ole peale kohtu koosseisu kedagi. Otsuse vormistamiseks kutsutakse kohtusekretär.
Kohtuotsus koosneb:

sissejuhatus
põhiosa – kirjeldav, motiveeriv osa fikseeritakse tunnistajate ja kannatajate sõnad
resultatiivosa – otsustav osa

Väärteo menetlus

Väärtegude menetlus toimub:

kohtuväline menetlus – politseiprefektuurid, päästeamet, kaitseministeerium, maksu- ja tolliamet , piirivalveamet - menetlejad

kohtulik menetlus – Poolteks: menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja – politsei inspektor . Kaitsjaid võib olla igal isikul max 2. Kõigepealt tegeleb asjaga politsei, otsuse tegemiseks saadetakse kohtusse. Alust määrata isikule aresti.
Isikuid võib kinni pidada maksimaalselt 48h.

kui püüab põgeneda

pole tuvastatud isik

on alust arvata, et isik võib veel toime panna väärtegusid

võib takistada menetluse läbiviimist
Kohtuväline menetlus 3 moel:
1) hoiatamismenetlus – esineb vähetähtsate väärtegude puhul – isiku võib jätta karistamata. Karistus füüsilisel isikul 25-200kr. Suuline või kirjalik hoiatus. Edasi kaevata ei saa.
2) kiirmenetlus – saab kohaldada siis, kui asjaolud selged ja isik nõus kiirmenetlusega. Trahv maksimaalselt 100 trahviühikut (6000 kr). Koostatakse protokoll.

üldmenetlus – vaja koguda tõendeid, tunnistajad, koostatakse väärteoprotokoll, mille vastu õigus vastulause esitada (15 päeva jooksul).

TSIVIILASJAD

Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad.

hagimenetlus – konkreetne nõue

hagitamenetlus –

isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine

isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine

varahoolduse seadmine , kes kadunud tunnistatud

eestkostja määramine

lapsendamine

pärandi /hoiumeetmete rakendamine
Menetlusosalised:
I hagita menetlus

avaldaja

muud asjast puudutatud isikud
II hagiga menetlus

hagija

kostja
Hageja – teise isiku vastu kohtus nõude esitanud isik.
Kostja – kelle vastu nõue esitatud.
Hagi esitatakse kohtule kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole teada võib arvestada vara asukohta või kostja viimase elukoha järgi või viimases järjekorras nõudja elukoha järgi.
Tööalane hagi – töökoha piirkonna järgi.
Abielulahutuse hagi – kui ka lapsed, hageja elukoha järgi.
Kinnisvara hagi puhul kinnisvara asukoha järgi.
Hagiavaldus tuleb esitada kirjalikult ja tuleb sinna märkida:

kohtu nimi

hageja enda kohta andmed

kostja kohta andmed

hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi hind (hagetava vara väärtus)

tõendid, mis kinnitavad hagi

dokumendid, mida võimalik juurde panna
Menetlusosalise õigused:

õigus tutvuda toimikuga

õigus teada arutava kohtu koosseisu

õigus esitada taandusi ja taotlusi

õigus anda selgitusi kohtuistungil

õigus esitada tõendeid

õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele

õigus esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele, ekspertidele
Hageja õigused:

muuta hagi

seda suurendada ja vähendada

õigus loobuda hagist
Menetlusosaliste kohustused:

kasutada oma menetlusõigusi heauskselt

ei tohi kohut eksitusse viia
Tõendid tsiviilasjades:

tunnistajate ütlused – oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea

menetlusosalise vande all antud seletus

dokumentaalsed tõendid

asitõendid

vaatlused

eksperdi arvamus
Kohtulik menetlus tsiviilasjades:

eelmenetlus – ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks maksimaalselt lahendada
ÜLESANDED

hageja nõuded ja kostja vastuväited

millised tõendid esitatud

kas seda on võimalik lahendada kokkuleppega

kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda

kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt
Hagiavalduse ärakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele küsimustele vastata võiks. Vastus peab sisaldama:

kas kostja tunnistab hagi
kas on vastuväiteid
kas soovib vastuhagi esitada
millised tema poolsed tõendid

30 päeva on õigus tutvuda kostjal.

kohtuistung – võidakse teha tagaselja otsus, kui kostja ei ilmu kohtuistungile või ei ole vastanud kohtu poolt saadetud kirjale. Saadetakse kostjale kohtuistungi tulemus ja 10 päeva jooksul võimalik esitada kaja – menetluse taastamise avaldus.
31

.DOC Laadi alla originaalfail 32 lk · .doc · 196 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

196 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marrukse Õppematerjali autor

loengukonspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused

Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. tö

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse arvestus

Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel

Õigusõpetus

pdf

Õigusõpetuse arvestus

Asjaõigus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse konspekt

Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandj

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5. Tutvustama töölevõtmisel ja vajadusel ka töötamise ajal igasugustest reeglitest ja korraldustest. 6. Korraldama omal kulu

Õigusõpetus

doc

Tsiviili vastused

1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isi

Tsiviilõigus

Rohkem sarnaseid