Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetuse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Õiguse alused


  • Õiguse kujunemine
    Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid.
    • Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema , kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta.

    Solon , Vana-Kreeka, 2700 a tagasi – tema ettepanekud panid aluse demokraatiale:
      • Tühistas võlad (laenajast sai ori – neid oli juba liialt)
      • Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks)
      • Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 – 16%, 2000 – 1000-16% jne)
    Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda – luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keiser Justinianuse poolt. Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust.
    Avalik õigus – reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused
    Eraõigus – reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus
    Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile – 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad.
    Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes.
  • Mõned tuntuimad õigussüsteemid
  • Mandri-Euroopa õigussüsteem
  • Germaani õigussüsteem – väga detailne , seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas
  • Romaani õigussüsteem – Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke.
    Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus.
  • Anglosaksi õigussüsteem – Suurbritannia , USA, Uus- Meremaa , Kanada , Austraalia .
  • Põhiseadus pole tingimata vajalik (UK-s pole)
  • Õigusaktid on laiali pillatud
  • Kehtib pretsedendi õigus
  • Vandekohus – süü otsustab 12 vandemeest.
    Mõlemale neist õigussüsteemidest avaldas suurt mõju Rooma õigus!
  • Islami õigussüsteem
  • Arhailine
  • Seadysed kehtivad ka väljaspool riigiterritooriumi
  • Abielu on eelkõige mehe ja pruudi isa vaheline tehing
  • Igapäevane elu on detailsemalt reguleeritud (nt. palved teatud kellaaegadel)
  • Kõik teod on jagatud 5ks:
  • Keelatud
  • Mittesoovitavad
  • Ükskõikseks jätvad
  • Soovitavad
  • Kohustuslikud
  • Tihe seos Koraaniga.
  • Nõukogude õigussüsteem
  • Kohtud olid politiseeritud
  • Kohtunikud olid ametis tähtajaliselt (tav. 5 aastat)
  • Ei tehtud vahet era- ja avalikõiguse vahel
  • Riigivara riisumise eest karistati karmimalt kui eravara riisumise eest
  • Levinud oli telefoniõigus
    Lisaks veel nt. hinduistlik õigussüsteem, Kaug-Ida õigusüsteem (Korea, Vietnam), judaistlik õigussüsteem
    Eesti õigussüsteem
    Õigus jaguneb:
    • Eraõigus
      • Tsiviilõigus
        • Tööõigus
        • Võlaõigus
        • Asjaõigus
        • Perekonnaõigus
      • Kaubandusõigus
      • Majandusõigus
    • Avalik õigus
      • Kirikuõigus
      • Riigiõigus (põhiseadus)
      • Rahvusvaheline õigus
      • Protsessiõigus (kohtupidamisega seotud)
      • Kriminaalõigus
    Õiguseallikad: tavad, lepingud , kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised õigusloomed, aktid
    Eesti põhiseadus: See on kõige tähtsam seadus ja teistele seadustele aluseks. Seal on olulised järgmised probleemid:
    • Riigivõimu ja üksikisiku suhted
    • Riigikorralduse põhialused
    • Õigusloome põhialused
    • Inimeste põhiõigused ja –kohustused
    • Usuvabadus
    • Õigus elule (surmanuhtlus lõpetati 1998)
    • Õigus tervisekaitsele
    • Autoriõigus
    • Sõnavabadus
    • Kõik on seaduse ees võrdsed
    • Keegi pole süüdi enne kohtuotsust
    • Igaüks võib pöörduda kohtusse
    • Omandipuutumatud
    • Kodupuutumatus
    Kohustused: tuleb maksta makse, seadusi tuleb täita, loodust tuleb hoida jne,
    Eestis on olnud neli põhiseadust: 1920, 1933, 1937 ja 1992. Põhiseadust on muudetud kolmel korral.
    Põhiseadust saab muuta kahel viisil:
    • Rahvahääletus (selle otsustab riigikogu)
    • Riigikogu ise – kiireloomuline (80% poolt), kaks järjestikkust riigikogu kinnitavad (2/3 poolt)

    Avaliku teabe seadus võeto vastu 2000 aastal. Avalik teave on teave, mis on seatud avalike ülesannete täitmisega.
    Eesmärgid: tagada üldsusejuurdepääs teabele, luua avalikkuse võimalused kontrollida avalike ülesannete täitmist.
    Avaliku teabe valdajad on:
    • Riigiasutused ( maksuamet , politsei, päästeamet)
    • Kohaliku omavalituse asutused ( lasteaed , kultuurimaja )
    • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (SA Viljandi Haigla , TÜVKA)
    • Kõik need, kes täidavad seaduse või lepingu alusel avalikke ülesandeid.
    Teabenõude esitamise viisid: kiri, faks , suuline, e-kiri.
    Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksu. Keerulisema asja puhuk 15 päeva. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Vastata tuleb üldjuhul soovitud viisil. Teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui:
    • Teabele kehtib juurdepääsupiirang
    • Teabevaldaja ei valda teavet
    • Teabenõudja sideandmed puuduvad
    • Kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks.
    Teabenõude kulud katab üldjuhul teabevaldaja.
    Teabenõudja ei tohi ametialaste ülesannete täitmise ettekäändel nõuda teavet isiklikul eesmärgil.
    Kohtulikus korras kuulub avalikustamisele järgmine teave:
    • Riigi ja OV majandusprognoosid
    • Kuritegevuste statistika
    • Dokumentide vormid
    • Ametijuhendid
    • Ametnike telefoninumbrid ja e-mailid
    • Eelarved
    • Täitmata ametikohustused
    • Avalike ürituste kavad
    • Palgamäärad
    • Jõustunud kohtuotsused
    • Erakondade liikmete nimekirjad
    • Asutuste dokiumendiregister

    EI AVALIKUSTATA: riigisaladusi, teabevaldaja võib kuulutada teabe asutusesiseseks.
    Juurdepääsupiiragus on ka delikaatsetele isikuandmetele, nt tervsilik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv .
    Eesti kodakondsuse alused
    Eesti kodakondsus saab aluse 26. Novembrist 1918 (Maapäeva määrus). Kõik, kes elasid Eestis, said Eesti kodanikuks. See kaktkes 17. Juuni 1940.
    1992. aastal võeti Eestis vastu uus kodakondsusseadus. Nüüd loeti Eesti kodanikuks need, kes olid Eesti kodanikud enne 17. Juunit 1940 või nende järeltulijad. Kodakondsusest lähtudes elab Eestis järgmist liiki inimesi:
    • Kodanikud
    • Elamisloa alusel Eestis elavad inimesed
    • Välismaalased
    • Illegaalid
    Kodanikud on need inimesed riigis, kes on oma riigiga veidi tihedamalt seotud kui teised, kellel on natuke rohkem õigusi ja kohustusi.
    Kodanikuks saamisel sünniga on samuti kaks teed: vereõigus – kui üks vanemaist on riigi kodanik; päikeseõigus – kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik.
    Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon .
    • Vähemalt 15 a vana
    • Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga
    • Keeleeksam
    • Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust
    • Legaalne sissetulek
    • Vanne

    Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944. Välismaale põgenenud.
    Sünnipäraselt eestlaselt kodakondsust ära võtta pole kombeks. Ise võib aga loobuda . Kellele on antud eesti kodakondsus, neilt võib vabariigi valitsus järgmistel juhtudel:
  • Kui kodakondsus on saadud seaduse vastaselt
  • Kui keegi on püüdnud kukutada eesti valitsust
  • Kui keegi teenib ilma valitsuse loata välisriigi luures või armees
  • Selgub , et tal on topeltkodakondsus
    KOHALIKU OMAVALITSUSE ALUSED
    Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad, neid on eestis u 230.
    Kohaliku omavalitsuse ülesanded:
    • Teed ja tänavad
    • Haljasalad
    • Koolid
    • Lasteaiad
    • Huvikoolid
    • Raamatukogud
    • Kultuurimaja
    • Liikluse korraldus
    • Parkimine
    • Tänavavalgustus
    • Prügivedu
    • Veevärk
    • Hoolekanne
    • Soojamajandus .... jne
    Kohaliku omavalitsuse tulud:
    Eelarve peab olea vastu võetud 1. aprilliks .
    Osa üksikisiku tulumaksust, riigitoetus, fondid- projektid , kohalikud maksud ( Viljandis teede- tänavate sulgemismaks, reklaamimaks), annetused, vara müük, trahvid
    VOLIKOGU PÄDEVUS
    Eelarve kinnitamine, laenu võtmine, arengukava kinnitamine, kohalike maksude kehtestamine, linnapea või vallavanema valimine, umbusaldamised, esindaja valimine presidendi valimiskogusse
    VALITSUSE ÜLESANDED
    Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine, volikogule materjalide ettevalmistamine, omavalitsuse esindamine , määruste ettevalmistamine.
    KOHUS JA KOHTUMENETLUSED
    Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline.
    Maakohtud arutavad kriminaal - ja tsiviilasju. Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn)
    Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi)
    Riigikohus asub Tartus. 3 kolleegiumi – tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega.
    KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
    Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad.
    Tsiviilkohtumenetlus : hageja -kes kaebab , kostja -kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu , võidakse teha tagaseljaotsus.
    Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised.
    Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks võistlevat poolt – advokaat ja prokurör. Kasutatakse kiirmenetlust.
    KRIMINAALMENETLUSE PÕHIMÕTTED
  • Keegi ei pea iseenda vastu tunnistama
  • Igaühel on õigus omada kaitsjat
  • Keegi ei pea tunnistama oma lähedase vastu
  • Keegi ei pea oma süütust tõestama
  • Kedagi ei tohi käsitleda süüdiolevana enne kohtuotsust
  • Kedagi ei tohi kinni pidada ilma kohtu otsuseta üle 48 tunni.
    KORRUPTSIOONI VASTASE SEADUSE ALUSED
    Korruptsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Korruptiivse tulu liike on palju – raha, teened, aktsiate ja väärtpaberite kinkimine, kaasomanikuks tegemine.
    Iga riik püüab korruptsiooni vähendada.
    Ametiisikud peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni – kinnisvara, registrisse kantud sõidukid, aktsiad ja väärtpaberid, suured võlad, käendused, liisingud, hüpoteegid, pandid, tulu ametiisikuna, pangaarved, dividenditulu
    Töökoha ja toimingu piirangud – ei tohi võtta tööle otse alluvusse lähisugulasi ja –hõimlasi, keelatud on tehingud iseendaga , huvide konflikti puhul peab otsustamisest loobuma , ei tohi võtta tasu teenuste eest, mis on ette nähtud tasuta, kingituste vastuvõtmine on piiratud ja reguleeritud.
    NOTARIAADI SEADUS
    Notariamet on vaba elukutse , notaritasud aga kehtestab seadus, kuigi ta pole riigiametnik .
    • Peab hoidma ametisaladust
    • Ta peab käituma väärikalt ka väljaspool ametit
    • Annab ametivande ja peab seda jälgima
    NOTARIKS SAAMINE
    • Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus
    • Teovõimeline
    • Eesti või EL kodanik
    • Aus
    • Eesti keele oskus
    • Notarieksam
    • Kandidaaditeenistus
    Notariks ei või nimetada isikut: kui ta on varem sellest ametist tagandatud; kui on advokatuurist välja heidetud; kui on pankrotivõlgnik; kui on pooleli kriminaalmenetlus; kui on kandnud vanglakaristust tahtliku teo eest; vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu
    Notarikonkursi kuulutab välja justiitsminister, kes määrab ka Eesti notarite arvu. Amet on eluaegne. Töökohaks on büroo, büroo peab olema lahti iga tööpäev vähemalt 5h. Lisaks oma tööle võib tegeleda veel teadus- ja õppetööga.
    TOIMINGUD
    • Lepingute tõestamine
    • Testamentide tõestamine
    • Loteriide tõestamine
    • Mereprotestide tõestamine
    • Väärtasjade hoiule võtmine
    • Isikute tuvastamine
    • Abiellumine ja lahutamine
    • Notarite üle valvavad notaritekoda ja justiitsminister

    ÕIGUSKANTSLER
    Õiguskantsleri amet on Eestis alates 1938 aastast, 1940 likvideeriti. 1992 taastati .
    Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik. Ta määratakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt presidendi ettepanekul. Tal on oma büroo.
    ÜLESANDED:
    • Järelevalve üldaktide üle (seadused ja määrused)
      • Kui ta leiab, et mõni üldakt ei vasta põhiseadusele või on vastuolus mõne muu seadusega, teeb ta ettepanku viia see 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta , teeb ta Riigikohtule ettepaneku see õigusakt tühistada.
    • Tal on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.
    • Kord aastas esineb ta Riigikogu ees, teeb ettepanekuid ja annab aru
    • Ta täidab ombudsmani ülesandeid
    • Riigikoguliikmed võivad esitada talle arupärimisi.
    • Tal on sõnaõigus Riigikogu ja valitsuse istungitel.
    VABARIIGI VALITSUS
    Riigi kõrgeim täidesaatev orgaan ( kollegiaalne ). Istungid on kinnised ja toimuvad 1x nädalas. Valitsus võtab vastu määrusi ja korraldusi.
    Valitsuse istungeid juhib peaminister .
    ÜLESANDED:
    • Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat
    • Kordineerib valitsuse asutuste tegevust
    • Korraldab seaduste täitmist
    • Koostab seaduseelnõusid
    • Korraldab suhtlemist teiste riikidega
    Valitsusse kuulub 14 ministrit.
    RIIGIKOGU
    Eesti esimene Riigikogu tuli kokku 1920.
    • Seaduste ja otsuste vastu võtmine
    • Riigieelarve kinnitamine
    • Peaministrikandidaadile volituste andmine
    • Umbusaldamised
    • Rahvusvaheliste lepingute jõustamine ja tühistamine
    • Laenude võtmine
    • Kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine – õiguskantsler, riigikontrolör, kaiseväe juhataja, riigikohtu liikmed, Eesti Panga nõukogu liikmed jne

    ASJAÕIGUSE ALUSED
    Asi on kehaline ese. Asjal võivad olla järgmised omanikud – füüsiline isik; juriidiline isik; riik; omavalitsus ; avalik-õiguslik juriidiline isik
    Asjade liigitused :
    • Kinnis- ja vallasasjad
    • Üldine asi, avalik asi ja eraasi
    • Asendatav ja asendamatu asi
    • Ära tarvitatav ja ära tarvitamatu
    • Jagatav ja jagamatu asi
    Asja osad:
    • Tervik
    • Reaalosa
    • Mõtteline osa/ murdosa
    • Pärandis (ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda – viiul/ poogen )
    VILI on asja kasutamisest saadav tulu – loodusvili ja õigusvili.
    Asjaga seotud kulutused:
    • Kasulikud
    • Vajalikud
    • Toreduslikud
    VARA on isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja khustused.
    VALDUS on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla heauskne või pahauskne . Oma valdust võib igaüks kaitsta jõuga, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire . Kui tegemist on kinnisasjadega, siis need kantakse kinnistusraamatusse, mis on avalik.
    OMAND on isiku täieõiguslik võim asja üle. Kui omand kuulub kahele või enamale isikule, on tegemist ühise omandiga. Seda on kahte liiki:
    • Kaasomand (osad on kindlaks määratud)
    • Ühisomand
    Vallasomandi tekkimise viisid:
    • Üleandmine
    • Hõivamine
    • Leid – leiutasu on kuni 1/3
    • Peitvara – see kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast vara leiti – leiutasu kuni ½ vara väärtusest
    Erilise kultuuriväärtusega asjad kuuluvad riigile
    • Igamine – tekib siis, kui isik valdab vallasasja heauskselt 5 aastat järjest
    KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE
    • Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega, tehing on notariaalne
    • Riik võib kinnisasja ka hõivata.
    • Kinnisomand ulatub maapinnale ning mõningal määral õhuruumile ja maapinnale
    • Tähistatud maal ei tohi viibida ilma omaniku loata
    Asjaõigusi on mitut liiki:
    • Omand – võib ette näha kitsendusi – kahjulikud mõjutused, keelatud süvendamine, vaate piiramine
    • Piiratud asjaõigused:
      • Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne)
      • Reaalkoormatis – omanik peab maksma/tegema teatud tegusid
      • Hoonesusõigus – annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis . See on tähtajaline. Hoonestusõiguse eest tuleb maksta. Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav
      • Ostueesõigus – kinnisasja võõrandamisel on kellelgi õigus asuda omandaja asemele
      • Pandiõigus – asja võib koormata selliselt , et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus asuda pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. On kahte liiki panti:
              • Vallaspant –
    PEREKONNAÕIGUSE ALUSED
    Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ühisel soovil. Abielluda saab al. 18 aastaselt, 15-18 vanemate nõusolekul. Abielluda ei või:
    • Kui üks juba on abielus
    • Lapsendaja ja lapsendatav
    • Lähisugulased
    • Kui vähemalt üks on teovõimetu
    Abiellumisel võidakse võtta mehe või naise nimi, jätta nimed samaks või võtta topeltnimi.
    Võimalik on sõlmida abieluvaraleping.
    Abikaasadel on vastastikkune ülalpidamiskohustus. Ei ole kohustatud ülal pidama , kui abielu kestis lühikest aega, kui abikaasa käitumine oli vääritu, kui on uuesti abiellunud.
    Abielu lõpeb lahutuse või surmaga.
    Lahutada on võimalik kohtus või perekonnaseisuametis.
    Abiellumisel ei saa volitata, lahutamisel saab. Lahutada saab perekonnaseisuametis, notaris ja kohtus.

    Perekond

    • Põlvnemist isast võib kohtus tuvastada.
    • Kuntsliku viljastamise doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist isaks.
    • Eesnimi pannakse, kui laps sünnib, vanemate kokkuleppel.
    • Nimi peab olema kooskõlas heade kommetega
    • Võib olla üks topeltnimi, või kolm eraldi.
    • Kui kokkuleppele ei jõuta, paneb omavalitsus nime.
    • Perekonnanimi - ise lepitakse kokku ( vabaabielu ).
    • Vanemaõigusi võib ära võtta järgmistel juhtudel (kohtu kaudu): 1) alkohoolik , narkomaan ja ei täida oma kohuseid 2) Kuritarvitab vanemaõigusi (seksuaalne ahistamine) 3) Kohtleb last julmalt
    • Vanemate ja laste vahel kehtib vastastikune ülalpidamiskohustus
    • Lapsendamine (kohtuotsusega): lapsendada saab kuni 18-aastani, lapsendaja peab olema 25-aastane. Tingimused: teovõimeline, ei tohi olla vanemlikke õigusi ära võetud, kui 2 inimest soovivad lapsendada 1 last, peavad olema abielus, kehtib lapsendamise saladus , alates 10-aastasest vajalik lapse nõusolek
    • Eeskoste: eeskostja määratakse kohtuotsusega ja tema ülesandeks on lapse kasvatamine ja tema huvide kaitsmine kuni 18-aastaseks saamiseni .
    • Perekonnaseisuaktid: 1) sünniakt (1 kuu) 2) surmaakt ( 3 päeva jooksul) 3) abielu akt (1 kuu mõtlemisaega) 4) abielulahutus ( 1 kuu)
    Pärimisõigus
    • Pärimine on isiku surma puhul tema vara üleminek teisele isikule või isikutele.
    • Pärand on pärandaja vara
    • Pärida on võimalik kolmel viisil:

  • Seadusejärgne - sugulased kolmes järjekorras: alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad. Abikaasa on ka seadusjärgne pärija: Esimesel juhul (alanejad) - saab vähemalt ¼. Teisel juhul ½. Kolmandal juhul ½ pluss surnud vanavanemate osad. Kui pärijaid ei ole, läheb omavalitsusele. Kui pärand avaneb välismaal, siis on pärijaks riik.
  • Testament - ühepoolne tehing, milles pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 2 liiki: 1) kodune - 2 tunnistajat, kehtib 6 kuud 2) notariaalne. Testamendi tõlgendamisel lähtutakse sõnade üldlevinud tähendustest. Testamendis võib olla ka tingimustega korraldusi. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata asepärija. Võib määrata ka annaku (varaline hüve/ elatis ). Võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi.
  • Pärimisleping - notariaalne, selle sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega.
    Sundosa - kui testamendi ja pärismislepinguga jäetakse pärandist ilma see isik, kes seadusjärgselt olnud pärija, siis saab ta ½ seadusjärgsest osast.
    • Pärandi vastuvõtmine ja loobumine - pärija võib pärandit vastu võtta või sellest loobuda (ümber mõelda ei saa). Enne vastuvõtmist on tal õigus saada varast ülevaade. Vastuvõtmisel lähevad talle üle kõik pärija õigused ja kohustused. Pärija katab matusekulud. Lisaks matusekuludele on pärandi arvel vajalik katte võlanõuded, annakud ja muud taolised. Perekonnareliikvijaid ei müüda, kui kas või üks pärija on vastu. Kinnisasjda võib jagada reaalosadeks.

    Avalik teenistus
    • Bürokraatia tunnused:

    1) Kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega.
    2) Valitseb selge tööjaotus, kes mida teeb
    3) Ametivõimu piirid on kindlaks määratud
    4) Kogu tegevus dokumenteeritakse
    5) Nii andministreerimine kui omandisuhted on alati kõrgema kontrolli all.
    • Bürokraatia ülesanded:

  • Info kogumine ja töötlemine
  • Politiilise süsteemi teadmistega varustamine
  • Rahva varutamine hüvede ja teenustega
  • Avaliku poliitika elluviimine
  • Ressursside mobiliseerimine (maksude kogumine)
    • Avalik teenistus on töötamine riigi või OV ametiasutuses. 3 liiki töötajaid: ametnikud (otsutavad), abiteenistujad, koosseisuvälised teenistujad
    • Riigiametnikuks saab 21-aastaselt, OV 18-aastaselt. Tingimused - keskharidus , teovõimeline, eesti kodanik, eesti keele oskus
    • Ei tohi võtta teenistusse 1. Karistatus tahtlikult toime pandud kuriteos 2. Kes on eeluurimise all ja võib vangi sattuda 3. Kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada antud ametikohal. 4. Lähisugulus 5. Karistus korruptsiooni eest
    • Ametnik saab ametisse nimetamisega ja kõrgemate ametnike puhul on vajalik avalik konkurss , katseaeg kuni 6 kuud. Esmakordsel ametisse astumisel annab ametivande.
    • Teenistusse astumiseks on vajalikud järgmised dokumendid : avaldus, cv, kinnitus, et vastan nõuetele, haridust tõendav dokument, isikut tõendav dokument, tööraamat (kui see on olemas)
    • Ergutused: rahaline preemia, kirjalik tänuavaldus, hinnaline kingitus, kõrgemale palgaastmele viimine (1 aastaks)
    • Karistused: kirjalik noomitus , rahatrahv (kuni 10 päeva palk), palga maksmise peatamine, madalama palgaastmele viimine (kuni 1 aastaks), teenistusest vabastamine
    • Ametnikke atesteeritakse ja teenistusest vabastamisel makstakse hüvitust.

    Kinnise asja sundvõõrandamine
    • ..on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest.
    • Üldised huvid:

  • Riigikaitse
  • Sadamad
  • Elektrijaamad
  • Kalmistud
  • Avalikud tänavad
  • Spordiväljakud
  • Jäätmehoidlad
  • Energia tootmine
    • Lõppotsuse tavaliselt teeb vabariigi valitsus
    • Sundvõõrandamise taotlejaks võivad olla riigiasutus , või valla ja linnavalitsus
    • Ka kinnisasja omanik võib taotleda sundvõõrandamist
    • Tasu makstakse üldjuhul rahas
    • Kui võõrandatud asja ei kasutata sihipäraselt, võib nõuda selle tagastamist
    • Sundvõõrandi andjal on eelisostu õigus

    Reklaami seaduse alused
    • Reklaami ülesanne on anda teavet, mis suurendaks toodete/teenuste müüki
    • Üldsus peab aru saama, et tegemis on reklaamiga
    • Üldnõuded

  • Reklaam ei tohi olla eksitav
  • Ei tohi kutsuda üles vägivallale
  • Keelatud on sobimatu alastus
  • Ei tohi üles kutsuda diskrimineerimisele
  • Ei tohi riivata usutundeid
  • Ei tohi tugineda hirmule ja ebausule
  • Halvustav reklaam keelatud
  • Reklaami tootja peab arvestama eraelu kaitsega
  • Varjatud reklaam keelatud
  • Lastele suunatud reklaamis ei tohi ära kasutada nende kergeusklikkust
  • Reklaam ei tohi olla vastuolus head kommete ja tavadega
    • Piirangud

  • Tubakatoodete reklaam keelatud
  • Alkoholi reklaam piiratud - kell 21 alates,
  • Ravimireklaami võib tellida ainult ravimi tootja
  • Narkootiliste ainete reklaam keelatud
  • Relvade reklaam piiratud
  • Hasartmängu reklaam keelatud
  • Prostitutsiooni ei tohi reklaamida
  • Toidu reklaamimisel ei tohi toidule omistada ravimiomadusi
  • Last ei tohi reklaamis kasutada, ilma tema esindaja kirjaliku nõusolekuta
  • Reklaam on keelatud koolide ja lasteasutuste ruumides
    • Järelvalve - teostab vabariigi valitsus oma asutuste kaudu. Omavalitsus kehtestab eeskirja välireklaamile, ja jälgib selle täitmist.
    • Poliitilist reklaami see seadus ei käsitle

    Erastamise alused
    Erastamine on riigi või omavalitsuse vara müümine erakätesse.
    Varaks võivad olla aktsiad, mingi ettevõte, hoone, maa, sõidukid.
    Riik ja omavalitsus peavad igal aastal välja kuulutama erastamisnimekirja. Varade müük kuulutatakse välja üleriigiliselt, suuremad asjad ülemaailmselt.
    Pakkujal on õigus tutvuda varaga.
    Erastamise viisid:
    Eelläbirääkimistega – need on salajased, kuid sellega kaasnevad tingimused.
  • Tööhõive tagamine
  • Uued töökohad
  • Keskkonnakaitse
    Avalik enampakkumine
  • Võib olla piiratud
  • Lisatingimused on lõplikud
  • Võib olla suuline või kirjalik
  • Määratud on alghind ja pakkumise samm
  • Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping
    Autorikaitse
    Seaduse eesmärk on kaitsta autoriõigusi ja arendada kultuuri
    Autroriõigus tekib järgmistele asjadele:
  • Kirjandus
  • Kunst
  • Teadus
  • Koreograafia
  • Audiovisuaalne
  • Tarbekunst
    See ei laiene ideedele, kohtulahenditele, õigusaktidele, päevauudistele, üksikud väited, riigi ametlikud sümbolid,
    On olemas autori hüvitusfond.
    Autoriõigusi on kahte liiki
  • Mittevaralised
    • ta võib esineda teose loojana
    • Kasutab pseudonüümi
    • Lubavad lisada oma teostele illustratsioone

  • Varalised õigused
  • Luba oma teost müüa
  • Lubada teost tõlkida
  • Lubada teost avalikult esitada
  • Õigus saada autoritasu
    Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma
    Autoriõigusi kaitstakse rahvusvaheliste konventsioonidega.
    TARBIJAKAITSE SEADUSE ALUSED
    Seaduse ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi.
    Riiklikul tasemel hakati tarbijakaitset tähtsaks pidama esmalt USAs, 1962.
    Tarbija põhiõigused:
  • Õigus saada nõuetele vastavat teenust või kaupa
  • Olla kaitstud tervisele ohtliku kauba eest
  • Saada vajalikku ja tõest teavet kaupade ja teenuste kohta
  • Taotleda oma huvide esindatust liitudes ja ühingutes
    Nõuded kaubale ja teenusele
  • Ohutus
  • Eesti keelne teave
  • Vajalikud hoiatused
    Müüja või teenuse osutaja kohustused
  • Peab andma vajalikku ja tõest teavet
  • Täitma ettenähtud eeskirju
  • Arvelduse õigsus
  • Realiseerimistähtagu tuleb jälgida
    Müüja või teenuse osutaja ei tohi:
  • Ahistada tarbija õigusi
  • Ei tohi piirata ebaseaduslikult kaupade müüki
  • Müüa markeerimata pakendatud kaupa
    Riigis tegutseb tarbijakaitseamet ja maakondades on tarbijakaitseinspektorid
    KORTERIOMAND
    Korteriomand on omandehitise reaalosa üle, mille juurde kuulub mõtteline osa kaasomandist.
    Korteriomand võib olla laenu tagatiseks
    Korteriomandid võivad moodustada korteriühistu
    Ühistul on põhikiri ja omanilik on järgnevad kohustused:
  • Hoida korras oma reaalosa
  • Maksta kaasomandl lasuvaid makse
  • Maksta kaasomandi majandamise kulusid
  • Tasuma remondikulude eest
  • Saada tulu võrdselt omandi suurusega
    Kui üks korteriomanik rikub pidevalt põhikirja, võivad teised nõuda, et ta võõrandaks korteri
    Kõrgem võim on üldkoosolekul.
    Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu
    Üldkoosolek valib valitseja. Tema ülesanded:
  • Koostab igal aastal majanduskava
  • Hoiab maja korras
  • Viib ellju üldkoosoleku otsuseid
  • Esindab omanikke
  • Valitseb omanike raha
    KOLLEKTIIVNE TÖÖTÜLI
    Lahkarvamus tööandja ja töövõtjate vahel
    Neid on kahte liiki:
  • Streik – töökatkestus töötajate algatusel , et saada tööandjalt järelandmisi
  • Töösulg – töö katkestus tööandja algatusel, saavutamaks järelandmisi töötajatelt
  • Nõudmised esitatakse vastastikku kirjalikult
  • Vastata tuleb 7 päeva jooksul
  • Kui kokkuleppele ei jõuta, pöördutakse riikliku lepitaja poole
  • Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata kolme päeva jooksul
    Kui ka siis kokkuleppele ei jõuta,
  • Töövaidluskomisjon
  • Kohus
  • Streik või töösulg
    Streigi otsuse langetab töövõtjate üldkoosolek, töösulu otsustab tööandja.
    Mõlemast tuleb teatada 2 ndl ette üksteisele ja üldsusele
    Streiki juhib streigijuht, kellel on järgmised ülesanded:
  • Vara säilitamine
  • Avalik kord
  • Seaduslikkus
    Veel on olemas lühiajalised streigid
  • Hoiatusstreik – 1h
  • Toetusstreik – kuni 3 päeva
    Streigist osavõtt on vabatahtlik
    Streike ja töösulge on võimalik edasi lükata lepitaja ettepanekul.
    Streigid on keelatud valitsusasutustes, kohalikes omavalitsustes ametnikel, kaitseväes, kohtus, politseis, päästeteenistuses jne
    Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks.
    Streigi ja töösulu eest palka ei maksta.
    KARISTUSSEADUSTIKU ALUSED
    Karistuse eesmärgid:
  • Mõjutada, et ta edaspidi käituks paremini
  • Mõutada teisi inimesi paremini käituma
  • Ohtlike elementide isoleermine
  • Teatud teo eest tasumine kannatanule
    Karistusõiguse põhimõtted:
  • Ainult seadusega saab mõne toe tunnistada süüteoks
  • Ainult seadusega saab määrata karistuse suuruse
  • Keegi ei saa ennast vabandada süütegu toimepannes seaduse mittetundmisega
  • Seadustel puudub tagasiulatuv jõud
    Süüteod jagunevad väärtegudeks ning kuritegudeks.
    Väärtegu on süütegu, mille eest saab rahatrahvi või aresti . Kuritegu on süütegu, mille eest saab rahalise karistuse või vangistuse .
    Süüdi saab mõista isikut, kui ta on süüdi.
    Kuritegusid on kaks raskusastet – I aste 5-20 aastat või eluaegne, II aste kuni 5 aastat või rahaline karistus
    Veel on olemas lisakaristused, nt juhtimisõiguse ära võtmine, relvaloa ära võtmine jne.
    Karistust kergendavad asjaolud – abi andmine kannatanule, kahju vabatahtlik hüvitamine, kahetsus, süü üles tunnistamine, hädakaitse piiride ületamine, erutatud seisundis teo sooritamine , kui teo sooritab kõrges eas inimene või rase ,.
    Karistust raskendavad asjaolud – madal motiiv , eriline julmus, grupiviisiline, vormiriietuse kasutamine, üldohtlik, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tehtud tegu
  • Vasakule Paremale
    Õigusõpetuse konspekt #1 Õigusõpetuse konspekt #2 Õigusõpetuse konspekt #3 Õigusõpetuse konspekt #4 Õigusõpetuse konspekt #5 Õigusõpetuse konspekt #6 Õigusõpetuse konspekt #7 Õigusõpetuse konspekt #8 Õigusõpetuse konspekt #9 Õigusõpetuse konspekt #10 Õigusõpetuse konspekt #11 Õigusõpetuse konspekt #12 Õigusõpetuse konspekt #13 Õigusõpetuse konspekt #14 Õigusõpetuse konspekt #15 Õigusõpetuse konspekt #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaia1234 Õppematerjali autor
    Levinumad õigussüsteemid, kodakondsus, kohtusüsteem, teabeinfo, reklaam jne

    Sarnased õppematerjalid

    Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid
    26
    doc

    Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

    Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS ­ P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS ­ L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus ­ suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga e) Islami

    Õigus
    õigusõpetuse kordamis küsimused
    44
    doc

    õigusõpetuse kordamis küsimused

    Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusak

    Õigusõpetus
    Avalik õigus-Eraõigus
    15
    doc

    Avalik õigus, Eraõigus

    Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda ­ avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda,

    Õiguse entsüklopeedia
    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
    19
    doc

    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

    Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon ­ N

    Sissejuhatus õigusteadusesse
    Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus
    27
    doc

    Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

    Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

    Õigusõpetus
    Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused
    68
    docx

    Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

    1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõltudes riigivalitsemise vormist,

    Õiguse alused
    Õigusteaduse eksam
    52
    doc

    Õigusteaduse eksam

    Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.

    Õiguse alused
    Õigusteadus
    43
    doc

    Õigusteadus

    1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm ­ eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis ­ inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu ­ tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime

    Õiguse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun